Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-222
Haldusasi
OÜ Kauper kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. detsembri 2017. a otsuse nr 13-7/00547-15 tühistamiseks Kaebaja – OÜ Kauper, volitatud esindaja v.adv Madis Mahlapuu, seaduslik esindaja MM Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo Kolmas isik – OÜ Toom Kauplused (pankrotis) – seaduslik esindaja pankrotihaldur Tiia Kalaus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 15. juulil 2019. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-18-222 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-222 (pankrotis) ja OÜ Kauper maksukohustuste täitmise eest solidaarselt. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper vahel oli 01.02.2013 sõlmitud tööjõu raamleping, mille kohaselt pidi töötajatele töötasu maksma üldjuhul OÜ Toom Kauplused (pankrotis) või sellekohase kokkuleppe alusel OÜ Toom Kauplused (pankrotis) poolt viidatud kolmas isik. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ajutise pankrotihalduri 09.12.2014 aruande kohaselt on juhatuse liige MM kinnitanud, et OÜ Kauper on tasunud töötajatele töötasu (netosummad), kuid tasumata on OÜ Toom Kauplused (pankrotis) töötajate töötasudelt makstavad maksud. MM selgitas, et OÜ Kauper omab nõuet OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu, sest on eelnevatel perioodidel tasunud OÜ Toom Kauplused (pankrotis) eest jooksvaid kohustusi. Vastastikuste nõuete aluseks olevaid dokumente MM esitanud ei ole. Maksuhaldur koostas 03.08.2015 MM-le vastutusotsuse nr 13-7/547-10, millega teda kohustati tasuma solidaarselt OÜ-ga Toom Kauplused (pankrotis) töötasu väljamaksetelt perioodil aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 arvestatud ja deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused 319 452,54 eurot. Vastutusmenetluse raames tuvastas maksuhaldur, et OÜ Kauper 20% määraga maksustatavate toimingute ja tehingute maht on alates 01.02.2013, mil sõlmiti tööjõurendi raamleping, analoogne OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käibemahuga enne raamlepingu sõlmimise perioodi. Pärast tööjõurendi raamlepingu sõlmimist on OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käive oluliselt vähenenud kuni 2014. a veebruarini, millest alates on OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käive null. Eelnimetatu viitab asjaolule, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käive suunati ümber OÜ-sse Kauper. Vähemalt alates 2013. a juunist ei ole OÜ Toom Kauplused (pankrotis) esitanud OÜ-le Kauper arveid tööjõurendi eest. Arvestades, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rentis 01.02.2013 tööjõurendi raamlepingu alusel äriühingu töötajaid OÜ-le Kauper, oleks tööjõu rendiga kaasnev käive pidanud kajastuma ka OÜ Toom Kauplused (pankrotis) 20% määraga maksustatavate toimingute ja tehingute hulgas. Vaatamata OÜ Toom Kauplused (pankrotis) poolt äriühingu töötajatele tehtud väljamaksetele, ei nähtu OÜ Toom Kauplused (pankrotis) igakuine töötasu fond äriühingu käibemahtude hulgas. Olukorras, kus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rentis tööjõudu OÜ-le Kauper, oleks äriühingu käive pidanud olema vähemalt mahus, mis võrdub OÜ Toom Kauplused (pankrotis) igakuise töötasu fondiga. Eeltoodu viitab asjaolule, et tööjõurendi eesmärk ei olnud tulu teenimine, vaid OÜ-le Kauper tööjõu olemasolu tagamine võimalikult väikeste kuludega. Selline tegevusmuster näitab kahe ettevõtte tihedat seotust. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper finantsilist seotust on kinnitanud MM (vt 22.07.2013 ütlused), kelle seletuste kohaselt omas OÜ Kauper kontrolli OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahaliste vahendite üle (vt ka MM 05.10.2015 kaebus). JM (OÜ Kauper endine juhatuse liige) ei teinud vahet OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ-l Kauper, pidades neid sisuliselt ühtseks majandusüksuseks. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahaliste vahendite üle omas kontrolli OÜ Kauper ning nii MM kui ka JM seletuste kohaselt on kaks ettevõtet omavahel seotud. Samade väljamaksete alusel tekkinud maksukohustused on jagamatud ning OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) näol on tegemist ühiselt tegutsevate ja üksteisega tihedalt seotud ettevõtetega ehk ühise majandusüksusega (vt ka maksukorralduse seaduse (MKS) § 38 ja VÕS § 183 lg 1). OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ajutise pankrotihalduri 09.12.2014 koostatud aruandes on kirjas, et makseraskuste tekkimise tõttu arestiti ettevõtte pangakontod, mis omakorda pärssis normaalset majandustegevust ja hankijatega arveldamist. Sellest tingituna kasutas OÜ Toom Kauplused (pankrotis) OÜ-d Kauper, kes juhatuse liikme MM kinnitusel tasus võlgniku eest mingil perioodil jooksvaid arveid ning sellest tekkis nõue OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) tegevus läks pärast kauplemiseks olnud ruumi allrendile andmist üle OÜ-le Kauper. Käesoleval juhul ei ole 3(15)
3-18-222 maksuhaldur viinud läbi menetlust, tuvastamaks, kas OÜ Toom Kauplused (pankrotis) on üle läinud OÜ-sse Kauper, kuid menetlus ei ole vajalik, sest OÜ Kauper on parandusdeklaratsioone esitades tunnistanud, et nad tegutsesid OÜ-ga Toom Kauplused (pankrotis) ühiselt ning mõlemad ettevõtted vastutavad TSD-dest tulenevate maksukohustuste täitmise eest. Isegi kui OÜ Toom Kauplused (pankrotis) on üle läinud OÜ-sse Kauper, vastutab OÜ Toom Kauplused (pankrotis) perioodi aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 maksukohustuste täitmise eest. Seega ei muudaks ülemineku tuvastamine OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ega ka MM vastutust maksukohustuste täitmata jätmise eest.
3-18-222 tööjõurendi teenust OÜ-le Kauper ei osutanud; OÜ Kauper tasus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) töötajatele palka; kasutusse jäid samad kaubamärgid, mille järgi kliendid neid kauplusi teadsid; OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) olid omavahel seotud – kontrollitaval perioodil OÜ Kauper juhatuse liige olnud JM sai varem väljamakseid OÜ-st Toom Kauplused (pankrotis); OÜ Toom Kauplused (pankrotis) väljastas hankijatele teated, mille kohaselt seoses ettevõtte struktuuri ümberkorraldustega alates 11.03.2013 tegeleb kaupade ja teenuste sisseostuga OÜ Kauper; osade hankijatega jäid kehtima OÜ-ga Toom Kauplused (pankrotis) sõlmitud lepingud. Kirjeldatud asjaolud viitavad sellele, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) on aprillis 2013 läinud üle OÜ-sse Kauper. Seega maksustamisperioodide aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 TSD alusel tasumisele kuuluvad maksukohustused on tekkinud OÜ-l Kauper ja seda pärast ettevõtte üleminekut. VÕS § 183 lg 1 mõte ei ole panna ettevõtte üleandjat vastutama ettevõtja omandajal pärast ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. Pärast ettevõtte üleminekut lakkab üleantav ettevõte olemast ja jääb alles ainult omandav ettevõte. Seega vastutab pärast ettevõtte üleminekut ainult omandav ettevõte tal tekkivate kohustuste eest.
