R. N. kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.07.2018 vastutusotsuse nr 13-7/00829-2-14 tühistamiseks
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kaebaja – R. N., esindaja vandeadvokaat Gerly Kask Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister Kohtuistung 24.04.2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. N. kaebus osaliselt.
2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 26.07.2018 vastutusotsus nr 13-7/00829-2-14 osas, milles vastutusotsusega kohustati R. N.-e tasuma intressi summas 16 402,96 eurot. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt R N. kasuks välja menetluskulud summas 1233,57 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.06.2019.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vastutusotsuse põhjenduste kohaselt põhjustas OÜ Green Shipping (likvideerimisel) (edaspidi OÜ Green Shipping) maksuvõla osaliselt R. N. (kaebaja) poolt juhitud äriühing Flamestor OÜ (kustutatud) (edaspidi Flamestor OÜ). Flamestor OÜ-le määrati maksuotsusega täiendavalt tasumisele maksukohustused summas 38 022,62 eurot, millest 24.07.2018 seisuga on tasumata 37 901,14 eurot. Vastavalt maksukohustuselt on arvestatud intress summas 28 022,85 eurot. Äriühingu suhtes koostati kaks maksuotsust. Pärast 03.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/032101-9 väljastamist Flamestor OÜ-le ühines Flamestor OÜ äriühinguga Mere Tööjõud Tallinn OÜ (kustutatud) (edaspidi Mere Tööjõud Tallinn OÜ). Mere Tööjõud Tallinn OÜ-d kohustati 14.01.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/030873-17 tasuma Flamestor OÜ poolt põhjustatud maksukohustused. Mere Tööjõud Tallinn OÜ ühines 29.05.2017 äriühinguga Rainy Day Venture OÜ (kustutatud), kes omakorda ühines 20.06.2017 äriühinguga OÜ Verones (kustutatud). OÜ Verones (kustutatud) 1(12)
ühines 12.12.2017 äriühinguga OÜ Green Shipping. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Green Shipping Flamestor OÜ õigusjärglane ning Flamestor OÜ maksuvõlg on läinud üle OÜ-le Green Shipping.
2.22.12.2017 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku OÜ Green Shipping pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksu- ja Tolliamet (MTA või vastustaja) esitas 02.01.2018 kohtule taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks, mille kohus 29.01.2018 määrusega rahuldas ning keelas ajutisel pankrotihalduril kustutamisavalduse esitamise ilma MTA nõusolekuta enne 6 kuu möödumist. Eeltoodust tulenevalt puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu vara arvel ning maksuhalduril on alus vastutusotsuse koostamiseks.
3.26.07.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00829-2-14 kohustas MTA kaebajat tasuma OÜ Green Shipping maksuvõlg 65 923,99 eurot, sh põhivõlg 37 901,14 eurot ja intress 28 022,85 eurot. Vastutusotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on Flamestor OÜ perioodil jaanuar kuni aprill 2014 ja november kuni detsember 2014 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides (TSD) ja käibedeklaratsioonides (KMD) esitatud valeandmeid. Äriühing ei soetanud ega saanud tööjõurenditeenust äriühingutelt RWT Investeeringute OÜ, TREK Tööjõurent OÜ ja Nocturne Grupp OÜ ja Velum Service OÜ. Väidetavad renditöötajad olid tegelikult Flamestor OÜ enda töötajad. Samuti ei soetanud Flamestor OÜ Tarvikurent Estonia OÜ-lt nõustamise teenust. Flamestor OÜ-l puudus õigus nimetatud äriühingute arvete alusel kajastada Flamestor OÜ sisendkäibemaksu arvestuses käibemaksu. Kuna Flamestor OÜ ei soetanud ega saanud tööjõu rendi teenust ning TREK Tööjõurent OÜ, Nocturne Grupp OÜ ja Velum Service OÜ töötajad olid tegelikult Flamestor OÜ töötajad, oli kaebaja äriühingu juhatuse liikmena kohustatud töötajatele tehtud töötasu väljamaksetelt deklareerima, kinni pidama ja tasuma tööjõumaksud. Kaebaja kandis Flamestor OÜ juhatuse liikmena RWT Investeeringute OÜ, TREK Tööjõurent OÜ, Nocturne Grupp OÜ ja Velum Service OÜ poolt väljastatud tööjõurendi arvete alusel rohkem raha kui kulus tegelikkuses töötajate töötasudele. Sellest tulenevalt luges MTA osa rahast ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Samuti luges MTA ettevõtlusega mitteseotud kuluks Tarvikurent Estonia OÜ-le kantud raha. Juhatuse liikmena oli kaebajal kohustus deklareerida deklaratsioonidel TSD ettevõtlusega mitteseotud kulu ja tasuda sellelt tulumaks. Eeltoodust tulenevalt rikkus kaebaja MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava tulumaksuseadusest (TuMS), sotsiaalmaksuseadusest (SMS), töötuskindlustusseadusest (TkindlS) ja kogumispensionide seadusest (KoPS) ja käibemaksuseadusest (KMS) tulenev deklareerimiskohustus. 3.2 Põhiliseks rahaliseks kohustuseks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lõikest 1 tulenev tasumiskohustus. Kaebaja jättis Flamestor OÜ juhatuse liikmena tasumata maksustamisperioodide jaanuar kuni aprill 2014 ning november kuni detsember 2014 tööjõumaksud, tulu- ja käibemaksu, mis määrati maksuotsustega tasumisele. Maksuotsustega tasumisele määratud maksukohustustest on seisuga 24.07.2018 tasumata 37 901,14 eurot. Maksukohustuse tasumise varasem tähtaeg saabus 10.02.2014. Samuti on tasumata maksukohustuselt arvestatud intress. Seega rikkus kaebaja kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava tasumiskohustuse põhisumma ja intressi tasumiskohustus. 3.3 Kaebaja rikkus tahtlikult äriühingu maksukohustusi VÕS § 104 lg 5 mõistes. Kaebaja oli Flamestor OÜ juhatuse liige perioodil 05.06.2008 kuni 21.12.2015 ning osanik perioodil 2(12)
