lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1659/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1659/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 29. mai 2019, Tartu

Haldusasi

Meeme Mallene kaebus Viru Vangla tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2019. a määrus Meeme Mallene määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Meeme Mallene Vastustaja Viru Vangla

3-18-1659

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Meeme Mallene määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2019. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Meeme Mallene esitas 20. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et Viru Vangla jättis talle õigusvastaselt hooldaja määramata. Kaebuse kohaselt on kaebaja juba 24 päeva abiliseta olnud.
2.Tartu Halduskohus tagastas 4. veebruari 2019. a määrusega M. Mallene kaebuse. Määruses märkis halduskohus, et alates 28. augustist 2018 on kaebajale sama kuupäeva käskkirjaga nr 6-2/631-2 määratud abistaja, kelle ülesandeks on aidata kaebajat treppidest käimisel, jalutuskäikudel, kambri koristamisel, voodipesu vahetamisel, jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja kingapaelte sidumisel. Kuna kaebaja on soovinud, et halduskohus tuvastaks, et kaebajale on õigusvastaselt jäetud hooldaja määramata, tuleb nõude lubatavuse hindamisel arvestada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 regulatsiooni. Tuvastamiskaebuse saab esitada vaid juhul, kui isiku õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Põhjendatud huviks selle nõude esitamisel võib olla preventiivne huvi, mille esinemist halduskohus praegusel juhul eitas, kuna selleks peab esinema reaalne oht, et vangla võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Halduskohus leidis, et kaebaja puudub tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus ning tagastas seetõttu kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.M. Mallene esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2019. a määruse tühistada. Määruskaebuses märgib M. Mallene järgnevat.
3.1.Viru Vangla on ka varem määranud vaatamata arsti ettekirjutusele kaebajale hooldaja hilinemisega. Selleks, et taolised olukorrad ei korduks, saabki kaebaja ennast kaitsta tuvastamiskaebuse esitamisega. Kaebajal on taas uus hooldaja, neljas juba kahe aasta jooksul. Seega esineb oht, et kaebajal vahetub mingi hetk jällegi hooldaja, mistõttu võib tekkida olukord, kus kaebajat ei ole hooldaja abistamas ning ta sõltub kambrikaaslaste heatahtlikkusest.
3.2.Kaebaja soovib kaebust muuta ning palub tuvastada, et olukord, mil tal puudus 27. juulil 2018 vangla poolt määratud hooldaja ja võimalus kasutada teiste kinnipeetavate abi, oli lubamatu ja inimväärikust alandav. Ühtlasi palub ta tuvastada, et olukord, mil ta sõltus
26.septembrist 2018 kuni 9. oktoobrini 2018 igapäevatoimingutes kaaskinnipeetava heast tahtest, oli lubamatu ja inimväärikust alandav. Nimelt vaatamata sellele, et oli olemas kehtiv käskkiri, millega määrati kaebajale abistaja, paigutati kaebajat abistanud kambrikaaslane
12.septembril 2018 teise kambrisse, kust ta käis kaebajat abistamas. Kui kaebaja sai
26.septembril 2018 uue kambrikaaslase, ei lubatud endist kambrikaaslast enam kaebaja juurde. Uuele kambrikaaslasele tehti kaebaja abistamiseks tööle määramise käskkiri alles 9. oktoobril 2018.
4.Viru Vangla vastuses M. Mallene määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Viru Vangla hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav, seda ka mitte preventiivsel eesmärgil. Ei ole alust eeldada, et vangla jätaks tulevikus kaebajale põhjendatud aja jooksul abistaja määramata. Kui see siiski peaks juhtuma, saab kaebaja esitada vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse, mis on tõhusamad võimalused oma õiguste kaitseks kui tuvastamiskaebuse esitamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Kaebaja jäi hooldajata 27. juulil 2018, mil talle määratud abistaja pani toime distsiplinaarrikkumise. Ka kaebuse esitamiseni 20. augustil 2018 ei olnud vangla kaebajale uut abistajat määranud. Uus abistaja määrati kaebajale 28. augusti 2018 käskkirjaga, kus kaebaja kaaskinnipeetav määrati tööle kaebaja abistaja ametikohale (tl 20). Kaebuses esitatud nõude eesmärgiks on tuvastada, et vangla jättis täitmata kohustuse tagada kaebaja pideva abiga.
7.Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole põhjendatud, kuna ei esine reaalset ohtu, et ka edaspidi jätaks vangla kaebaja ilma vajalikust abist ning käituks seetõttu õigusvastaselt. Samas on M. Mallene määruskaebuses selgitanud, et pärast 2018. a suvel abistajata jäämist kordus analoogne olukord uuesti pärast kaebuse esitamist - 26. septembrist 9. oktoobrini 2018 ei olnud kaebajal abistajat, kuna kambrikaaslaste vahetumise tõttu ei lastud eelmist abistajat enam kaebaja juurde ning uus kambrikaaslane aitas teda vaid heast tahtest, kuigi ta ei olnud selleks kohustatud. Uus kambrikaaslane määrati kaebaja abistajaks 9. oktoobri 2019. a käskkirjaga. See näitab, et ei ole välistatud, et taoline olukord ei võiks kaebaja suhtes uuesti korduda. Määruskaebusele esitatud vastuses ei ole vangla kaebaja väidet vahepealse abistajata perioodi osas ümber lükanud. Kuna olukord, mida kaebaja soovib tuvastamiskaebuse esitamisega

preventiivselt ära hoida, on pärast kaebuse esitamist juba kordunud, ei saa ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise õigust välistada. Halduskohus on seega alusetult kaebuse tagastanud põhjusel, et kaebajal puudus preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise õigus.

8.Määruskaebuses on kaebaja märkinud, et ta soovib nõuet muuta ja halduskohtul tuleb tuvastada, et tema jätmine hooldajata alates 27. juulist 2018 oli lubamatu ja inimväärikust alandav, sama kehtib ajavahemiku kohta 26. septembrist kuni 9. oktoobrini 2018. Kuna määruskaebusmenetluses ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta kaebuse muutmise lubatavuse kohta, tuleb halduskohtul anda hinnang ka sellele, kas kaebuse esitamine sellisel kujul on lubatav.
9.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb M. Mallene määruskaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2019. a määrus tühistada. Asi tuleb menetluse jätkamiseks saata tagasi halduskohtule

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium