Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Virgo Saarmets ja Maret Altnurme
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.01.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2519 MM kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.08.2015 vastutusotsuse nr 13-7/547-10, 12.11.2015 otsuse nr 13-7/00547-12 ja 20.01.2016 vaideotsuse nr 6-1/3145-2 tühistamiseks Kaebaja – MM Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.04.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MM apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 18.12.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta MM apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.04.2018 otsus haldusasjas nr 3-15-2519 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.02.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-15-2519 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Toom Kauplused esitas 13.12.2013 Tartu Maakohtule saneerimisavalduse, mille kohus kinnitas 24.04.2014. Tartu Maakohus lõpetas 24.11.2014 saneerimismenetluse ja võttis menetlusse OÜ Toom Kauplused pankrotiavalduse. Tartu Maakohtu 15.01.2015 määrusega nr 2-13-61649 kuulutati välja OÜ Toom Kauplused pankrot. Pankrotimenetluses loeti kaitsmiseta tunnustatuks Maksu- ja Tolliameti (MTA) nõue, mis tulenes OÜ Toom Kauplused deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksudest perioodil aprill 2013 kuni märts 2014 ja mai 2014 kuni detsember 2014.
2.MTA kohustas 03.08.2015 vastutusotsusega nr 13-7/547-10 MMi tasuma OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlga 319 452,54 eurot. MM oli OÜ Toom Kauplused (pankrotis) juhatuse liige 18.01.2012–15.01.2015. Tema juhitav äriühing deklareeris maksustamisperioodidel aprill 2013 kuni märts 2014 ja mai 2014 kuni detsember 2014 töötajate töötasu väljamakseid, kuid jättis töötasudega seotud maksud tasumata. Maksuvõla kumuleerumine toimus MM tegevuse tõttu. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) oli sõlminud töölepingud 26 töötajaga. Äriühingul ei olnud viidatud perioodil aktiivset majandustegevust ja tööjõudu renditi 01.02.2013 lepingu alusel OÜ-le Kauper. MM selgitas ajutisele pankrotihaldurile, et OÜ Kauper tasus netotöötasud otse töötajate pangakontodele, kuid jättis töötasudega seotud maksusummad OÜ-le Toom Kauplused (pankrotis) tasumata. MM väitis ka, et OÜ-l Kauper on nõue OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu, kuid maksuhaldurile ei ole selle kohta tõendeid esitatud, mistõttu on nõuete tasaarvestamine tõendamata. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) töötajate töötasudelt jäid maksud tasumata juba ülejärgmisel kuul pärast tööjõurendi lepingu sõlmimist, kuid MM ei teinud midagi, et vältida maksuvõla kumuleerumist. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majanduslik seis oli juba 2012. aastal selline, et oleks pidanud esitama pankrotiavalduse, mitte taotlema saneerimist. Saneerimisavalduses esitati ebaõigeid andmeid (vara ulatuslik ülehindamine). MM tegevus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) juhatuse liikmena toimus OÜ Kauper huvides ning MM püüdis OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kahjumlikku tegevust võimalikult pikka aega jätkata. Alates 19.09.2014 on MM OÜ Kauper juhatuse liige, seega oli tal OÜ Kauper tegevuse vastu majanduslik huvi. MM poolt maksuvõlgade sissenõudmise menetluse käigus 22.07.2013 antud seletusest nähtub, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli rahalisi vahendeid, mida oleks saanud kasutada maksuvõla vähendamiseks, kuid MM suunas need hoopis äriühingust välja. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper vahel enne MM juhatuse liikmeks saamist sõlmitud lepingu järgi inkasseerib sularaha kassast OÜ Kauper ning ka kaardimaksed lähevad OÜ Kauper pangakontole. Samas kinnitas MM 22.07.2013, et tema otsustab OÜ Toom Kauplused (pankrotis) raha liikumise ja arvete maksmise üle ning maksude maksmisele eelistas ta hankijate arvete tasumist. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper käivete võrdlusest selgub, et OÜ Kauper käive on alates 01.02.2013, mil sõlmiti tööjõurendi leping, analoogne OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käibemahuga enne selle lepingu sõlmimist ning OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käive on oluliselt vähenenud. Seega on MM suunanud OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käibe OÜ-sse Kauper. Kuigi OÜ Toom Kauplused (pankrotis) sõlmis 01.02.2013 OÜ-ga Kauper tööjõurendi lepingu, ei kajastu teenuse osutamisest tekkinud käive OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käibe hulgas, 2(13)
3-15-2519 sest MM ei esitanud OÜ-le Kauper arveid tööjõurendi eest. Seega ei olnud tööjõurendi eesmärk tulu teenimine, vaid OÜ-le Kauper tööjõu olemasolu tagamine võimalikult väikeste kuludega. Viidatud lepingu järgi peab töötajatele töötasu maksma OÜ Toom Kauplused (pankrotis); renditasu maksmine toimub vastavalt eraldi kokkuleppele, kuid vähemalt kord aastas; tööjõurendi tasu suurus (v.a töötajate palgad ja neilt arvestatavad maksud) on arvestuslikult 4000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Seega, kui MM oleks esitanud teenuse eest arveid, oleks ta saanud arvete alusel laekunud summadest täita OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksukohustusi. Kokkulepe, mille järgi arve esitatakse kord aastas, on pahatahtlik ja kantud maksude tasumisest kõrvale hoidumise eesmärgist. Seega ei ole MM taganud OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksukohustuste täitmist. Maksuvõlgade kumuleerumine, OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahavoogude suunamine OÜ-sse Kauper ja tööjõurendi eest arvete esitamata jätmine kogumis viitavad, et MM jättis maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused täitmata tahtlikult. Seega vastutab MM solidaarselt äriühingu maksuvõla eest.
3.MTA täiendas 12.11.2015 otsusega nr 13-7/00547-12 vastutusotsust, lisades sellele maksusumma tasumise tähtaja ja sundtäitmise hoiatuse, mis oli vastutusotsusest ekslikult välja jäänud. Nimetatud otsuse peale esitatud vaide jättis MTA 20.01.2016 vaideotsusega nr 6-1/3145-2 rahuldamata.
4.MM esitas Tallinna Halduskohtule kaebused 03.08.2015 vastutusotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-2519) ning 12.11.2015 otsuse ja 20.01.2016 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-413), mille halduskohus liitis ühte menetlusse nr 3-15-2519. Kaebaja väitis kokkuvõttes järgmist. Kaebaja jäeti vastutusmenetluses ära kuulamata. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majanduslikud raskused said alguse 2012. aastal seoses vaidlusega OÜ-ga Lugosta (tsiviilasi nr 2-13-61649). Kuna OÜ-d Toom Kauplused (pankrotis) ähvardas selle vaidlusega seoses arvete arestimine, mis oleks muutnud töötajatele palga maksmise võimatuks, oli OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) valida tegevuse lõpetamise või tööjõu rendile andmise vahel. Kuna OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli suur lootus kohtuvaidlus võita ning äriühingul oli ka suur nõue OÜ Lugosta vastu, oli mõistlikum tööjõud OÜ-le Kauper rendile anda. Tööjõu rentimine oli ajutine lahendus ning sellega vähenesid ka OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kohustused OÜ Kauper ees. OÜ Kauper maksis töötajatele tasu, kuid töötasudelt arvestatud maksude ja renditeenuse osas toimus tasaarvestamine OÜ Kauper vastunõude arvelt, sest OÜ Kauper oli varem tasunud OÜ Toom Kauplused (pankrotis) eest jooksvaid kohustusi. Tasaarvestusega seonduvad dokumendid on maksuhaldurile esitatud (vt 14.08.2014 kinnitus nõuete tasaarvestamise kohta; sama sisaldub ka 22.12.2013 saneerimisavalduses ja 24.04.2014 saneerimiskava kinnitamise määruses). OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli OÜ Kauper ees kohustusi üle 400 000 euro. Need nõuded on nüüd tasaarvestatud (vt 14.08.2014 kinnitus ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) võlausaldajate 14.09.2015 üldkoosoleku protokoll, mille järgi OÜ Kauper ei esitanud nõudeid OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu). Saneerimisavaldus esitati äriühingu tervendamiseks ja võlausaldajate huvide tagamiseks ning Tartu Maakohus pidas saneerimist lubatavaks ja võimalikuks. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) palus maksuhaldurilt 29.07.2013 kirjas selgitust, mida kujunenud keerulises majanduslikus olukorras teha, kuid ei saanud vastust. MTA esitas OÜ-le Toom Kauplused (pankrotis) 09.04.2014, s.o saneerimismenetluse ajal, pankrotihoiatuse, kuid ei esitanud pankrotiavaldust. Seetõttu on alusetu kaebajale pankrotiavalduse pahatahtlikku esitamata jätmist ette heita. Kaebajale on alusetu ette heita ka 01.02.2013 tööjõurendi lepingu õigeaegset lõpetamata jätmist. Tartu Maakohtu poolt 24.04.2014 kinnitatud saneerimiskava kohaselt oli see leping 3(13)
3-15-2519 OÜ-le Toom Kauplused (pankrotis) oluline sissetulekuallikas. Ilma selleta ei oleks saneerimiskava ilmselt üldse kinnitatud. Saneerimismenetlus luhtus MTA tegevuse tõttu, sest MTA arestis 31.05.2013 OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pangakonto ega vabastanud seda ka saneerimismenetluse ajal, kuigi sel ajal ei olnud täitemenetluse läbiviimine lubatud. MTA oli OÜ Toom Kauplused (pankrotis) võlausaldajana saneerimismenetlusest teadlik. Pangakonto arestimise tõttu taganesid OÜ Kauper ja Scandinavian Furniture OÜ varasematest kokkulepetest ning OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ei saanud enam saneerimiskava täita, igapäevaste pangatoimingute tegemisest rääkimata. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) palus 07.05.2014 MTA-lt pangakonto aresti alt vabastamist, kuid MTA keeldus sellest, vabastades pangakonto aresti alt vaid selle maksuvõla osas, mille kohta kehtis saneerimiskava. See ei ole kooskõlas saneerimismenetluse mõtte ja eesmärgiga. Kuigi MTA-l võis olla õigus maksuvõlga sisse nõuda, oli vastustaja tegevus asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, sest välistas saneerimismenetluse edukuse ning pani MTA teiste võlausaldajatega võrreldes eelisseisundisse. Väär on MTA väide, et kaebaja tegevuse eesmärk oli OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksude tasumisest kõrvale hoidumine. 01.02.2013 lepingu sõlmimisest kuni 22.12.2013 saneerimisavalduse esitamiseni toimusid läbirääkimised OÜ-ga Lugosta, samuti maksuhalduriga (vt 22.07.2013 protokoll ja 29.07.2013 kiri). Lisaks tegeles kaebaja Viimsi ja Pirita kaupluste operaatori vahetusega, koostas saneerimisavaldust jne. Kaebaja oleks tegutsenud tahtlikult pigem siis, kui ta poleks äriühingu vastu esitatud nõuetele vastu vaielnud ega äriühingu tegevust majanduslikult keerukas olukorras ümber korraldanud. Väide OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahavoogude suunamisest OÜ-sse Kauper ei ole õige. Kaebajalt ei küsitud 22.07.2013 selle kohta mingeid küsimusi. Kaebaja selgitas toona, et OÜ Kauper maksab raamatupidaja koostatud nimekirja alusel OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kulud ning OÜ Kauper annab vajadusel OÜ-le Toom Kauplused (pankrotis) laenu. OÜ Kauper maksis ka töötajate töötasud, arvestades, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pangakonto oli juba 2013. aasta maist arestitud. Rahast, mis liikus 11.01.2012 lepingu alusel otse OÜ-sse Kauper, tasuti tõepoolest hankijatele, kuid vahendid selleks olid olemas ja hankijatele tasumine toimus selliselt ka enne 01.02.2013 tööjõurendi lepingu sõlmimist. Mitmete pooleli olevate vaidluste tõttu keskendus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) 2013. aasta alguses üksnes tööjõurendile. See seletab ka OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käibe vähenemist ja OÜ Kauper käibe suurenemist. Kaebaja rõhutab ka, et 11.01.2012 kokkuleppe sõlmis OÜ Toom Kauplused (pankrotis) eelmine juhatuse liige AK, mitte kaebaja. Kaebajal puudus võimalus seda muuta, sest esiteks oli lepingu ühepoolse ülesütlemise eest ette nähtud leppetrahv 300 000 eurot ning teiseks oli OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pangakonto arestitud ning kõik sinna laekunud summad oleks läinud maksuvõla või OÜ Lugosta võla katteks. MTA väide tööjõurendi eest arve väljastamata jätmise kohta on väär. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) väljastas 10.01.2014 OÜ-le Kauper arve 2013. aasta kohta vastavalt 01.02.2013 lepingus kokkulepitule. MTA seisukohad on ka vastuolulised: ühelt poolt heidetakse kaebajale ette arvete esitamata jätmist, teisalt on MTA OÜ Kauper suhtes läbiviidud maksukontrolli käigus koostatud 19.12.2014 teates öelnud, et tegelikult on 2014. aasta aprillis töötajatele tehtud väljamaksetega seotud maksukohustus tekkinud hoopis OÜ-l Kauper. MTA viitab 08.12.2014 protokollis, et 2013. aastal toimus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõtte üleminek OÜ-sse Kauper ning et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ei saanud majandustegevuse registri registreeringu puudumise tõttu OÜ-le Kauper tööjõurendi teenust pakkuda. Seega jääb selgusetuks, kellel MTA arvates üldse maksuvõlg tekkis ja millistel põhjustel. Ka ajutine pankrotihaldur väitis, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõte läks 2013. aastal pärast kaupluste allrendile andmist üle OÜ-sse Kauper.
