Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 07.09.2017, Tartu 3-16-1305 OÜ Pro Grupp Invest esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtu 17.08.2017. a määrus OÜ Pro Grupp Invest määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Pro Grupp Invest Volitatud esindaja v.adv. Rene Varul Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Pro Grupp Invest määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.08.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) nõudis 02.03.2016. a otsusega nr 13-6/99 OÜ-lt Pro Grupp Invest tagasi põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse summas 1 862 470 eurot (taotluse nr 160012780214 eest), mis tuli tagastada 60 kalendripäeva jooksul toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemisest arvates (p 1). PRIA märkis, et kui toetuse saaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul toetust tagasi maksnud või toetusraha ei ole Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 112 lg 2 kohaselt tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest (p 1.1) ning PRIA annab toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. PRIA jättis OÜ-le Pro Grupp Invest välja maksmata investeeringutoetuse summas 57 530 eurot (p 2). PRIA lisas 30.05.2016. a otsusega nr 13-6/339 PRIA 02.03.2016. a otsusele p-i 2.1, millega tunnistas kehtetuks PRIA 02.10.2012. a otsuse nr 13-6/2098, millega määrati OÜ-le Pro Grupp Invest taotluse nr 160012780214 eest põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus.
2.OÜ Pro Grupp Invest esitas 30.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 02.03.2016. a otsuse nr 13-6/99 tühistamiseks ning esitas 01.07.2016 esialgse õiguskaitse taotluse.
OÜ Pro Grupp Invest esitas 08.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 30.05.2016 otsuse nr 13-6/339 tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 06.07.2016. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus nõustus PRIA-ga, et viivise näol on tegemist seadusest tuleneva nõudega ning kui kohus peaks tegema kaebust rahuldava kohtuotsuse, saab hilisemalt enammakstud summade kohta teha tasaarvestuse.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 02.08.2016. a määrusega OÜ Pro Grupp Invest määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.07.2017. a määruse muutmata.
5.Tartu Halduskohtu liitis 09.12.2016. a määrusega haldusasjad nr 3-16-1305 ja nr 3-16-2524 (kaebus PRIA 30.05.2016. a otsuse nr 13-6/339 tühistamiseks) ühte menetlusse ning jättis liidetud haldusasja numbriks 3-16-1305.
6.Tartu Halduskohus peatas 15.03.2017. a määrusega haldusasja menetluse kuni menetluse lõppemiseni kriminaalasjas nr 13760000060.
7.OÜ Pro Grupp Invest esitas 07.08.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palus peatada PRIA 02.03.2016. a otsuse nr 13-6/99 p-i 1.1. kehtivus (viivise määramise osas) alates 02.03.2016 kuni haldusasjas lahendi jõustumiseni. Kaebaja soovis haldusakti kehtivuse peatamist viivise osas, kuna kalendrikuus kogunev viivis 55 874,10 eurot on ebamõistlikult suur ja kaebajal peaks olema õigus vaielda otsuse õiguspärasuse osas, ilma et ta peaks kartma hiigelsuure viivise kogunemist. Kaebaja märgib, et kriminaalasjas on eelistungi aeg määratud 18.12.2017 ja jõustunud lahendit ei ole reaalne oodata enne 2020-2021 aastat, kuid kolme aastaga lisandub viivist veel 2,01 miljonit eurot.
8.PRIA esitas 10.08.2017 vastuse kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, milles ta palus jätta taotlus rahuldamata. PRIA ei nõustu haldusakti kehtivuse peatamisega tagantjärgi selle andmise ajast alates, mida kaebaja ei ole ka sisuliselt põhjendanud. PRIA ei nõustu haldusakti kehtivuse peatamisega.