3-18-222 asjaolu, et parandusdeklaratsioonidel deklareeriti töötasu väljamakseid samadele isikutele ja samades summades nagu OÜ Toom Kauplused (pankrotis) TSD-del. MTA poolt samasisuliste deklaratsioonide sisestamisel oleks ilma vaidlusaluse otsuse tegemiseta tekkinud topeltmaksustamise olukord. Vaidlusaluse otsusega ei tekkinud kaebajale täiendavaid kohustusi. Kaebaja kohustus tasuda perioodide aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 TSD-de alusel tekkinud maksukohustused tekkis parandusdeklaratsioonide alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt loetakse majandusüksuseks ettevõtet, mille kaudu isik tegutseb. Ühine majandusüksus tähendab, et kaks või enam eraldiseisvat juriidilist isikut on tehingute tegeliku majandusliku sisu järgi kontrollitaval perioodil käsitletavad ühe ettevõttena. Maksustamisel kehtib ka majandusliku tõlgendamise reegel, mille kohaselt lähtutakse maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist. Põhimõtte kohaldamine on vajalik ühetaoliseks maksustamiseks. Maksustamisel ei saa seega lähtuda lepingu vormist. Maksuhaldur hindas OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (panrotis) vahelise tehingu tegelikku majanduslikku sisu ning tuvastas, et otsuses märgitud perioodil tegutsesid nimetatud ettevõtted ühtse eesmärgi nimel ja on omavahel sedavõrd seotud, et neid tuleb käsitada ühise majandusüksusena. OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vahelisest tööjõurendi raamlepingust tulenevalt on OÜ Kauper tasunud otse OÜ Toom Kauplused (pankrotis) töötajatele töötasu (netosummad). Tööjõurendi eest ei ole esitatud arveid ega ole toimunud tasumist. Väidetava tasaarvestamise osas ei ole maksuhaldurile tõendeid esitatud. Samuti on toimunud käibe ümbersuunamine OÜst Toom Kauplused (pankrotis) OÜ-sse Kauper. OÜ Toom Kauplused (panrotis) rahaliste vahendite üle omas tegelikkuses kontrolli OÜ Kauper. Nii MM kui ka JM seletuste kohaselt on kaks ettevõtet omavahel seotud. Eeltoodu tõendab, et tööjõurendi eesmärk ei olnud tulu teenimine, vaid OÜ-le Kauper tööjõu olemasolu võimaldamine võimalikult väikeste kuludega. Eelnev näitab kahe ettevõtte tihedat seotust ja tegevust ühise eesmärgi nimel. Seega on tegemist ühise majandusüksusega. Eelneva tõttu ei ole asja lahendamisel määrav, et ainult OÜ Kauper on teinud töötajatele töötasu väljamakseid. MTA 19.12.2014 teates nr 12.2-3/024905-7 on mh märgitud, et perioodi aprill 2014 töötasu väljamaksetelt arvestatud maksude deklareerimise ja tasumise kohustus tekkis OÜ-l Kauper. Kontrollimenetluses nr 12.2-3/024905-76 kontrollis maksuhaldur OÜ Kauper käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil aprill 2014. Kontrolli raames ei teinud MTA järeldust, kas OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastutavad solidaarselt perioodil aprill 2014 tekkinud tööjõumaksude eest. Samuti ei kontrollinud MTA teiste perioodide maksukohustuste arvestamise ja deklareerimise õigsust. Maksumenetluse nr 12.23/024905-7 lõpetamise ajaks ei olnud MTA-le teada kõiki asjaolusid, mille pinnalt tegi MTA vaidlusaluse otsuse. Kaebaja ei saa asuda kaebuses tuvastama ettevõtte üleminekut ja seejärel väita, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) on üle läinud OÜ-sse Kauper aprillis 2013. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi lepingut, millest nähtuks, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) läks aprillis 2013 üle OÜsse Kauper. Samuti ei tulene kaebusest, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) läks OÜ-sse Kauper üle seaduse alusel. MTA tuvastas, et OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotid) näol on tegemist ühise majandusüksusega, kes olid oma tegevuses tihedalt seotud ja tegutsesid ühise eesmärgi nimel. Kahe ettevõtte eesmärk oli OÜ Kauper tegevuse võimaldamine võimalikult väikeste kuludega ning jätta tasumata OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksukohustused. 6(15)