4(13)
3-15-2519 Kaebaja ei ole juhatuse liikme kohustusi tahtlikult rikkunud, vaid püüdis oma parima äranägemise kohaselt jätkata OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majandustegevust. Kuna vastutusotsusest ei selgunud, kas ja kuidas tuleb maksusumma tasuda, siis ei olnud see haldusakt täidetav ja on tühine. MTA 12.11.2015 otsuse õiguslik ja faktiline alus on ebaselge ning haldusakt on põhjendamata. Tühist haldusakti ei saa muuta.
5.MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Vastutusotsuse projekt esitati tähitud kirjaga kaebaja elukoha aadressile ning seda üritati kaebajale kätte toimetada ka e-maksuameti ja e-posti teel, kuid tulutult. Kaebaja ei vastanud ka maksuhalduri telefonikõnedele. Seetõttu avaldati teade vastutusotsuse projekti kättetoimetamise kohta kooskõlas MKS §-ga 55 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaebaja väide, et tal oli lootus võita kohtuvaidlus OÜ-ga Lugosta ning seetõttu jätkati tööjõu rentimist OÜ-le Kauper, ei ole usutav. Tööjõu rentimine jätkus ka pärast seda, kui Harju Maakohus tegi 29.11.2013 otsuse kaebaja kahjuks. Pole tõendatud, et kaebajal oli nõue OÜ Lugosta vastu. Ajutise pankrotihalduri 09.12.2014 aruandest nähtub, et hoopis OÜ-l Lugostal oli ca 1 miljoni euro suurune nõue kaebaja vastu. Tööjõu rentimist OÜ-le Kauper ei saa põhjendada väidetava nõudega OÜ Lugosta vastu. Kaebaja juhitud äriühing oli majanduslikes raskustes juba enne 2012. aastat ning olukorda objektiivselt hinnates oleks pidanud tööjõurendi lõpetama, sest sellise tegevuse jätkumisel maksuvõlg aina suurenes ning kaebaja oli sellest teadlik. Kaebaja väited nõuete tasaarvestamisest OÜ-ga Kauper ja sellega seotud tööjõurendi vajalikkusest ei ole usaldusväärsed. Kaebaja ei esitanud vastutusmenetluses ega ka pankrotihaldurile selle kohta ühtki tõendit. Kaebusele lisatud 14.08.2014 tõendist ei selgu, millal see on koostatud ning kaebaja ei ole põhjendanud, miks seda ei esitatud maksuhaldurile varem. Alusetud on ka kaebaja väited maksuhaldurile esitatud raamatupidamisdokumentide kohta. Kaebaja kajastas saneerimisavalduses ebausaldusväärseid andmeid, et tagada selle kinnitamine ja lükata pankrotiavalduse esitamist edasi. Saneerimiskava kinnitamine toimub võlausaldajate hääletamise tulemusena ja kohus ei kontrolli põhjalikumalt saneerimisavalduses toodud andmete õigsust. Seetõttu ei ole määrav, et Tartu Maakohus pidas 24.04.2014 määruses OÜ Toom Kauplused (pankrotis) tegevust jätkusuutlikuks. MTA ei ole saanud kaebaja 29.07.2013 kirja ning kaebaja pole tõendanud, et see üldse saadeti. Tartu Maakohtu 24.04.2014 määruses sisaldunud lause, et OÜ-ga Kauper sõlmitud leping on OÜ-le Toom Kauplused (pankrotis) oluline sissetulekuallikas, on võetud määruse kirjeldavast osast ega kajasta kohtu seisukohti. MTA vabastas viivitamata pärast saneerimiskava kinnitamist OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pangakonto aresti alt selle maksuvõla osas, mis puudutas saneerimiskava, kuid arestis pangakontod selle maksuvõla sundtäitmiseks, mida saneerimiskava ei hõlmanud. See on kooskõlas MKS § 10 lg 2 p-ga 3 ja § 128 lg-ga 1. Saneerimismenetluse tähtajad sätestab seadus ja MTA-l ei olnud võimalik neid mõjutada. Maksuvõlga sisse nõudes täitis maksuhaldur oma seadusest tulenevat kohustust, eiramata seejuures saneerimiskava kinnitavat kohtumäärust. Saneerimiskava koostades pidi OÜ Toom Kauplused (pankrotis) arvestama, et peab täitma nii saneerimismenetluse käigus ümber kujundatavaid kui ka tulevasi kohustusi ning selleks vajalikud vahendid ette nägema. Kui äriühingul ei olnud tegelikult vahendeid saneerimiskava täitmiseks, ei olnud saneerimise eeldused täidetud. Seetõttu on alusetu kaebaja süüdistus, et saneerimiskava jäi täitmata MTA tegevuse tõttu. Väär on kaebaja väide, et rahavoogude ümbersuunamine OÜ-sse Kauper tähendas OÜ Toom Kauplused (pankrotis) äritegevuse ümberstruktureerimist. Selle tegelik eesmärk oli rahaliste 5(13)
3-15-2519 vahendite väljaviimine OÜ-st Toom Kauplused (pankrotis). Kaebaja juhitud äriühingul tekkis majandustegevusest raha, mis kanti OÜ Kauper pangakontole. Neist vahenditest oleks saanud tasuda ka OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlgasid. Kaebaja selgitused seoses OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majandustegevuse jätkusuutlikkuse ja selle OÜ-sse Kauper ümber suunamisega on vastuolulised. Kaebaja viidatud maksumenetluses kontrollis MTA OÜ Toom Kauplused (pankrotis) 2014. aasta aprilli käibemaksu tagastusnõude ning käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Selle menetluse eesmärk ei olnud tuvastada ettevõtte üleminekut OÜ-sse Kauper. See maksumenetlus hõlmas vaid ühe kuu kontrolli ja selle pinnalt ei saa teha järeldusi vastutusotsuses märgitud perioodi kohta.
6.Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2018 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes HKMS § 165 lg 2 alusel vastutusotsuse, 12.11.2015 otsuse ja 20.01.2016 vaideotsuse põhjendustega neid üle kordamata. Vastutusotsus ei ole tühine. Selle lk-l 1 on märgitud kaebaja maksukohustuse suurus ja pangakonto numbrid, kuhu summa tuleb kanda, seega on vastutusotsus täidetav. MTA püüdis kaebajale 10.06.2015 teatist koos vastutusotsuse projektiga korduvalt erinevate kanalite kaudu kätte toimetada, kuid kaebaja ei kinnitanud selle kättesaamist ning oli maksuhaldurile kättesaamatu ka telefoni teel. Vastutusotsuse projekt on kaebajale õiguspäraselt kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kaebaja ei esitanud vastutusotsuse projekti kohta arvamust. Seega ei ole MTA rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Pole tõendatud, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli nõue OÜ Lugosta vastu. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ajutise pankrotihalduri 09.12.2014 aruande kohaselt ei olnud äriühingul nõudeid kolmandate isikute vastu. Tõendamata on ka kaebaja väited OÜ Kauper nõuete tasaarvestamise ja sellest tuleneva tööjõurendi vajalikkuse kohta. Kaebaja pole esitanud selle kohta dokumente maksuhaldurile ega ka ajutisele pankrotihaldurile. Kaebusele lisatud dokument tasaarvestuse kohta ei ole usaldusväärne, sest pole teada, millal see koostati. MTA-le 29.07.2013 kirja saatmine on samuti tõendamata, vastutusmenetluses ei ole kaebaja sellist väidet esitanud. Tartu Maakohtu 24.04.2014 määrusest tsiviilasjas nr 2-13-61649 ei saa järeldada OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majandusliku olukorra jätkusuutlikkust ja seda, et saneerimisavalduse esitamise ajal polnud alust esitada pankrotiavaldust. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pangakonto arestimine toimus selle maksuvõla sundtäitmiseks, mida saneerimiskava ei hõlmanud (MKS § 10 lg 2 p 3 ja § 128 lg 1). Muus osas tegi MTA krediidiasutustele korraldused pangakonto arestist vabastamise kohta saneerimiskava kinnitamise päeval. Kaebajal oleks tulnud tagada maksukohustuste täitmine ka tema juhitava äriühingu majandustegevuse ümberstruktureerimise korral, kuid kaebaja ei teinud seda. Vastustaja viitas põhjendatult vastuolule kaebaja selgitustes, mille järgi kaebaja tegutses nii OÜ Toom Kauplused (pankrotis) äritegevuse säilitamise kui ka selle OÜ-sse Kauper ümber suunamise nimel. Kaebaja tegevuse eesmärk oli keerulises majanduslikus olukorras suunata OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahalised vahendid äriühingust välja. Vastutusotsuses on põhjalikult kirjeldatud, millised asjaolud kogumis kinnitavad MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste tahtlikku rikkumist kaebaja poolt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.MM palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja esitas 20.01.2016 taotluse haldusasja menetluse peatamiseks seoses haldusasjaga nr 3-15-3202, mis seondus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõtte üleminekuga OÜ-sse Kauper (täpsemalt OÜ Kauper poolt parandusdeklaratsioonide esitamisega). Kohus 6(13)
3-15-2519 peatas 18.02.2016 määrusega haldusasja menetluse ja märkis, et vaidluse lahendamine sõltub haldusasjas nr 3-15-3202 tehtavast otsusest, mille tõttu on menetluse peatamine põhjendatud ja vajalik. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19.10.2017 otsusega nr 3-15-3202 OÜ Kauper kaebuse ja kohustas MTA-d OÜ Kauper parandusdeklaratsioonid vastu võtma. Halduskohus ei ole aga haldusasja nr 3-15-3202 oma otsuses isegi maininud, rääkimata analüüsist selle kohta, kuidas see mõjutab käesoleva vaidluse lahendamist. Kui MTA peab OÜ Kauper maksudeklaratsioonid vastu võtma ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksukohustus muutub OÜ Kauper maksukohustuseks (nagu MTA 2014. aastal ka selgitas), ei saa kaebaja enam selle maksuvõla eest vastutada. HKMS § 165 lg 2 kohaldamine ei olnud õiguspärane, sest halduskohus jättis kaebaja väited ja nende kinnituseks esitatud tõendid hindamata. Vastutusotsuse projekti ei ole kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Halduskohus lükkas kaebaja väite, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli nõue OÜ Lugosta vastu, ümber ühe lausega, jättes tähelepanuta kõik kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendid (sh Harju Maakohtu 29.11.2013 otsus, 27.02.2014 kompromissileping). Halduskohus pidas kaebaja poolt OÜ-ga Kauper nõuete tasaarvestamist puudutavat 14.08.2014 dokumenti ebausaldusväärseks, kuid ei esitanud kaebajale kohtuistungil sellega seoses ühtegi küsimust ning jättis tähelepanuta ka kaebaja seisukoha, mille järgi saab OÜ Kauper juhatuse liige JM vajadusel 14.08.2014 dokumendi koostamisega seotud asjaolusid selgitada. Nõuete tasaarvestamine selgub lisaks 14.08.2014 dokumendile ka saneerimiskava kinnitamist puudutavast kohtumäärusest ning OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetest, mida halduskohus ei hinnanud. Halduskohus jättis käsitamata väite, et kaebaja suhtles MTA-ga eesmärgiga leida lahendus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) keerulisele majanduslikule olukorrale. Kohus jättis analüüsimata suurema osa kaebuse väiteid, mis puudutavad saneerimismenetlust ja MTA seisukohta, mille kohaselt on OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõte juba 2013. aastal OÜ-sse Kauper üle läinud. Halduskohtul ei olnud kohtuistungil kaebajale mitte ühtegi küsimust. MTA tugineb vastutusotsuses paljuski ajutise pankrotihalduri aruandele, kuid viitab sellele valikuliselt. Ajutine pankrotihaldur märkis muu hulgas ka seda, et „juhatuse liige on küll püüdnud tegutseda õiguspäraselt.“ Kaebaja ei ole saanud vastutusotsusega hõlmatud tehingutest mingit isiklikku kasu, vaid püüdis ettevõtte majanduslikest raskustest välja tuua. MTA unustas vastutusotsusest välja maksusumma tasumise tähtaja ja sundtäitmise hoiatuse, kuid see ei takistanud tal kaebaja arveldusarvete arestimist.