9.Tartu Halduskohus jättis 17.08.2017. a määrusega OÜ Pro Grupp Invest taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjendused: Esialgse õiguskaitse taotluse raames ei ole võimalik peatada seadusest tulenevate viivise kulgemist (Tartu Ringkonnakohtu 02.08.2016. a määrus nr 3-16-1305, Tallinna Halduskohus 01.07.2009. a otsus nr 3-08-51). Ühtlasi ei ole ka seaduspärane haldusakti täitmise peatamine tagantjärele, nagu seda on soovinud kaebaja. Kohtule ei ole esitatud kaebaja poolt väidet või tõendeid, et PRIA on asunud kaebajalt viivist sisse nõudma. Pelgalt teave kogunevast viivisest ei takista kaebajal kaitsmast oma õigusi ega tohiks tekitada asjatut hirmu. Asjaolude pinnalt ei nähtu, kuidas viivis, mida ei ole PRIA poolt sisse nõutud või asutud sisse nõudma, saavad halvendada kaebaja õiguslikku positsiooni PRIA 02.03.2016. a otsuse tühistamise nõudes. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-st 1 tulenevalt võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui kohus rahuldab OÜ Pro Grupp Invest kaebuse ja PRIA 02.03.2016. a otsus tühistatakse, siis ei rakendu OÜ Pro Grupp Invest suhtes toetuse tagasimaksmise kohustus ja samuti ELÜPS § 114 lg-st 1 tulenev viivise maksmise kohustus. Kui kohtumenetluse käigus selgub PRIA 02.03.2016. a otsuse õiguspärasus, siis on OÜ Pro Grupp Invest saanud toetuse oma ebaseadusliku tegevuse tõttu ning seega on nii tagasinõue kui seadusest tulenev kohustus viivist maksta õigustatud. Kaebaja on vaidlust alustades pidanud olema teadlik riskist, et ELÜPS § 114 lg 1 järgi tuleb tal maksta viivist, kui
kohus ei tühista PRIA 02.03.2016. a otsust. Kaebaja esindaja ei ole kohtule esitanud põhjendusi, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad juhul, kui kohus ei rahulda esialgse õiguskaitse taotlust. Kuivõrd kaebajal on vandeadvokaadist esindaja, ei pidanud kohus vajalikuks esialgse õiguskaitse taotlust käiguta jätta nimetatud asjaolu välja selgitamiseks. Arvestades, et kaebajal tuleb viivist tasuda ainult siis, kui kohus ei tühista PRIA 02.03.2016. a otsust, ei saa käesolevas menetlusetapis järeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei ole kohtuotsuse tagasitäitmine võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.OÜ Pro Grupp Invest esitas 01.09.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.08.2017. a määrus ja teha uus määras, millega OÜ Pro Grupp Invest taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada. Määruskaebuse põhjendused: Kaebajal peab olema õigus vaielda PRIA otsuse õiguspärasuses osas, ilma et ta peaks kartma hiigelsuure viivise kogunemist ja ettevõtte eksistentsi pärast. Kohtupraktika on pidanud maksuotsuse täitmise või kehtivuse peatamist põhjendatuks, kuna maksude tasumise „külmutamine“ kohtumenetluse ajaks ei ole avaliku huviga vastuolus. Samuti on kohtupraktikas peatatud maksuintresside kulgemist. Analoogiliselt on põhjendatud PRIA otsusest nähtuvate viivise arvestamise peatamine, kuna 2021. a oleks PRIA kogunõue kokku ca 5,4 miljonit eurot, mida kaebaja ei oleks võimeline maksma ja tulemuseks on maksejõuetus, mis ei ole kellegi huvides. Viivis on määratud haldusaktiga ja kohtul on esialgse õiguskaitse raames õigus otsustada haldusakti kehtivuse peatamine. Usutavaks võib pidada, et esialgse õiguskaitse mittekohaldamine tähendab tõenäoliselt kaebajale tulevast maksejõuetust, kinni tuleks panna Kantküla söödatehas, mis on piirkonna üks suuremaid tööandjaid, töö kaotaks üle 10 töötaja, panganõuded muutuvad koheselt sissenõutavaks jne. Kaebaja on võimeline PRIA otsuse kehtivuse tuvastamisel maksma tagasi toetuse põhisumma, mitte aga viivist. Antud juhul saab kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-s 2 toodud põhimõtet, et esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet selliselt, et peatada otsuse kehtivus viivise osas, kuna see on vajalik kaebajale olulise kahju ja maksejõuetuse vältimiseks.
11.PRIA esitas 06.09.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta ei nõustu kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega, kuna ELÜPS § 114 lg-st 1 tulenev viivisemäär on seadusandja poolt fikseeritud ning kaebaja ei ole esitanud sisuliselt ühtegi uut seisukohta, mida ei oleks juba varasemalt esitatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 17.08.2017. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja eksib määruskaebuses esitatud väites, et viivis on määratud haldusaktiga. PRIA 02.03.2016. a otsuse p-s 1.1 on märgitud viivise maksmise kohustus juhul, kui OÜ Pro Grupp Invest jätab toetuse määratud tähtajaks tasumata. Otsuses on ka märgitud, et teavet toetusraha tagasimakse tegemise päevaks kogunenud viivise kohta saab vajadusel PRIA telefonilt. Ringkonnakohus jääb enda 02.08.2016. a määruses (I kd, tl 76-77p) märgitu juurde, et viivise maksmise kohustus tuleneb seadusest (ELÜPS § 114 lg 1) ja PRIA 02.03.2016. a otsuses märgitud informatsioon viivise kohta on üksnes informatiivne. Kaebaja ei ole ka
määruskaebuses esitanud väiteid ega tõendeid, et PRIA on praeguseks asunud temalt viivist sisse nõudma. Kuna esialgse õiguskaitse raames ei ole võimalik peatada seadusest tuleneva viivise kulgemist, siis on halduskohus põhjendatult jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Eelnevat arvestades on asjakohatud kaebaja väited kohtupraktika analoogia kohta maksude tasumise ja maksuintresside peatamise asjades. Ringkonnakohus veelkord märgib, et kui kohus rahuldab kaebaja kaebuse ja PRIA 02.03.2016. a otsus tühistatakse, siis ei rakendu kaebaja suhtes toetuse tagasimaksmise kohustus ja samuti ELÜPS § 114 lg-st 1 tulenev viivise maksmise kohustus. Eeltoodut kinnitab ka vastustaja 06.09.2017. a vastuses määruskaebusele.
14.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas on sedastatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab eelkõige esinema kahjuliku tagajärje oht ning asjaolu, et kahjuliku tagajärje kõrvaldamine ei ole hiljem mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu 21.12.2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 1).
15.Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotluse esitajal tuleb HKMS § 250 lg 2 kohaselt oma taotlust põhistada, mis tähendab konkreetsete ja veenvate selgituste esitamist selle kohta, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed saabuksid taotluse rahuldamata jätmisel. HKMS § 63 kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Kuigi kaebaja ei märkinud halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses põhjendusi, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad, kui kohus ei rahulda esialgse õiguskaitse taotlust, siis kaebaja on määruskaebuses põhjendusena märkinud, et 2021. a oleks PRIA kogunõue kokku ca 5,4 miljonit eurot, mida ta ei ole võimeline maksma ja tulemuseks on maksejõuetus. Veel märgib kaebaja määruskaebuses, et ta on võimeline PRIA otsuse kehtivuse tuvastamisel maksma tagasi toetuse põhisumma, mitte aga viivist. Seega kaebaja kinnitab enda maksevõimelisust vaidlustatud PRIA 02.03.2016. a otsuse täitmiseks. Sellest tulenevalt saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kaebajal on võimalik tasuda PRIA otsusega tagasinõutud toetuse summa, mis tooks ka kaasa ELÜPS § 114 lg 1 alusel viivise arvestamise lõppemise. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja määruskaebuse põhjendused piisavad tõdemaks, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral saabuvad kaebaja jaoks rasked tagajärjed, mida on kaebaja jaoks hilisema positiivse kohtulahendi korral oluliselt raskem või võimatu kõrvaldada.
16.Kaebaja leiab määruskaebuses, et asjas saab kohaldada TsMS § 378 lg-s 2 toodud põhimõtet. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. TsMS §-s 378 on sätestatud hagi tagamise abinõud. Haldusasjades kohaldatavad esialgse õiguskaitse abinõud on sätestatud HKMS §-s 251. HKMS § 1 lg-s 3 sätestatust tulenevalt kohaldatakse TsMS-i ainult HKMS-is viidatud ulatuses ja juhtudel. Esialgse õiguskaitse regulatsiooni puhul ei ole HKMS-is viidatud TsMS-le, seega kaebaja määruskaebuses viidatud sätet ei saa käesolevas asjas kohaldada.
17.Kaebaja väljendab määruskaebuses muret selle üle, et halduskohtumenetlus on peatatud ennustamatuks ajaks ja ta peab vahepealsel ajal taluma teadmist, et viivis suureneb ebamõistlikult suureks. Asja materjalidest nähtuvalt peatas Tartu Halduskohus 15.03.2017. a määrusega (II kd, tl 30-31) menetluse asjas kuni menetluse lõppemiseni kriminaalasjas, millega pooled ka nõustusid. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 99 lg-le 2, millest tulenevalt võib peatatud menetluse uuendada juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada. Seega on kaebajal võimalik taotleda haldusasja menetluse uuendamist.
18.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus OÜ Pro Grupp Invest määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.08.2017. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.