lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-2389/22

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2389/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5580
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2389

Haldusasi

Vestorin OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/044393-7 ja 27.11.2018 vaideotsuse nr 6-1/4243-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Vestorin OÜ, esindaja juhatuse liige Maksim Fomitš

Asja läbivaatamine

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Vestorin OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.06.2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) kontrollis 25.05.2018 korralduse nr 12.2-3/044393-1 alusel Vestorin OÜ (kaebaja) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil detsember 2017 kuni märts 2018.
2.18.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/044393-7 (mille lahutamatuks osaks on 20.09.2018 kontrollakt nr 12.2-3/044393) kohustati kaebajat tasuma maksusumma 13 848,74 eurot. Kontrolli tulemusel vähendati perioodi detsember 2017 kuni märts 2018 sisendkäibemaksu 10 979 euro võrra ja suurendati perioodi detsember 2017 kuni aprill 2018 tulumaksukohustust 2869,75 euro võrra. Maksuotsuses ja kontrollaktis on tuginetud kokkuvõtvalt alljärgnevale. 2.1 Kaebaja on kajastanud OÜ R.Shup arvet nr 23/12 perioodi detsember 2017 KMD INF B osal ning arvestanud arvel märgitud käibemaksu summas 1913 eurot sisendkäibemaksu hulgas. Viidatud arvel märgitud materjalide müüjaks ei olnud OÜ R.Shup ja kaebaja oli sellest teadlik. Materjalide müüjaks oli tundmatu kolmas isik. Maksuhaldur ei sea kahtluse alla arvel 23/12 kajastatud kauba olemasolu. Kaebaja teadis, et OÜ R.Shup OÜ ei ole tegelik müüja, kuna on esitanud maksumenetluses valeandmeid, ei kontrollinud tehingupartneri tausta ning sai fiktiivse arve abil vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat 1913 euro võrra ja viia see summa ettevõtlusest välja tulumaksuvabalt. Tegelik müüja isik ei leidnud tuvastamist, mistõttu on materjalide müüjaks 1(11)

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

tundmatu kolmas isik. Extracolor OÜ-l kelle arvet OÜ R.Shup kaebajale vahendas, puudub tavapärane majandustegevus, mistõttu ei ole usutav, et materjalide tegelikuks müüjaks oli tema. Arvete vahendamist korraldanud isik A. M. ei ole maksuhaldurile tehingu kohta teavet andnud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja alusetult kajastanud detsember 2017 sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu summas 1913 eurot kuna maksutatava käibena deklareeritav kaup peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna tegeliku müüja isik on teadmata, ei saa väita, et kaup on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna kaup ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, ei ole tegemist nõuetekohase arvega käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 2 tähenduses. Kuna kaebaja on eeltoodust tulenevalt teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, siis on arve nr 23/12 alusel makstud käibemaks summas 1913 eurot kaebaja ettevõtlusega mitteseotud ning sellelt tuleb tasuda tulumaks. 2.2 Maksuhaldurile esitatud neljast arvest nähtub, et kaebaja on kontrollitaval perioodil soetanud HC Reval OÜ-lt elektritööde teostamisel kasutatavat materjali ning võtnud rendile 20-jalase konteineri ning kajastanud viidatud arveid perioodil jaanuar kuni märts 2018 KMD INF B-osal ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu summas 9066 eurot sisendkäibemaksu hulgas. Maksuhaldur tuvastas, et arvetel nr 001/18, 002/18, 003/18 ja 004/18 materjalide müüja ei olnud HC Reval OÜ ning kaebaja oli sellest teadlik. Materjalide müüjaks oli tundmatu kolmas isik. Arvel 004/18 kajastatud renditeenuse tegelik sisu ei ole tuvastatav. Maksuhaldur ei sea küll kahtluse alla arvetel märgitud kauba olemasolu, kuid arvel 004/18 kajastatud 20-jalase konteineri renditeenuse saamine ei ole kinnitust leidnud. HC Reval OÜ-l puudub tavapärane majandustegevus ning ta oli vaid arvete vahendaja rollis Extracolor OÜ ja kaebaja vahel. Kaebaja teadis, et HC Reval OÜ ei ole tegelik müüja ja teenusepakkuja, kuna kaebaja poolt maksuhaldurile antud teave on liiga pealiskaudne ning vastuolus väidetava tehingupartneri poolt antud teabega, kaebaja ei kontrollinud tehingupartneri tausta ning otsustas ise, millised tähtajad arvete tasumiseks määratakse. Fiktiivsete arvete alusel sai kaebaja vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Tegelik müüja, teenusepakkuja ei leidnud menetluses tuvastamist, mistõttu on tegemist tundmatu kolmanda isikuga. Seega on kaebaja perioodil märts 2018 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud HC Reval OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summas kokku 9066 eurot, kuna maksustatava käibena deklareeritav kaup peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna tegeliku müüja isik on teadmata, ei saa väita, et kaup on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna kaup ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, ei ole tegemist nõuetekohase arvega käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 2 tähenduses. Kaebaja on eeltoodust tulenevalt teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, siis on arvete nr 001/18, 002/18, 003/18 ja 004/18 alusel makstud käibemaks summas 9066 eurot ning arve nr 004/18 alusel tehtud konteineri renditasu ilma käibemaksuta summa 500 eurot on kaebaja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed.

