Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1644 OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihalduri Saima Laumetsa kaebus Maksu- ja Tolliameti 8. novembri 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/040277-18, 19. detsembri 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3940-2, 22. jaanuari 2018. a intressinõude nr 13-3/12609, 23. jaanuari 2018. a intressinõude 13-3/13990 ning 29. märtsi 2017. a avalik-õigusliku nõudeavalduse nr 1313/01378-2 tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti 23. jaanuari 2018. a nõudeavalduse nr 13-12/3852-2 alusel esitatud 238 018,92 euro suuruse maksukohustuse puudumise tuvastamiseks seisuga 12. jaanuar 2018 ning Maksu- ja Tolliameti 238 018,92 euro suuruse maksuvõla II järgu nõudena tunnustamata jätmiseks Kaebaja – OÜ Best Building, seaduslik esindaja pankrotihaldur Saima Laumets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja MK
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihalduri Saima Laumetsa määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihalduri Saima Laumetsa määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-18-1644 menetlusse.
2.Rahuldada OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihalduri Saima Laumetsa määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määruse resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-18-1644 ja saata selles osas menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel tagasi halduskohtusse uueks lahendamiseks.
3-18-1644
4.Muus osas jätta OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihalduri Saima Laumetsa määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 12.01.2018 määrusega asjas nr 2-17-16879 kuulutati välja OÜ Best Building (pankrotis) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Saima Laumets.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas OÜ Best Building (pankrotis) pankrotimenetluses 23.01.2018 nõudeavalduse nr 13-12/3852-2 maksuvõla kohta koos arvestatud intressiga summas 238 018,92 eurot. Maksuvõla tekkimise aluseks on MTA 17.10.2017 kontrollakt nr 12.2-3/040277-17, 08.11.2017 maksuotsus nr 12.2-3/040277-18, 04.01.2018 korraldus nr 1311/2561, 16.01.2018 korraldus nr 13-11/4751, 22.01.2018 intressinõue nr 13-3/12609, 23.01.2018 intressinõue nr 13-3/13990 ja 29.03.2017 nõudeavaldus nr 13-13/01378-2.
3.OÜ Best Building (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 20.07.2018, kus MTA nõudeavaldusele vaidlesid vastu võlgniku juhatuse liige AS ja pankrotihaldur S. Laumets.
4.OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihaldur S. Laumets esitas 21.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tuvastada, et MTA 23.01.2018 nõudeavalduse nr 1312/3852-2 alusel puudub OÜ-l Best Building (pankrotis) maksuvõlg summas 238 018,92 eurot; tühistada MTA 19.12.2017 vaideotsus nr 6-1/3940-2; 08.11.2017 maksuotsus nr 12.23/040277-18; 22.01.2018 intressinõue nr 13-3/12609; 23.01.2018 intressinõue nr 13-3/13990 ja 29.03.2017 nõudeavaldus nr 13-13/01378-2 ning jätta tunnustamata MTA maksuvõla nõue II järgu nõudena summas 238 018,92 eurot. Vastustaja on esitanud 23.01.2018 nõudeavalduse osaliselt põhjendusel, et kriminaalmenetluses on esitatud 29.03.2017 avalik-õiguslik nõudeavaldus. 29.03.2017 nõudeavalduses ei ole märgitud maksukohustuste aluseks olevat maksuotsust ega korraldust. Nõudeavaldus ei ole haldusakt. Seetõttu ei saa selles osas tunnustada vastustaja nõuet pankrotimenetluses. Lisaks ei ole 23.01.2018 pankrotimenetluse nõudeavaldust põhjendatud ega märgitud õiguslikku alust. 