8.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate põhjenduste juurde ja lisades järgmist. Haldusasjas nr 3-15-3202 tehtud otsusega kohustati maksuhaldurit vastu võtma OÜ Kauper parandusdeklaratsioonid, mitte ei pandud kohustust muuta OÜ Toom Kauplused (pankrotis) deklaratsioone. Seega ei tähenda kaebuse rahuldamine haldusasjas nr 3-15-3202, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) puudub maksuvõlg. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlg tuleneb jõustunud haldusaktidest, mis on kaitsmiseta tunnustatud pankrotimenetluses. Maksuvõla üle puudub vaidlus, sest kaebaja on OÜ Toom Kauplused (pankrotis) juhatuse liikmena ise deklaratsioonid esitanud. Kaebaja süüd (tahtluse vormis) on vastutusotsuses piisavalt põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 7(13)
3-15-2519 c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12). Ringkonnakohus leiab, et need tingimused on käesolevas asjas täidetud ning vastutusotsuse tühistamiseks ei ole alust.
11.Kaebaja arvates on MTA ebajärjekindlate seisukohtade tõttu selgusetu, kas OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli üldse maksuvõlg. Ringkonnakohus möönab, et maksuhalduri seisukohad on olnud muutlikud ja võisid kaebajat eksitada, kuid vastutusotsuse järeldus maksuvõla olemasolust on siiski õige.
12.Vastutusotsuses on maksuhaldur lähtunud asjaolust, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) olid töötajad, keda renditi OÜ-le Kauper; maksustamisperioodil aprill 2013 kuni märts 2014 ja mai kuni detsember 2014 deklareeris OÜ Toom Kauplused (pankrotis) töötajatele töötasu väljamakseid, kuid jättis töötasudega seotud maksud tasumata; sellest tekkis äriühingul maksuvõlg (vt p-d 3, 5.1 ja 6). Tartu Maakohtu 15.01.2015 määrusega nr 2-13-61649 kuulutati välja OÜ Toom Kauplused pankrot ning maksuhalduri nõue, mis hõlmab eespool nimetatud perioodil deklareeritud, kuid tasumata maksusummasid, on loetud OÜ Toom Kauplused pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks, arvestades Riigikohtu 12.05.2015 otsuse nr 3-21-82-14 p-s 25 väljendatud seisukohti (vt võlausaldajate 14.09.2015 üldkoosoleku protokoll; I kd, tl 21–22). OÜ Toom Kauplused (pankrotis) deklareeritud ja pankrotimenetluses tunnustatud maksusummat ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks tasutud, samuti ei ole kohtule teada, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) oleks esitanud eespool nimetatud maksustamisperioodidega seonduvaid parandusdeklaratsioone.
13.Teistes menetlustes on maksuhaldur väitnud ka seda, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõte on OÜ-sse Kauper üle läinud. Nimelt kontrollis MTA 2014. aasta detsembris OÜ Kauper perioodi aprill 2014 käibemaksu tagastusnõude õigsust ning käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, mis hõlmas muu hulgas tehinguid OÜ-ga Toom Kauplused (pankrotis). MTA tuvastas selles menetluses, et kuna töötasu väljamakseid OÜ Kauper kauplustes töötanud, kuid OÜ Toom Kauplused (pankrotis) poolt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD) deklareeritud isikutele on teinud OÜ Kauper, on väljamaksetelt arvestatud maksude deklareerimise ja tasumise kohustus tekkinud OÜ-l Kauper. OÜ Kauper tegi 16.12.2014 oma aprilli 2014 TSD-des parandused ja deklareeris kõigis kauplustes kontrollitaval perioodil töötanud isikute tööjõumaksud. Maksuhaldur teavitas 19.12.2014 teates nr 12.2-3/024905-76 OÜ-d Toom Kauplused (pankrotis) õigusest korrigeerida ka enda 2014. aasta aprilli maksudeklaratsioone (vt I kd, tl 66). Maksuhaldur on käesolevas kohtumenetluses selgitanud, et ekslikuks osutunud seisukoht ettevõtte üleminekust on avaldatud piiratud teabe pinnalt ning hiljem täiendavalt selgunud asjaolusid arvestades ei ole maksuhaldur enam positsioonil, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõte on üle läinud OÜ-sse Kauper. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et maksuhaldur loobus sellest seisukohast juba vastutusotsuse tegemise ajaks, sest vastutusotsuses ei ole väidetud ettevõtte üleminekut ja maksustamisperiood aprill 2014 on sellest välja jäetud (vt tabel 3 vastutusotsuse lk 11). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et MTA oleks nõudnud enne vastutusotsuse tegemist OÜ-lt Kauper vastutusotsuses nimetatud maksustamisperioodiga seonduvate tööjõumaksude tasumist põhjusel, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõte on OÜ-sse Kauper üle läinud. Seega ei mõjuta maksuhalduri poolt teistes menetlustes avaldatud seisukohad ettevõtte üleminekust vastutusotsuse järeldust, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli maksuvõlg.
14.Pärast vastutusotsuse tegemist on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõla eest vastutab siiski solidaarselt ka OÜ Kauper. Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2017 otsusest nr 3-15-3202 ja samas asjas 03.08.2018 tehtud määrusest 8(13)
3-15-2519 selgub, et OÜ Kauper esitas 04.11.2015 MTA-le aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai kuni detsember 2014 TSD-de parandusdeklaratsioonid. MTA 26.11.2015 otsusega nr 12.2-3/024905-81 jäeti OÜ Kauper TSD-de parandused rahuldamata, kuid ringkonnakohus tühistas selle MTA otsuse ning kohustas MTA-d OÜ Kauper parandusdeklaratsioone vastu võtma. MTA võttiski kohtuotsuse jõustumise järel parandusdeklaratsioonid vastu ning sisestas nende alusel tekkinud maksukohustused solidaarsena vastavate perioodide OÜ Toom Kauplused (pankrotis) TSD-de alusel tekkinud maksukohustustega. MTA 12.12.2017 otsuse nr 13-7/00547-15 kohaselt vastutavad OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) solidaarselt maksustamisperioodidel aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai kuni detsember 2014 töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud maksukohustuste täitmise eest, sest tegemist on ühe ja sama majandusüksusega. OÜ Kauper on esitanud halduskohtule kaebuse MTA 12.12.2017 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-222) ning vaidlus otsuse õiguspärasuse üle on pooleli. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud asjaolud ei mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust, sest neist ei saa järeldada OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõla puudumist. Haldusasjas nr 3-15-3202 tehtud otsuses ei võtnud ringkonnakohus seisukohta OÜ Kauper parandusdeklaratsioonides kajastatud andmete sisulise õigsuse kohta, vaid leidis, et seda saab maksuhaldur kontrollida deklaratsioonide vastuvõtmisele järgnevas menetluses. Isegi kui haldusasjas nr 3-18-222 toimuva kohtumenetluse järel jääb jõusse MTA 12.12.2017 otsus, mille kohaselt vastutab vastutusotsuses nimetatud perioodiga seonduva maksuvõla eest solidaarselt ka OÜ Kauper, ei muuda see asjaolu, et maksuvõlg on tekkinud ka teisel solidaarvõlgnikul OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis). Solidaarkohustuse puhul võib võlausaldaja (s.o maksuhaldur) nõuda kohustuse täitmist (s.o maksuvõla tasumist) kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (võlaõigusseaduse (VÕS) 65 lg 1).
15.Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) on maksuvõlg, mida on võimalik kaebajalt kui äriühingu endiselt juhatuse liikmelt vastutusotsusega sisse nõuda.
16.Äriühingu juhatuse liige on rikkunud tasumiskohustust (MKS § 105 lg 1), kui ta jätab seadusest tulenevad maksukohustused õigeaegselt täitmata ja selle tulemusena tekib maksuvõlg. Puudub vaidlus, et kaebaja oli vastutusotsuses märgitud perioodil OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ainuke juhatuse liige ja äriühingu tegevus oli tema kontrolli all, sh esitas kaebaja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) nimel maksudeklaratsioone, milles deklareeritud maksud jäid tasumata. Seega sõltub asja lahendus eeskätt sellest, kas kaebaja rikkus maksude tasumise kohustust tahtlikult, nagu vastutusotsuses on leitud.
17.Tahtlus tähendab VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtluse puhul peab äriühingu seaduslik esindaja mõistma, et rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (s.o kohustust tagada esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine) ning soovi nimetatud kohustusi rikkuda (nt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 16). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda kaudsete tõendite ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 20; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 16; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18). Maksuhaldur järeldas kaebaja tahtlust kaebaja tegevuse tulemusena toimunud maksuvõlgade kumuleerumisest, OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahavoogude suunamisest OÜ-sse Kauper ja tööjõurendi eest arvete esitamata jätmisest.
18.Vastutusotsuse järgi toimus kaebaja tegevuse tõttu OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlgade kumuleerumine. OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) olid kontrollitaval perioodil töötajad, kellega oli sõlmitud töölepingud. Kaebaja juhitud äriühing sõlmis 01.02.2013 OÜ-ga Kauper tööjõurendi lepingu (II kd, tl 87), mille tagajärjel asusid töötajad töötama 9(13)
3-15-2519 OÜ Kauper juhtimise ja kontrolli all. Kuigi lepingu kohaselt kohustus töötajatele töötasu maksma OÜ Toom Kauplused (pankrotis), kes esitas ka vastavad maksudeklaratsioonid, maksis faktiliselt töötasu (kuid mitte töötasult arvestatavaid makse) OÜ Kauper. Kaebaja õigustab seda OÜ Kauper nõudega OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu, s.o kaebaja väitel toimus töötasudelt arvestatud maksude, aga ka tööjõurendi teenuse osas tasaarvestus OÜ-ga Kauper. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest selguks, milliste konkreetsete OÜ Kauper nõuete tasaarvestamisest jutt käib. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) 22.12.2013 saneerimisavalduses (I kd, tl 50–52) on küll väidetud, et kaebaja juhitud äriühingul on OÜ Kauper ees 464 928,67 euro suurune võlg, kuid see avaldus on kaebaja enda koostatud ning selles ei ole võlaga seonduvaid asjaolusid täpsemalt kirjeldatud. Tartu Maakohtu 24.04.2014 määruses nr 2-13-61646 (I kd, tl 28–32), millega kinnitati saneerimiskava, on kaebaja seisukohtadele viidatud kohtulahendi kirjeldavas osas, mitte kohtu põhjendustes. Sellest määrusest ei nähtu, et maakohus oleks OÜ Kauper nõuetega seonduvat sisuliselt kontrollinud. Ka saneerimisseaduse §-st 28 tuleneb, et maakohus ei vii saneerimiskava kinnitamisel läbi põhjalikku menetlust hindamaks, kas võlausaldajate nõuded vastavad tegelikkusele, vaid saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad ning kohus kontrollib eelkõige formaalsete nõuete täitmist ja hindab piiratud teabe põhjal saneerimismenetluse edukuse tõenäosust. OÜ Kauper juhatuse liige JM on 14.08.2014 kuupäeva kandvas kinnituses (I kd, tl 20) samuti väitnud, et OÜ-l Kauper olid nõuded OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu. Nimetatud dokumendiga loetakse tasaarvestatuks kõik minevikus tekkinud ja tulevikus tekkida võivad nõuded, mis seonduvad renditud töötajate töötasudelt tasumisele kuuluvate maksudega, kuid selles ei ole mainitud ühtki konkreetset nõuet või summat. Ringkonnakohus kuulas 18.12.2018 istungil JM tunnistajana üle, kuid tunnistaja ei mäletanud, millest täpsemalt võlgnevus tekkis ja millised nõuded tasaarvestati, piirdudes ütlusega „tööjõurent ja kassade laekumine Kauperile“ (istungi helisalvestis alates 13:04:42). Nõuete tasaarvestamist ei tõenda piisavalt ka asjaolu, et OÜ Kauper ei esitanud pankrotimenetluses 14.09.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ühtki nõuet. Kaebaja oli alates 19.09.2014 ka OÜ Kauper juhatuse liige, seega oli nõude esitamine või esitamata jätmine tema kontrolli all. Võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajaks oli kaebajale teada 03.08.2015 vastutusotsuse sisu ja kaebaja tegevusele tehtud etteheited (kaebaja kinnitas 05.10.2015 esitatud kaebuses, et tutvus vastutusotsuse põhjendustega 10.09.2015), mis võis tema edasist tegevust mõjutada. Eelnevat arvestades ei saa kaebaja koostatud ja neile tuginevaid dokumente, samuti JM 14.08.2014 kinnitust ja tema kohtuistungil antud ütlusi pidada usaldusväärseteks tõenditeks kaebaja väidetud nõuete olemasolu ning nende tasaarvestamise võimalikkuse ja vajalikkuse kohta. Isegi kui OÜ-l Kauper ja OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) olid mingid vastastikused nõuded, ei saa sellega õigustada maksukohustuste kuhjuda laskmist, sest sellisel juhul eelistas kaebaja põhjendamatult ja pika aja jooksul ühte võlausaldajat (OÜ Kauper) teisele (MTA-le). Ringkonnakohus märgib, et tööjõu rentimine ja sellega kaasnev maksuvõla suurenemine jätkus ka pärast kõigi nõuete väidetavat tasaarvestamist 14.08.2014, s.o ei nähtu, et äriühingute vahelistes suhetes oleks varasemaga võrreldes midagi muutunud.
19.Vastutusotsuse põhjenduste kohaselt aitas maksuvõla kumuleerumisele kaasa ka põhjendamatu saneerimisavalduse esitamine 22.12.2013. MTA leidis, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) oli juba 2012. aastast maksejõuetu ja oleks pidanud saneerimise taotlemise asemel esitama pankrotiavalduse. Maksuhalduri seisukoht tugineb ajutise pankrotihalduri 09.12.2014 aruandele (I kd, tl 141–147) ning OÜ Toom Kauplused (pankrotis) 2009–2011 majandusaasta aruannete analüüsile. Kaebaja on iseenesest nõustunud, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majanduslikud raskused said alguse juba 2012. aastal. Kaebaja selgituse kohaselt oli selle põhjuseks OÜ-ga Lugosta üürisuhtest tekkinud vaidlus, mida OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli lootust võita, sest 10(13)
3-15-2519 OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) olid omakorda nõuded OÜ Lugosta vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli nõue OÜ Lugosta vastu. Tõendid viitavad hoopis sellele, et OÜ-l Lugosta oli märkimisväärse suurusega nõue OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu (OÜ Lugosta hinnangul üle 1 miljoni euro – vt II kd, tl 70). Harju Maakohtu 29.11.2013 otsusega nr 2-12-27546 (I kd, tl 44–47; kohtute infosüsteemi andmetel jõustunud 27.05.2014) on rahuldatud OÜ Lugosta hagi OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu ning mõistetud välja üürivõlg 208 224,12 eurot ja kohustatud üle andma kauplusehoone valdus, kuid OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastuhagi üürinõude tasaarvestatuks lugemiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks on jäetud menetlusse võtmata. Otsuse põhjendavas osas on maakohus muu hulgas leidnud, et kostja väited tasaarvestatava nõude olemasolust või kahju tekkimisest on tõendamata (vt p-d 28–32). Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusest on OÜ Toom Kauplused (pankrotis) loobunud. Kaebaja selgituse kohaselt oli loobumise põhjuseks OÜ Lugosta, OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja kolmandate isikute vahel 27.02.2014 sõlmitud kompromissileping (II kd, tl 69–73). Kuigi nimetatud lepingu kohaselt loobub OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kõigist võimalikest nõuetest OÜ Lugosta vastu (vt p-d 3.3.4 ja 3.5), ei ole selles mainitud konkreetseid nõudeid, summasid vms. Ülejäänud tõendid, kus on väidetud nõude olemasolu OÜ Lugosta vastu, on kaebaja koostatud või kajastavad tema ütlusi ilma neid sisuliselt hindamata (nt 22.12.2013 saneerimisavaldus, I kd, tl 50–52; kaebaja 22.07.2013 seletus, I kd, tl 53–55; saneerimismenetluses tehtud kohtulahendid). Need dokumendid tõendavad seetõttu vaid seda, et kaebaja on väitnud tasaarvestatava nõude olemasolu, mitte seda, et see nõue oli tegelikult olemas. Eelneva tõttu ei ole asjakohane kaebaja selgitus, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rentis tööjõudu OÜ-le Kauper põhjusel, et tal oli lootust võita vaidlus OÜ-ga Lugosta ja seetõttu soovis ta oma töötajaid säilitada, eriti kuna tööjõu rentimine jätkus täpselt samal viisil ka pärast 27.02.2014 kompromissilepingu sõlmimist ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kahjuks tehtud maakohtu otsuse nr 2-12-27546 jõustumist. Tööjõurendi tõttu suurenes aga igakuiselt OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlg seoses töötajatele tehtud töötasu väljamaksetelt tasumata jäänud maksudega. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega saneerimismenetluse põhjendamatusest, vaid leiab, et saneerimismenetlus luhtus MTA tegevuse tõttu, sest MTA arestis 31.05.2013 OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pangakontod ning ei vabastanud neid ka saneerimismenetluse ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see etteheide põhjendatud. Äriühingu pangakontode arestimise põhjus oli maksuvõla tekkimine ja maksuhalduri ülesanne oli maksuvõlg maksukohustuslaselt sisse nõuda (MKS § 10 lg 2 p 3 ja § 128 lg 1). Puudub vaidlus, et maksuhaldur vabastas pärast saneerimiskava kinnitamist OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pangakontod aresti alt selle maksuvõla osas, mis seondus saneerimiskavaga (vt I kd, tl 62–63). MTA-l ei olnud aga alust loobuda pärast saneerimiskava kinnitamist tekkinud maksuvõla sundtäitmisest, arvestades oma seaduses sätestatud ülesandeid. Maksuhaldur väidab õigesti, et saneerimist taotledes pidi OÜ Toom Kauplused (pankrotis) oma majanduslikku seisu adekvaatselt hindama ning arvestama, et ta peab täitma nii äriühingu juba tekkinud ja saneerimismenetluses ümber kujundatavaid kui ka tulevikus tekkivaid kohustusi, sh maksukohustusi. Kaebaja väide, et saneerimismenetluse saab põhjendatuks lugeda ainuüksi põhjusel, et maakohus on saneerimiskava kinnitanud, ei ole õige. Nagu kohus eespool märkis, ei vii maakohus saneerimiskava kinnitades läbi põhjalikku uurimismenetlust. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud, mis omakorda tuginevad ajutise pankrotihalduri aruandele, viitavad sellele, et kaebaja esitas saneerimisavalduse teadlikult olukorras, kus saneerimise võimalust tegelikult ei olnud, ning eksitas sellega maakohut. Saneerimismenetluse ajal säilis OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) võimalus jätkata tööjõu rentimist OÜ-le Kauper, tagades viimasele võimaluse tegevuse jätkamiseks. Sellise tegevusega kasvas aga igakuiselt OÜ Toom Kauplused 11(13)
3-15-2519 (pankrotis) maksuvõlg. Kaebajal oli huvi OÜ Kauper tegevuse jätkumise vastu, sest ta sai 19.09.2014 ka selle äriühingu juhatuse liikmeks.