3-18-222 MTA ei pidanud vajalikuks viia läbi ettevõtte ülemineku menetlust. Kaebaja on parandusdeklaratsioone esitades tunnistanud, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Eeltoodut arvestades ei ole vaidlusaluse otsuse sisuks ettevõtte üleminekumenetlus, mistõttu ei saa praeguses asjas anda hinnangut ka sellele, kas ja millal OÜ Toom Kauplused (pankrotis) läks üle OÜ-sse Kauper. Seetõttu ei saa vastustaja anda hinnangut ka sellele, kas OÜ Toom Kauplused (pankrotis) võis OÜ-sse Kauper üle minna aprillis 2013. Kaebaja juhatuse liikme eesmärk on vabaneda kohustusest täita vastutusotsusega talle tasumiseks määratud OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksukohustused. Kaebaja esitas perioodi aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 TSD parandusdeklaratsioonid alles pärast seda, kui MTA oli MM-le väljastanud vastutusotsuse. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pankrotimenetluses on loetud kaitsmiseta tunnustatuks perioodide aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 TSD-del tekkinud maksukohustused. Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2017 otsusest haldusasjas nr 3-15-3202 ei tulene MTA-le ega ka OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pankrotihaldurile kohustust muuta OÜ Toom Kauplused (pankrotis) TSD-d.
7(15)
3-18-222 esitas sama maksukohustust puudutavas osas parandusdeklaratsioonid ning on seeläbi leidnud, et viidatud maksukohustuse osas on maksukohustuslaseks kaebaja. Vaidlusalune maksukohustus ei tekkinud deklaratsioonide esitamisest, vaid ettevõtete majandustegevuse tulemusel. Maksude tasumise kohustus ei ole oma olemuselt jagamatu kohustus ega muutu jagamatuks tulenevalt asjaolust, et kaks isikut leiavad, et tegemist on tema enda maksukohustusega. Maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajadusel määrata maksusumma MKS §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul. Seega väljendavad maksukohustuslased deklaratsioonide esitamisega küll oma seisukohta tasumisele kuuluva maksukohustuse osas, kuid maksu määramine on maksuhalduri õigus ja kohustus. Vastavale kohustusele on juhtinud MTA tähelepanu ka Tallinna Ringkonnakohus otsuses asjas 3-15-3202 selgitades, et maksuhaldur ei saa nõuetekohast menetlust läbi viimata väita, et maksukohustuslase poolt deklaratsioonis kajastatud andmed on ebaõiged. Maksuhaldur peab kohases menetluses tuvastama, kas kaebaja ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) poolt TSD-del deklareeritud andmed on õiged. Asjaolu, et maksuhaldur ei suuda või ei soovi viia läbi asjakohast menetlust tuvastamaks maksukohustuse eest vastutavat isikut või isikuid, ei muuda maksukohustust jagamatuks kohustuseks VÕS § 65 lg 3 mõistes. Asjaolule, et maksukohustust ei saa oma olemuselt käsitada jagamatu kohustusena, on juhtinud tähelepanu ka Tallinna Ringkonnakohus 27.04.2010 otsuses asjas nr 3-08-657. Kohtu seisukohta ei muuda maksuhalduri väide, et antud juhul tekib deklaratsioonide sisestamise tagajärjel topeltmaksustamise olukord. Maksudeklaratsiooni esitamise ja maksudeklaratsiooni parandamisega ei ole maksukohustust lõplikult ja siduvalt kindlaks määratud (vt MKS § 95). Seega ei teki ainuüksi deklaratsioonide esitamise faktist topeltmaksustamise olukorda. MKS annab loetelu juhtumitest, mille esinemisel tekib isikutel solidaarvastutus (vt MKS §-d 38–42). MKS-s puudub säte, mis võimaldaks käsitada solidaarvõlgnikena isikuid, kelle vaheliste tehingute tagajärjena