3.Kaebaja esitas MTA-le 16.11.2018 vaide maksuotsuse tühistamiseks. 27.11.2018 vaideotsusega nr 6-1/4243-2 jättis MTA vaide rahuldamata.
4.26.12.2018 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.10.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/044393-7 (maksuotsus) ja 27.11.2018 vaideotsuse nr 6-1/4243-2 (vaideotsus) tühistamiseks.
5.09.01.2019 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6.Kaebaja taotleb maksuotsuse täielikku tühistamist, kuna leiab, et see on õigusvastane. Kaebaja ei nõustu mitte ühegi maksuotsuses toodud väitega. 2(11)

Tehingud OÜ-ga R.Shup 6.1 MTA ei ole seadnud kahtluse alla kauba olemasolu. Seega liikus koos arvetega ka arvel näidatud kaup. Tegemist oli tavapärase ostu-müügi tehinguga. Kuna A.H. tehinguga nõustus, siis jääb arusaamatuks, miks esitas OÜ R.Shup maksuhaldurile detsembris 2019 KMD parandusdeklaratsiooni, milles ei kinnita soetust Extracolor OÜ-lt. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on ebaseaduslikult mõjutanud OÜ R.Shup juhatuse liiget. A.H. on öelnud, et ta ei mäleta, kuidas arveid edastati kaebajale ning tema ütlused sisaldavad oletusi. Seega ei saa ka tõsikindlalt väita, et arved edastati A. M. initsiatiivil. Vastavat asjaolu kinnitab üksnes A.H. ning muud tõendid puuduvad. Vastuolu A.H. ütlustes seoses arve 23/12 erinevate variantidega ei ole. Ka vastustaja on käibemaksu arvestamisel lähtunud ainult ühest arvest 23/12, st materjalide arvest. Maksuhaldur on A.H.t taas eksitanud endale sobivas suunas. A.H. otsustada oli kas ja kuidas ta tehingutes isikuid tuvastas. See ei sõltunud kaebaja tegevusest. Kindlasti ei viita see tehingu näilikkusele ega väidetavale maksupettuste ahelale. Kaebaja on praeguseks selgitanud välja, et isikuks, kes käis R.Shup OÜ Keila laos kaubal järgi oli D. R. 6.2 Vastustaja on kaebaja esindaja selgituste usaldusväärsuse hindamisel lähtunud üksikutest ja mittetähelepanuväärsetest puudustest. Ei ole oluline, kui hästi või halvasti mäletab keegi teise inimese perekonnanime. Vastustaja ei hinda asjaolusid objektiivselt, vaid tugineb valikuliselt talle sobivatele asjaoludele. Maksuhaldur lähtub rohkem A.H. ütlustest, kui kaebaja esindaja ütlustest. Uurimine on olnud pealiskaudne, tegelikkuses toimunud asjaolude kohta tõendeid kogutud ei ole. 6.3 Valeandmete esitamist ei ole vastustaja tuvastanud. Olukorras, kus tehing on tegelikkuses toimunud, valeandmete esitamise vajadust ei esine. Vastustaja on kinnitanud, et ei sea kahtluse alla kauba olemasolu. Taustakontrolli tegemine on iga ettevõtja südametunnistuse asi ega viita mitte millelegi. 6.4 Käibemaksu summas 1913 eurot ettevõttest välja viimist ei ole vastustaja tõendanud. Kaebaja on õiguspäraselt tasunud OÜ R.Shup arve 23/12. Seega ei ole käibemaks ettevõtlusega mitteseotud väljamakse. 6.5 Vastustaja leidis, et kuna tegelik müüja isik ei ole tuvastatud, siis oli materjalide müüjaks tundmatu kolmas isik. Kaebaja ei saa esitada seisukohti Extracolor OÜ eest, kuna ta teise ettevõtte tegevusest ei tea ega osale selles. Kuid samas soovib kaebaja juhtida tähelepanu seisukohtadele, mis on otsitud ega oma tähendust. Võib juhtuda, et mõni dokument jääb kahe silma vahele või unustatakse vastu võtta. Samuti ei ole kõigil ettevõtetel kodulehte. Samas võib ettevõtte teha mistahes maailma riiki. Seadusega ei ole vastuolus, et ettevõtte osanikuks on Läti kodanik. Äripäeva andmetel esitavad ca 20% ettevõtteid majandusaasta aruanded hiljem. Kaebaja ei tea ka ühtegi seadust, mis kohustaks ettevõtet omama pangakontot. Kaebaja ei saa kommenteerida A. M. käitumist tema eest. Vastustaja on jätnud välja uurimata, kes see väidetav tundmatu kolmas isik on ega ole täitnud uurimiskohustust. Kaebaja leiab, et kaup on soetatud arvel näidatud müüjalt ning vastupidist ei ole vastustaja tõendanud. Tehingud HC Reval OÜ-ga 6.6 Otsitud on vastustaja põhjendused, mille kohaselt puudus HC Reval OÜ-l majandustegevus, mistõttu ei saanud ta olla tegelik müüja. Interneti koduleht puudub paljudel tegutsevatel ettevõtetel. Ettevõtte tegevus sisaldab riski, et alati ei pruugi leida piisavalt kliente. Klientide vähesus (kaebaja oli ainus klient) ei tähenda, et ettevõte ei tegutse. Vastustaja on tuvastanud, et kaebaja jättis endale väikese osa rahast. See tähendab, et kaebaja siiski sai kasumit. Etteheited arvete sarnasuse osas ei ole põhjendatud. Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei avaldanud maksuhaldurile teiste tuttavate nimesid, kelle kaudu ta tutvus M. F. ja N. S. Kui M. F. ka ütles selgitusi andes kogemata kellegi teise nime, siis ei ole see asjasse puutuv. Öelda, et eeltoodu kahandab ütluste usaldusväärsust on pahatahtlik. 3(11)

