AS VÕRU TEATAJA kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.11.2020.a otsuse nr 13-4/028117-1 tühistamise, kaebaja 30.10.2020.a taotluse rahuldamiseks kohustamise ning 17.12.2020.a intressinõude nr 133/122235 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja AS VÕRU TEATAJA, esindajad vandeadvokaadid Marko Kairjak ja Dmitri Rozenblat Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.12.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosalisel (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 20).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 25.05.2012.a otsusega nr 12.2-3/3240-18 (tl 92-104, edaspidi 25.05.2012.a maksuotsus) AS-i VÕRU TEATAJA tasuma maksusumma 157 630,21 eurot. Kaebaja vaidlustas maksuotsuse halduskohtus (kohtuasi 3-12-1334). Kohus rahuldas 29.06.2012.a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas 25.05.2012.a maksuotsuse täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni. MTA andis kohtumenetluse ajal 25.07.2012.a otsuse nr 12.2-3/3240-24 (tl 8-9, edaspidi 25.07.2012.a otsus), millega muudeti 25.05.2012.a maksuotsust nii, et kaebajal tuli tasuda maksusumma 157 611,42 eurot. Kaebaja
kaebus kohtuasjas 3-12-1334 jäi rahuldamata, kohtuotsus jõustus 27.02.2015. Kaebaja tasus maksuvõla lõplikult 15.10.2020.
2.Kaebaja esitas MTA-le taotluse, mille kuupäevaks oli märgitud 30.10.2020 ja mille MTA registreeris 02.11.2020 (edaspidi taotlus). Kaebaja taotles aegunud maksuvõla tasumiseks tehtud enammakse tagastamist, aegunud maksuvõla kustutamist maksuhalduri maksuarvestuses ning hüpoteegi kustutamist. Kaebaja hinnangul aegus maksuotsuse sundtäitmine 01.01.2018, mistõttu on alates sellest kuupäevast MTA-le tasutud summad käsitletavad enammaksena ja kuuluvad tagastamisele.
3.MTA jättis taotluse rahuldamata 27.11.2020.a otsusega nr 13-4/028117-1 (tl 6, edaspidi vaidlustatud otsus). MTA selgitas, et 25.05.2012.a maksuotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg katkes esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu. Aegumistähtaeg oleks ilma katkemiseta alanud 01.01.2013 ja lõppenud 01.01.2018. Esialgse õiguskaitse määrus jõustus 29.06.2012 ja selle toime lõppes 26.02.2015. Sundtäitmise aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 01.01.2016 ning saabunuks 01.01.2021. Maksuvõlg tasuti lõplikult 15.10.2020 ehk enne sundtäitmise aegumist. MTA-l ei ole õiguslikku alust tagastada kaebajale maksuvõla katteks tasutud summasid, arvestada tema kasuks intressi ning vabastada talle kuuluvat kinnistut hüpoteegi alt.
4.MTA väljastas 17.12.2020 kaebajale intressinõude nr 13-3/122235 (edaspidi intressinõue) intressivõla 183 323 euro tasumiseks. Intressinõude esitamise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja ei ole arvestanud ja tasunud tähtpäevaks tasumata ja/või alusetult tagastatud ja/või alusetult tasaarvestatud maksusummalt intressi.
5.Kaebaja esitas 09.12.2020 ja 21.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebused, mille kohus liitis ühte menetlusse. Kohus võttis menetlusse järgmised nõuded: - tühistada vaidlustatud otsus; - kohustada vastustajat tegema taotluses soovitud toimingud, s.o tagastama kaebajale alates 01.01.2018 sisse nõutud summad koos intressiga, kustutama maksuvõla maksuarvestusest ja vabastama hüpoteegi alt kinnistu aadressil Võru, Tartu tn 17 (registriosa nr 37941); - tühistada intressinõue. Kaebaja leidis, et 25.05.2012.a maksuotsuse sundtäitmine aegus 01.01.2018. Maksuvõlg on kaebajale lõplikult määratud 25.07.2012.a otsusega, mitte 25.05.2012.a maksuotsusega. 25.07.2012.a otsuse täitmist ei ole kohus peatanud, selle suhtes ei esine ühtegi aegumise katkemise alust ja selle sundtäitmine aegus 01.01.2018. Maksuvõla sissenõudmine on aegunud ka siis, kui see toimub 25.05.2012.a maksuotsuse alusel. Kui eeldada, et aegumine katkes 29.06.2012.a esialgse õiguskaitse määruse jõustumisega, siis hakkas see kohe uuesti kulgema esialgse õiguskaitse määruse jõustumisele järgneva aasta
1.jaanuarist ehk 01.01.2013. Aegumise katkemine on ühemomentne ega kesta kuni esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse lõppemiseni. Aegumise katkemist tuleb eristada aegumise peatumisest, mis on kestva toimega. Sarnaselt mõistetakse aegumise katkemist ja peatumist tsiviilõiguses. Pärast 01.01.2018 tasutud summad on enammakse, mis tuleb kaebajale tagastada. Vaidlustatud otsuses on faktiviga: kaebaja tasus maksuvõla viimase osamakse 15.12.2020, mitte 15.10.2020. Otsus on vormipuudustega: see on vormistatud kirja, mitte haldusaktina, puudub vaidlustamisviide. Alates 01.01.2018 tasutud põhivõla summadelt ei ole kaebajal intressi tasumise kohustust, kuna puudub selle aluseks olev põhivõlg. Maksusumma täieliku tasumise päevaks tuleb lugeda
01.01.2018. Intressinõue on tehtud pärast sellest kuupäevast arvestatud üheaastase aegumistähtaja möödumist. Sundtäitmise aegumistähtaja saabumisel lõpevad ka maksukohustusega seotud kõrvalkohustused. Intressi summa on suurem kui põhivõlg.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsust võib vaadelda haldusaktina, mille suhtes on võimalik esitada tühistamisnõue. Vastustaja seisukohad on põhjendatud ja asjakohased. Ebaolulised vorminõuete rikkumised ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kaebaja on üheselt mõistnud vastuskirjast tulenevat otsustust, et kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Vastuskirjas puudub küll vaidlustamisviide, kuid see ei ole olnud kaebajale takistuseks kaebuse esitamisel. See, et maksuotsusega määratud kohustus tasuti täielikult 15.10.2020, on õige (tl 84-86). Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et tal oli lisaks 25.05.2012.a maksuotsusest tulenevatele ka muid ajatatud maksuvõlgu. Vastutaja ei teinud 25.07.2012 kaebajale uut maksuotsust, vaid tegi otsuse ilmsete kirja- ja arvutusvigade parandamiseks 25.05.2012.a maksuotsuses. Nii on asja mõistnud ka kaebaja oma taotluses maksuvõla ajatamiseks (tl 90-91). Kohtupraktikas tunnustatakse läbivalt seisukohta, et maksuotsuse täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras ei riiva avalikku huvi, kuna seeläbi lükkub maksu tasumine üksnes edasi. Kohtuvaidlused maksuasjades võivad kesta aastaid, kaebaja tõlgendus tooks kaasa olukorra, kus maksuvõla sundtäitmine aegub enne kohtumenetluse lõppemist või jääb MTA-le ebamõistlikult lühike aeg sissenõudmistoimingute sooritamiseks. Kohaldada ei saa lahendeid, mis käsitlevad sundtäitmise aegumistähtaja katkemist täitemenetluse või pankrotimenetluse korral. Kaebaja viidatud haldusasjas 3-19-1257 on MTA esitanud kassatsioonkaebuse ja Riigikohus võttis selle menetlusse. Kui põhikohustus ei olnud aegunud, siis ei ole möödunud ka intressi arvestamise aegumistähtaeg. Intressinõude suurus ei ületa maksuotsusega määratud summat. Intressinõue ei puuduta üksnes maksuotsusega määratud summasid, vaid ka muid kaebaja poolt tasumata jäänud maksukohustusi. Sellised kohustused kajastuvad intressinõude lisa lk-del 12-13 ja 3940 ning nende puhul ei ole intressi arvutuskäigu tabelis nõude real täiendust „MO“, s.t maksuotsus. Kohtu seisukoht
7.Kaebaja on esmalt tõstatanud küsimuse sellest, millise maksuotsuse alusel toimus maksuvõla sissenõudmine. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 101 - 103 sätestavad võimaluse maksuotsust muuta. 25.07.2012.a otsuse pealkirjaks on „Maksuotsuse muutmise otsus“ ja selle esimeses lõigus on öeldud, et otsus tehakse 25.05.2012.a maksuotsuse muutmiseks. 25.07.2012.a otsuse õigusliku alusena on välja toodud MKS § 101 lg 1 p 4, see säte näeb ette maksuotsuse muutmise haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks. Otsuse resolutsioon sätestab maksuotsuse muutmise ja selle lisade asendamise. Eeltoodu tähendab, et maksuvõla sissenõudmine toimus 25.05.2012.a maksuotsuse alusel, mis kehtis 25.07.2012 tehtud muudatuste redaktsioonis. 25.07.2012.a otsus ei ole iseseisev maksuotsus, vaid sellega tehti muudatusi 25.05.2012.a maksuotsuses.
8.Maksusumma sundtäitmise aegumist reguleeriv MKS § 132 kehtib uues redaktsioonis alates 01.01.2014. MKS § 1684 lg 1 sätestab, et enne 01.01.2014 tekkinud nõuetele kohaldatakse alates 01.01.2014 kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. Seda on vastustaja ka teinud. MKS § 165 lg 1 alusel kohaldatakse aegumise katkemise (§ 132 lõiked 4-6) kohta sätestatut enne seaduse jõustumist kulgema hakanud aegumise suhtes, kui aegumise katkemise põhjustanud asjaolu tekkis pärast seaduse jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et see tähendab, et aegumise katkemise aluse esinemine tuleb kindlaks teha vastava sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi (Riigikohtu 10.10.2018.a määrus asjas 2-17-12525 p 15.2).
9.MKS sätestab maksusumma määramise aegumise puhul üksnes selle peatumise (MKS § 99) ja sundtäitmise aegumistähtaja puhul üksnes selle katkemise (MKS § 132). Peatumise või katkemise mõisteid MKS ei ava, seda ei tee ka haldusmenetluse seadus. Eraõiguses tähendab aegumise peatumine, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Aegumise peatumine on tavaliselt seotud mingi võlausaldajast sõltumatu asjaoluga, mis takistab tal nõuet esitada. Aegumise peatab näiteks nõude esitamine lahendamiseks ja vääramatu jõud. Katkemine tähendab aegumistähtaja uut algust tervikuna, näiteks nõude tunnustamise või täitedokumendi täitmiseks esitamise puhul (P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Kirjastus Juura 2012. Lk 341).
10.Praegu kehtivad sundtäitmise aegumistähtaja katkemise alused on MKS § 132 lg 5 kohaselt 1) kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamine; 2) maksukohustuslase pankroti väljakuulutamine; 3) halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumine; 4) saneerimismääruse jõustumine või võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise määruse jõustumine. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 lg 4 p 5 alusel katkes aegumine halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise korral. Kohtu hinnangul sai ka selle all mõista esialgse õiguskaitse määruse jõustumist, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine jõustub reeglina kohe ehk määruse teatavaks tegemisel (HKMS § 252 lg 3). Muud praegused katkemise alused esinesid ka varasemas redaktsioonis, erinevused seisnevad ajahetkes (näiteks pankrotiavalduse esitamine vs pankroti väljakuulutamine). Lisaks olid katkemise alusteks maksude tasumise tähtaja pikendamine ja maksuvõla tasumise ajatamine. Uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse praegu kehtiva MKS § 132 lg 6 alusel arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 lõikes 5 oli sõnastuselt pisut erinev, kuid reegel oli põhimõtteliselt sama - uue aegumistähtaja kulgemist hakati arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
11.Kohtu hinnangul on MKS § 132 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4 (varem MKS § 132 lg 4 p 3, 4 ja 6) toodud alused olemuslikult erinevad MKS § 132 lõike 5 punktis 3 (varem MKS § 132 lg 4 p 5) toodust. Täitmisavalduse esitamine, pankroti väljakuulutamine ja saneerimis- või võlgade ümberkujundamise menetluse alustamine on sarnased eraõiguses kehtivate aegumise katkemise alustega. Võla sissenõudmine on nii enne kui pärast katkemise põhjustanud sündmust võimalik, kuid toimub pärast selle sündmuse toimumist teistsugustel alustel ja / või korras.
Teisiti on olukord siis, kui halduskohus on esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatanud. Esialgse õiguskaitse kehtivusajal ei ole võla sissenõudmine võimalik. Kui muude katkemise aluste puhul saab nõustuda sellega, et tähtaja katkemise alus langes ära kohe, s.t uus aegumistähtaeg algas 1. jaanuaril pärast täitmisavalduse esitamist, pankrotiavalduse esitamist / pankroti väljakuulutamist jne, siis esialgse õiguskaitse kohaldamisel viiks see absurdse tulemuseni, kus sundtäitmise aegumistähtaeg kulgeb ajal, mil sundtäitmine on kohtulahendiga keelatud. Kohtu hinnangul tuleb nii praegu kehtiva MKS § 132 lg 5 p 3 ja lg 6 kui ka varem kehtinud MKS § 132 lg 4 p 5 ja lg 5 koosmõjus mõista nii, et aegumine katkeb esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja katkemise aluse äralangemiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamise lõppemine.
12.Kaebaja viitas Riigikohtu 10.10.2018.a määrusele asjas 2-17-12525. Selles oli tegemist olukorraga, kus vastutusotsus tehti 30.07.2010 ja MTA esitas täitmisavalduse 22.05.2012. Riigikohus leidis, et maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral (kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisel) maksuvõla sundtäitmise aegumine katkes, sundtäitmise aegumise katkemise alus langes kohe ära ning nii varasema kui ka praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt hakati uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist arvestama täitemenetluse alustamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Sarnaselt leidis Riigikohus 11.10.2019.a otsuses asjas 3-17-1047, et isiku pankrot kuulutati välja 18.11.2016, aegumistähtaja arvestamine katkes ning uus sundtäitmise viieaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2017. Kohtu hinnangul ei ole viidatud lahendid praeguses vaidluses kohaldatavad. Kohus selgitas eespool, et aegumise katkemine esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu on täitemenetluse alustamisest ja pankroti väljakuulutamisest olemuslikult erinev. Kohus ei nõustu kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2020.a otsusega asjas 3-19-1257, kus kohus oli kaebajaga sarnasel seisukohal. Kohus märgib, et viimati nimetatud kohtuasjas on vaidlus veel pooleli - MTA esitas kassatsioonkaebuse ja Riigikohus võttis selle menetlusse.
13.Vastustaja viitab põhjendatult sellele, et kohtupraktikas kasutatakse maksuvaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamisel sageli argumenti, et maksuotsuse täitmise peatamine ei riiva avalikku huvi, kuna maksuvõla sissenõudmine lükkub üksnes edasi. See tähendab, et kohtupraktikas sisuliselt aktsepteeritakse tõlgendust, et esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal sundtäitmise aegumistähtaeg kulgeda ei saa. Kohtupraktikas peetakse sundtäitmise aegumise sätestamise eesmärgiks seda, et maksukohustuslasele saabuks tema maksuvõlgade ja nende sissenõutavuse osas ettenähtava aja jooksul õigusrahu ning ei toimuks eesmärgipäratut maksuvõlgade sundtäitmist. Praegu on tegemist olukorraga, kus sundtäitmise edasilükkamine ja seeläbi ka õigusrahu saabumise edasilükkamine oli kaebaja enda tahe - kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist ja maksuotsuse täitmise peatamist. Kaebaja valik oli mitte täita maksuotsust kohtuvaidluse ajal (kaebuse rahuldamise korral oleks tasutud summad kaebajale koos intressiga tagastatud), vaid taotleda esialgset õiguskaitset ja täita maksuotsus pärast kohtuvaidluse lõppemist. Sundtäitmise aegumistähtaja kulgemine kohtuvaidluse ajal on sellises olukorras ebaproportsionaalne avaliku huvi suhtes, milleks on maksuvõlgade sissenõudmine ja seeläbi riigi kulutuste rahastamise tagamine võimalikult suures ulatuses. Kohus märgib lisaks, et kaebuse kohaselt taotles kaebaja pärast punktis 1 nimetatud kohtuotsuse jõustumist maksuvõla tasumise ajatamist ning pärast esimese maksegraafiku kinnitamist taotles kolmel korral maksegraafiku pikendamist. Vastustaja rahuldas kõik need taotlused ning lähtus
maksegraafikute koostamisel ja pikendamisel ilmselgelt arusaamast, et maksuvõla sundtäitmine aegub 01.01.2021. Vastavate kokkulepete sõlmimisega aktsepteeris seda kaudselt ka kaebaja.
14.Iseenesest õige on kaebaja väide, et vaidlustatud otsuse pealkirjaks on „Vastuskiri“ ning selles puudub vaidlustamisviide. See aga ei tähenda, et vaidlustatud otsus ei vasta MKS § 46 nõuetele. Vaidlustatud otsus on kirjalik ja sisaldab põhjendusi (MKS § 46 lg 2). Otsus sisaldab MKS § 46 lõikes 3 nõutut. Sh on otsuses kirjeldatud asjaolusid (faktiline alus) ning on viidatud asjakohastele seadusesätetele (õiguslik alus). Vaidlustatud otsuses on öeldud, et maksuotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg saabus 01.01.2021 ning seetõttu ei saa kaebaja taotlusi rahuldada (haldusakti andja otsustus). Dokumendis puudub MKS § 46 lg 4 ette nähtud vaidlustamisviide. Kohtupraktikas ei peeta sellist puudust haldusakti tühistamise aluseks, küll võib see olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Kaebaja pöördus olenemata vaidlustamisviite puudumisest kohtusse tähtaegselt.
15.Kokkuvõttes tegi vastustaja maksuotsuse 25.05.2012 ning kohus peatas selle täitmise 29.06.2012. Maksuotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg oleks alanud 01.01.2013, kuid ei saanud alata, kuna maksuotsuse täitmine oli peatatud ja selle sundtäitmine ei olnud võimalik. Esialgse õiguskaitse kehtivus lõppes kohtuotsuse jõustumisega 27.02.2015. Sundtäitmise aegumistähtaeg algas 01.01.2016 ja lõppes 01.01.2021. Kui nii, siis jättis vastustaja vaidlustatud otsusega õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse enammakse tagastamiseks. Enammakset ei ole tekkinud, kuna maksuvõla tasumine toimus enne sundtäitmise aegumist. Vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus. Sel juhul ei saa rahuldada ka kaebaja soovitud toimingute tegemiseks kohustamise nõuet.
16.Ka intressinõude tühistamist taotles kaebaja põhjendusel, et alates 01.01.2018 puudub põhivõlg. Kohus näitas eespool, et see ei ole õige, s.t kaebaja maksuvõlg ei lõppenud (osaliselt) sundtäitmise aegumisega (MKS § 132 lg 8). Sel juhul ei ole aegunud ka intressi arvestamine. Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta alates maksuotsusega määratud maksusumma täieliku tasumise päevast (MKS § 118 lg 1), ajatatud maksusumma korral üks aasta, arvates ajatamise ajakava lõppemise päevast (MKS § 118 lg 4). Mõlemad eeltoodud kuupäevad on praeguses asjas 15.10.2020.
17.Kaebaja vaidlustas intressinõude lisaks põhjendusel, et intressi summa ületab põhivõlga. MKS § 119 lg 1 p 5 alusel intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja eeltoodud tingimust rikkunud. Kaebajale esitatud intressinõue kokku 183 323 eurot on küll suurem kui 25.05.2012.a maksuotsuses toodud maksuvõlg kokku ehk 157 611,42 eurot. Kuid intressinõue sisaldab ka muudelt maksuvõlgadelt arvutatud intressi (intress maksustamisperioodide veebruar 2015 ja hiljem käibemaksult ja tööjõumaksudelt ning maamaksult tl 31 pöördel, 32, 45 ja pöördel). Intressi suurus määratakse igalt maksukohustuselt eraldi. Näiteks käibemaksu puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu ning iga kuu eest tasumisele kuuluval käibemaksu summal on oma tasumistähtaeg ja tegeliku tasumise aeg, millest omakorda sõltub intressi suurus. Kaebaja ei ole välja toonud, millise konkreetse maksusumma puhul on intress võla suuruse
ületanud. Kohtule ei ole äratuntav et see mõne intressiarvestuses (tl 27 pöördel - 45) välja toodud maksusumma puhul eraldi võetuna nii oleks.
18.Seega ei anna kaebaja väited alust ka intressinõude tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
20.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2022. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2022. a otsus Resolutsioon
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.11.2021. a otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.