29.03.2017 nõudeavalduselt ei ole aru saada, mis asjaoludel on nõue tekkinud. Samuti ei ole 29.03.2017 ega 23.01.2018 nõudeavaldustes nimetatud ühtegi tõendit, mille alusel saaks nõude põhjendatust kontrollida. MTA 23.01.2018 intressinõue nr 133/13990 põhineb maksuvõlal, mis on tuvastatud 29.03.2017 nõudeavaldusega. Kuna maksukohustust ei saa sellel alusel kindlaks määrata, puudub kohustus, millelt intressi nõuda. Lisaks ei ole 23.01.2018 intressinõudest aru saada, millistel asjaoludel on maksuintress tekkinud. MTA 08.11.2017 maksuotsusele nr 12.2-3/040277-18 esitati vaie enne pankrotimenetlust. MTA 19.12.2017 vaideotsuse vaidlustamise tähtaeg ei olnud pankroti väljakuulutamise ajaks (12.01.2018) möödunud. Seega on kaebaja tühistamisnõue selles osas esitatud tähtaegselt. MTA 22.01.2018 intressinõue nr 13-3/12609 on esitatud OÜ-le Best Building (pankrotis) pankrotimenetluse ajal, milleks puudus seadusest tulenev alus. MTA oleks pidanud enne pankroti väljakuulutamist tekkinud võla- ja intressinõuded esitama 2(8)
3-18-1644 nõudeavaldusena pankrotihaldurile. MTA 22.01.2018 intressinõue nr 13-3/12609 on vaidlustatud tähtaegselt. Pankrotihalduril puudus võimalus kontrollida nõudeavalduse põhjendatust, kuna vastustaja ei lisanud nõudeavaldusele nõuet tõendavaid dokumente (võlgniku väljastatud arveid ja nende alusdokumente), mille alusel on tuvastatud maksuvõla olemasolu ning arvestatud intressi. Ka võlgniku seaduslikul esindajal ei olnud võimalik nimetatud dokumente pankrotihaldurile edastada, kuna need konfiskeeriti kriminaalmenetluses. Kaebaja ja OÜ Best Building (pankrotis) ei ole samad isikud. Riigikohus on 12.05.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-82-14 selgitanud, et lisaks võlgnikule saab maksunõuet, mille maksuhaldur on pankrotimenetluses tunnustamiseks esitanud, vaidlustada ka pankrotihaldur ja teised võlausaldajad. Maksunõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaielnud pankrotihaldurit ja võlausaldajat tuleb pankrotimenetluses vastuväite esitamisest alates käsitada kui muud isikut, kelle õigusi maksunõue puudutab ja kellel on tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-st 1 õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. HKMS § 46 lg-s 1 kehtestatud 30-päevane tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil esitatakse maksunõudele vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul. 20.07.2018 toimunud OÜ Best Building (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid maksunõudele vastu võlgniku seaduslik esindaja AS ja pankrotihaldur S. Laumets. Seega on pankrotihaldur 30 päeva jooksul pöördunud maksunõude vaidlustamiseks halduskohtusse. Nõuded täielikult ei kattu. Pankrotihaldur on vaidlustanud kõik MTA nõuded, kuid võlgniku seaduslik esindaja on haldusasjas nr 3-18-1620 vaidlustanud MTA nõuded, mis seonduvad ajaga, kui AS oli OÜ Best Building (pankrotis) juhatuse liige ja mille osas on ASi suhtes algatatud kriminaalmenetlus.
5.OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihaldur S. Laumets esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Äriühingul puuduvad rahalised vahendid, mistõttu ei saa eeldada, et vaidluses avalik-õigusliku nõude tunnustamise üle kannaks kulud pankrotivõlgnik, võlausaldajad, osanik või juhtorgani liige. OÜ Best Building (pankrotis) suhtes on 12.01.2018 kuulutatud välja pankrot ning tuvastatud äriühingu maksejõuetus. Viidatud määrus tõendab äriühingu suutmatust tasuda menetluskulusid. Äriühingu arvelduskonto saldo seisuga 08.12.2017 on null eurot. Äriühingu nimel olevale Tiigi kinnistule on seatud kohtulikud hüpoteegid Keskkonnateenused AS kasuks summas 19 617,00 eurot ja Investly Holding OÜ kasuks summas 180 991,31 eurot. Tiigi kinnistu ja sõiduauto Toyota Corolla on müümata ja kaubik Opel Vivaro asukoht teadmata. Kaebaja ei saa eeldada pankrotipesast menetluskuluna riigilõivu kandmist. Riigilõiv haldusasjas nr 3-18-1620 ei ole tasutud pankrotivarast, vaid võlgniku seadusliku esindaja poolt laenatud rahaga.
