Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-1047 11. oktoober 2019 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Osaühingu TOIGER Inkasso kaebus Maksu- ja Tolliameti
24.novembri 2016. a intressinõude tühistamiseks Kaebaja Osaühing TOIGER Inkasso, esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas Kolmas isik Rene Kuulmanni pankrotihaldur Martin Pärn Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2019. a otsus Osaühingu TOIGER Inkasso kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Arvata kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus tegi 18. novembril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-13545 määruse, millega kuulutas välja Rene Kuulmanni pankroti ning määras pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärna.
2.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) koostas Rene Kuulmannile 24. novembril 2016 intressinõude nr 13-3/184752, mille kohaselt on Rene Kuulmanni tasumata maksusummadelt arvestatud intress kokku 1 700 773 eurot 22 senti. Samal päeval esitas MTA Rene Kuulmanni pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt on pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga Rene Kuulmannil füüsilise isiku tulumaksu võlgnevus 1 691 424 eurot 81 senti, maamaksu võlgnevus 28 247 eurot 71 senti ning intress 1 700 773 eurot 22 senti (koguvõlg 3 420 445 eurot 74 senti). Nõudeavalduse kohaselt tuleneb maksuvõlg MTA 16. jaanuari 2012. a maksuotsusega nr 12.2-3/1672-37, 7. oktoobri 2013. a korraldusega nr 13-11/80900, 8. aprilli 2014. a korraldusega nr 13-11/32176, 23. märtsi 2016. a korraldusega nr 13-11/17245, 18. mai 2016. a korraldusega nr 13-11/30881 ja 24. novembri 2016. a korraldusega nr 13-11/69027 Rene Kuulmannile tasumiseks määratud maksusummadest. Neile lisandub maksusummadelt arvestatud intress.
3-17-1047
3.Osaühing TOIGER Inkasso esitas 28. novembril 2016 Rene Kuulmanni pankrotihaldurile nõudeavalduse, millega palus tunnustada Osaühingu TOIGER Inkasso pandiga tagamata nõuet (s.o pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 nõue) seisuga 18. november 2016 Rene Kuulmanni vastu kogusummas 292 934 eurot 93 senti. 20. aprillil 2017 toimunud pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul esitas Osaühing TOIGER Inkasso MTA intressinõude 1 700 773 eurot 22 senti kohta vastuväite. Nimetatud osas jäi MTA nõue tunnustamata.
4.Osaühing TOIGER Inkasso esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudega tühistada MTA 24. novembri 2016. a intressinõue. Kaebaja põhiseisukohad on järgmised. 1) Intressinõude põhjendused ei vasta maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg-le 3. Intressinõudest ja selle lisast ei ole üheselt arusaadav, milliste maksusummadega seoses ja millise perioodi eest intressinõue esitati. 2) Intressinõue on aegunud. 16. jaanuari 2012. a maksuotsuse järgi pidi Rene Kuulmann tasuma residendist füüsilise isiku tulumaksu 2006. a, 2007. a, 2008. a, 2009. a ning 2010. a eest. Seega, lähtudes MKS § 98 lg-st 4 ja § 118 lg-st 3, aegus kõige hilisema maksusumma (s.o 2010. a tulumaks) osas intressi määramise õigus viie aasta möödumisel (s.o 31. märtsil 2016) alates 2010. a kohta maksudeklaratsiooni esitamise viimasest tähtajast (s.o 31. märts 2011). 3) MTA ei viinud intressinõude koostamise käigus Rene Kuulmanni suhtes läbi korrakohast haldusmenetlust. Teda ei kaasatud haldusmenetlusse ning MTA ei täitnud ka selgitamis- ega ärakuulamiskohustust. Intressinõue koostati mõistliku menetlusaja põhimõtet rikkudes ning seda ei ole seniajani nõuetekohaselt kätte toimetatud. 4) Rene Kuulmannil on nõue riigi vastu tulenevalt sellest, et riik on seadnud talle kuuluvale maale looduskaitselised piirangud (st et riik omandaks maa kohese ja õiglase hüvitise eest). Seega tuleks teha MKS § 119 lg 2 analoogia alusel tasaarvestus. Ka MKS § 114 lg 3 alusel on intressinõue eeltoodut arvestades ebaõiglane.