21.02.2008 kuni 21.12.2015. Kaebaja allkirjastas ja esitas 2013 ja 2014. a äriühingu majandusaasta aruandeid ning allkirjastas väidetavad tööjõurendi teenuse lepingud. Kaebaja oli kontrolliperioodil aktiivne juhatuse liige. Kaebaja tegevus Flamestor OÜ juhatuse liikmena oli teadlik ja eesmärgipärane, suunatud maksueelise saamisele ning isiklikust vastutusest vabanemisele. Kaebaja ei esitanud Flamestor OÜ kontrollimenetluse käigus ühtegi usaldusväärset tõendit, mis oleks viidanud rendisuhte olemasolule RWT Investeeringud OÜ, TREK Tööjõurent OÜ, Nocturne Grupp OÜ-ga ja Velum Service OÜga. Töötajad on oma ütlustes välistanud töötamise nimetatud äriühingutes. Faktilised töölepingud olid Baltic Tööjõud OÜ-ga. Töötasud maksti RWT Investeeringute OÜ ja Capital Tranfer Estonia OÜ pangakontode kaudu, kuid Flamestor OÜ rahalistest vahenditest. Kaebaja lubas juhatuse liikmena arvestada sisendkäibemaksu arvete alusel, mis tegelikkuses ei vastanud nõuetele. Võltsarvete kajastamine äriühingu maksuarvestuses saab olla vaid tahtlik tegu. Näilike tööjõurendisuhetega püüdis kaebaja teadlikult vähendada Flamestor OÜ maksukohustust ning saada maksueelist. Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ deklareerisid töötasu väljamakseid Flamestor OÜ töötajatele, kuid ei ole väljamaksetelt makse maksnud. Tegemist on varatute ja reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingutega. 3.4 Kaebaja süülise tegevuse ja Flamestor OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kaebaja ei oleks juhatuse liikmena rikkunud deklareerimis- ja tasumiskohustust ning oleks esitanud õigete andmetega maksudeklaratsioonid, ei oleks maksuotsustega määratud maksukohustust tekkinud. Rikkumise puudumisel oleks olnud välditav maksuvõla ja intressivõla tekkimine, mille sissenõudmine on muutunud võimatuks. Kuna vastutusmenetluses tuvastati, et kaebaja rikkus tahtlikult juhatuse liikmel lasuvaid kohustusi, rakendub vastutusotsuse väljastamisel MKS § 98 lg 1 sätestatud viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Varaseim vastutusotsusega sissnõutav maksukohustus pärineb perioodist jaanuar 2014 ning varaseima maksusumma määramise tähtaeg saabub 10.02.2019, st maksusumma määramise viieaastane tähtaeg ei ole möödunud.
4.Kaebaja esitas 29.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.07.2018 vastutusotsuse tühistamiseks.
5.Kohus võttis 12.09.2018 kohtumäärusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja taotleb vastutusotsuse tühistamist. Vastutusotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud, nõude esitamise eeldused puuduvad, nõude üleminek ja ulatus ei ole tõendatud ning nõue on aegunud. 6.1 MKS § 31 lg 3 p-d 6 tuleb mõista selliselt, et kui juriidilise isiku lõppemise hetkel ei ole maksuvõla eest vastutavale isikule tehtud MKS § 96 alusel vastutusotsust, siis on maksukohustuse täitmine võimatu ja maksuvõlg tuleb tunnistada lootusetuks ja maha kanda. 22.12.2017 kohtumäärusega lõpetas kohus OÜ Green Shipping pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja 29.01.2018 määrusega rahuldas kohus MTA taotluse ja keelas pankrotihalduril kustutamisavalduse esitamise ilma MTA nõusolekuta enne 6 kuu möödumist. 22.12.2017 menetluse lõpetamise määrus jõustus 09.01.2018. PankrS § 29 lg 8 kohaselt saab pikendada kustutamise tähtaega kuni kuue kuuni alates menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Pankrotihaldur esitas taotluse registrist kustutamiseks 22.12.2017, st äriühing tuli registrist kustutada hiljemalt 20.07.2018. Kuna OÜ Green Shipping kustutamiskande eeldused olid 3(12)
seisuga 20.07.2018 täidetud, siis on registrikanne äriühingu kohta aegõige, st äriühingu registris olek peale 20.07.2018 on ebaõige. Vastutusotsus on koostatud 26.07.2018, st 6 päeva peale äriühingu lõppemist. Kaebaja loobus viidatud vastuväitest kohtuistungil. 6.2 Alternatiivselt eeltoodud käsitlusele leiab kaebaja, et MKS § 96 lg 5 mõttes peab äriühing, kus võlg asub, olema sama, milles isik on olnud juhatuse liige. Ühinemisel tekkiv õigusjärglus ei muuda isikuid üheks. MKS § 40 alusel tekkiv juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuslikult aksessoorne ja kehtib konkreetse äriühingu suhtes. 14.01.2016 maksuotsuses on tuvastatud et maksukohustus summas 16 540,47 asus Mere Tööjõud OÜ-s, kus kaebaja ei ole kunagi olnud juhatuse liige. ÄS § 403 lg 2 tähenduses ei saa maksuhaldur viia kustutatud äriühingu maksuarvestusse sisse korrigeerimisi. Maksukohustused tuleb sellisel juhul maksuotsusega tuvastada. Ajal, mil Flamestor OÜ maksukohustus tuvastati, oli ettevõte kustutatud. Kuna maksuarvestuse muudatusi ei ole vähemalt 14.01.2016 maksuotsuse alusel viidud sisse Flamestor OÜ maksudeklaratsioonidesse, siis tekkinud maksukohustus ei oma mõju kustutatud äriühingule ega tema juhatuse liikmele. Maksuhalduril puudub seega alus nõuda Mere Tööjõud Tallinn OÜ maksuvõlga kaebajalt, sest kaebaja ei ole olnud selle juhatuse liige. Vastutusotsus on igal juhul õigusvastane 16 540,47 euro ulatuses. 6.3 Vastutusotsusega nõutava maksuvõla ulatus on tõendamata ja ei põhine õiguslikul alusel: a) vastutusotsuses on motiveerimata, kuidas kaebaja jättis juhatuse liikmena tasumata maksukohustused, mis määrati maksuotsustega tasumisele. Asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et maksuotsustega määratud maksusummad muutusid sissenõutavaks ajal, mil kaebaja ei olnud enam Flamestor OÜ juhatuse liige; b) arvestades, et ühinemisel maksukohustus läheb üle ühendavale ühingule, peaks maksukohustus olema läinud üle neli korda. Vastutusotsuses puuduvad täpsemad asjaolud, mis võimaldaksid vastavat maksukohustuse üleminekut ja laekumisi ühinemise järgselt äriühingute põhiselt kontrollida. Maksuhalduril tuleb tõendada maksuvõla olemasolu kõigi ahelas osalenud äriühingute maksuarvestuses; c) kaebaja ei saa juhatuse liikme kohustusi intressi tasumisel rikkuda perioodil 21.12.2015-30.01.2018. Nimetatud perioodil arvestatud intress moodustab vastutusotsuse lisa 1 kohaselt 16 402,96 eurot. Kaebaja oli juhatuse liige kuni 21.12.2015; d) maksuvõla sissenõudmine kaebajalt on aegunud. Vastutusotsuse tegemise 3-aastane periood möödus 10.02.2017. Juhatuse liikme süü tahtluse vormis on vastutusotsuses motiveerimata. 