6.MTA palus jätta kaebuse menetlusse võtmata. Pankrotihalduri kaebus on korduv. Esitatud nõuded kattuvad haldusasjas nr 3-18-1620 esitatud nõuetega, v.a osas, milles pankrotihaldur taotleb jätta tunnustamata MTA maksuvõla nõue II järgu nõudena summas 238 018,92 eurot. Ebaõige on pankrotihalduri väide, et vastustaja ei ole pankrotihaldurile edastanud maksuotsuse aluseks olevaid dokumente. Pankrotiseaduse (PankrS) § 45 lg 3 kohaselt, kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10-päevase tähtaja puuduste 3(8)
3-18-1644 kõrvaldamiseks. Pankrotihaldur ei ole MTA-le väitnud, et 23.01.2018 nõudeavaldus oleks esitatud puudustega. Seega ei ole pankrotihaldur maksuotsuse osas kaebust põhjendanud. Riigikohtu 12.05.2015 otsuse asjas nr 3-2-1-82-14 p-st 27 tuleneb, et lisaks võlgnikule saab maksunõuet, mille maksuhaldur on pankrotimenetluses tunnustamiseks esitanud, vaidlustada ka pankrotihaldur ja teised võlausaldajad. Samas kaitseb pankrotihaldur PankrS § 55 lg 1 kohaselt kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Kaebuse esitamisega ei kaitse pankrotihaldur vastustaja kui võlausaldaja huve. MTA 29.03.2017 avalik-õigusliku nõudeavalduse nr 13-13/01378-2 osas ei kuulu kaebus lahendamisele halduskohtumenetluses.
7.Tallinna Halduskohtu 10.04.2019 määrusega tagastati kaebus MTA 29.03.2017 avalikõiguslikus nõudeavalduses nr 13-13/01378-2 esitatud maksukohustuse puudumise tuvastamist ja nõudeavalduse tühistamist ning MTA 238 018,92 euro suuruse maksuvõla nõude II järgu nõudena tunnustamata jätmise nõuet puudutavas osas (p 1) ja jäeti OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihalduri S. Laumetsa menetlusabi taotlus rahuldamata (p 2). Kui halduskohus lahendaks avalik-õigusliku nõude osas võlgniku maksukohustuse puudumise tuvastamise või alternatiivselt selle tühistamise nõuet, oleks halduskohtumenetluse näol tegemist paralleelmenetlusega, mis oleks vastuolus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 2 viimases lauses sätestatuga. Praegusel juhul on tegemist kriminaalmenetluses esitatud avalik-õigusliku nõudeavaldusega, mille aluseks on kriminaalmenetluses nr 16930000112 kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud (vt avalik-õigusliku nõude p-d 2.2 ja 3). KrMS § 381 lg 2 välistab sama nõude esitamise muus menetluses. Praegusel juhul ei ole küsimus maksuhalduri nõuete tunnustamise või tunnustamata jätmise võimalikkuses, vaid selles, millised nõuded on esitatud kaebuses ja kas nende lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-82-14 on aastast 2015, kuid KrMS § 381 lg 2 jõustus 01.01.2017. Seega on seadusandja soovinud menetluspraktikat muuta ning kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikku nõudeavaldust halduskohtus lahendada ei saa. Pankrotihaldur on taotlenud MTA 238 018,92 euro suuruse nõude II järgu nõudena tunnustamata jätmist. Sellise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vaidlus nõuete tunnustamise üle toimub PankrS-s ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Lisaks ei ole nõude esitamine ka vajalik, sest pankrotihaldur on taotlenud mh MTA 23.01.2018 nõudeavalduse alusel esitatud maksukohustuse puudumise tuvastamist seisuga 12.01.2018 ning sellega on nõude tunnustamata jätmise küsimus hõlmatud. Tõendamata on kaebaja väide, et asja suhtes varalist huvi omavad isikud ei kanna ega saaks kanda riigilõivu tasumise kulusid (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 113 lg 2). Haldusasjast nr 3-18-1620 nähtub, et OÜ Best Building (pankrotis) on riigilõivu tasunud. Samuti on pankrotihaldur vaidlustanud maksuhalduri nõudeid suuremas ulatuses kui võlgnik ise on pidanud vajalikuks. Maksuotsuse vaidlustamist puudutavas osas on kaebus sisuliselt põhjendamata, mis vähendab selle eduväljavaateid. Samuti ei kaitse pankrotihaldur kaebuse esitamisega vastustaja kui võlausaldaja huve.