5.Tallinna Halduskohus jättis 13. novembri 2018. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. 1) Nõustuda tuleb vastustaja seisukohtadega ja puudub vajadus neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). 2) MKS § 118 lg 1 sõnastuse ja ka seletuskirja kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaja kulgema hakkamise aeg seotud maksuotsusega määratud maksusumma täieliku tasumisega. See tähendab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg ei hakka haldusaktiga määratud või sissenõutavalt maksusummalt kulgema enne, kui maksusumma on täielikult tasutud. Rene Kuulmann ei ole maksuotsusega määratud maksusummat tasunud. Kui intress määratakse maksusummalt, mis on tasumata, siis ei saa aegumine kõne alla tulla. 3) Intressinõude põhjendamiskohustus on täidetud, sest vaidlustatud intressinõude lisas on näidatud, kuidas summa kujunes. Kaebaja ei ole kasutanud talle MKS § 14 lg-ga 1 antud võimalust maksuhaldurilt intressinõude kohta selgitusi saada. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksuhaldur on vaidlusaluse intressisumma valesti määranud (MKS § 150 lg 1). 4) Intressinõue on adresseeritud Rene Kuulmannile ning kätte toimetatud tema pankrotihaldurile. Intressinõude menetluses võis olla ärakuulatavaks isikuks Rene Kuulmann, mitte kaebaja, kes saavutas kaebeõiguse pankrotimenetluse kaudu. Intressinõude menetluses oli ta vaid menetlusväline isik. Kaebaja saab esitada neid vastuväiteid, mida saab esitada algne adressaat. 5) Vastus küsimusele, kas kaebajal on tema kinnistutele looduskaitseliste piirangute seadmisest tulenev nõue riigi vastu ning kui suur see nõue on, tuleb välja selgitada teises menetluses. Selle küsimuse lahendamine väljub praeguse kohtuvaidluse piiridest. Puudub õigusnorm, mis kohustaks maksuhaldurit iga kord kontrollima, kas maksukohustuslasel eksisteerib muid võimalikke nõudeid maksuhalduri vastu, ning siis selle ulatuses intressi vähem määrama.
2(6)
3-17-1047 6) Kui maksukohustuslane soovib, et tema maksuvõlg kustutatakse MKS § 114 lg 3 alusel, siis tuleb esitada maksuhaldurile selline taotlus. Alles seejärel saab maksuhaldur sisuliselt kaaluda ja otsustada, kas on alust maksuvõlg kustutada. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebaja, Rene Kuulmann ega tema pankrotihaldur ei ole esitanud maksuhaldurile sellist taotlust.
6.Osaühing TOIGER Inkasso palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. mai 2019. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Kohus nõustus halduskohtuga, lisades järgmist. 1) Intressinõue ei ole aegunud. Intressinõude aegumistähtaeg hakkab MKS § 118 lg 1 järgi kulgema maksusumma täielikust tasumisest. MKS §-d 98 ja 99 ei kohaldu ja viited enne 1. jaanuari 2009 kehtinud MKS redaktsiooni ajal kujunenud kohtupraktikale ei ole asjakohased. Tõlgendus, et aegumistähtaeg hakkab kulgema alles maksusumma täielikust tasumisest, nähtub seaduse eelnõu seletuskirjast ja seda kinnitab ka õiguskirjandus. Intressinõude aegumatus maksusumma tasumata jätmisel on põhiseaduspärane, sest intressil on kaalukad eesmärgid (riigi rahaliste huvide kaitse ja maksukohustuslase motiveerimine kohustusi tähtajaks täitma) ja tagajärgi leevendavad MKS § 114 lg 3, § 119 lg 1 p 5 ja § 132. 2) Intressinõude ja looduskaitseliste piirangutega maa omandamise nõude menetlused ei ole millegi poolest võrreldavad. Seetõttu peaks taoliseks tasaarvestamise võimaldamiseks olema seaduses konkreetne õiguslik alus. Sellist alust aga pole. Kaebaja nõue riigi vastu ei ole ka aluseks intressinõude tühistamiseks MKS § 114 lg 3 alusel. 3) Kuna intressinõude esitamisel kaalutlusõigus puudub, siis ei saa menetluslikud rikkumised (sh adressaadi menetlusse kaasamata jätmine ja ära kuulamata jätmine) või põhjendamispuudused üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist õiguspärasust. Vaidlusalune intressinõue ei ole ebaselge või kontrollimatu. Selles on esitatud MKS § 115 lg-s 3 nimetatud asjaolud ja metoodika, mille alusel intress arvestatakse, samuti õiguslik alus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Osaühing TOIGER Inkasso palub kassatsioonkaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldatakse kaebus. Alternatiivselt palub kaebaja kohtute otsused tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks kas haldus- või ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kaebaja jätta MTA kanda. Kaebaja seisukohad on järgmised. 1) Intressinõue on aegunud. Seaduse sisu ja mõttega ei saa olla kooskõlas MTA ja kohtute arusaam, et kui intress määratakse tasumata maksusummalt, siis intressinõue ei aegugi. Õigusrahu tagav maksimaalne ajaline piir tuleneb MKS § 118 lg 3 ja § 98 lg 4 koostoimest, mille järgi kehtib nii maksusumma kui ka intressinõude määramiseks üks ja sama lõplik maksimaalne aegumistähtaeg. MKS § 98 lg 4 kohaselt ei või pärast aegumistähtaja möödumist selles asjas maksuotsust teha. Maksusumma määramise aegumistähtaeg on sätestatud MKS § 98 lg-s 1 ning see on kolm või viis aastat. Ka eraõiguses (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 144) tunnustatakse arusaama, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue (sh intressinõue). Seega möödus kõige hilisema maksusumma ja sellega seotud intressi määramise aegumistähtaeg praegusel juhul 31. märtsil 2016. Sellist tõlgendust toetab ka Rahandusministeeriumi kodulehel olev MKS seletuskiri (lk 156). 2) MKS § 31 lg 3 p-s 4 toodud viited MKS § 33 lg-le 4 ja §-le 132 on eksitavad, sest need sätted ei reguleeri intresside määramise aegumist. 3) Ei enne aga pärast intressinõuet ei viinud MTA Rene Kuulmanni suhtes läbi mitte mingisugust haldusmenetlust, sh ei kaasanud teda haldusakti andmise menetlusse ega selgitanud välja tema 3(6)
3-17-1047 seisukohta intressinõude suhtes. Rikutud on mõistliku aja põhimõtet. Rene Kuulmann sai intressinõude määramiseks haldusmenetluse alustamisest teada alles siis, kui intressinõue esitati tema pankrotimenetluses. Intressinõuet ei ole kuni praeguseni nõuetekohaselt kätte toimetatud intressinõude adressaadile, s.o Rene Kuulmannile. 4) Intressinõue ei vasta MKS § 46 lg 2 p-s 5, § 95 lg-s 2 ja § 115 lg-s 3 sätestatud nõuetele. 5) Intressinõue tulnuks tasaarvestada (MKS § 119 lg 2) või kustutada (MKS § 114 lg 3). Rene Kuulmannil on aastaid olnud Eesti Vabariigi vastu suur rahaline nõue, mis tuleneb sellest, et riik peab omandama looduskaitselised kinnisasjad ning maksma kohe ja õiglast hüvitist avalikes huvides kehtestatud omandiõiguse piirangute eest.
9.MTA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata, jäädes varem kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde. MTA hinnangul tuleb MKS § 31 lg 3 p 4 tõlgendada viisil, et intressi tasumise kohustuse lõppemine on seotud sundtäitmise aegumistähtaja saabumisega (vt MKS § 132 lg 8). Kuna maksukohustuslase pankrot kuulutati välja 18. novembril 2016, siis maksuotsuse sundtäitmise aegumine katkes (MKS § 132 lg 5 p 2) ja uuesti hakkas kulgema viieaastane tähtaeg (MKS § 132 lg 2). Intressinõue koostati ajal, mil maksuotsuse sundtäitmine ei olnud aegunud.
