Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1047
Haldusasi
OÜ TOIGER Inkasso kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.11.2016 intressinõude nr 13-3/184752 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ TOIGER Inkasso, volitatud esindaja v.adv Eerik Entsik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Kolmas isik – XX (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ TOIGER Inkasso apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
20. mai 2019. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ TOIGER Inkasso apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu 13. novembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1047 muutmata.
Tallinna
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2019, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-17-1047 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 18.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-13545 välja XX pankroti ning määras pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärna.
2.OÜ TOIGER Inkasso (OÜ Toiger Inkasso) esitas 28.11.2016 XX (pankrotis) pankrotihaldur M. Pärnale nõudeavalduse, millega palus tunnustada OÜ Toiger Inkasso pandiga tagamata nõuet (s.o pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud nõuet) seisuga 18.11.2016 XX (pankrotis) vastu kogusummas 292 934,93 eurot.
3.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) koostas XX-le 24.11.2016 intressinõude nr 133/184752, mille kohaselt on XX poolt tasumata maksusummadelt arvestatud intress kogusummas 1 700 773,22 eurot.
4.MTA esitas XX pankrotimenetluses 24.11.2016 nõudeavalduse nr 13-12/3005-3, mille kohaselt on pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga XX-l füüsilise isiku tulumaksu võlgnevus summas 1 691 424,81 eurot, maamaksu võlgnevus summas 28 247,71 eurot ning intress 1 700 773,22 eurot (kokku võlg summas 3 420 445,74 eurot). Nõudeavalduse kohaselt tuleneb nimetatud võlg MTA 16.01.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/1672-37, 07.10.2013 korraldusega nr 13-11/80900, 08.04.04.2014 korraldusega nr 13-11/32176, 23.03.2016 korraldusega nr 13-11/17245, 18.05.2016 korraldusega nr 13-11/30881 ja 24.11.2016 korraldusega nr 13-11/69027 XX-le tasumiseks määratud maksusummadest.
5.OÜ Toiger Inkasso esitas XX pankrotimenetluses 20.04.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul MTA intressinõude summas 1 700 773,22 eurot osas vastuväite ning nimetatud osas jäi MTA nõue tunnustamata.
6.OÜ Toiger Inkasso esitas 17.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 13.04.2018, 03.10.2018), mille kohus võttis menetlusse nõudega tühistada MTA 24.11.2016 intressinõue nr 13-3/184752.
7.Tallinna Halduskohus peatas 08.11.2017 määrusega haldusasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-7636 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Harju Maakohus kinnitas 21.02.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7636 OÜ Toiger Inkasso ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal tunnistab OÜ Toiger Inkasso nõuet XX pankrotimenetluses pandiga tagamata nõudena summas 292 934,93 eurot, ning lõpetas tsiviilasja nr 2-17-7636 menetluse (määrus jõustus 27.02.2018). Tallinna Halduskohus uuendas 02.04.2018 määrusega haldusasja nr 3-17-1047 menetluse.