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihaldur S. Laumets palub 25.04.2019 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.04.2019 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2
4(8)
3-18-1644 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning rahuldada menetlusabi taotlus. MTA ei ole järginud KarS § 381 lõikeid 1 ja 2 ning on esitanud ebaõige nõudeavalduse pankrotimenetluses, kuigi nõudeavaldus on esitatud ka kriminaalmenetlus. KarS § 381 lg 2 kohaselt välistab avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses sama nõude esitamise muus menetluses (vt ka haldusasi nr 3-18-1620). Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud. Pankrotimenetluses ei ole teistel võlausaldajatel praeguses menetluses varalisi huve. Riigi varalisi huve ei pea pankrotimenetluses kompenseerima eraõiguslikud võlausaldajad ega aktsionärid ja juhatuse liikmed. Halduskohus oleks pidanud välja selgitama, et tegemist on MTA poolt pankrotimenetluses esitatud ebaõige nõudeavaldusega (KarS § 381 lg 2). Seega ei ole kaebus perspektiivitu. Pärnu Maakohtu 12.01.2018 määrusega asjas nr 2-17-16879 tuvastati OÜ Best Building (pankrotis) maksejõuetus ja kuulutati välja pankrot. Seega ei võimalda võlgniku majanduslik seisund tasuda menetluskulusid. OÜ Best Building (pankrotis) arvelduskonto saldo seisuga 08.12.2017 oli null eurot. Tiigi kinnistule on seatud kohtulikud hüpoteegid. Nimetatud kinnistu ja sõiduauto Toyota Corolla on müümata ostjate puudumise tõttu ja kaubik Opel Vivaro asukoht on teadmata. Määruskaebuse esitaja ei saa eeldada pankrotipesa arvelt riigilõivu tasumist ka seetõttu, et Tiigi kinnistule on seatud hüpoteegid eraõiguslike võlausaldajate kasuks ja nende nõuded tuleb rahuldada eelisjärjekorras. MTA maksunõue on II järgu nõue, mis ei ole tagatud pandiga. Seetõttu oleks ebaõiglane kanda avalik-õigusliku isiku nõude tunnustamise vaidluses menetluskulud eraõiguslike võlausaldajate jaotise arvelt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kaebuse osaline tagastamine
10.OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihaldur on praeguses haldusasjas esitanud 21.08.2018 kaebuse järgmiste nõuetega: tühistada MTA 08.11.2017 maksuotsus nr 12.2-3/040277-18, 19.12.2017 vaideotsus nr 6-1/3940-2, 22.01.2018 intressinõue nr 13-3/12609, 23.01.2018 intressinõue nr 13-3/13990 ning 29.03.2017 avalik-õiguslik nõudeavaldus nr 13-13/01378-2. Samuti palub kaebaja tuvastada MTA 23.01.2018 nõudeavalduse nr 13-12/3852-2 alusel esitatud 238 018,92 euro suuruse maksukohustuse puudumise seisuga 12.01.2018 ning jätta MTA 238 018,92 euro suurune maksuvõlg II järgu nõudena tunnustamata. Halduskohtu 10.04.2019 määrusega tagastati kaebus osas, puudutab MTA 29.03.2017 avalikõiguslikus nõudeavalduses nr 13-13/01378-2 esitatud maksukohustuse puudumise tuvastamist ja nõudeavalduse tühistamist ning MTA 238 018,92 euro suuruse maksuvõla nõude II järgu nõudena tunnustamata jätmist puudutavas osas.