10.Kolmas isik on seisukohal, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium nõustub kohtute hinnanguga kaebaja väite kohta, et MTA rikkus intressinõude esitamisel menetlus- ja vorminõudeid. Samuti on õiged kohtute järeldused küsimuses, miks Rene Kuulmanni nõue, et riik omandaks tema looduskaitseliste piirangutega kinnisasjad, ei oma antud asjas tähtsust. Puudub vajadus põhjendusi korrata (HKMS § 231 lg 6). Küll väärivad tähelepanu kaebaja väited intressinõude aegumise kohta. Praeguses asjas on põhiküsimus, kas juhul, kui põhivõlaks olevat maksusummat ei ole täielikult tasutud (nagu eeldab MKS § 118 lg 1), on sellelt intressi arvestamine aegumatu.
12.PankrS § 35 lg 1 p 6 järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Enne 1. jaanuari 2019 kehtinud MKS § 119 lg 1 p 2 järgi maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel intressi arvestamine peatus. Kuna maakohus kuulutas Rene Kuulmanni pankroti välja 18. novembril 2016, tuli MTA-l maksuvõla maksmapanekuks esitada nõudeavaldus, mis sisaldaks ka selleks hetkeks tasumata maksusummadelt kogunenud tasumata intressi. MTA-l ei olnud eelviidatud sätetest tulenevalt põhjust ega vajadust jätkata intressi jooksvat arvestust. Maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda intressi tuleneb vahetult seadusest, ent kui ta seda ei tee, tuleb MTA-l anda haldusakt – esitada intressinõue, millele laienevad maksuotsuse sätted (MKS § 115 lg 3).
13.Vaidlusaluse intressinõude lisa järgi sisaldab see 2006., 2007., 2009. ja 2010. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonide alusel arvestatud ja 16. jaanuari 2012. a maksuotsusega määratud tasumata maksusummadelt kogunenud intressi, samuti 2013.–2016. a maamaksuteadete alusel määratud maksusummadelt kogunenud intressi. Puudub vaidlus, et Rene Kuulmann ei ole ühtki nimetatud maksuvõlgadest täielikult tasunud. Viidatud maksuotsus tehti enne 1. juulit 2013, mil jõustusid MKS § 118 lg 1 muudatused. Kuigi nii enne kui ka pärast 1. juulit 2013 jõustunud MKS muudatusi on intressi arvestamise aegumistähtaeg seotud maksusumma täieliku tasumisega, siis erinevus seisnes selles, mida maksusumma all silmas peeti. Varem kehtinud seaduse järgi oli igal põhivõlal oma aegumistähtaeg. Kehtiva seaduse järgi aga sõltumata sellest, millistest põhivõlgadest maksuotsus koosneb, tekitab maksuotsus n-ö uue maksukohustuse ja kogu maksuotsusel on üks ühtne intressi arvestamise aegumistähtaeg. Kolleegium on varem selgitanud, et peab tehtud seadusemuudatusi 4(6)
3-17-1047 MKS § 118 lg-s 1 põhiseaduspäraseks, sh nende laiendamist enne 1. juulit 2013 tehtud maksuotsustele (vt haldusasi nr 3-3-1-80-16, p 27).
14.MKS § 118 lg 1 järgi on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei esitata intressinõuet pärast lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist (esimene lause) ning intressinõude aegumisele kohaldatakse MKS § 98 lg-s 4 sätestatut (teine lause).
15.Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga intressi arvestamise ja intressinõude esitamise aegumise kohta. Eeltoodud MKS § 118 lg 3 teise lause viitest MKS § 98 lg-le 4 ei tulene, et pärast MKS § 98 lg-tes 1–3 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaegu ei saagi intressinõuet kui kõrvalkohustuse täitmisele suunatud haldusakti anda. MKS § 118 lg 3 teises lauses sisalduva viite MKS § 98 lg-le 4 eesmärk on rõhutada, et intressinõue on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. Viitest MKS § 98 lg-le 4 ei muutu kohaldatavaks MKS § 98 lg-d 1–3. Sellist järeldust kinnitab ka seadusandja tahe MKS § 118 lg 3 teise lause lisamisel (maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 5, 802 SE, algatatud 13. septembril 2010). Milline see intressi arvestamise aegumistähtaeg MKS § 98 lg 4 mõttes on, see tuleneb MKS § 118 lg-st 1, st üks aasta maksusumma täielikust tasumisest. Kaebaja tõlgendus muudaks MKS § 118 lg 1 sisutühjaks ega oleks kooskõlas intressi ühe eesmärgiga motiveerida maksukohustuslast oma kohustusi tähtajaks täitma.
