Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 4. juuni 2019, Tartu
Haldusasi
OÜ Ikaros Grupp ja Narva Karjäär OÜ kaebus Narva Linnavolikogu 24. jaanuari 2019 otsuse tühistamiseks Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2019. a määrus OÜ Ikaros Grupp ja Narva Karjäär OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebajad OÜ Ikaros Grupp ja Narva Karjäär OÜ Esindajad vandeadvokaat Peeter Ploom ja vandeadvokaat Hendrik Mühls Vastustaja Narva linn
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-391
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2019. a määrus muutmata.
2.Jätta kaebajate tasutud riigilõiv tagastamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva Linnavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsusega nr 1 algatati Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt kaalutakse võimalust jagada planeeringualal paiknevad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Narva metskonna hallatavad kinnistud 49 osaks. Igale moodustatud krundile kavandatakse määrata toomis- ja ärimaa sihtotstarbed ning ehitusõigus kuni kolme hoone ehitamiseks. Taotletav ehitusalune pind on 3500–8000 m2, korruselisus kuni 5 korrust kõrgusega kuni 18 m. Algatatav Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneering peab lahendama liikluskorralduse, maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused ning määrama tehnovõrkude asukohad.
2.OÜ Ikaros Grupp ja Narva Karjäär OÜ esitasid kaebuse eelnevalt nimetatud detailplaneeringu algatamise otsuse tühistamiseks. OÜ Ikaros Grupp omab kaevandamisluba nr L.MK/320058 Kadastiku II lubjakivikarjääris, mis külgneb vahetult planeeringualaga. Kaevandamisluba kehtib kuni 20. märtsini 2033. Alates 3. augustist 2018 on kaevandamisloale kaevandajana kantud Narva Karjäär OÜ. Ühtlasi on OÜ Ikaros Grupp taotlenud
kaevandamisluba Kadastiku IV lubjakivikarjääris. See taotlus on Keskkonnaameti menetluses. Narva Karjäär OÜ taotlus Kadastiku V uuringuruumiga seoses on samuti Keskkonnaameti menetluses. Nii Kadastiku IV kui Kadastiku V kattuvad planeeringualaga. Kaebajad on seisukohal, et juba detailplaneeringu algatamise staadiumis on selge, et detailplaneeringu ja hilisema ehitusõiguse realiseerumisel on kaebajate majandustegevus planeeringualal võimatu. Otsusest ei nähtu, et Narva Linnavolikogu oleks kaebajate huve kaalunud või arvesse võtnud. Otsuse menetlusse kaebajaid ei kaasatud. Narva linn on vähemalt 2012. aastast alates olnud kursis planeeringualale jäävate lubjakivimaardlate olemasoluga kui ka kavandatava kaevandamis- ja geoloogiliste uuringute tegevustega.
3.Tartu Halduskohus tagastas 7. märtsi 2019. a määrusega OÜ Ikaros Grupp ja Narva Karjäär OÜ kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruses märkis halduskohus järgnevat.
3.1.Planeeringu algatamise otsus on menetlustoiming, mida saab vaidlustada vaid erandjuhtudel – kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab järeldada, et menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa sisuliselt õiguspärane olla või kui menetlustoiming rikub õigusi menetluse lõpptulemusest sõltumata. Kuna tegemist on menetlustoiminguga, saab seda vaidlustada vaid tuvastamiskaebust esitades. Kaebajate etteheited puudutavad lõplikku haldusakti, mida ei olegi veel antud. OÜ-l Ikaros Grupp puudub kaevandamisluba Kadastiku IV-s uuringute ja kaevandamistööde läbiviimiseks. Järelikult ei piira vaidlustatud otsus tema subjektiivseid õigusi.
3.2.Narva Karjäär OÜ ei ole põhjendanud, kuidas detailplaneeringu algatamise otsus võib mõjutada Kadastiku V-s geoloogiliste uuringute läbiviimist. Vaidlusalusest otsusest taolist keeldu otseselt ei tulene. Detailplaneeringu algatamise otsus ei saa olla siduv ka kaevandamisloa väljastamise otsustamisel, sest tulenevalt maapõuseaduse (MaaPS) § 55 lg 2 p-st 11 on selleks Narva Linnavolikogu 20. septembri 2018. a otsus nr 57.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Ikaros Grupp ja Narva Karjäär OÜ esitasid määruskaebuse, milles paluvad Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2019. a määruse tühistada järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohtu määrus on vastuoluline. Halduskohus leidis, et kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kuid märkis samas, et detailplaneeringu algatamise otsus võib olla vastuolus kaebaja huvidega. Kaebajate hinnangul välistab planeeringuala tööstuspargina kasutusele võtmine seal kaevandamise. OÜ Ikaros Grupp eesmärgiks on Kadastiku IV-s hakata tegelema kaevandamisega ning Narva Karjäär OÜ soovib Kadastiku V-s viia läbi geoloogilised uuringud, et alustada seejärel kaevandamisega. Juba praeguses menetlusfaasis on ilmne, et kaebajate õigused saavad edaspidiselt kahjustatud ning planeerimismenetluse tulemusena soovitakse välistada planeeringualal kaevandamistegevus. Kaebajad on teinud kulutusi, mis võivad kaevandamise keelamisega muutuda kasututeks. Lisaks ei ole uute investeeringute tegemine praeguses olukorras mõistlik.
4.2.Vaidlustatud otsusega on otsustatud mitte lihtsalt detailplaneeringu algatamine, vaid õiguslikult siduvalt kindlaks määratud ka piirang, et detailplaneeringuala tööstuspargina kasutusele võtmine välistab selle kasutamise maardlana. Kaebajate arvates on tegemist eelhaldusaktiga, mida saab tühistamisnõudega vaidlustada.
4.3.Maa-amet kui Keskkonnaameti poolt volitatud pädev ametiasutus, kes peab detailplaneeringu kooskõlastama, on 12. märtsi 2019. a kirjas leidnud, et kuivõrd planeeringualale jääb riigi jaoks olulise tähtsusega lubjakivi tarbe- ja reservvaru, tuleks sinna püsiva hoonestuse rajamist vältida. Otsusest ei nähtu, et enne planeeringu algatamist oleks kaalutud ega ei esine mõnda planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg-s 2 sätestatud alust planeeringu algatamata jätmiseks. Maa-ameti kirjast selgub, et planeeringualale jäävate maardlate vastu esineb ilmselgelt ülekaalukas riiklik huvi, mistõttu oleks vastustaja pidanud
enne planeeringu algatamist küsima seisukohta ka Keskkonnaametilt. Ka RMK on 22. märtsil 2019 vastustajale edastatud kirjas leidnud, et detailplaneeringu algatamine on vastuolu MaaPS § 14 lg 1 p-dega 1 ja 2.
4.4.Kui kohus peaks leidma, et tühistamisnõude esitamine ei ole lubatav, esitavad kaebajad alternatiivsena tuvastamisnõude. Kaebajad leiavad, et see on vajalik selleks, et nende õigused ei jääks kaitseta.
5.Narva linna vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgnevatel põhjendustel.
5.1.Detailplaneeringu algatamine ei riiva kaebajate õigusi ega piira kaevandustegevust. OÜ Ikaros Grupp ei ole tänaseni talle väljastatud kaevandamisloa alusel kaevandamistöid teostanud. Kaevandamisluba kehtib kuni 20. märtsini 2033 ning võimaldab kaevandada lubjakivi Kadastiku II lubjakivikarjääris. Kadastiku IV lubjakivikarjääris kaevandamisloa taotluse menetlust on pikendatud kuni 31. juulini 2019. Planeering on küll vastuolus OÜ Ikaros Grupp huvidega, kuid ei puuduta tema õigusi.
5.2.Vastustajale on arusaamatu, kuidas võib planeeringu algatamise otsus mõjutada Narva Karjäär OÜ-l Kadastiku V-s geoloogiliste uuringute läbiviimist. Keskkonnaamet veel menetleb geoloogilise uuringu loa taotlust, mistõttu puudub Narva Karjäär OÜ-l geoloogilise uuringu luba. PlanS § 139 lg 2 näeb ette, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega võib Narva Karjäär OÜ geoloogilise uuringuloa realiseerida enne planeeringu kehtestamist. Detailplaneeringu algatamine ei riiva Narva Karjäär OÜ õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebajad on vaidlustanud detailplaneeringu algatamise otsuse, esitades sellele tühistamisnõude. Kohtupraktikas on aga planeeringu algatamist käsitatud menetlustoiminguna, mitte haldusaktina (vt nt RKHKo 3-3-1-8-02, p 8; RKHKm 3-3-1-12-08, p 15, samuti RKHKm 3-17-2132, p 8). Seega ei saa selle suhtes esitada tühistamisnõuet, kuid võimalikud on muud nõuded, mis aitavad kaebajal tema eesmärgi saavutamist (st mitte ainult tuvastamisnõue, nagu on märkinud halduskohus). Kaebajate seisukohaga, et tegemist on haldusaktiga, ei saa eeltoodud kohtupraktikast tulenevalt nõustuda. See, et detailplaneeringu kehtestamine välistaks sellel alal hiljem kaevandamise, ei tähenda, et detailplaneeringu algatamine oleks eelhaldusakt. Kaevandamise välistaks alles planeeringu kehtestamise otsus ise, ning sedagi mitte seetõttu, et detailplaneeringul oleks kaevandamise küsimuses eelhaldusakti tähendus, vaid seetõttu, et kaevandamine ei oleks kooskõlas planeeringu kui haldusaktiga.
8.Kaebajate poolt esitatud tühistamisnõue ei ole seega asjas võimalik, kuid käesolevas asjas ei ole vajalik anda kaebajatele võimalust nõude muutmiseks, sest ka detailplaneeringu algatamise otsuse kui menetlustoimingu vaidlustamine ei ole planeerimismenetluse praeguses staadiumis veel lubatav. HKMS § 45 lg 3 sätestab piirangu, et menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (sama ka Riigikohtu praktikas, vt nt RKHKm 3-3-1-12-08, p 15 koos seal viidatud lahenditega). Seega oleks kaebus käesolevas asjas lubatav üksnes juhul, kui on täidetud üks HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldustest – see rikub kaebajate õigusi iseseisvalt või kui toob vältimatult kaasa kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise.
9.Kaebajate seisukohtadest on võimalik aru saada, et nende arvates viib vaidlustatud menetlustoiming nende õigusi rikkuva haldusakti andmiseni, st planeeringu kehtestamiseni. Nii see siiski ei ole. Nimelt ei ole teada, milliseks kujuneb detailplaneeringu menetluse lõpptulemus. Detailplaneeringu menetlus võib lõppeda ka detailplaneeringu kehtestamata jätmisega. Kindlasti ei saa väita, et detailplaneeringu algatamine viib vältimatult detailplaneeringu kehtestamiseni, nagu nõuab menetlustoimingu vaidlustamise eeldusena HKMS § 45 lg 3. Sellest tulenevalt ei ole kaebajate poolt detailplaneeringu algatamise vaidlustamine käesolevas asjas HKMS § 45 lg 3 teisest lauseosast tulenevalt lubatav.
10.Lisaks oleks detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut võimalik HKMS § 45 lg 3 järgi vaidlustada siis, kui see rikuks iseseisvalt kaebajate õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebajad ei ole seda kohtumenetluses väitnud. Ei nähtu ka seda, et kaebajate taotletud lubade menetlused viibiksid otseselt detailplaneeringu algatamise tõttu. Kadastiku IV lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse menetlust on pikendatud juba 27. detsembril 2018, st enne detailplaneeringu algatamist (tl 26 ja 26p). Menetlust pikendati selle keerukuse tõttu kuni
31.juulini 2019. Seetõttu ei esine hetkel ka HKMS § 45 lg 3 esimeses lauseosas sätestatud kaebuse lubatavuse alust (et menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata lõpptulemusest). Kui selline olukord siiski tekib, ei ole välistatud, et kaebajatel on võimalik kohaste nõuetega uuesti kohtusse pöörduda.
11.Asjaolu, et Maa-Amet ja RMK detailplaneeringu menetlust ei toeta, ei oma kaebuse tagastamise seisukohalt tähtsust, kuna nagu ülal märgitud, ei ole praeguste asjaolude kontekstis detailplaneeringu algatamise vaidlustamine lubatav. Need seisukohad võivad aga tähtsust omada siis, kui kaebaja pöördub asjaolude muutumisel seoses detailplaneeringuga uuesti kohtusse.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kaebaja poolt pärast halduskohtu määrust tasutud täiendav riigilõiv jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 5 p 2 ja § 121 lg 2 alusel kaebajale tagastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.