6.7 Maksuhaldur ei saa aru, kas tegemist on konteineri rendile andmisega või väikese plastikkaanega haagisega. Erinevad inimesed saavadki erinevatest asjadest erinevalt aru. M. F. nimetas konteinerit konteineriks. N. S. aga plastikkaanega haagiseks. Kuna arve nr 004/18 kohaselt on rendile antud konteiner, siis anti rendile konteiner. Rendiperioodi on maksuhaldur uurinud ühekülgselt. 6.8 Kaebaja juba selgitas, et tegevusalade äriregistrisse kirja panek ei ole kohustuslik ning ettevõttel ei ole keelatud tegeleda kirja panemata tegevusaladel. On küll hea, kui tehingupartneri taustakontrolli teostatakse, kuid selle tegemata jätmine ei ole seadusega karistatav. Isikud kes on omavahel head tuttavad ei kontrolligi teineteise tausta. Kaebaja on ostetud kauba eest tasunud. See, kas HC Reval OÜ on kaupa edasi müünud või vahendanud, ei ole kaebaja hinnata. 6.9 Tehingud teinud ettevõtted olid käibemaksukohustuslased. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ettevõttel majandustegevuse puudumist. Seega oli deklareeritud kaup soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kelle isik oli teada. Kui vastustaja ka leidis, et HC Reval OÜ on kuidagi seotud maksupettusega, siis ei tulene sellest vastustaja õigust süüdistada maksupettuses kohe ka kaebajat. Kaebaja teadis, et tegemist on reaalselt eksisteeriva ettevõttega ning mingiteks kahtlusteks tal alust ei olnud. 6.10 Kuna tegemist oli ettevõtlusega seotud väljamaksetega, siis ei olnud neid vajalik deklareerida ega neilt tulumaksu tasuda. Vastustaja ei sea kahtluse alla kauba olemasolu. Kaebaja ja tema tehingupartnerid on käitunud vastavalt seadusele ning talle jääb arusaamatuks, milline osa tehtud tehingutest on ebaselge. MTA seisukoht

7.MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. 7.1 Maksuhaldur ei ole menetluses seadnud kahtluse alla kaupade soetust, vaid on leidnud, et kaupu ei ole soetatud arvetel näidatud isikutelt, ehk OÜ-lt R.Shup ja HC Reval OÜ-lt ning kaebaja oli sellest teadlik. Maksuhalduri järeldused põhinevad ühelt poolt kaebaja poolt tehingute kohta antud teabe puudulikkusele, vastuolulisusele ja ebausaldusväärsusele ning teiselt poolt OÜ R.Shup poolt tehingute mittekinnitamisele ja HC Reval OÜ kui väidetavat müüjat iseloomustavatel andmetel, mis viitavad tavapärase majandustegevuse puudumisele. Üksnes arve esitamine ei tõenda kohtupraktika kohaselt teenuse või kauba müümist ja saamist. 7.2 Maksuhaldur on oma seisukohti tehingute mittetoimumise kohta kujundanud tõendite alusel. OÜ R.Shup ei kinnita materjalide müüki kaebajale ning ta oli vaid arve vahendaja rollis. Arvete kohaselt oli OÜ R.Shup müüja, mitte vahendaja rollis. Vastavalt on ettevõte tehinguid ka oma raamatupidamises kajastanud. Maksumenetluses tuvastatu viitab sellele, et tegelikku vahendustegevust ei toimunud vaid toimus üksnes OÜ Extracolor arvete alusel OÜ R.Shup arvete koostamine, nende kaebajale edastamine ning arvete eest tasutud raha edasikandmine Extracolor OÜ arvele või sularahas edasi andmine tuvastamata meesterahvale. Seetõttu esitaski OÜ R.Shup 21.05.2018 MTA-le parandusdeklaratsiooni, milles ei kinnita soetust OÜ-lt Extracolor ega edasimüüki kaebajale. Ehkki M. F. väidab, et A.H. on tema vana tuttav, on A.H. selgitanud, et M. F. nimi talle midagi ei ütle ja sellenimelist isikut ta ei tunne. OÜ-l Extracolor puudub majandustegevus, mistõttu ei saanud ta OÜ R.Shup arvel kajastatud kaupade ja teenuste pakkuja olla. Maksuhaldur on menetluses tuvastanud, et kaebaja teadis, et OÜ R.Shup ei ole tegelik kauba müüja, kuna kaebaja on maksuhaldurile teadvalt esitanud valeandmeid, ta ei kontrollinud tehingupartneri tausta, ta sai fiktiivse arve abil vähendada käibemaksu summat 1913 euro võrra ning viia see ettevõtlusest välja tulumaksuvabalt. 7.3 HC Reval OÜ-l puudub tavapärane majandustegevus ning kõnealuste tehingute puhul oli HC Reval OÜ analoogselt OÜ-ga R.Shup vaid arvete vahendaja rollis. Tavapärasele ettevõtlusele viitavaid asjaolusid ei esine. Ettevõte deklareeris jaanuar-märts 2018 müügi- ja ostukäivet praktiliselt 4(11)