8.OÜ Toiger Inkasso oli kaebuses seisukohal, et XX (pankrotis) suhtes koostatud intressinõue on nõuetekohaselt motiveerimata. Intressinõude esitamise aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud on täies mahus ebaselged. Intressinõudest ja selle lisast ei ole 2(10)
3-17-1047 üheselt arusaadav, milliste maksusummadega seoses ja millise perioodi eest intressinõue esitati. MTA ei saa teha mistahes uusi maksuotsuseid nende maksude osas, mis on aegunud, st nende maksude osas, mille määramise õiguse algusest on möödunud üle 5 aasta (maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-d 1 ja 4). Sellest tulenevalt on enamik MTA 24.11.2016 intressinõudest aegunud. Kuna MTA 16.01.2012 maksuotsusega määrati XX-le (pankrotis) tasumisele residendist füüsilise isiku 2006. a, 2007. a, 2008. a, 2009. a ning 2010. a tulumaksud, siis aegus kõige hilisema maksusumma, s.o 2010. a tulumaksu summa osas intressi määramise õigus 5 aasta möödumisel alates 2010. a kohta maksudeklaratsiooni esitamise viimasest tähtajast (s.o 31.03.2011), s.t kooskõlas MKS § 98 lg-ga 4 ja § 118 lg-ga 3 aegus intressi määramise õigus kõige hilisemalt 31.03.2016. MTA ei täitnud 24.11.2016 intressinõude koostamisel selgitamis- ega ärakuulamiskohustust. Intressinõuet ei ole seniajani nõuetekohaselt kätte toimetatud. Intressinõude õiguspärasuse välistab muu hulgas asjaolu, et põhjendatud ei ole arvestada Eesti Vabariigi poolt XX (pankrotis) vastu esitatud maksunõudelt intressi ajaperioodi eest, mil XX (pankrotis) omas ise vähemalt sama suur rahalist nõuet Eesti Vabariigi vastu seoses looduskaitseliste kinnisasjade omandamise ning riigi poolt avalikes huvides kehtestatud uute omandiõiguse piirangute eest õiglase ja kohese hüvitise saamisega. XX (pankrotis) omandisse kuuluvad alates 26.10.2004 Tallinna linnas Kõrkja tee 17a asuv kinnisasi ning Kõrkja tee 42a asuv kinnisasi. Kinnisasjade omandamise hetkel kehtis Vabariigi Valitsuse 10.02.1999 määrusega nr 57 kinnitatud Pirita jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mille kohaselt oli nimetatud kinnisasjadele võimalik uute ehitiste, sh uute elamute püstitamine. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 312 kehtestati aga Pirita jõe maastikukaitseala uus kaitseeeskiri, mis välistas täielikult Pirita jõe maastikukaitsealal uute ehitiste püstitamise. Seega muutus ajal, mil XX (pankrotis) oli kinnistute omanik, maastikukaitseala kaitsekord oluliselt rangemaks ning riik oleks pidanud põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt tasuma puudutatud kinnisasja omanikule avalikes huvides kehtestatud omandiõiguse piirangute talumise eest õiglast ja kohest hüvitist. XX (pankrotis) on 24.04.2015 teinud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku viidatud looduskaitse all olevate kinnisasjade omandamiseks riigi poolt, hinnates kinnisasjade väärtuseks 5 544 000 eurot. Keskkonnaminister on 22.06.2015 käskkirjaga nr 610 algatanud menetluse kinnisasjade riigile omandamiseks. Praegusel juhul kuulub analoogia korras kohaldamisele MKS § 119 lg 2.
9.Maksu- ja Tolliamet palus 19.07.2017 kirjalikus vastuses (täiendatud 05.10.2018) jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud intressinõue ei ole aegunud. MKS § 118 lg 1 seob intressinõude esitamise tähtpäeva asjaoluga, kas maksuvõlg on tasutud või mitte. Aastane tähtaeg on antud selleks, et maksuhaldur saaks esitada pikema perioodi jooksul kogunenud intresside kohta ühe intressinõude ja hoida sellega kokku menetluskulusid. Kaebaja ei ole maksusummat tasunud. Seega ei olnud intressinõude väljastamise hetkel intressinõude esitamise tähtaeg möödunud ning MKS § 118 lg 3 ei kuulunud kohaldamisele. Kehtiv MKS § 118 lg 1 jõustus 01.07.2013 ning § 118 lg 3 jõustus 01.01.2011. Kaebaja on ebaõigesti juhindunud kohtupraktikast, mis puudutab aegunud MKS redaktsioone. Lisaks ei võimalda need asuda seisukohale, et intressinõue on aegunud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-80-16 (p-d 26‒31) põhjalikult analüüsinud praeguse asjaga analoogset intessinõuet ja intressinõude aegumise küsimust. Intressinõue vastab nõuetele, sest sisaldab vastavalt MKS § 115 lg-s 1 ja § 117 lg-s 1 kehtestatule intressimäära ja tasumisele kuuluvat intressisummat ning sellele lisatud intressiarvestuse kaardist nähtub ka viivitatud päevade arv. Intressinõudest nähtub selgelt 3(10)
3-17-1047 intressisumma kujunemine ja see, millistelt maksusummadelt intressi on arvestatud. Nähtuvalt kaebusest on kaebaja ka ise mõistnud, missuguste maksukohustuste täitmata jätmisega vaidlusalune nõue seondub. Kohtupraktika kohaselt on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt. Kaebajal on tulenevalt MKS § 14 lg-st 1 õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude ja intressi summa arvutamise korra ja aluste kohta. Kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja ei ole tõendanud, et intressisumma on valesti määratud. Vastupidiselt kaebaja arusaamale asus Riigikohus kaebaja viidatud lahendi nr 3-3-1-80-16 p-s 20 seisukohale, et formaalne ärakuulamisõiguse rikkumine ei mõjuta intressinõude sisulist õiguspärasust. Vastustaja viitab sama lahendi punktidele 16‒19, mis samuti kinnitavad, et kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumist puudutavad seisukohad on väärad ega saa põhjustada intressinõude tühistamist. Intressinõue on adresseeritud XX-le (pankrotis) ning nõuetekohaselt kätte toimetatud tema pankrotihaldurile, kes haldab tema varalisi õigusi ja kohustusi. Praegusel juhul ei ole kaebajaks XX (pankrotis), kes saaks teha etteheiteid puudutatud isiku menetlusse kaasamise kohustuse rikkumise osas. Kaebaja on saavutanud kaebeõiguse läbi pankrotimenetluse ning saab esitada intressinõudele samu vastuväiteid, kui seda oleks saanud teha haldusakti algne adressaat XX (pankrotis). Kaebaja kaasamine intressinõude andmise menetlusse ei olnud vajalik. Sisuliselt oli kaebaja õiguslik staatus intressinõude andmisel menetlusväline isik, keda ei pidanudki ära kuulama. Asjaolu, kas kaebajal eksisteerib nõue riigi vastu kinnistute omandamiseks ja kui suur on selle nõude sisu, tuleb välja selgitada teise menetluse käigus. Kuivõrd kaebaja nõude tegelik suurus on praegusel hetkel teadmata ja oli teadmata ka intressinõude tegemise ajal, ei ole sellist asjaolu võimalik intressinõude väljastamisel arvesse võtta. Intressi määramata jätmiseks puudub õigusnorm, mis lubaks või kohustaks maksuhaldurit igakordselt kontrollima, kas maksukohustuslasel eksisteerib muid võimalikke nõudeid maksuhalduri vastu ja siis selle ulatuses intressi vähem määrama. Kui maksukohustuslane soovib, et tema maksuvõlg kustutatakse MKS § 114 lg 3 alusel, tuleb esitada vastav taotlus maksuhaldurile. Praegusel juhul ei ole Toiger Inkasso OÜ, XX (pankrotis) ega tema pankrotihaldur sellist taotlust esitanud.
10.XX (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn oli 09.08.2017 kirjalikus vastuses (täiendatud 05.10.2018) seisukohal, et kaebus on põhjendatud, asudes samadele seisukohtadele, mis OÜ Toiger Inkasso kaebuses esitatud.
11.Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus vastustaja seisukohtadega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). MKS § 118 seletuskirja kohaselt ei ole maksuotsusega määratud maksusumma puhul oluline maksusumma deklareerimise periood, vaid maksuotsusega määratud maksusumma tasumine tervikuna. Intressi arvestamise aegumistähtaja kulgema hakkamise aeg on maksuotsuse alusel maksusumma täielik tasumine, mis tähendab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg ei hakka haldusaktiga määratud või sissenõutavatelt maksusummadelt kulgema enne, kui vastav maksusumma on täielikult tasutud. XX (pankrotis) ei ole maksuotsusega määratud maksusummat tasunud. Kui intresse määratakse maksusummalt, mis on tasumata, siis ei teki aegumise küsimust (vajadusel võib intresse määrata ka korduvalt).
4(10)
3-17-1047 Vaidlustatud intressinõue sisaldab MKS § 115 lg-s 1 ja § 117 lg-s 1 sätestatule vastavat intressimäära ja tasumisele kuuluvat intressisummat, selle kujunemist, intressinõude lisaks oleva intressiarvestuse kaardist nähtub ka viivitatud päevade arv. Intressinõude põhjendamiskohustus on täidetud, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt. Kaebaja ei ole kasutanud talle MKS § 14 lg-ga 1 antud võimalust maksuhaldurilt intressinõude osas selgituste saamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et on maksuhaldur vaidlusaluse intressisumma valesti määranud (MKS § 150 lg 1). Kuna intressinõue on adresseeritud XX-le (pankrotis) ning kätte toimetatud tema pankrotihaldurile, siis XX (pankrotis) võis olla intressinõude menetluses ärakuulatavaks isikuks. OÜ Toiger Inkasso on saavutanud kaebeõiguse läbi pankrotimenetluse. Ärakuulamisõiguse rikkumisele tuginemine ei ole praegusel juhul asjakohane OÜ Toiger Inkasso puhul, kuna OÜ Toiger Inkasso kaasamine intressinõude menetlusse ei olnud vajalik, sest ta oli menetlusväline isik. Küsimus, kas kaebajal eksisteerib nõue riigi vastu kinnistute omandamiseks ning kui suur on see nõue, tuleb välja selgitada teises menetluses. Selle küsimuse lahendamine väljub praeguse kohtuvaidluse piiridest. Puudub õigusnorm, mis lubaks või kohustaks maksuhaldurit igakordselt kontrollima, kas maksukohustuslasel eksisteerib muid võimalikke nõudeid maksuhalduri vastu ning siis selle ulatuses intressi vähem määrama. Kui maksukohustuslane soovib, et tema maksuvõlg kustutatakse MKS § 114 lg 3 alusel, siis tuleb esitada vastav taotlus maksuhaldurile. Alles seejärel saab maksuhaldur sisuliselt kaaluda ja otsustada, kas maksuvõla kustutamiseks esineb alus või mitte. Vastustaja kinnitas kohtule, et OÜ Toiger Inkasso, XX (pankrotis) ega tema pankrotihaldur M. Pärn ei ole esitanud maksuhaldurile sellist taotlust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
12.OÜ Toiger Inkasso palub 05.12.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Seaduse sisu ja mõttega ei ole kooskõlas halduskohtu seisukoht, et kui intresse määratakse maksusummalt, mis on tasumata, siis võib intresse määrata lõputult ilma igasuguse ajalise piiranguta, ning intresside aegumise küsimust ei teki. Loogiline ja põhjendatud on, et nii maksusumma kui ka intressinõude määramiseks kehtib üks ja sama lõplik aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1), mille jooksul peab maksuhaldur teostama kõik vajalikud toimingud ja välja andma kõik asjakohased haldusaktid (maksuotsused, intressinõuded jne). Pärast sellise aegumistähtaja möödumise ei saa maksuhaldur selles asjas teha ühtegi uut maksuotsust, sh intressiotsust (MKS § 118 lg 3, § 98 lg-d 1 ja 4). Riigikohus on selgitanud, et MKS §-s 118 kasutatud mõiste „intressi arvestamise aegumine“ tähendab intresside määramise aegumist (Riigikohtu 29.03.2006 otsus nr 3-3-1-7-06, p 10). Intressisumma aegumisega seonduvat on Riigikohus käsitlenud ka 29.11.2006 otsuses nr 3-3-1-74-06 (p 14), 28.11.2007 otsuses nr 3-31-44-07 (p-d 9‒10) ja 05.03.2009 otsuses nr 3-3-1-91-08 (p 10). XX (pankrotis) kõige hilisema maksusumma, s.o 2010. a residendist füüsilise isiku tulumaksu summa ja sellega seotud intressi määramise õigus aegus 5 aasta möödumisel alates 2010. a kohta maksudeklaratsiooni esitamise viimasest tähtajast, s.o 31.03.2011, s.t kõige hilisema maksusumma ja sellega seotud intressi määramise aegumistähtaeg möödus 31.03.2016. Seega vaidlustatud intressinõue on aegunud. Põhjendamatu ja väär on MTA viide, et MKS § 118 lg 1 sõnastust muudeti 01.07.2013 ning kaebaja tugineb vananenud Riigikohtu praktikale. 01.07.2013 jõustunud MKS muutmise seadusega ei muudetud MKS § 118 lg-t 3, mille teine 5(10)
3-17-1047 lause kehtestab imperatiivselt, et intressinõude aegumisele kohaldatakse sama seaduse § 98 lgs 4 sätestatut. 01.07.2013 jõustunud MKS muutmise seadusega täpsustati MKS § 118 lg-t 1, mis reguleerib intressinõude aegumist olukorras, kus maksuotsus on täidetud ja maksuotsusega määratud maksusumma tasutud. Praegusel juhul ei ole maksusummat tasutud. Riigikohus on selgitanud, et tasumata või tasaarvestamata maksusumma alusel intressisumma määramise aegumisele kohaldatakse MKS § 118 lg 2 (praegu MKS § 118 lg 3) alusel sama seaduse §-des 98 ja 99 sätestatut, s.o maksusumma määramise aegumise regulatsiooni (Riigikohtu 29.03.2006 otsus nr 3-3-1-7-06, p 12). MTA ja halduskohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-80-16 on eksitav. Nimetatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus maksusumma oli tasutud ja maksuotsus täidetud. Riigikohus ei käsitlenud selles küsimust, kuidas toimub intressinõude aegumine olukorras, kus maksusummat ei ole tasutud ja maksuotsus ei ole täidetud. Intressinõue on koostatud ilma nõuetekohase haldusmenetluseta. See on tehtud olulise kaasamis-, ärakuulamis-, selgitamis- ja põhjendamiskohustuse rikkumisega. Seejuures ei ole kaebaja kunagi tuginenud asjaolule, et maksumenetlusse oleks pidanud olema kaasatud ja ära kuulatud OÜ Toiger Inkasso. Kaebaja on tuginenud üksnes asjaolule, et kaasatud ja ära kuulatud oleks pidanud olema XX (pankrotis). Kaebaja saab praeguses vaidluses esitada intressinõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks saanud esitada XX (pankrotis). Intressinõue ei ole selge ega üheselt arusaadav, selles puuduvad igasugused arusaadavad motiivid ja põhistused. Intressinõudest ei tulene selgelt viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg, kuidas on määratud tasumisele kuuluva intressisumma suurus ning mis on selle faktiline ja õiguslik alus. Intressinõude välistab asjaolu, et XX-l (pankrotis) on alates 15.12.2005 riigi vastu avalikes huvides kehtestatud oluliste omandiõiguse piirangute talumise eest õiglase ja kohese hüvitise nõue. Praegusel juhul kuulub analoogia korras kohaldamisele MKS § 119 lg 2. Kaebaja jääb selles osas kaebuses toodu juurde.
13.Maksu- ja Tolliamet palub 09.01.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Intressinõue ei ole aegunud. Kaebaja seisukohta jaatades muutuks MKS § 118 lg 1 sisutühjaks ning halveneks riigi võimekus maksuvõlalt arvestamisele kuuluvate intresside sissenõudmisel. Kaebaja jätab tähelepanuta, et MKS § 118 lg 1 seob intressinõude esitamise tähtpäeva asjaoluga, kas maksuvõlg on tasutud või mitte. MKS seletuskiri kinnitab vastustaja seisukohta, et intressinõue on esitatud tähtaegselt. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid ei võimalda asuda vastupidisele seisukohale. Viidatud otsused on tehtud ajal, mil intressidega seonduv seadusandlus ei olnud veel täpsustatud uute normidega ning mitmed otsused on tehtud enne uue MKS redaktsiooni jõustumist. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-80-16 analüüsinud analoogset intressinõuet, nagu on vaidluse all praeguses asjas. Intressinõue on motiveeritud ja õiguspärane. Sellest lisast nähtub intressisumma kujunemine, märgitud on viivitatud päevade arv. Intressinõudest nähtub selgelt, millistelt maksusummadelt on intressi arvestatud. Kaebajal on tulenevalt MKS § 14 lg-st 1 õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude ja intressi summa arvutamise korra ja aluste kohta. Kaebaja ei ole seda õigust kasutanud. MKS § 115 lgst 1 tulenevalt peab maksukohustuslane ise arvestama ja teadma, kui suur on tema intressikohustus. Intressinõue ei ole kaalutlusotsus. Seega pole täiendavate põhjenduste lisamine intressinõudele vajalik. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et intressisumma on valesti määratud. Intressinõue on nõuetekohaselt kätte toimetatud XX pankrotihaldurile. Kaebaja on küll saavutanud kaebeõiguse läbi pankrotimenetluse ja saab esitada intressinõudele samu 6(10)
3-17-1047 vastuväiteid, kui seda oleks saanud teha XX, samas ei ole ärakuulamisõiguse rikkumisele tuginemine praegusel juhul asjakohane OÜ Toiger Inkasso puhul. Kaebaja kaasamine intressinõude andmise menetlusse ei olnud vajalik. Küsimus, kas kaebajal eksisteerib nõue riigi vastu kinnistute omandamiseks ja kui suur on see nõue, tuleb selgitada teise menetluse käigus. Selle küsimuse lahendamine väljuks käesoleva vaidluse piiridest. Puudub õigusnorm, mis lubaks või kohustaks maksuhaldurit igakordselt kontrollima, kas maksukohustuslasel eksisteerib muid võimalikke nõudeid maksuhalduri vastu ja siis selle ulatuses intressi vähem määrama.
14.XX (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn leiab 07.01.2019 kirjalikus vastuses, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja palub selle rahuldada.
15.OÜ Toiger Inkasso palub 08.05.2019 taotluses võtta haldusasja materjalide juurde keskkonnaministri 20.03.2019 käskkirja nr 1-2/19/230 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldavate Kõrkja tee 12 ja Kõrkja tee 17a kinnistute riigile omandamine“ ning 25.04.2019 notariaalselt tõestatud lepingu, mis tõendavad, et XX (pankrotis) on alates 15.12.2005 (so Pirita jõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja oluliselt rangemaks muutmise hetkest) omanud Eesti Vabariigi vastu rahalise hüvitise nõuet summas 1 033 000 eurot. Samuti esitab kaebaja viiviseraporti, mille kohaselt juhul, kui võtta aluseks maksuhalduri poolt maksukohustuslase suhtes kohaldatav intressimäär 0,06% päevas, siis on perioodil 15.12.2005‒18.11.2016 (s.o XX (pankrotis) pankroti väljakuulutamise päevani) XX (pankrotis) poolt Eesti Vabariigi vastu tekkinud viivisenõude suuruseks 2 474 241,60 eurot; ning viiviseraporti, mille kohaselt juhul, kui võtta aluseks seadusjärgne intressimäär vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg-le 1, siis on perioodil 15.12.2005‒18.11.2016 XX (pankrotis) poolt Eesti Vabariigi vastu tekkinud viivisenõude suuruseks 993 919,06 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et intressinõue on aegunud. MKS § 118 lg 1 kohaselt ei hakka intressi arvestamise aegumistähtaeg haldusaktiga määratud või sissenõutavatelt maksusummadelt kulgema enne maksusumma täielikku tasumist. Intressi eesmärgiks on riigi rahaliste huvide kaitsmine ja maksukohustuslase motiveerimine oma kohustusi tähtajaks täitma. Arvestades maksuintressi eesmärki ning asjaolu, et maksuintress on seotud kohustuse täitmisega, siis ei saa ka lugeda, et MKS § 118 lg 1 on ebaproportsionaalne. Kohtupraktikas on leitud, et asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtajad omasid intressinõude esitamise aegumistähtaja kulgemahakkamisel tähendust MKS § 118 lg 2 kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioonis (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-7-06, p 12). Selles osas muutus aga seaduse sisu alates 01.01.2009, mil MKS § 118 lg-t 1 täiendati mõistega „täieliku tasumise päevast“ ning MKS § 118 lg 2 (aegumise regulatsioon tasumata maksusumma puhul) tunnistati üldse kehtetuks. Puudub alus järelduseks, et vastava muudatuse järgselt tuli tasumata maksukohustuselt intresside määramisel lähtuda endiselt MKS §-des 98 ja 99 sätestatust, st maksusumma määramise aegumise üldistest põhimõtetest. Sellist järeldust ei saa teha ka MKS § 118 lg-s 3 sisalduvast viitest MKS § 98 lg-le 4, sest MKS § 98 lg-s 4 märgitud aegumistähtaega tuleb mõista kui intressi arvestamise aegumistähtaega ehk MKS § 118 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega – üks aasta alates maksukohustuse täielikust tasumisest. MKS ja sellega seotud teiste seaduste muutmise 7(10)
3-17-1047 seaduse eelnõu (333 SE) seletuskirja kohaselt (puudutab muudatust alates 01.01.2009) täpsustab MKS § 118 lg 1 muudatus normi sisu ning püüab ennetada intressinõuete aegumise regulatsiooni ümber tekkida võivaid vaidlusi. Normi kohaselt hakkab intressinõue aeguma alates maksukohustuse täitmise või alusetult tagastatud summa täielikult maksuhaldurile tasumise päevast. Teiste sõnadega algab aegumine alates päevast, mil vastava kohustuse täitmine lõppes. Seoses intressi arvestamise aegumise regulatsiooni lihtsustamisega ja intressi arvestamise aegumise alguse sidumisega kohustuse lõppemisega tunnistatakse § 118 lg 2 kehtetuks. Eelnevast nähtub selgelt, et seadusandja eesmärk oli siduda intresside arvestamise aegumine üksnes maksukohustuse täieliku tasumisega ning intresside arvestamine ei aegu juhul, kui maksukohustus on tasumata. Seda seisukohta kinnitab ka õiguskirjandus: „Kui intresse määratakse maksusummalt, mis on veel tasumata (näiteks kui maksuotsusega määratakse täiendavaid makse või korraldusega nõutakse maksuvõla tasumist), siis ei teki aegumise küsimust ning vajadusel võib intresse määrata ka korduvalt (nt põhjusel, et intressid suurenevad seni, kuni maksusumma on tasumata.“ (L. Lehis, Maksuõigus, Juura 2012, lk 95). Niisiis on praeguse vaidluse lahendamisel asjakohatud kaebaja viited Riigikohtu varasemale praktikale, mis on kohaldatav MKS § 118 enne 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni puhul. Need seisukohad ei ole MKS § 118 lg 1 muudetud redaktsiooni sisustamisel enam asjakohased. Ringkonnakohus lisab, et ei pea MKS § 118 regulatsiooni viidatud moel muutmist põhiseadusega vastuolus olevaks, sest intressi arvestamise n-ö aegumatust maksusumma tasumata jätmise korral leevendavad MKS § 119 lg 1 p 5 (intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle aluseks oleva maksunõude) ning MKS § 132 (sundtäitmise aegumistähtajad). Maksumenetluse ebamõistliku kestusega tehtud ebaõiglust saab maksukohustuslasele korvata intressinõude vähendamisega (MKS § 114 lg 3).