16.Kohane ei ole ka kaebaja viide paralleelile eraõigusega. Intress on iseenesest tõepoolest kõrvalkohustus (MKS § 31 lg 1 p 5) maksusumma kui põhivõla tasumise kohustuse (maksukohustuse) kõrval (MKS § 31 lg 1 p 1). Erinevalt eraõigusest näeb MKS aga näiteks ette, et maksuvõla sissenõudmisel tuleb üldjuhul esimeses järjekorras täita põhivõlg ja alles siis intress (vt MKS § 105 lg 6). Eraõiguses on järjekord vastupidine (vt võlaõigusseaduse § 88 lg 8).
17.Samas on põhjendatud kaebaja küsimus, et kas juhul, kui maksusumma on tasumata (täielik tasumine on MKS § 118 lg 1 kohaldamise eeldus), tähendab see sisuliselt intressinõude aegumatust. Ringkonnakohus sellisele seisukohale asus, leides, et aegumatus on arvestades intressi eesmärke ja MKS-s sätestatud leevendavaid meetmeid põhiseaduspärane.
18.MKS § 31 lg 3 p 4 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused (sh maksukohustus) lõppevad „aegumisega (§ 33 lõige 4, § 132)“. Seega lõpeb maksumaksja kohustus tasuda maksusumma, kui on saabunud sundtäitmise aegumistähtaeg MKS § 132 järgi. Nii on deklaratsiooni alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat, mis algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta
1.jaanuaril (MKS § 132 lg 1). Maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat, mis algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril (MKS § 132 lg 2). Reguleeritud on ka sundtäitmise aegumistähtaja katkemine ja uuesti kulgema hakkamine (MKS § 132 lg-d 5 ja 6, vt ka asi nr 2-17-12525/53). MKS § 132 lg-s 8 on lisatud, et sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused.
19.Eeltoodust tuleneb, et intressinõue ei ole aegumatu. Kuigi üldreegliks on, et intressi arvestamise ja intressinõude esitamise aegumistähtaeg on üks aasta maksusumma täielikust tasumisest (MKS § 118 lg 1), siis igal juhul ei saa intressinõuet esitada, kui möödunud on maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg (MKS § 132). Sama kehtib juhul, kui maksukohustuslane ei ole maksusummat täielikult tasunud. 5(6)
3-17-1047
20.Vaidlusaluse intressinõude aluseks on MTA 16. jaanuari 2012. a maksuotsusega määratud maksusumma ning aastate 2013–2016 maamaksuteated. MKS § 1684 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse ka enne 1. jaanuari 2014 tekkinud nõuetele alates 1. jaanuarist 2014 kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. Seega on maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg praegusel juhul viis aastat (MKS § 132 lg 1 (tulumaks) ja 2 (maamaks)).
21.MKS § 165 lg 1 järgi kohaldatakse kehtivas seaduses aegumise peatumise (§ 99) ja katkemise (§ 132 lg-d 4–6) kohta sätestatut enne kehtiva seaduse jõustumist kulgema hakanud aegumise suhtes, kui aegumise peatumise või katkemise põhjustanud asjaolu tekkis pärast kehtiva seaduse jõustumist (vt ka asi nr 2-17-12525/53, p 15.2). MKS § 132 lg 5 p 2 järgi on maksukohustuslase pankroti väljakuulutamine sundtäitmise aegumistähtaja katkemise üheks aluseks.
22.Rene Kuulmanni pankrot kuulutati välja 18. novembril 2016. Selleks hetkeks ei olnud viieaastane sundtäitmise aegumistähtaeg lõppenud ja aegumistähtaja arvestamine katkes. Uus sundtäitmise viieaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 1. jaanuarist 2017 (MKS § 132 lg 6). Vaidlusalune intressinõue esitati 24. novembril 2016. Seega ei ole intressinõue aegunud.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.