20.Vastutusotsuse põhjenduste kohaselt aitas maksuvõla kumuleerumisele kaasa ka see, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahavood olid suunatud OÜ-sse Kauper. Tõenditest selgub, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper sõlmisid 11.01.2012 kokkuleppe (I kd, tl 65), mille kohaselt kohustus OÜ Kauper organiseerima kõik OÜ Toom Kauplused (pankrotis) arveldused klientidega. Praktikas oli selle kokkuleppe tagajärjeks, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majandustegevusega seotud arveldused hakkasid toimuma OÜ Kauper vahendusel. See tähendab aga, et OÜ Kauper ei teinud üksnes OÜ Toom Kauplused (pankrotis) eest kulutusi (nt tasumine tarnijatele), vaid tema arvele laekusid ka OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majandustegevusest tekkinud rahalised vahendid (vt ka kaebaja 22.07.2013 seletus, p 28; I kd, tl 54). Kuigi kaebaja ei olnud 11.01.2012 kokkuleppe sõlmimise ajal veel OÜ Toom Kauplused (pankrotis) juhatuse liige, oli tal 18.01.2012 juhatuse liikmeks saades põhimõtteliselt võimalik muuta varasemaid kokkuleppeid, mis olid äriühingule kahjulikud. Lisaks on kaebaja 22.07.2013 seletuses maksuhaldurile kinnitanud, et tema otsustas OÜ Toom Kauplused (pankrotis) raha liikumise üle, sh selle üle, milliseid arveid ja makse maksta (I kd, tl 53–55). Kaebaja ütles 22.07.2013 seletuses selgesõnaliselt, et eelistas hankijatele tasumist maksude maksmisele. Vastutusotsuses toodud analüüs näitab ka, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käive on suunatud täies ulatuses OÜ-sse Kauper pärast 01.02.2013 lepingu sõlmimist, s.o kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal. Seega on vastutusotsuses põhjendatult leitud, et kaebaja tegevus rahavoogude suunamisel tekitas olukorra, kus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlg aina suurenes.
21.Vastutusotsuses on kaebajale ette heidetud ka seda, et kuigi kaebaja allkirjastas OÜ Toom Kauplused (pankrotis) nimel 01.02.2013 tööjõurendi lepingu, ei esitanud ta OÜ-le Kauper teenuse eest ühtki arvet. Kaebaja on kohtule esitanud 10.01.2014 arve, mille sisuks on „tööjõu rent 2013“ (I kd, tl 37), kuid puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks esitanud selle arve juba vastutusmenetluses. Seega ei saanud maksuhaldur selle arve olemasoluga ka arvestada. Aga isegi kui eeldada, et nimetatud arve ei jäänud vastutusmenetluses esitamata tahtlikult või hooletusest, tuleb see jätta kõrvale kui ebausaldusväärne. Vastutusotsuse p-s 5.1.2.3 esitatud analüüsist nähtub, et tööjõurendi eest arvete esitamine ei kajastu OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käibedeklaratsioonidel. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud mingit mõistlikku ja äriliselt põhjendatud selgitust, miks esitati OÜ-le Kauper ainult üks arve terve 2013. aasta kohta. Kuigi 01.02.2013 lepingu järgi oli võimalik esitada arve ka üks kord aastas, tuleneb kokkuleppe sisust pigem see, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pidi tagama töötajatele töötasu ja töötasudelt arvestatud maksude maksmise OÜ-lt Kauper saadavate rahaliste vahendite arvelt, mille eest oleks olnud loogiline esitada OÜ-le Kauper igakuiselt vastav arve. Ka siis, kui äriühingute vahel ei liikunud reaalset raha ja toimus pidev nõuete tasaarvestamine, nagu kaebaja väidab, pidanuks OÜ-le Kauper esmalt selle kohta arved koostama. 2014. aasta eest arvete esitamise kohta pole aga ka kohtumenetluses tõendeid esitatud. Seega saab nõustuda maksuhalduriga, et kaebaja tegevus seoses OÜ-le Kauper arvete esitamata jätmisega on pahatahtlik ning kantud OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksukohustuse vältimise eesmärgist.
22.Eespool öeldut kokku võttes nõustub ringkonnakohus maksuhalduri hinnanguga, et kaebaja on rikkunud vastutusotsusega hõlmatud perioodil tahtlikult maksude tasumise kohustust ning tema tegevuse tulemusena on tekkinud OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlg, s.o kaebaja tegevuse tõttu jäid OÜ Toom Kauplused (pankrotis) töötajatele tehtud töötasu väljamaksetelt maksud rohkem kui pooleteise aasta jooksul maksmata. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) jaoks kahjumliku tööjõurendi lepingu lõpetamine oli kaebaja kontrolli all, kuid kaebaja jätkas teadlikult seda lepingulist suhet, suunas OÜ Toom Kauplused (pankrotis) 12(13)
3-15-2519 majandustegevusest tekkinud rahalised vahendid OÜ-sse Kauper ja jättis OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksukohustused täitmata. Kuigi kaebaja arvates võis selliseks tegevuseks olla äriline eesmärk, ei saa juhatuse liige tema juhitava äriühingu tegevust korraldada teadlikult seaduses sätestatud maksukohustusi eirates. Tõenditest nähtuvalt arvestas kaebaja oma tegevuses eeskätt OÜ Kauper huvisid.
23.Ülejäänud, sh kaebaja ära kuulamata jätmist ja 03.08.2015 vastutusotsuse tühisust puudutavate väidete osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
24.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.