11.Haldusasjas nr 3-18-1620 on 14.08.2018 OÜ Best Building (pankrotis) esitanud kaebuse nõuetes tuvastada, et MTA 29.03.2017 avalik-õigusliku nõudeavalduse alusel ei ole OÜ-l Best 5(8)
3-18-1644 Building (pankrotis) tekkinud maksukohustust; alternatiivselt tühistada MTA 29.03.2017 avalik-õiguslik nõudeavaldus ja tühistada MTA 23.01.2018 intressinõue nr 13-3/13990.
12.Määruskaebuse esitaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et Riigikohus on 12.05.2015 otsuse asjas nr 3-2-1-82-14 p-s 27 selgitanud, et lisaks võlgnikule saab maksunõuet, mille maksuhaldur on pankrotimenetluses tunnustamiseks esitanud, vaidlustada ka pankrotihaldur ja teised võlausaldajad. Pankrotihaldurit ja võlausaldajat tuleb sellisel juhul käsitada muu isikuna HKMS § 44 lg 1 mõttes. Samuti on Riigikohus viidanud sellele, et selliste nõuete menetlemisel oleks otstarbekas kaebused liita (vt viidatud otsuse p 28). Hoolimata sellest on halduskohus jõudnud kaebuse osalise tagastamise osas õigele järeldusele.
13.Vaidlustatud halduskohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on kaebus osaliselt tagastatud, sest MTA 29.03.2017 avalik-õigusliku nõudeavalduse vaidlustamisega seonduv ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohus on õigesti selgitanud, et KrMS § 381 kehtestamise eesmärk oli mh vältida paralleelseid menetlusi erinevates kohtutes. KrMS § 381 lg 2 näeb kannatanule ette võimaluse esitada kriminaalmenetluses avalik-õiguslik nõudeavaldus süüdistatavalt nõutava avalikõigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Nõude sedasi esitamine lihtsustab oluliselt nõude eelduste kindlakstegemist, sest faktiliste asjaolude kattuvuse korral on see eeldus võimalik kindlaks teha juba kriminaalmenetluses raames ning vältida seeläbi täiendava halduskohtumenetluse toimetamist (vt ka KrMS § 381 kehtestanud seaduseelnõu seletuskirja lk 18). Eelnevaga ei ole kooskõlas pankrotihalduri tõlgendus, et sellest hoolimata peaks saama kriminaalmenetluses esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse õiguspärasust kontrollida täiendavalt halduskohtumenetluses. Nõnda kaotaks KrMS § 381 lg-s 2 sätestatu oma eesmärgi. Avalik-õigusliku nõudeavalduse vaidlustamise kontekstis ei oma praegusel juhul tähtsust Riigikohtu 12.05.2015 otsus asjas nr 3-2-1-82-14, sest viidatud haldusasjas selgitas Riigikohus, kuidas peaks toimuma maksuotsuste või maksuvõla tasumise korralduste (haldusakti) vaidlustamine olukorras, kus võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus selliseks haldusaktiks ei ole.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole KrMS § 381 lg 2 tõlgendatav nõnda, et sättes märgitud ,,muu menetluse“ all on mõeldud ka pankrotimenetlust, vaid see hõlmab üksnes paralleelset haldusmenetlust, mille käigus oleks võimalik kriminaalmenetluse raames menetletava nõude eeldused samuti kindlaks teha (nt maksumenetluses; vt ka viidatud seletuskirja lk 18). Pankrotimenetluse raames ei viida läbi menetlust, mis hõlmaks maksunõude eelduseks olevate asjaolude tuvastamist, vaid määratakse kindlaks pankrotivõlgniku vastu esitatud nõuded ning nende rahuldamisjärgud. Pankrotivõlgniku vastu esitatud nõuete põhjendatust saab pankrotihaldur kontrollida ja pöörduda vajadusel kohtu poole nõuete vaidlustamiseks. See hõlmab ka nõuete aluseks olevaid haldusakte. Seega ei välista ringkonnakohtu hinnangul avalik-õigusliku nõude esitamine kriminaalmenetluses selle esitamist pankrotimenetluses (vrdl ka PankrS § 98). Maksuhalduri poolt nõude esitamata jätmine tooks tõenäoliselt kaasa ka selle, et nõude esitamise tähtaeg pankrotimenetluses mööduks enne, kui kriminaalasja raames jõutakse lahendada avalik-õiguslik nõudeavaldus (vt ka PankrS § 93).
15.Ka juhul, kui maksuhaldur oleks ebaõigesti esitanud paralleelselt avalik-õigusliku nõudeavalduse nii pankroti- kui ka kriminaalmenetluses – millega ringkonnakohus siiski ei nõustu – tuleb vaidlused pankrotimenetluses esitatud võimaliku ebaõige nõude üle lahendada nõuete tunnustamise, sh vajadusel tsiviilkohtumenetluse raames (vt PankrS § 103 lg 8). Seda 6(8)
3-18-1644 seisukohta ei muuda asjaolu, et PankrS § 104 lg 3 kohaselt omandab võlgniku poolt avalikõiguslikule nõudele vastuväite esitamisel haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, täitedokumendi tähenduse, kui võlgnik ei esita ühe kuu jooksul alates vastuväite esitamisest kaebust halduskohtusse. PankrS § 104 lg 3 hõlmab olukordi, kus avalik-õiguslik nõue tuleneb haldusaktist, kuid KrMS § 381 lg 2 alusel esitatud nõude puhul ei ole tegemist haldusaktiga, mida oleks võimalik halduskohtus vaidlustada. Nõudeavaldust ei muuda haldusaktiks see, et selle aluseks on võlgniku võimalikud täitmata jäänud maksukohustused. KrMS § 381 lg 2 eristab selgelt avalik-õiguslikku nõudeavaldust haldusmenetluse raames antavatest haldusaktidest, sest sätte eesmärk ongi vältida paralleelse haldusakti andmisele suunatud haldusmenetlust. Muu hulgas nähtub avalik-õigusliku nõudeavalduse sisust, et selle eelduste olemasolu sõltub sellest, kas kriminaalmenetluses esitatud süüdistus leiab tõendamist.
16.Lisaks on pankrotihaldur esitanud kaebuse nõuetes tühistada MTA 08.11.2017 maksuotsus nr 12.2-3/040277-18, 19.12.2017 vaideotsus nr 6-1/3940-2, 22.01.2018 intressinõue nr 133/12609 ja 23.01.2018 intressinõue nr 13-3/13990. Nende nõuete vaidlustamise lubatavuse ning kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel tuleb halduskohtul lähtuda Riigikohtu 12.05.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-82-14 antud juhistest. MTA 23.01.2018 intressinõuet nr 13-3/13990 puudutavas osas tuleb halduskohtul tähele panna ka seda, et nõude aluseks on intressi arvutamine 29.03.2017 avalik-õiguslikult nõudeavalduselt. Seejuures sõltub maksuhalduri nõude tunnustamine maksuotsust ning sellega seotud intressnõudeid puudutavas osas sellest, kas kaebus nende haldusaktide tühistamiseks rahuldatakse või mitte. Seetõttu puudub vajadus eraldi tuvastamisnõude esitamiseks. Samamoodi on nõue tuvastada, et seisuga 12.01.2018 puudus võlgnikul maksukohustus summas 238 018,92 eurot, hõlmatud nõude aluseks olevate haldusaktide (maksuotsuse ja intressinõude) vaidlustamisega. Osas, mis puudutab avalikõigusliku nõudeavalduse vaidlustamist, ei kuulu nõudele hinnangu andmine halduskohtu pädevusse. Menetlusabi taotluse lahendamine
17.Halduskohtu 10.04.2019 määruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti rahuldamata OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihalduri S. Laumetsa menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu põhjendused taotluse rahuldamata jätmise osas piisavad ning halduskohtul tuleb menetlusabi taotluse põhjendatust uuesti hinnata.
18.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel võtta arvesse esmalt seda, et kaebuse halduskohtule on esitanud pankrotihaldur, mitte võlgnik ise. Pankrotihalduri puhul on põhjendatud eeldada, et riigilõivu tasumisega seonduvad kulud tasutakse eelkõige pankrotivara arvelt (vrdl PankrS § 66). Seetõttu ei anna menetlusabi rahuldamata jätmiseks alust asjaolu, et haldusasjas nr 3-18-1620 on võlgnik riigilõivu tasunud (pankrotihalduri väitel laenatud raha abiga) ning võlgnikku esindab menetluses vandeadvokaat (vrdl Riigikohtu 16.02.2017 määrus asjas nr 3-3-1-91-16; Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2016 määrus asjas nr 3-15-2484; 03.03.2017 määrus asjas nr 3-16-902). Seda seisukohta ei muuda asjaolu, et pankrotihaldur on vaidlustanud maksuhalduri nõuded suuremas ulatuses kui võlgnik ise. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt viitega Riigikohtu 12.05.2015 otsusele asjas nr 3-2-1-82-14, et halduskohtule kaebuse esitamise õigus on lisaks võlgnikule ka pankrotihalduril. Sellest lahendist ei tulene, et pankrotihaldur ei saaks vaidlustada neid nõudeid, mida võlgnik ei ole vaidlustanud (vrdl PankrS § 35 lg 1 p 1). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise aluseks on mh asjaolu, et pankrotihaldur on vaidlustanud maksunõuded ega esinda nõnda maksuhalduri kui võlausaldaja 7(8)
3-18-1644 huve. Sellise lähenemise korral muutuks sisutühjaks pankrotihaldurile antud õigus vaidlustada mh ka võlgnikule väljastatud maksuotsuseid (vt ka PankrS § 101). Pankrotihaldur ei kaitse alusetuid nõudeid vaidlustades mitte sellise nõude esitanud väidetava võlausaldaja, vaid teiste võlausaldajate huve, kellel oleks alusetu võlanõude tunnustamata jätmise korral võimalik saada võlg kätte suuremas ulatuses.
19.Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on tema hinnangul kaebus MTA 08.11.2017 maksuotsust puudutavas osas perspektiivitu. Olukorras, kus pankrotihaldur on kaebuses üksnes märkinud, et maksuhaldur ei esitanud talle dokumente maksuotsuse põhjendatuse kontrollimiseks, on selline väide ennatlik, sest kaebuses ei ole esitatud ühtegi sisulist väidet maksuotsuse vaidlustamiseks. Juhul kui kaebuses esinevad puudused, sh kaebuse põhjendamist puudutavas osas (HKMS § 37 lg 1 p 7), on halduskohtul võimalik kaebus jätta käiguta ning paluda kaebajal kaebust täpsustada (HKMS § 120 lg 3). Lisaks on halduskohus menetlusabi taotluse lahendanud asja praeguses menetlusfaasis ka ennatlikult, sest taotluse lahendamise ajaks ei olnud selgunud täpsed nõuded, mille osas on menetluse jätkamine võimalik. Seepärast ei olnud halduskohtul võimalik kindlaks teha, milliseid konkreetseid nõudeid menetlusabi taotlus hõlmab.
20.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2019 määrus muutmata osas, mis puudutab kaebuse osalist tagastamist. Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas tuleb määruskaebus rahuldada ja halduskohtu määrus tühistada. Halduskohtul tuleb menetlusabi taotlus uuesti lahendada.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.