Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. HKMS § 4 lg 1 piirab halduskohtu pädevust, sätestades, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtul on haldusasja lahendamise raames õigus iseseisvalt ja lõplikult tuvastada kõik selle lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Asja materjalide kohaselt on Tartu Linnavalitsus andnud oma arvamuse nii tsiviilasjas 2-18582 kui ka haldusasjas 3-18-1779. Tsiviilasjas on hageja Marju Silvet esitanud hagi Tartu linna vastu hooldustasude nõudmise ja üürilepingu (Sõpruse pst 1-24 Tartus) korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Haldusasjas on Marju Silvet nõudnud Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 koosoleku protokolli nr 40 tühisuse kindlakstegemist seoses tema üürilepingu ülesütlemisega. Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 koosoleku protokollis nr 40 on otsustatud öelda üles Marju Silvetile eluruum Sõpruse pst 1-24 kasutamise üürileping seonduvalt võlgnevustega. Eluruumi üürileping otsustati lõpetada 28.03.2018. Nimetatud koosoleku protokollist nähtub, et ametnik Ülle Piirisild on koostanud selle küsimuse lahendamiseks ettekande. Kaebaja on koosoleku protokollilist otsustust nr 40 vaidlustanud haldusasjas 3-18-1779 ning nimetatud asjas on kaebus tagastatud kuna nimetatud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tartu Ringkonnakohus on kohtulahendis 08.01.2019 3-18-1779 leidnud, et linnavalitsuse eluasemekomisjoni protokolliline otsustus üürilepingu ülesütlemiseks on antud eraõigusliku suhte raames ning see on käsitatav tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Kohus märgib, et eraldi ametnik Ülle Piirisild tegevust, kes esitas üürilepingu korralise ülesütlemise kohta ettekande, vaidlustada ei saa. Tegemist ei ole iseseisva toiminguga HKMS § 6 lg 2 mõttes, mis oleks halduskohtus kaevatav. Marju Silvet on pöördunud hagiga Tartu Maakohtu poole nõudes üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamist (tsiviilasi 2-18-582). Tsiviilasjas on omapoolsed selgitused kohtule esitanud kostja ehk Tartu linn, asja materjalide kohaselt on vastuse koostanud linnavalitsuse ametnik Anu Öpik (ka esindaja kohtumenetluses) ning dokumendi on allkirjastanud linnasekretär Jüri Mölder.

Kohus märgib, et Tartu Linnavalitsuse poolt antud arvamus eelpoolnimetatud tsiviil- kui ka haldusasjas ei ole käesolevas haldusasjas lahendatav. Nimetatud arvamus ei ole haldusakt HKMS § 6 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses ega ka HKMS § 6 lg 2 tähenduses haldusmenetluses tehtav toiming, kuna see ei ole Tartu linna poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu toiming. Seega ei ole Tartu linna vastust kohtule võimalik teises kohtumenetluses vaidlustada. Arvamuse vaidlustamine ei anna kaebajale mingisugust õiguslikku kasu. Samuti ei oma iseseisvalt tähendust Ülle Piirisild ettekanne, kuna see on hõlmatud koosoleku protokollis nr

kaebust esitada, ei ole halduskohus pädev seda lahendama, samuti ei ole kohtunik menetlusosaline haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 mõistes. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik vaidlustada tsiviilasjas 2-18-582 tehtud kohtuotsust tervikuna seadusega sätestatud korras, võimalus on vaidlustada nii kohtuniku kui ka teiste menetlusosaliste seisukohti sama kohtuasja raames.

Eeltoodu alusel puudub kohtul pädevus menetleda Tartu linna ametnike Jüri Mölderi, Anu Öpiku, Ülle Piirisild ja kohtunik Margit Jõgeva toiminguid seonduvalt valeandmete esitamise ja laimamisega ning samuti puudub pädevus teha ettekirjutus toimingute muutmiseks (kõrvaldada tagajärjed). HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodu alusel tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajal on võimalik halduskohtule esitada kaebus seadusega sätestatud korras. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.