18.Kaebaja nõue n-ö tasaarveldada temalt nõutud intressid kaebaja nõudega Eesti Vabariigi vastu looduskaitseliste piirangutega maade omandamisel ei tugine seadusel. MKS § 119 lg 2 ei anna sellisele nõudele alust ka mitte analoogia korras. Intressinõude ja looduskaitseliste piirangutega maa omandamise nõude menetlused ei ole millegi poolest võrreldavad ning neis tuvastatavad asjaolusid ei saa kuidagi samastada. Seetõttu peaks viidatud tasaarveldamise nõude esitamiseks esinema seaduses konkreetne sellist tasaarveldamist võimaldav alus. Praegu sellist seaduslikku alust ei ole ning kaebaja nõue riigi vastu ei ole ka aluseks intressinõude tühistamiseks MKS § 114 lg 3 alusel. Maksuhalduri võimalus maksukohustuse (sh intressinõude) kustutamiseks ebaõigluse tõttu on sätestatud MKS § 114 lg-s 3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest, mille eesmärk saab olla vaid teatud erandlikel ja ettenägematutel põhjustel kujunenud ebaõigluse likvideerimine. Ühetaolise maksustamise põhimõtte riivet õigustab sellisel juhul vajadus tagada, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52401, p 14). Maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha. Maksuvõla kustutamine on põhjendatud näiteks olukorras, kus äriühingu seaduslikult esindajalt vastutusotsusega nõutav maksuvõlg kattub kriminaalmenetluses konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetuga (Riigikohtu 17.10.2016 otsus nr 3-3-1-6-16, p 17) või topeltmaksustamisest hoidumiseks on vajalik vältida samadest faktilistest asjaoludest tulenevate nõuete mitmekordset täitmist tsiviilkohtumenetluses ja maksumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2018 määrus nr 3-17-1181, p 11). Samuti võib intressinõude kustutamine olla kohane õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja vastu (Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-3-1-7814, p 21). Ebaõigluseks MKS § 114 lg 3 tähenduses ei saa pidada rahalist nõuet riigi vastu. 8(10)
3-17-1047
19.MKS § 115 lg 1 kohaselt lasub intressi arvestamise ja tasumise kohustus maksukohustuslasel ning maksuhaldur koostab intressinõude üksnes juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole intressi tasunud. Kuna intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-80-16, p 20), ei pea intressinõue sisaldama ka selle andmise kaalutlusi ning menetluslikud rikkumised (sh isiku ära kuulamata ja menetlusse kaasamata jätmine) või puudused motiveerimisel ei saa üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist õiguspärasust (HMS § 58). Intressinõude aluseks on intressiperioodi pikkus, mis sõltub kohustuse tekkimise ning selle tegeliku täitmise tähtpäevast. Need olid kaebajale teada. Intressinõudes on esitatud MKS § 115 lg-s 3 sätestatud asjaolud ning selles on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Intressinõude lisast nähtub ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik (füüsilise isiku tulumaks, maamaks). Intressiarvestuse kaardil kajastuvad muu hulgas read negatiivse võlasummaga. Intressiarvestuse kaardi lõpus on selgitus, et intressivähendus tähendab olukorda, kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks intressi kompenseerimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada intressinõuet sellisel määral ebaselgeks või kontrollimatuks, mis annaks aluse lugeda see õigusvastaseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule alternatiivset intressiarvestust ega toonud esile, millises osas maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu. Ka sel põhjusel puudub alus lähtuda eeldusest, et maksuhalduri arvestus on ebaõige.
20.Eelnevat kokku võttes jääb OÜ TOIGER Inkasso apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud nende endi kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jõustunud Riigikohtu 11.10.2019 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
9(10)
3-17-1047
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Arvata kautsjon riigituludesse.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.