saavutab üks isikutest maksueelise. Vastavat asjaolu ei ole tuvastanud ka maksuhaldur vaidlusaluses otsuses. Otsuses märgib maksuhaldur, et tegemist on OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksukohustusega, mis on tekkinud töötasu väljamaksetelt perioodil aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014. Vastavas ulatuses on maksuhaldur esitanud nõude OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pankrotimenetluses ning teinud vastutusotsuse, millega kohustati MM tasuma maksukohustused 319 452,54 eurot. Maksukohustus ei teki juba algselt solidaarsena, vaid MKS § 6 lg-s 1 sätestatud maksukohustuslasel. Kuna praegusel juhul on tegemist kahe erineva juriidilise isikuga ning maksuhaldur soovib tuvastada, et nad vastutavad maksukohustuse täitmise eest solidaarselt, on võimalik tuginemine MKS §-s 38 sätestatud ettevõtte ülemineku alusele. Sellele alusele tuginemise on maksuhaldur aga välistanud. Asjakohase menetluseta ei ole võimalik asuda seisukohale, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja kaebaja on solidaarvõlgnikud, sest solidaarkohustuse eeldused ei ole õiguspäraselt tuvastatud. Maksuhaldur ei ole ka ise olnud oma seisukohtades järjekindel. Nimelt on maksuhaldur samadel asjaoludel teinud 19.12.2014 otsuse, aktsepteerides OÜ Toom Kauplused (pankrotis) õigust korrigeerida aprillis 2014 deklareeritud TSD töötajate osas, kes kontrollitaval perioodil töötasid kaebaja tegevuskohtades ja kellele kaebaja maksis töötasu. Viidatud otsuses on maksuhaldur olnud seisukohal, et TSD-del deklareeritud maksukohustuse eest vastutab kaebaja. Samas otsuses leidis maksuhaldur, et kaebaja ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vaheline kaupluse inventari üleandmine ei ole maksustatav tavakorras. Kaebaja selgitas istungil, et viidatud otsuses kajastatud olukord ei erinenud olukorrast, mille puhul on maksuhaldur teinud 12.12.2017 otsuse. Samuti on maksuhaldur teinud MM suhtes 03.08.2015 vastutusotsuse, milles on asunud seisukohale, et vaidlusalustel deklaratsioonidel deklareeritud maksukohustuse puhul on tegemist ainult Toom Kauplused OÜ (pankrotis) maksukohustusega. 8(15)
3-18-222 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-18-222 solidaarsuse tuvastamise menetluse. Samas on maksukohustus tekkinud OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ühtse tegutsemise tulemusena, mitte pelgalt deklaratsioonide esitamise fakti alusel. Täiendavalt tuleb maksukohustuste solidaarsuse kindlakstegemisel kohaldada ka tsiviilõigust. Asjaolu, et OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) on ise esitanud samasisulised deklaratsioonid, näitab, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Maksuhaldur hindas OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vahelise tehingu tegelikku majanduslikku sisu ning tuvastas, et vaidlusaluses otsuses märgitud perioodil tegutsesid nimetatud ettevõtted ühtse eesmärgi nimel ja on omavahel sedavõrd seotud, et neid tuleb käsitada ühise majandusüksusena. Maksuhalduri 19.12.2014 teadet nr 12.2-3/024905 puudutavas menetluses oli tegemist tagastusnõude õigsuse kontrolliga, kus maksuhaldur kontrollis OÜ Kauper käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil aprill 2014. Maksuhaldur ei kontrollinud teiste perioodide maksukohustuste arvestamise ja deklareerimise õigsust, sh ei teinud järeldust, kas OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastustavad perioodil aprill 2014 tekkinud tööjõumaksude eest solidaarselt. Menetluse nr 12.2-3/024905 lõpetamise ajaks ei olnud maksuhaldurile teada kõiki asjaolusid, mille pinnalt tegi maksuhaldur vaidlusaluse otsuse. Vastutusmenetluse läbiviimine oli suunatud MM süülise tegevuse, mitte OÜ Kauper maksukohustuse tuvastamisele. Maksuhaldur ei pidanud otstarbekaks OÜ-le Kauper maksukohustuse määramist, sest maksumenetluse läbiviimine OÜ-le Kauper maksukohustuse määramiseks ei olnud perspektiivikas. MTA ei nõustu halduskohtu poolt viidatud haldusasjas nr 3-08-657 toodud ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa maksukohustust käsitada oma olemuselt jagamatu kohustusena. Viidatud haldusasjas läksid kahele omandajale üle erinevad ettevõtted ning seega sai kummalegi neist panna ainult nende poolt omandatud ettevõttega seotud maksuvõla tasumise kohustuse. Otsuse põhjenduste pinnalt ei saa teha järeldust, nagu ei saaks maksukohustust ühelgi juhul käsitada jagamatu kohustusena. Samuti ei ole vaidlusaluse otsuse puhul tuvastatud üleminekut, vaid OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) on käsitatavad solidaarvõlgnikena VÕS § 65 lg 1 mõistes. Jagada ei ole võimalik töötajale tehtud töötasu väljamakselt tasumisele kuuluvaid maksukohustusi kahe äriühingu vahel. Ka juhul, kui kohus peaks leidma, et maksukohustus ei saa olla jagamatu kohustus, on siiski tegemist solidaarkohustusega VÕS § 65 lg 2 mõistes, sest OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) on esitanud samasisulised deklaratsioonid, maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) näol on tegemist ühise majandusüksusega ning maksuhaldur ei saa samadelt töötasudelt arvestatud maksukohustusi sisse nõuda kahekordselt (tekiks topeltmaksustamise olukord). OÜ Kauper juhatuse liikme eesmärk on vabaneda kohustusest täita vastutusotsusega talle tasumiseks määratud OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksukohustused (sh perioodi aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 TSD-de andmete alusel tekkinud maksukohustused). OÜ Kauper esitas perioodi aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 TSD parandusdeklaratsioonid pärast seda, kui MTA oli MM-le väljastanud vastutusotsuse. Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2017 otsusest asjas nr 3-15-3202 ei tulenenud MTA-le ega OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pankrotihaldurile kohustust muuta OÜ Toom Kauplused (pankrotis) TSD-sid.
3-18-222 OÜ-d Kauper ja OÜ-d Toom Kauplused (pankrotis) ei ole võimalik käsitada ühise majandusüksusena. Selleks ei piisa tuvastamisest, et pooled tegutsevad oma huvide ja eesmärkide saavutamisel ühiselt ja on üksteisega tihedalt seotult. Selline olukord saab olla üksnes siis, kui tegemist on kontserni kuuluvate ettevõtjatega. Maksuhaldur ei ole toonud ühtegi õiguslikku alust, mis annaks maksuhaldurile aluse seda väita. Maksustamisperioodide aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides esitatud andmete alusel tasumisele kuuluvate maksukohustuste maksukohustuslane on OÜ Kauper. MKS annab maksuhaldurile loetelu asjaoludest, mille õiguspärasel tuvastamisel maksuhalduri poolt tekib isikutel solidaarkohustus (vt MKS §-d 38– 42). Kuna praeguses asjas on tegemist kahe iseseisva juriidilise isikuga ning maksuhaldur soovib haldusmenetluse raames tuvastada, et nad vastutavad maksukohustuse täitmise eest solidaarselt, saaks maksuhaldur oma eesmärki saavutada juhul, kui ta suudaks tuvastada ettevõtte ülemineku MKS § 38 alusel. Seega on põhjendamatu maksuhalduri seisukoht, et maksukohustuste täitmise solidaarsuse tuvastamiseks ei ole vaja läbi viia maksumenetlust ja tuvastada ettevõtte üleminekut. Otsuses nr 13-7/00547-15 toodud asjaolude alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et Toom Kauplused OÜ (pankrotis) ja OÜ Kauper vastutavad solidaarselt maksukohustuste eest. Maksuhaldur on ise tuvastanud, et vastaval ajavahemikul on Toom Kauplused OÜ (pankrotis) töötajatele töötasu tasunud OÜ Kauper, kes on maksukohustuse osas ainuisikuline maksukohustuslane (vt nt 08.12.2014 protokoll; 19.12.2014 teade nr 12.2-3/024905-76). Maksustamisperioodidel aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 on töötasu väljamakseid OÜ Kauper kauplustes töötanud, kuid OÜ Toom Kauplused (pankrotis) TSD-l deklareeritud isikutele teinud OÜ Kauper. Seda asjaolu kinnitab see, et kaebaja esitas 04.11.2015 maksuhaldurile aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 TSD parandusdeklaratsioonid, ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-15-3202. Kuna maksukohustuse tekkimise aluseks on vastavate maksete tegemine ning neid makseid on teinud ainult OÜ Kauper, vastutab ta nimetatud kohustuse eest. Nii 08.12.2014 maksukohustuslase suuliste seletuste protokollis, 19.12.2014 teates nr 12.23/024905-76 kui ka vaidlustatud 12.12.2017 otsuses nr 13-7/00547-15 on maksuhaldur tuvastanud asjaolusid, mis viitavad sellele, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) on üle läinud OÜ-sse Kauper alates aprill 2013. Seega on maksustamisperioodide aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai 2014 kuni detsember 2014 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides esitatud andmete alusel tasumisele kuuluvad maksukohustused (tulumaks, sotsiaalmakse, kogumispensioni makse, töötuskindlustuse makse) tekkinud OÜ-l Kauper pärast ettevõtte üleminekut. Pärast ettevõtte üleminekut lakkab üleantav ettevõte olemast ja jääb alles ainult omandav ettevõte. Seega vastutab pärast ettevõtte üleminekut omandav ettevõte ainult tal tekkivate kohustuste eest. Isegi kui nõustuda, et töötajale tehtud töötasu väljamakselt tasumisele kuuluvaid maksukohustusi ei ole võimalik jagada kahe äriühingu vahel, ei saa nõustuda järeldusega, et sellisel juhul on tegemist jagamatu kohustusega VÕS § 65 lg 3 tähenduses. VÕS § 65 lg 3 mõistes ei tähenda jagamatu kohustus, et seda saab täita vaid üks võlgnik, vaid, et solidaarvõlg tekib ka siis, kui mitu isikut kohustuvad täitma jagamatu kohustuse. VÕS § 65 lg 3 ei saa kohaldada juhul, kui kohustus on jagamatu seetõttu, et selle täitmist saab oma olemuselt algupäraselt nõuda ainult ühelt võlgnikult. Jagamatu kohustuse puhul on mh tegemist siis, kui faktilistel või juriidilistel põhjustel on kohustuse täitmiseks vajalik täitmistoimingute tegemine kõigi kohustatud isikute poolt ühiselt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2010 otsuses asjas 11(15)
3-18-222 nr 3-08-657). Solidaarkohustus saab tekkida ainult siis, kui võlgnike poolel on mitu isikut. Maksukohustust ei saa käsitada jagamatu kohustusena, kuna reeglina vastutab maksu tasumise eest ainult üks isik. Solidaarvastutust ei tekita asjaolu, et isik on ekslikult esitanud deklaratsioone ja deklareerinud olematut maksukohustust olukorras, kus ta ei ole teinud toiminguid, mis tekitavad maksukohustuse. Maksuhaldur saab küll teatud ulatuses lähtuda isiku poolt esitatud deklaratsioonidest, kuid deklaratsioonid ei ole iseenesest aluseks maksukohustuse tekkimisele. Seda kinnitab MKS § 82 teine lause. Samuti toetab seda seisukohta maksuhalduri viidatud (tehingu) majandusliku tõlgendamise põhimõte. Maksuhalduril pidi vähemalt pärast OÜ Kauper poolt deklaratsioonide esitamist ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse asjas nr 3-15-3202 jõustumist süvenema kahtlus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) esitatud andmete õigsuses. Praeguses asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pankrotimenetluses on vastav maksukohustus tunnustatud või mitte. Olukorras, kus vastavat kohustust ei saanud tekkida, on tagajärjeks, et pankrotimenetluses seda nõuet edaspidi enam ei arvestata.
12(15)
3-18-222
13(15)
3-18-222 Ringkonnakohus selgitas 07.02.2019 otsuse asjas nr 3-17-1881 p-s 11, et MKS § 84 pole kohaldatav üksnes teenuse osutamise ja müügitehingute puhul (vt nt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2016 otsus asjas nr 3-15-1984), vaid põhimõtteliselt saaks MKS § 84 alusel ümber kujundada kogu õigussuhte, mida tehingu pooled on näidanud tehingute majanduslikule sisule mittevastavana maksukohustuse vähendamise eesmärgil (viidatud haldusasjas nt kohaldada tsiviilõiguslikus mõttes kahe erineva juriidilise isiku maksukohustus MKS tähenduses ainult ühe juriidilise isiku suhtes), tuginedes mh ka RPS § 16 p-s 1 sätestatud majandusüksuse printsiibile. Selline lähenemine on võimalik ka juhul, kui maksud on algselt deklareerinud üks äriühing, kuid maksuhalduri kontrolli tulemusel selgub, et tegelikuks maksukohustuslaseks on MKS § 84 alusel õigussuhte ümberkujundamise tagajärjel teine äriühing. Kuigi ringkonnakohus ei pidanud viidatud haldusasjas võimalikuks, et tegemist oleks solidaarvõlgnikega, vaid topeltmaksustamise vältimiseks tuleks algselt maksud deklareerinud äriühingu maksudeklaratsioonid tühistada ning maksukohustust jääb kandma vaid üks äriühing, ei anna see alust eitada solidaarkohustust praeguses haldusasjas. Maksuhaldur on aktsepteerinud mõlema äriühingu esitatud maksudeklaratsioone. Maksuhaldur ei väida, et algselt ühe äriühingu deklareeritud maksukohustuste osas oleks tegelikuks maksukohustuslaseks teine äriühing, vaid et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper on sama maksukohustuse osas solidaarvõlgnikud. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks on maksuhalduri seisukoht põhjendatud.
3-18-222 menetluse raames. Praegu vaidluse all oleva otsuse andmisele eelnenud menetluses kaebaja oma vastuväiteid esitada ei saanud, vaid ta on saanud samade asjaolude osas, mis on aluseks 12.12.2017 otsuse koostamisele, esitada seisukohti erinevate kohtumenetluste (vt nt haldusasjad nr 3-15-2519; 3-15-3202) ning OÜ Toom Kauplused (pankrotis) juhatuse liikme suhtes toimetatud vastutusmenetluse raames. Samas võttis Riigikohus viidatud lahendis arvesse seda, kas isikul on eelnevalt olnud võimalus esitada vastuväiteid teises (maksu)menetluses, mis on vaidlusaluse otsuse andmisega seotud (vt viidatud otsuse p 19). Seejuures pidas Riigikohus oluliseks, et otsus ei tuleks seetõttu isikule üllatuslikuna. Olukorras, kus viidatud nõuded on täidetud, ei mõjuta ärakuulamisõiguse rikkumine otsuse sisulist õiguspärasust (HMS § 58). Need seisukohad on kohaldatavad ka praeguses asjas. OÜ-le Kauper ei ole küll võimaldatud ärakuulamist enne MTA 12.12.2017 otsuse koostamist, ent samade asjaolude suhtes on kaebaja saanud esitada seisukohti teiste haldus- ja kohtumenetluste raames. Seega ei too väited ärakuulamisõiguse rikkumisest kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist, sest ei saanud mõjutada vaidlustatud otsuse sisulist õiguspärasust.
(allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.