6.4 Maksuotsustega määratud maksukohustuste suurus on vaieldav. 03.12.2015 maksuotsuses ja 14.01.2016 maksuotsuses tuvastatud asjaolude ja järeldustega kaebaja ei nõustu. Maksuhalduri seisukoht, et Flamestor OÜ ei ole kontrollitaval perioodil tööjõurendi teenust saanud põhineb kaudsetele asjaoludele antud subjektiivsel hinnangul. Rendiettevõtete käitumine suhtes maksuhalduriga ei ole etteheidetav Flamestor OÜ-le. Maksumenetluses ei tuvastatud, et Flamestor OÜ pidi olema teadlik asjaoludest, et Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ ei omanud registervara ega pangakontot ega esitanud maksuhaldurile teavet ega dokumente. Renditöötajate küsitlemisel ei rakendanud maksuhaldur uurimisprintsiipi objektiivselt. Flamestor OÜ tööjõu rentimisega seotud kulud kataksid arvestuslikult ka töötajatele tasutud kulud koos maksudega. Seega kulude seisukohalt ei saanud kaebaja mingit eelist. Kaebaja ei nõustu ka tulumaksu arvestamise metoodikaga. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete suuruse arvestamisel ei ole maksuhaldur arvestanud väljamaksetes sisalduva maksukohustusega. Maksuhaldur ei ole põhjendanud ja tõendanud, et Flamestor OÜ teadis, et tööjõumaksud tegelikult maksuhaldurile ei laeku. Kaebaja soetas Tarvikurent Estonia OÜ arve alusel ettevõtluseks 4(12)
vajalikku konsultatsiooniteavet. Kaebaja ei nõustu tulumaksu arvestamise metoodikaga, kuna ei ole arvestatud väljamaksetes sisalduva maksukohustusega. 6.5 Kaebaja süü tahtluse vormis on motiveerimata. See, et kaebaja juhitud äriühing arvas alusetult maha sisendkäibemaksu ja oleks pidanud deklareerima tööjõumaksud, ei tähenda, et kaebaja tegutses tahtluse vormis. MTA seisukoht
7.MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. 7.1 Kaebajalt nõutakse OÜ Green Shipping kui Flamestor OÜ õigusjärglaselt maksuvõla tasumist summas 65 923,99 eurot. Kõik vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. OÜ Green Shipping omab kehtivat maksuvõlga, mis ei ole kustutatud ja mis ei ole aegunud. Kaebajalt nõutakse maksuvõlast selle osa tasumist, mis on OÜ-le Green Shipping üle tulnud Flamestor OÜ-lt. Flamestor OÜ maksuvõlg tekkis maksustamisperioodidel jaanuar-aprill 2014 ja november-detsember 2014. Kaebaja oli Flamestor OÜ juhatuse liige 05.06.2008 kuni 21.12.2015, seega maksuvõla tekkimise ajal. Maksusumma aegumistähtaeg ei ole möödunud, kuna tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega. OÜ Green Shipping maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna tema pankrotimenetlus lõppes 22.12.2017 raugemise tõttu. Vastutusotsus on tehtud ajal, mil OÜ Green Shipping oli õigusvõimeline äriühing. 7.2 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et OÜ Green Shipping maksuvõlg ei ole kehtiv. Äriühing on ka praegusel ajal registrisse kantud, st tegemist on õigusvõimelise äriühinguga. OÜ Green Shipping õigusvõime seisukohast ei oma tähtsust, mis ajast alates oli ajutisel pankrotihalduril võimalik taotleda äriühingu registrist kustutamist. Oluline on, et vastutusotsuse tegemise ajal oli tegemist õigusvõimelise äriühinguga. 7.3 Flamestor OÜ ja Mere Tööjõud Tallinn OÜ ei ole eraldiseisvad juriidilised isikud. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg-st 4 ja MKS §-st 35 tuleneb, et äriühingute ühinemise korral on tegemist õigusjärglusega, mis hõlmab ka ühendatava äriühingu maksukohustust. Ühinemine toob kaasa ka sellise maksukohustuse ülemineku, mis oli tekkinud enne ühinemist, kuid tuvastatakse maksuotsusega pärast ühinemist. MKS § 32 kohaselt tekib maksuvõlg ajal, mil maksukohustuslase poolt on tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja intress. Seega tekib maksuvõlg ajal, mil on esitatud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioon, mitte ajal, mil maksuhaldur ebaõigete andmete esitamise maksuotsusega tagantjärele tuvastab. 7.4 Maksuvõla kujunemist on selgitatud vastutusotsuse tabelis 1, vastutusotsuse lisades 1 ja
16.Intressinõue on toodud vastutusotsuse lisas 5. Äriühingute ühinemiste jada käigus ei ole ühendavad äriühingud Flamestor OÜ maksuvõlga tasunud. Intressivõlg on olemuslikult seotud põhivõlaga, s.t kui põhivõlga ei oleks, poleks tekkinud ka intressi tasumise kohustust. Kuna kaebaja tahtliku tegevuse tulemusena tekkis põhivõlg, tekkis ka intressivõlg kaebaja tahtliku tegevuse tulemusena. 7.5 Vastutusotsuses on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja on rikkunud deklareerimiskohustust (vastutusotsuse p 2.1.1), tasumiskohustust (vastutusotsuse p 2.1.2) ning intressi tasumise kohustust (vastutusotsuse p 2.1.3). Vastutusotsuse p-s 2.2 on maksuhaldur tuvastanud kaebaja süü vormi ja vastutusotsuse p-s 2.4 põhjusliku seose kaebaja teo ja õigusvastase tagajärje saabumise vahel. 7.6 Vastustaja nõustub, et kaebajal on õigus vaielda maksuotsusega tuvastatud asjaolude üle ka vastutusotsust 5(12)
vaidlustades, kuid kaebaja ei ole esitanud usutavat versiooni tehingute tegelike asjaolude kohta, ega lisadokumente ja tõendeid, mida maksumenetluses ei esitatud. Seega jääb vastustaja seisukoha juurde, et kaebaja on maksueelise saamise eesmärgil kajastanud tahtlikult oma maksudeklaratsioonides toimumata tehinguid. Seda kinnitavad ka lahendid haldusasjades 3-161263, 3-16-301, 3-15-1586.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud.
9.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastutab OÜ Green Shipping maksuvõla eest. Seoses nimetatud väitega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas Flamestor OÜ maksuvõlg, mis on tekkinud ajal, mil kaebaja oli Flamestor OÜ juhatuse liige, on läbi erinevate äriühingute ühinemiste läinud üle äriühingule OÜ Green Shipping. Lisaks eeltoodule on vaidlus selles, kas kaebaja saab vastutada intressivõla eest perioodil, mil ta ei olnud enam Flamestor OÜ juhatuse liige (21.12.2015 kuni 30.01.2018).
10.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Riigikohtu praktika kohaselt (nt otsus 3-3-1-37-13 p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lgst 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).
11.Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et maksuvõla sissenõudmiseks OÜ Green Shipping vara arvel puudub võimalus. Vastutusotsuse p-st 1 tulenevalt lõpetas kohus 22.12.2017 kohtumäärusega võlgnik OÜ Green Shipping pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning 02.01.2018 esitas vastustaja kohtule taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks, mille kohus 29.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-17-16269 rahuldas. Äriregistri andmetest tulenevalt oli äriühing vastutusotsuse tegemise seisuga (26.07.2018) registris, st tema õigusvõime ei olnud lõppenud (kustutamiskanne on tehtud 05.12.2018). Kaebaja loobus menetluses vastuväitest, mille kohaselt on OÜ Green Shipping kustutamine pärast kuue kuu pikkuse tähtaja möödumist õigusvastane. Seega puudub vaidlus küsimuses, et OÜ Green Shipping oli vastutusotsuse tegemisel õigusvõimeline äriühing. 6(12)
12.Vastutusotsuse punktist 2.1 tulenevalt esines maksuvõlg vastutusotsuse tegemise aja seisuga. Kaebaja leiab, et maksuvõla sissenõudmise eeldused ei ole täidetud 14.01.2016 maksuotsusega nõutavat maksuvõlga puudutavas osas, kuna kaebajalt ei saa nõuda maksuvõlga, mis on määratud Mere Tööjõud Tallinn OÜ-le 14.01.2016 maksuotsusega. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. 12.1 Vaidlustatud vastutusotsusega nõuab MTA kaebajalt OÜ Green Shipping, kui Flamestor OÜ õigusjärglase maksuvõla tasumist osas, milles maksuvõlg on 24.07.2018 seisuga tasumata. Vastutusotsuse punktis 3 toodud tabeli 1 kohaselt on maksuvõlga arvestatud perioodi eest jaanuar 2014 kuni detsember 2014 ning põhivõla suurus on 37 901,14 eurot. Maksukohustuse suurus on tuvastatud Flamestor OÜ-le 03.12.2015 koostatud maksuotsusega, millega kohustati Flamestor OÜ-d tasuma maksusumma 21 482,15 eurot (maksustamisperiood jaanuar kuni aprill 2014) ja Mere Tööjõud Tallinn OÜ-le 14.01.2016 koostatud maksuotsusega, millega kohustati äriühingut tasuma Flamestor OÜ poolt tekitatud maksukohustused summas 16 540,47 eurot (maksustamisperiood november kuni detsember 2014). Vastutusotsuse punktist 2.1 tulenevalt on 03.12.2015 maksuotsusega määratud summast 24.07.2018 seisuga tasumata 21 360,67 eurot. MKS §-st 32 tulenevalt tekib maksuvõlg ajal, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tulenevad maksukohustused. Maksukohustus tekib vahetult seaduse alusel ning maksukohustuse täitmise tähtpäev tuleneb üldjuhul vahetult seadusest. Kohtupraktikas on leitud, et maksuotsusega tuvastatakse, et maksukohustuslane on deklareerinud ja täitnud oma maksukohustused seadusest tulenevast suurusest väiksemas ulatuses ning maksuotsusega ühtlasi kohustatakse haldusakti adressaati täitma oma maksukohustus seadusest tulenevas suuruses. Ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on tasumisele kuuluv maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-48-10 p 16). Maksuhaldur määras 03.12.2015 maksuotsusega ja 14.01.2016 maksuotsusega tasumisele Flamestor OÜ maksukohustused, mis olid tekkinud perioodidel jaanuar kuni aprill 2014 ja november kuni detsember 2014. Kaebaja oli Flamestor OÜ juhatuse liige kuni 21.12.2015, st kuni Flamestor OÜ ühinemiseni Mere Tööjõud Tallinn OÜ-ga. Maksuotsustest tulenevalt on tegemist Flamestor OÜ majandustegevuse tulemusel tekkinud maksukohustustega, mitte Mere Tööjõud Tallinn OÜ majandustegevusest tekkinud maksukohustustega. Seega on õigusliku tähenduseta asjaolu, et 14.01.2016 maksuotsus tehti ajal, mil kaebaja ei olnud enam Flamestor OÜ juhatuse liige ning toimunud oli ühinemine Mere Tööjõud Tallinn OÜ-ga. Oluline on, et tegemist oli Flamestor OÜ maksukohustusega. 12.2 Õige ei ole kaebaja väide, mille kohaselt peab MKS § 96 lg 5 mõistes olema äriühing, kus maksuvõlg asub sama, milles isik on juhatuse liige. MKS § 96 lg 1 tähenduses võib teha vastutusotsuse isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Seega saab sätte tähenduses teha vastutusotsuse isikule, kes vastutab konkreetse maksukohustuste täitmise eest. Säte ei näe ette juhatuse liikme vastutuse lõppemist olukorras, kus maksukohustus läheb üle õigusjärglasele. Seega ei lõpe õigusjärgluse korral ka vastutusotsuse tegemise õigus õiguseellase juhatuse liikme suhtes. ÄS § 391 lõikest 4 ja MKS §-st 35 tulenevalt on ühinemise puhul tegemist õigusjärglusega, mille käigus läheb ühendavale ühingule üle ka ühendatava ühingu maksukohustus, mis on tekkinud enne ühinemist. Nagu kohus eelpool leidis, siis ei oma seejuures õiguslikku tähendust asjaolu, et maksukohustuse kohta tehakse maksuotsus pärast ühinemist. Kuna võimalik on õigusjärglus, siis ei pea MKS § 96 lõike 5 mõttes olema äriühing, kus maksuvõlg asub sama, milles isik on juhatuse liige. Praegusel juhul on Flamestor OÜ maksuvõlad OÜ-sse Green Shipping üle läinud mitmete ühinemiste kaudu, mis on välja toodud vastutusotsuse punktis 1 ja mida kohus siinjuures üle ei korda. Flamestor OÜ ja Mere Tööjõud Tallinn OÜ 7(12)
ühinemine kanti registrisse 21.12.2015, mis tähendab, et ühinemine toimus pärast 03.12.2015 maksuotsuse tegemist Flamestor OÜ-le. Seega läks nimetatud otsusest tulenev maksukohustus üle õigusjärglasele. Kuna enne ühinemist oli MTA alustanud Flamestor OÜ suhtes kontrollimenetlust maksustamisperioodi november-detsember 2014 osas ning koostanud 17.11.2015 ka kontrollakti, milles tuvastas Flamestor maksukohustuse tekkimise enne ühinemist, ei oma tähendust, et 14.01.2016 maksuotsus tehti peale ühinemist ja OÜ-le Mere Tööjõud Tallinn. Nimetatust tulenevalt on õigusliku tähenduseta asjaolu, et kaebaja ei ole kunagi olnud Mere Tööjõud Tallinn OÜ juhatuse liige. Seega saab kaebajalt nõuda ka Flamestor OÜ maksuvõlga, mis on tuvastatud Mere Tööjõud Tallinn OÜ suhtes 14.01.2016 tehtud maksuotsusega. Maksuvõlg on läbi erinevate ühinemiste läinud üle OÜ-le Green Shipping.
13.Kaebaja on vaidlustanud ka vastutusotsusega kaebajalt nõutava maksuvõla suuruse, kuna leiab esiteks, et maksusummad muutusid sissenõutavaks ajal, mil kaebaja ei olnud enam Flamestor OÜ juhatuse liige ning teiseks, et vastutusotsuses puuduvad täpsemad asjaolud ja andmed, mis võimaldaksid vastavalt maksukohustuse üleminekut ja võimalikke laekumisi kontrollida. 13.1 Kohus märkis käesoleva otsuse punktis 12.1, et ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on tasumisele kuuluv maksuvõlg tekkinud hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-48-10 p 16). Seega ei muutu maksuvõlg sissenõutavaks mitte maksuotsuse tegemise hetkest, vaid ajal, mil maksukohustuslase poolt on maksukohustus tähtpäevaks tasumata. Vastav arvestus on toodud vastutusotsuse punkti 3 tabelis 1. Viimane nimetatud tabelis kajastatud kohustus muutus sissenõutavaks 20.01.2015. Seega ei ole ükski kohustus muutunud sissenõutavaks peale 21.12.2015, st peale seda, kui toimus Flamestor OÜ ühinemine ja kaebaja ei olnud enam Flamestor OÜ juhatuse liige. Vastutusotsuse punktis 2 on põhjalikult kirjeldatud kaebaja tegevust Flamestor OÜ juhtimisel ning tema tegevuse seost maksuvõla tekkimisega. Kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 nõustub kohus vastutusotsuses toodud argumentidega ega korda neid siinjuures üle. Seega on asjakohatud kaebaja etteheited, mille kohaselt on maksuhaldur jätnud motiveerimata, kuidas kaebaja jättis juhatuse liikmena tasumata maksukohustused. 13.2 Vastutusotsuse järgi on maksuotsustega tasumisele määratud maksukohustusest seisuga 24.07.2018 tasumata 37 901,14 eurot. Vastustaja esitas koos oma 21.01.2019 kirjaliku vastusega kohtule Flamestor OÜ, Mere Tööjõud Tallinn OÜ, Rainy Day Venture OÜ ja OÜ Verones saldopäringud. Flamestor OÜ 21.12.2015 seisuga esitatud saldopäringult nähtub maksukohustus samas suuruses, nagu seda on kajastatud 03.12.2015 maksuotsuses (vahe 1 sent on ilmselt tekkinud ümardamiste tulemusel). Võrreldes viidatud saldopäringul kajastatud andmeid vastutusotsuse punkti 3 tabelis 1 toodud andmetega nähtub, et vastutusotsusega ei ole nõutud kogumispensioni makseid maksustamisperioodil 01.2014 (38 eurot) ja töötuskindlustusmakseid maksustamisperioodil 01.2014 (summa 88,56 eurot). Samas nähtub vastutusotsusest, et nõutakse töötuskindlustusmaksu tasumist maksustamisperioodi eest 01.2014 summas 5,98 eurot (tasumise tähtaeg 10.02.2014). Seega on viidatud arvestuste võrdluse põhjal tuvastatav maksuvõla 37 901,14 eurot kujunemine. Mere Tööjõud Tallinn OÜ saldopäring kajastab nii Flamestor OÜ maksuotsuses juba kajastatud võlgnevusi kui ka 14.01.2016 maksuotsusega tuvastatud maksukohustusi. Lisandunud on ka intress. Seega on viidatud saldopäringute võrdluse põhjal tuvastatav, et vahepealsel ajal laekumisi ei toimunud, kuivõrd vastupidisel juhul kajastuksid need saldopäringul. Seega ei oma tähendust asjaolu, et saldopäring kannab kuupäeva 25.02.2016. Järgnev Rainy Day Venture OÜ 8(12)
saldopäring kajastab perioodi osas 01.2014 kuni 12.2014 samu andmeid, mida kajastas Mere Tööjõud Tallinn OÜ saldopäring. Maksuhaldur selgitas kohtuistungil, et osas, milles saldopäring kajastab nõuded, mis on tekkinud peale 12.2014 ei oma need asjas puutumust. Viidatud osas ei nõuta kohustuste täitmist kaebajalt ka vastutusotsusega, mistõttu on väide kohtu jaoks aru saadav. Verones OÜ ja OÜ Green Shipping saldopäringult (MTA 12.09.18 vastuse lisa 1) on nähtav, kuidas on Flamestor OÜ maksuvõlgnevust kajastatud igal järgneval saldopäringul. Kuivõrd konkreetsete nõuete saldo ei ole muutunud, siis on selle põhjal üheselt järeldatav, et laekumisi ei ole toimunud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele kaebaja väide, mille kohaselt on maksuhalduri poolt tõendamata maksuvõla olemasolu kõigi ahelas osalenud äriühingute maksuarvestustes. Seega on ühtlasi tuvastatud, et OÜ-le Green Shipping on läinud üle Flamestor OÜ poolt täitmata maksukohustus, mille täitmist nõutakse kaebajalt.
14.Vastutusotsust vaidlustades on kaebaja vaielnud vastu ka maksuotsustega tuvastatud asjaoludele. Kohus leiab, et 03.12.2015 ja 14.01.2016 maksuotsustes on tuvastatud Flamestor OÜ maksukohustus õigesti. Kohus nõustub viidatud maksuotsustes, 03.11.2015 ja 17.11.2015 kontrollaktides ning 26.07.2018 vastutusotsuses toodud seisukohtadega ega korda neid siinjuures üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist. 14.1 Iseenesest on õige kaebaja väide, mille kohaselt ei saa kaebajale ette heita tema tehingupartnerite käitumist tehingute dokumenteerimisel, maksukohustuste täitmisel ja maksuhalduriga suhtlemisel. Maksuhaldur ei ole aga oma järeldusi rajanud üksnes kaebaja väidetavate tehingupartneritega seotud asjaoludele, vaid on hinnanud tehingupartneritega seotud asjaolusid koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega. Mõlema maksuotsuse puhul on maksuhaldur seadnud kahtluse alla asjaolu, et kaebaja ei ole oma väidetavatelt tehingupartneritelt RWT Investeeringute OÜ, TREK Tööjõurent OÜ, Nocturne Grupp OÜ ja Velum Service OÜ-lt tööjõurendi teenust ostnud ning Tarvikurent Estonia OÜ-lt nõustamisteenust saanud. Kõigi viidatud tehingute puhul on teiseks osapooleks Flamestor OÜ, kes on esitanud menetluses tõendeid, mida maksuhaldur on hinnanud. Maksuhaldur on 03.11.2015 kontrollakti punktis 1.1.2.1 ja 17.11.2015 kontrollakti punktis 1.1.2.1 põhjalikult analüüsinud maksumenetluses esitatud ja kogutud tõendeid ning toonud välja tõendite vahel esinevad vastuolud ning jõudnud õigele järeldusele, mille kohaselt ei ole Flamestor OÜ tööjõurenditeenust ja nõustamise teenust saanud ning tegemist on fiktiivsete tööjõurendi lepingute ja arvetega. Kohus nõustub kontrollaktides toodud põhjendustega ja ei korda neid. Seonduvalt Tarvikurent Estonia OÜ arvega märgib maksuhaldur 03.11.2015 kontrollakti punktis 1.2.2.2 põhjendatult, et Flamestor OÜ ei esitanud maksuhaldurile ühtegi tõendit, mis kinnitaks tehingu toimumist ja tehingu sisu. Selliseid tõendeid ei esitanud kaebaja ka vastutusotsuse vaidlustamisel. Seejuures on alusetud ja sisuliselt põhjendamata kaebaja väited, mille kohaselt on maksuhaldur rikkunud renditöötajate küsitlemisel uurimispõhimõtet. Maksuhaldur on esitanud töötajatele küsimusi, mis olid seondunud nende võimaliku töö/rendisuhtega, mida tuleb pidada asjakohasteks küsimusteks (vt nt MTA 12.10.2018 vastuse lisad 25 ja 26). Töötajad on maksuhalduri küsimustele vastanud ning asjaolu, et ütlused ei ole alati kaebaja jaoks soodsad, ei tähenda, et maksuhaldur ei oleks töötajate küsitlemisel olnud objektiivne. Töötajad M. A. ja K. L. on üheselt kinnitanud, et nende ülemuseks oli kaebaja ka peale seda, kui nende ametlikuks tööandjaks ei olnud enam Flamestor OÜ. Eeltoodut kokku võttes on maksuhaldur 03.12.2015 maksuotsuse p-s 2.2.2 ja 14.01.2016 maksuotsuse p-s 2.3.1 ning vastutusotsuse p-des 2.2.2 ja 2.2.3 põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja ei ole tegelikkuses tööjõurendi ja nõustamise teenuseid saanud, tegemist on fiktiivsete arvetega. Väidetavad renditöötajad olid kaebaja enda töötajad. Kuna arved ei vastanud nõuetele, siis puudus Flamestor OÜ-l ühtlasi fiktiivsete 9(12)
arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1). Praeguseks hetkeks on asjaolu, et kaebaja väidetavad tehingupartnerid Baltic Tööjõud OÜ, Simetra Tööjõud OÜ, Tarvikurent Estonia OÜ ja RWT Investeeringute OÜ ei osutanud tegelikkuses teenuseid, tegemist oli majandustegevust mitte omavate äriühingutega ning väljastasid üksnes võltsarveid tuvastatud näiteks haldusasjades nr 3-16-1802, 3-16-1263, 316-301 ja 3-15-1586. 14.2 Maksuhaldur ei ole vastutusmenetluses kaebajale ega maksumenetlustes OÜ-le Flamestor heitnud eraldi ette, et kaebaja jättis kontrollimata Baltic Tööjõud OÜ pangakonto ja registervara olemasolu. Maksuhalduri etteheiteks on, et tehingute asjaolusid arvestades ei ole usutav, et kaebaja ei oleks tehingute fiktiivsusest teadlik olnud. Kohus nõustub maksuhalduriga. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud, et tööjõurendi ja nõustamisteenusega seotud arved ei vasta tegelikkusele. Kaebaja oli Flamestor OÜ juhatuse liige ning tehingute tegemine ning töötajate ümber vormistamine ning fiktiivsete arvete alusel rahaliste vahendite organiseerimine töötajatele palkade maksmiseks RWT Investeeringute OÜ, Capital Transfer OÜ ja Velum Service OÜ pangakontode kaudu sai toimuda üksnes tema teadmisel. Kaebaja pidi Flamestor OÜ juhatuse liikmena omama ülevaadet sellest, kellele ja mille eest tasuti. Seega ei oleks tehingute ahelad saanud toimuda ilma kaebaja kaasabi ja teadmiseta. 14.3 Asjasse puutumatu on kaebaja väide, mille kohaselt kataksid Flamestor OÜ poolt tasutud maksed arvestuslikult töötajatele tasutud kulud koos maksudega. Kaebaja väidete kohaselt sisaldab renditeenusega seotud väljamakse kõiki makse töötasudelt. Esiteks ei nähtu Flamestor OÜ poolt sõlmitud lepingutest sellist kokkulepet. Tööjõurendilepingute (vt nt MTA 12.10.2018 vastuse lisad 20 ja 21) p 5.2 kohaselt lisandub tasule käibemaks, kuid mitte tööjõumakse. Seega tuleb tõlgendada ka lepingute lisades 1 toodud kokkulepet, mille kohaselt „Tunnitasu sisaldab kõiki makse“ selliselt, et tunnitasule lisandub käibemaks. Teiseks kuna tööjõurenditeenust ei ole soetatud, siis ei ole väide ühtlasi asjakohane. Puudub vaidlus, et fiktiivsete arvete alusel teostatud maksed on suuremad, kui need summad, mis on kulutatud töötajatele töötasude välja maksmiseks. Puuduvad aga tõendid, mis kinnitaksid tehingute toimumist ning asjaolu, et kaebaja tahteks oli maksta renditööjõu kasutamise eest selliselt, et kaetud oleksid ka tööjõu kasutamisega seotud maksud. Selline kokkulepe ei ole taolistele õigussuhtele iseloomulik. Olukorras, kus üks isik sõlmib teise isikuga tööjõurendi teenuse lepingu, lepivad pooled kokku tasus teenuse eest. Tööjõumaksude tasumise kohustus on rendile andjal, mitte renditööjõu kasutajal, mistõttu ei mõjuta õigussuhe tööjõu kasutaja tulumaksu tasumise kohustust. Olukorras, kus tehingud oleksid toimunud, ei oleks Flamestor OÜ pidanud kandma tööjõumaksude tasumise kohustust ning tegemist oleks ettevõtlusega seotud kuludega. Praegusel juhul see nii ei ole. Arved olid vormistatud vaid selleks, et jätta mulje tööjõurendist, kuigi sisuliselt tööjõu rentimist ei toimunud. Sellest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult lugenud fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotuks (TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3). Maksuhaldur ei ole seejuures lugenud ettevõtlusega mitteseotud kuluks kogu fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamaksete summat (40 542,79 + 37 734 eurot), vaid on arvestanud väljamaksetest maha summa (9383,20+4691,6 eurot), mille osas on tuvastatud, et see jõudis kokkuvõttes Flamestor OÜ töötajateni töötasu väljamaksetena (vastutusotsuse maksuotsuse p-d 2.2.2 ja 2.2.3). Ülejäänud osas puudub aga alus hinnata väljamakseid ettevõtlusega seotuks, kuivõrd Flamestor OÜ ega kaebaja ei ole tõendanud teenuse saamist.
10(12)
15.Kaebaja on esitanud kaebuses väite, mille kohaselt ei saa kaebaja rikkuda MKS § 8 lg 1 kohaselt juhatuse liikme kohustusi intresside tasumisel perioodil 21.12.2015-30.01.2018, ehk ajal, mil ta ei olnud enam juhatuse liige. Kaebaja leiab, et sellest tulenevalt on põhjendamatu intressinõue nimetatud perioodi eest summas 16 402,96 eurot. Kohus leiab, et kaebaja seisukoht on õige. MKS § 8 lg 1 sätestab, et seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 näeb ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohtupraktikas on leitud, et MKS §-des 38-42 reguleeritud kolmanda isiku vastutuse tekkimise aluseid ei saa tõlgendada laiendavalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2018 otsus nr 3-17-2112 p 7). Samuti on kohtupraktikas leitud, et tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on iseenesest küll maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus MKS § 31 lg 1 p 5 ja § 115 lg 1 mõttes, kuid ka selle kohustuse osas tuleb eraldiseisvalt hinnata, kas esinevad MKS § 8 lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatud vastutusotsuse alused ning seadusjärgse esindaja vastutus intressivõla eest saab järgneda vaid juhul, kui ta on jätnud intressi tasumise kohustuse tähtaegse ja täieliku täitmise süüliselt korraldamata. Isikul ei ole reeglina võimalik korraldada maksuvõlalt arvestatava intressi tasumise kohustuse täitmist maksukohustuslase vara arvel, kui tal puudub volitus maksukohustuslast esindada ja käsutada tema vara, mistõttu ei saa tal olla ka vastavat kohustust, mille rikkumisele võiks järgneda solidaarvastutus tekkiva maksuvõla eest. Maksuhaldur ei ole praeguses asjas väitnud, et kaebaja oleks ka peale Flamestor OÜ ühinemist 21.12.2014 jätkanud faktiliselt juhatuse liikme kohustuste täitmist MKS § 8 lg 1 tähenduses. Seda ei kinnitanud kaebaja ka kohtuistungil. Seega ei saa kaebaja vastutus tuleneda ka MKS § 40 lg-st 11 . Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei saa vastutada intressikohustuse täitmist perioodil, mil ta ei olnud enam Flamestor OÜ juhatuse liige, st perioodil 22.12.2015 kuni 30.01.2018. Kaebaja oli juhatuse liige kuni 21.12.2015. Vastutusotsuse lisaks 16 oleva tabeli kohaselt on intress perioodi eest kuni 21.12.2015 11 619,89 eurot. Seega saab kaebajalt vastutusotsusega nõutav intressikohustuse suurus olla 11 619,89 eurot. Seega kuulub vastutusotsus tühistamisele osas, milles kaebajalt nõutakse intressikohustuse täitmist (28 022,85-11 619,89) 16 402,96 euro ulatuses. Seega on kaebaja vastutuskohustuse suurus 49 521,03 eurot (37 901,14+11 619,89).
16.Lisaks maksuvõla tekkimise põhjuste vaidlustamisele leiab kaebaja, et maksuhaldur on tuvastanud kaebaja süü ebaõigesti. Kaebaja leiab, et juhatuse liikme süü vorm tahtluse vormis on vastutusotsuses täielikult motiveerimata. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. 16.1 MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja juhul, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vaidlusaluses vastutusotsuses (p 2.2) on maksuhaldur kajastanud ja tuvastanud kaebaja süü vormi tahtluse näol (VÕS § 104 lg 5). Vastutusotsuse punktis 2.1.1 ja punktis 2.1.2 on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust jättes tagamata Flamestor OÜ MKS-ist ja maksuseadustest tuleneva deklareerimis- ja tasumiskohustuse täitmise. Samuti on kaebaja jätnud tagamata MKS § 8 lg-st 1 tuleneva rahalise kõrvalkohustuse (intressi arvestamise ja 11(12)
tasumise kohustuse). Äriühingu juhatus peab tagama maksudeklaratsioonides õigete andmete esitamise ning äriühingul piisava vara olemasolu, et maksunõue oleks võimalik reaalselt täita. 16.2 Maksuhaldur on vastutusotsuse punktides 2.2.1 kuni 2.2.3 põhjalikult analüüsinud kaebaja tegevusega seotud üldisi asjaolusid ning toonud välja kaebaja tegevuse Flamestor OÜ juhatuse liikmena asjaomaste maksustamisperioodide lõikes. Maksuhaldur on seejuures põhjendanud oma seisukohta, miks tegutses kaebaja fiktiivsete tehingute tegemisel ning maksude deklareerimata ja tasumata jätmisel teadlikult ning tööandja vahetumine toimus maksueelise saamise eesmärgil. Kaebaja soovis küll suurendada töötajate töötasu, kuid vältida sellega kaasnevat maksukohustust läbi tegelikkusele mittevastavate rendisuhete loomise. Samuti lubas kaebaja äriühingu juhatuse liikmena arvestada sisendkäibemaksu arvete alusel, mis tegelikkuses ei vastanud nõuetele. Kohus nõustub, et sellisel viisil äriühingu juhtimine, so vale ettekujutuse loomine maksukohustuse vähendamise eesmärgil ning võltsarvete kajastamine äriühingu maksuarvestuses saab olla üksnes tahtlik tegu. Kaebaja ei ole ka väitnud, et talle ette heidetavate tehingute tegemine toimus kaebaja teadmata ning et tal puudus juurdepääs ettevõtte arvelduskontole ja dokumentidele. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kohaldamisele kuulub 5-aastane aegumistähtaeg.
17.Kohus leiab, et asjas on ka tuvastatud, et kaebaja poolse rikkumise ja Flamestor OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest ilma kaebajale etteheidetava tegevuseta ei oleks saanud tekkida olukorda, kus äriühingule oleks tehtud maksuotsus. Kaebaja rikkumiste puudumisel oleks olnud välditav maksuvõla tekkimine kogusummas 37 901,14 eurot, mille sissenõudmine Flamestor OÜ-lt on muutunud võimatuks. Seega esineb kaebaja poolsete rikkumiste ja Flamestor OÜ maksuvõla vahel põhjuslik seos. Kui kaebaja tegevuse tulemusel ei oleks tekkinud maksuvõlga, oleks olnud välditav ka intress.
18.Kokkuvõttes kuulub vastutusotsus tühistamisele osas, milles kaebajalt nõutakse intressikohustuse täitmist (28 022,85-11 619,89) 16 402,96 euro ulatuses Kohus rahuldab selles osas kaebuse ja tühistab vastutusotsuse osaliselt. Seega on kaebaja vastutuskohustuse suurus 49 521,03 eurot (37 901,14+11 619,89), millises osas jääb kaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUD
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 765 ja kandnud kulutusi õigusabile summas 3979,50 eurot. Arvestades töötunni hinda 125 eurot tund, millele lisandub käibemaks, on õigusabi osutatud 31,83 tunni ulatuses. Esindajakulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 1) on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 1). Arvestades asja mahukust ja keerukust ning menetluse käiku peab kohus menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuteks. Arvestades, et vaidlusaluse vastutusotsusega kohustati kaebajat tasuma maksukohustus summas 65 923,99 eurot ning sellest on tühistatud maksu määramine 16 402,96 euro ulatuses, s.o ligikaudu 26% ulatuses, tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu (765+3979,50 x 26%) 1233,57 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Osaliselt ühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 8.11.2019 kohtuotsusega. 12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.