võrdsetes summades, mis ei ole tegutsevale ja kasumi teenimisele orienteeritud ettevõttele omane. HC Reval OÜ ei ole vahendamisteenustega tegelenud ning tegemist on olnud üksnes OÜ Extracolor rekvisiitidega arve väljastaja andmete muutmisega ning arve eest laekunud raha edasikandmisega. HC Reval OÜ rekvisiitidega arved on kujunduse poolest praktiliselt identsed OÜ R.Shup arvetega, sh sisaldavad samu kirjavigu. OÜ-l Extracolor, kes on väidetav kaupade tarnija, puudub tavapärane majandustegevus. Kaebaja ja tema väidetava tehingupartneri poolt tehingute kohta antud teave on puudulik, ebausaldusväärne ja vastuoluline. Maksuotsuses on põhjendatult ka leitud, et 20-jalase merekonteineri rendile võtmine OÜ-lt HC Reval ei ole kinnitust leidnud. OÜ HC Reval juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole konteinerit kaebajale renditud. Samuti ei osanud kaebaja selgitada, millisel ajal tal konteinerit vaja läks. Eeltoodut arvestades on maksuotsuses põhjendatult leitud, et kaebaja ei ole OÜ-lt HC Reval arvetel näidatud kaupu soetanud ja ta ei ole soetanud neid ka OÜ-lt Extracolor, mistõttu on kaupade müüjaks tundmatu kolmas isik. Samuti viitavad asjaolud sellele, et kaebaja oli teadlik sellest, et kauba tegelikuks müüjaks ei olnud HC Reval OÜ ega ka OÜ Extracolor, kuivõrd kaebajaga seotud A. M. on sisuliselt tehinguahela ise organiseerinud. 7.4 Maksuhaldur ei lähtunud maksu määramisel oletustest. Maksupettuse kahtluse puhul ei olegi maksuhalduril võimalik kõiki asjaolusid välja selgitada ning piisab sellest, kui maksuhaldur on oma kahtlusi piisavalt põhjendanud, millisel juhul läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Käesoleval juhul ei ole kaebaja seda teinud ega ole maksuhalduri kahtlusi ümber lükanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Vaidlus käib selle üle, kas kaebajal oli õigus OÜ R.Shup arve nr 23/12 ja HC Reval OÜ arvete nr 001/18, 002/18, 003/18 ja 004/18 alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning kas arvete alusel tehtud väljamaksed tuleb käibemaksu suuruse osas maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Samuti on vaidlus selle üle, kas kaebaja on saanud arvel 004/18 toodud renditeenust ning kas renditasu on kaebaja ettevõtlusega seotud kulu.
9.Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud kauba olemasolu (va konteineri renditeenus), kuid maksuhalduri järelduste kohaselt ei olnud arvetel näidatud kauba tegelikuks müüjaks OÜ R.Shup ja HC Reval OÜ, vaid tundmatu kolmas isik. Nimetatud asjaolu tõttu piiras maksuhaldur kaebaja õigust nimetatud äriühingute arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele. Samuti on maksuhaldur täitnud nõuetekohaselt uurimiskohustust ning on oma järeldusi põhjendanud. Kuigi ükski maksuhalduri tuvastatud asjaolu või järeldus eraldi võetuna ei ole maksu määramiseks piisav, on maksuhaldur hinnanud tõendeid kogumis ja teinud oma järeldused tõendite kogumi pinnalt. Seejuures on oluline, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta, seetõttu piisab maksu määramiseks mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13 p 13). Kui maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Seejuures, kui maks on määratud tõendite kogumile tuginedes, siis ei piisa selle ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaksid maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentides kajastatud viisil.
10.KMS § 29 lg-test 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta KMS § 37 lg 7 p-s 5 sätestatud nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve muuhulgas siis, kui arvele müüjana märgitud isik ei ole tegelik müüja. 5(11)

Riigikohus on selgitanud, et juhtudel, kui vaidlus kauba olemasolu üle puudub ja kaup on reaalselt olemas, kuid seda ei ole soetatud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust. Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldus ei laiene juhtumitele, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (nt otsus 3-3-1-73-10 p 13). Muu hulgas on Riigikohus selgitanud ka seda, et olukorras kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh et tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-32-09 p 12). Maksukohustuslase teadmist sellest, et arvel märgitud müüja ei olnud tegelik müüja, saab Riigikohtu praktika kohaselt järeldada ka maksumenetluses tuvastatud asjaolude ja kaudsete tõendite kogumist, sest maksukohustuslase subjektiivsete kaalutluste väljaselgitamine pole sageli võimalik (vt otsus nr 3-3-1-74-09 p 9 ja selles viidatud kohtupraktika).

11.TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaksu vastavalt TuMS §-dele 48-50. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulud lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-67-08, et TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine. Seetõttu maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tsiteeritud norme ja nende kohaldamise praktikat tuleb arvestada ka käesoleva asja lahendamisel. Käibemaks tehingult OÜ-ga R.Shup
12.Kohus leiab, et maksuhaldur on maksuotsuses (p 2.1.2.2 ja 2.1.2.4) ja selle lahutamatuks osaks olevas kontrollaktis (p 1.1.2.2 ja 1.1.2.4) ja vaideotsuses piisavalt põhjendanud, et arvel nr 23/12 toodud tehing ei ole toimunud kaebaja ja OÜ R.Shup vahel ning kaebaja teadis sellest. 12.1 Kaebaja märgib õigesti, et maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla arvel nr 23/12 näidatud kauba olemasolu. Vaidluse puudumine kauba olemasolu üle ei ole aga piisav väitmaks, et koos arvega liikus ka kaup arvel näidatud isikult kaebajale, st tehing toimus selliselt, nagu soovitakse arvel näidata. Maksuhaldur on menetluses seadnud kahtluse alla tehingu toimumise arvel näidatud tehingu poolte vahel. See tähendab, et kaebajal tuleks maksuhalduri seisukoha ümber lükkamiseks esitada omapoolne usutav versioon tehingu toimumisest olukorras, kus tehingu teiseks osapooleks oleva OÜ R.Shup esindaja A.H. ei ole tehingu toimumist oma 14.06.2018 ütlustes (MTA vastuse lisa 4) kinnitanud ning ettevõte on esitanud maksuhaldurile 2017 KMD parandusdeklaratsiooni, milles ei kinnita soetust Extracolor OÜ-lt ega edasi müüki kaebajale. A.H. ütlustest nähtub üheselt, et R.Shup OÜ ei ole kaebajale arvel 23/12 näidatud kaupu müünud ning ettevõte osales üksnes arve vahendaja rollis. Tehingus osalemist pakkus A. M., kellelt sai OÜ R.Shup ka Extracolor OÜ arve, millel olevad andmed ta kopeeris ümber OÜ R.Shup müügiarve plangile. M. F. nimi ei öelnud A.H.le midagi. Samuti ei osanud A.H. öelda midagi täpsemat selle kohta, millist kaupa väidetavalt kaebajale müüdi: A.H. väitis, et mingil hetkel olid OÜ R.Shup laos küll mingid kastid, kuid kastide sisse ta ei vaadanud, arvas, et ehk oli tegemist elektrikaablitega; ta ei osanud seletada, mida konkreetselt arve 23/12 alusel müüdi, ehkki teise maksumenetluse raames esitatud Extracolor OÜ arve ja kaebajale esitatud arve 23/12 sisu ei kattunud vaidlusaluses menetluses esitatud arvete sisuga. A.H. väide, et ta ei tea täpselt, vaid arvab, et ehk tehti töid koos materjalidega ning et ta ei osanud midagi konkreetsemalt öelda väidetavalt kaebajale kuuluvate ja tema lattu paigutatud kastides oleva kauba lattu toimetamise ja üleandmise kohta, viitab sellele, et OÜ R.Shup ei osalenud 6(11)

tehingus müüja rollis. Vastupidisel juhul oleks ta teadnud, millist kaupa ta kaebajale müüs ja kuidas kauba üleandmine toimus. Olukorras, kus müüja ei ole tehingus osalemist kinnitanud, on vähetähtis, kas tehingu pooled mäletavad arve edastamise üksikasju. Samas on oluline, et A. M. ei ole registriandmete kohaselt Extracolor OÜ esindajaks, mis tähendab, et ta ei saanud Extracolor OÜ nimel R.Shup OÜ-ga tehingut teha. Maksuhaldur on ka õigesti tuvastanud, et Extracolor OÜ-l puudub majandustegevus. Kohus nõustub maksuhalduri poolt esile toodud asjaoludega ega korda neid üle. Nimetatud tuvastus koosmõjus asjaoluga, et A. M. ei olnud maksuhaldurile kättesaadav, kinnitab järeldust, et ettevõte ei ole OÜ-le R.Shup kaupu müünud. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et viidatud asjaolud on olulised, kuivõrd olukorras, kus maksuhaldur on leidnud, et tehingut Extracolor OÜ ja OÜ R.Shup vahel ei toimunud, ei saanud OÜ R.Shup müüa kaebajale ka edasi kaupu, mida ta oli väidetavalt soetanud Extracolor OÜ-lt. Iseenesest ei saa kaebaja tõepoolest vastutada selle eest, kuidas ja millise hoolsusega käitus A.H. väidetavas õigussuhtes Extracolor OÜ-ga, kuid A.H. hooletu käitumine oma tehingupartneri isiku ja esindusõiguse tuvastamisel seab koos teiste tõenditega kahtluse alla tehingu toimumise Extracolor OÜ ja OÜ R.Shup vahel ning kaebaja sellekohased selgitused. Kuna kaebaja väidete kohaselt ostis ta materjale OÜlt R.Shup, kellelt materjalide soetus tuvastamist ei leidnud, siis on maksuhaldur õigesti leidnud, et tegeliku müüja isik ei leidnud tuvastamist. A.H. ütlustest järeldub üheselt, et OÜ R.Shup osales tehingus vaid arvete vahendaja rollis. Kaebaja on oma kaebuses küll kritiseerinud maksuhalduri järelduste õigsust, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks tehingu tegemist arvel nr 23/12 näidatud poolte vahel ning viisil nagu väidab kaebaja. Kohus märgib, et A.H. ütlustest ei nähtu, et maksuhaldur oleks teda eksitanud või mõjutanud, nagu püüab väita kaebaja. Maksuhaldur on esitanud isikule asjakohaseid küsimusi ning isik on neile vastanud. Asjaolu, et A.H. ei ole andnud maksuhaldurile kaebajale sobivaid ütlusi, ei tähenda, et maksuhaldur oleks isikut mõjutanud. 12.2 Kohus ei nõustu, et maksuhaldur on kaebaja selgituste usaldusväärsuse hindamisel lähtunud ebaolulistest puudustest. Asjaolu, et isik ei mäleta täpselt teise tehingupartneri nime, ei pruugi tõepoolest eraldi võetuna omada määravat tähendust, kuid asjaolu muutub oluliseks olukorras, kus üks isik väidab, et teise isiku esindaja on tema vana tuttav (kaebaja 11.05.2018 ütlused MTA vastuse lisa 5), kellelt ta palus abi talle vajalike materjalide saamiseks ning teine isik väidab, et ei ole tema nime kunagi kuulnudki (A.H. 14.05.2016, MTA vastuse lisa 4). Nimetatu viitab koos teiste vastuoludega asjaolule, et pooled tegelikkuses teineteist ei tunne ning kinnitab maksuhalduri versiooni, mille kohaselt isikud ei pidanudki teineteist tundma, kuivõrd tegu oli arvete vahendusega, mis toimus A. M. kaasabil. Kaebaja ei ole ka oma ütlustes (11.05.2018 seletus, MTA vastuse lisa 5) osanud selgitada, kuidas toimus arve 23/12 tasumine, materjalide üeandmine ega osanud kõrvaldada materjalide üleandmisega seonduvaid vastuolusid iseenda ja A.H. ütlustes ( A.H. ei kinnita kaebaja ütlusi materjalide kaebaja objektile viimisest ja aadressil Mustamäe 4 üle andmisest. Tema väidetel toodi kastid OÜ R.Shup lattu). Asjaolu, et kaebajale meenub väidetavalt materjalid üle andnud isik alles kohtumenetluses, ei ole eluliselt usutav (vt kaebaja 22.04.2019 menetlusdokument). Kohtu hinnangul on maksuhaldur kogunud asjas piisavalt tõendeid selleks, et tuvastada arvel nr 23/12 kajastatud tehingu üksikasju ega ole rajanud oma väiteid üksnes A.H. ütlustele. Kaebaja väited uurimise puudulikkuse osas jäävad paljasõnaliseks ja otsituks olukorras, kus ta ei ole väiteid usutavalt ümber lükanud ega ole kasutanud oma õigust esitada maksumenetluses kontrollakti suhtes eriarvamust. 12.3 Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.1.2.3, 1.1.2.4 ja maksuotsuse punktis 2.1.2.3 veenvalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses, mis seisnes selles, et kaebaja kajastas raamatupidamises fiktiivset arvet, millega tekitas endale õiguse vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu fiktiivsel arvel näidatud sisendkäibemaksu võrra. Kohtu hinnangul ei nähtu praeguses asjas esitatud tõenditest, et kaebaja ei teadnud, et OÜ R.Shup poolt esitatud arve puhul ei olnud kaupade müüjaks OÜ R.Shup. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid üle. Kohtu hinnangul kinnitavad maksuhalduri järeldust, et kaebaja tegutses teadlikult ka asjaolud, mida kohus on juba analüüsinud käesoleva otsuse punktides 12.1 ja 12.2. Kaebaja ei ole kohtume7(11)

netluses esitanud tõendeid, mis maksuhalduri kahtluse ümber lükkaksid. Kaebaja ei saa tõepoolest vastutada Extracolor OÜ tegevuse (tegevuse puudumise) ja A.M. käitumise eest maksumenetluses, kuid kaebaja enda käitumine õigussuhtes kinnitab tema teadmist, et tegemist oli fiktiivse arvega. Tulenevalt eelpool toodud asjaoludest kogumis on usutav kaebaja teadmine, et OÜ R.Shup ei olnud tegelik müüja. Kuivõrd kaebaja teadis, et OÜ R.Shup ei olnud elektritööde materjalide tegelik müüja, kuid kajastas arvet nr 23/12 siiski oma käibemaksuarvestuses, on ta käitunud pahauskselt ja see välistab tema õiguse OÜ R.Shup poolt väljastatud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Käibemaks tehingult HC Reval OÜ-ga

13.Maksuhaldur piiras kaebaja õigust arvestada HC Reval OÜ poolt väljastatud arvete nr 001/18, 002/18, 003/18 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust põhjusel, et arvetel kajastatud materjalide müüjaks ei olnud HC Reval OÜ ning kaebaja oli sellest teadlik. Samuti leidis maksuhaldur, et arvel nr 004/18 kajastatud renditeenuse tegelik sisu ei ole tuvastatav. Ka nimetatud tehingute puhul (v.a renditeenus) ei sea maksuhaldur kahtluse alla arvetel kajastatud kauba olemasolu, kuid leidis, et viidatud kaupade müüjaks ei olnud HC Reval OÜ. Maksuhalduri põhjendused on toodud kontrollakti punktides 1.3.2.2, 1.3.2.3 ja 1.3.2.4 ja maksuotsuse punktides 2.3.2.2, 2.3.2.3 ja 2.3.2.4. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid kõiki üle (HKMS 165 lg 2). Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist. 13.1 Kaebaja vaidleb vastu maksuhalduri järeldusele, mille kohaselt puudub HC Reval OÜ-l majandustegevus. Maksuhaldur järeldas HC Reval OÜ tavapärase majandustegevuse puudumist kontrolliperioodil järgmistest asjaoludest (vt kontrollakti p 1.3.2.2 a)): puudub interneti koduleht vms, mille kaudu tegutsevad äriühingud oma teenuseid ja kaupu pakuvad/reklaamivad; ettevõtte tegevusalad ei ole sellised, mis viitaksid tegelemisele arvetel toodud kaupade müügiga; arvete järjestikune numeratsioon viitab, et kaebaja oli perioodil 01.01.2018 kuni 26.03.2018 ettevõtte ainus klient; samal perioodil deklareeriti ostu- ja müügi käivet praktiliselt võrdsetes summades ning soetust üksnes Extracolor OÜ-lt; ettevõte kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 22.06.2018; maksuhalduri poolt kogutud dokumentidest ei nähtu iseseisvale majandustegevusele viitavaid tehinguid (nt töötasude, telefoniarvete jms maksmine jne); kaebaja poolt tasutud raha kanti otse Extracolor OÜ arvele, kust see kanti edasi Leedu makseasutuse ja Paysera Ltd UAB kontole. Kohus märgib, et tänapäeva tingimustes tuleb kodulehe ja pangakonto olemasolu pidada tegutseva ettevõtte puhul pigem tavapäraseks. Samuti ei ole tavapärane, et ettevõte ei edasta arveid ega võta neid vastu e-posti teel, vaid kõik dokumentide üleandmised toimuvad Maardu garaažis (vt HC Reval OÜ esindaja N. S. 15.08.2018 seletus, MTA vastuse lisa 40). Maksuhaldur ei ole ka tuvastanud, et HC Reval OÜ oleks kasutanud oma teenuste reklaamimiseks mingeid teisi kanaleid. Seetõttu jääb sisutuks kaebaja väide, mille kohaselt ei ole kodulehe puudumine oluline, kuna klientide leidmiseks võib kasutada ka muud reklaami. Praegusel juhul ei ole HC Reval OÜ võimalike klientide leidmiseks midagi teinud, mis viitab huvi puudumisele klientide suhtes. Ka ettevõtte seadusjärgne esindaja N.S. ei osanud 15.08.2018 (MTA vastuse lisa 40) maksuhaldurile nimetada ettevõtte kliente ega tarnijaid peale kaebaja ja Extracolor OÜ. Kaebajal on õigus selles, et ettevõte võib tegutseda mistahes tegevusaladel ning äriregistri andmed tegevusalade kohta ei ole määravad. Maksuhaldur ei ole tuginenud aga üksnes tegevusaladega seonduvale. Maksuhaldur viitab mh põhjendatult asjaolule, et arvete järjestikune numeratsioon tähendab, et kaebaja võis vaidlusalusel perioodil olla ainus ettevõtte klient. N. S. seda järeldust ümber ei lükanud. Viidatud asjaolu on oluline, kuivõrd tegutseval ettevõttel on tavaliselt erinevaid kliente ning ta on orienteeritud kasumi teenimisele. Nimetatu tähendab ühtlasi, et tegutsev ettevõte ei müü tavapäraselt edasi kaupa nende soetushinnaga, st ei deklareeri ostu- ja müügitehingud praktiliselt samas määras. Sellises olukorras ei teeni ettevõte kasumit, mis ei ole tavapärane tegutseva ettevõtte puhul. Klientide leidmine võib tõepoolest olla raske, kuid praeguses asjas ei ole tuvastatav HC Reval OÜ soov kliente leida ning usutav on maksuhalduri versioon, mille kohaselt kasutati ettevõtet üksnes fiktiivsete arvete vahendamiseks Extracolor OÜ ja kaebaja vahel. Sellele viitab ka asjaolu, et peale vaidluse objek8(11)

tiks olevate tehingute tegemist kustutati HC Reval OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Registrist kustutamine ei tähenda tõepoolest küll eraldi võetuna maksupettuses osalemist, kuid näitab ettevõttel käibe puudumist maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud tehingute järgsel perioodil. Ettevõtlusega tegeleva äriühingu puhul on registreering reeglina oluline, kuna annab tehingupartneritele kindluse, et käibemaksukohustuslaste registrisse kantud isiku arvete alusel saab ostja sisendkäibemaksu maha arvata. Nimetatu koos teiste tõenditega muudab usutavaks maksuhalduri järelduse, mille kohaselt ei olnud HC Reval OÜ tegutsev ettevõte ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väited ei ole seda kahtlust veenvalt ümber lükanud. 13.2 Vastuseks kaebaja väitele, mille kohaselt ei ole maksuhaldur tuvastanud rahade välja võtmist selgitab kohus, et raha kohene välja võtmine selle laekumise järgselt ei ole ainus maksupettusele viitav asjaolu. Praegusel juhul nähtub Extracolor OÜ arvetelt (MTA vastuse lisa 39), et arvete alusel tasumisele kuuluvad summad tuli alates veebruarist kanda Leedu ettevõttele UAB Playsera LT UAB. Tavapäraselt tuleks kanda raha müüja, kontole. Maksumenetluses ei ole esitatud selgitust, miks tuli raha kanda mitte müüjale, vaid Leedu äriühingule. Kuivõrd Extracolor OÜ puhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et ettevõttel majandustegevus puudus, siis ei saanud viidatud ettevõte ka HC Reval OÜ-le kaupu müüa, kes ei saanud neid omakorda müüa edasi kaebajale. Kuivõrd tehingute ahelas osales juba kaks äriühingut, kelle puhul majandustegevus puudus, st nad ei saanud kaupu osta ega edasi müüa, siis ei ole oluline, kas raha võeti välja sularahas või kanti üle Leedu äriühingule. Kui arvestada veel, et maksuhaldur tuvastas HC Reval OÜ juhatuse liikme N. S. 15.08.2018 ütluste ( MTA vastuse lisa nr 40) põhjal, et ka viidatud tehingute puhul oli vahendajaks Extracolor OÜ, HC Reval OÜ ja kaebaja vahel A. M., kellega kontakti saada maksuhalduril ei õnnestunud, ei ole asjakohatu maksuhalduri järeldus, mille puhul viitavad asjaolud kogumis maksupettuse ahelale, kus HC Reval OÜ ja Extracolor OÜ on olnud üksnes arvete vahendajateks. Nii kaebaja kui ka HC Reval OÜ juhatuse liige on küll mõlemad kinnitanud, et nad on omavahel tuttavad, kuid asjaolu, et isikute ütlustes esineb vastuolu tuttavaks saamise aja osas ning tuttavaks saamise asjaolude kohta on antud umbisikulisi ütlusi, muudab see ütlused ebausaldusväärseks. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ja N. S. püüaksid maksuhalduri eest varjata niivõrd ebaolulist fakti, nagu isiku nimi, kelle kaudu tuttavaks saadi, kui fakt vastaks tõele. Ilmselt ei ole isikud soovinud, et maksuhaldur pöörduks tutvuse fakti kinnitamiseks vastava isiku poole. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur suhtunud väitesse, mille puhul on M. F. ja N. S. tuttavad, põhjendatud kriitikaga. 13.3 Kaebaja väidete kohaselt on täiesti normaalne, et mitmeid kuid hiljem ei osata meenutada, mitmes osas toimus materjalide üleandmine ning kui tihti toimusid kohtumised. Kohus nõustub, et aja jooksul võivad mõned asjaolud tõepoolest ununeda. Samas oli 05.07.2018 toimunud ütluste andmise ajaks viimasest tehingust möödunud üksnes üle nelja kuu, mis muudab eluliselt ebausutavaks asjaolu, et kaebaja ei mäleta kaupade üleandmist. Nimetatu lubab koos teiste tuvastatud asjaoludega arvata, et tegemist ei olnud unustamisega, vaid ühelt poolt asjaoluga, et kaebajale ei olnud teada, milliseid ütlusi annab N. S. ning teiselt poolt asjaoluga, et kaebaja esindaja ei saanudki tehingute asjaoludega kursis olla, sest tehinguid ei toimunud viisil nagu püüti näidata. 13.4 Eeltoodut arvestades on maksuhaldur õigesti leidnud, et materjalide müüjaks ei olnud HC Reval OÜ ning tegemist oli fiktiivsete arvetega. 13.5 Maksuhaldur on maksumenetluses leidnud, et arvel nr 004/18 kajastatud 20-jalase konteineri renditeenuse saamine ei leidnud menetluses kinnitust. Nimetatust tulenevalt leidis maksuhaldur, et arvel kajastatud teenuse sisu ei ole korrektne ning tegemist ei ole nõuetekohase arvega KMS § 37 lg 7 p 2 ja 5 tähenduses. Seega piiras maksuhaldur teenuse eest tasutud summalt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning maksustas väljamakse tulumaksuga, kui ettevõtlusega mitte seotud kulu. 9(11)

Kohus nõustub, et arvelt nr 004/18 (MTA vastuse lisa 22) ei ole võimalik tuvastada renditeenuse osutamise perioodi. Rendile on antud konteiner 1 tk. Nagu nähtub N. S. 15.08.2018 ütlustest, (MTA vastuse lisa 40) siis oli tegemist väikese plastikkaanega haagisega. Rendiperioodi ta täpselt nimetada ei osanud selgitades, et vist kasutati kolm nädalat, kuid perioodi ei mäleta. Samas mäletas isik täpselt haagise transportimisega seotud üksikasju, kinnitades, et ta ise viis selle Koplisse kaebaja garaaži. Kaebaja seevastu kinnitas oma 08.08.2018 (MTA vastuse lisa 42) ütlustes, et tegemist oli konteineriga, rendi perioodi ta ei mäleta ning samuti ei mäleta ta konteineri transportimisega seotud asjaolusid ega seda, millisele objektile konteiner paigutati. Seega on isikute ütlustes olulisi vastuolusid. Kuivõrd arve nr 004/18 ei avanud teenuse sisu, ning tehingu poolte ütlustes esines vastuolu, siis on põhjendatud maksuhalduri järeldus, mille kohaselt ei ole renditeenuse sisu täpselt tuvastatav ning on õigesti leidnud, et tegemist ei ole nõuetekohase arvega. 13.5 Kaebaja ei ole ka HC Reval OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingutega seonduvalt suutnud ümber lükata maksuhalduri tuvastatut, mille kohaselt kaebaja teadis, et HC Reval OÜ puhul ei olnud tegemist tegeliku müüjaga. Ehkki nii M. F. kui ka N. S. on mõlemad kinnitanud tehingute toimumist ning et nad on omavahel tuttavad, on isikute ütlustes erinevad vastuolud. Need annavad aluse väita, et tehingud tegelikkuses ei toimunud selliselt, nagu neid on üritatud näidata arvetel. Teatud tehingute detailide täpne mäletamine ning oluliste detailide mitte mäletamine viitab pigem sellele, et isikud ei ole kirjeldanud tegelikult toimunut. Samuti on kaebaja oma ütlustes igati hoidunud tehingute detailide selgitamisest ega ole soovinud nimetada isikute nimesid, kellega ta lisaks N. S. tehingute tegemisel või nendeni jõudmisel kokku puutus. Nimetatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebaja on soovinud tehingute mitte toimumist varjata, millest järeldub, et ta teadis, et HC Reval OÜ ei olnud tegelik müüja ega rendile andja. 13.6 Seega kokkuvõttes on kaebajale käibemaks määratud õiguspäraselt. Tulumaks

14.Tulumaks on kaebajale OÜ R.Shup ja HC Reval OÜ arvete alusel tasutud väljamaksete käibemaksu osas määratud TuMS § 51 lg 2 p 3 ja § 54 lg 2 ja 4 alusel põhjusel, et vaidlusaluste tehingute aluseks olevad arved ei vasta nõuetele, sest neil märgitud müüja ei ole tegelik müüja ja kaebaja teadis sellest. Samuti on maksustatud tulumaksuga arve nr 004/18 konteineri rendiga seotud makse käibemaksuta põhjusel, et teenuse sisu ei leidnud tuvastamist.
15.Kaebaja vastuväited tulumaksu määramisele seonduvad eelkõige sellega, et tehingud on toimunud arvetel näidatud viisil ja kaebaja teadis, et arvetel näidatud müüja on tegelik müüja. Arvega nr 004/18 seonduvalt väidab kaebaja, et tehingu sisu on tuvastatav. Nimetatud väidetele on kohus eelpool vastanud.
16.Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48-50. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus on selgitanud otsuses nr 3-3-1-83-13, et TuMS § 51 lg 2 p 3 on kohaldatav muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi seda teadma. Olukorras, kus algdokument ei vasta nõuetele, puudub vajadus tuvastada, kas kulutus on ettevõtlusega seotud või mitte (p 19). Maksuhaldur on kontrollakti punktides 1.2.2 , 1.2.3 ja 1.4.2 ja 1.4.3 selgitanud, millise metoodika alusel on määratud ettevõtlusega mitte seotud kulude suurus ja kuidas on leitud 20% määraga maksutatav väljamakse. Kohus nõustub, et sellised väljamaksed on käibemaksu osas ettevõtlusega mitte seotud ja kuuluvad maksustamisele. Samuti on põhjendatud maksuhalduri järeldus, mille 10(11)

kohaselt on arve nr 004/18 alusel tasutud konteineri renditasu ettevõtlusega mitteseotud väljamakse.

17.Seetõttu ei ole alust tühistada maksuotsust ka tulumaksu puudutavas osas.
18.Kuivõrd kaebaja tugineb vaideotsuse tühistamise põhjendusena maksuotsuse õigusvastasusele, siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks.

MENETLUSKULUD

19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja