Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-852
Haldusasi
AUTOKS TC OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 28.03.2018 korralduse nr 460-k tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AUTOKS TC OÜ, volitatud esindaja adv Martin Männik Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Karel Raudmann Kolmas isik – OÜ Tabal, volitatud esindajad v.adv Helvia Räägel ja v.adv Raul Keba
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AUTOKS TC OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AUTOKS TC OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
28.septembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-852 muutmata.
2.Mõista AUTOKS TC OÜ-lt OÜ Tabal apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 672 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.05.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-18-852 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AUTOKS TC OÜ-le kuulub Kadaka tee 183a, Tallinn kinnistu.
2.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 28.03.2018 korraldusega nr 460-k Mustamäe linnaosas asuva 1,74 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1, 187d/1 ja 187e/1 kinnistute detailplaneeringu (OÜ SIRKEL&MALL töö nr 55-09, DP). DP koostamise eesmärk on moodustada Kadaka tee 185, Kadaka tee 185a, Kadaka tee 185c, Kadaka tee 187a/1, Kadaka tee 187d/1 ja Kadaka tee 187e/1 kinnistutest neli uut krunti: üks 65% äri- ja 35% tootmismaa sihtotstarbega krunt, millele määratakse ehitusõigus kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega hoone rajamiseks ning 1-korruselise hoone rekonstrueerimiseks, üks ärimaa sihtotstarbega krunt, millele määratakse ehitusõigus 1korruselise hoone ehitamiseks ning kaks ärimaa sihtotstarbega krunti, millele ehitusõigust ei määrata. Lisaks on DP-s lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.
3.AUTOKS TC OÜ esitas 27.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse korralduse tühistamiseks. DP mõjutab otseselt kaebaja kinnistu kasutamist, sh nii vee ja kanalisatsiooniga varustamise kui ka kinnistu hoonestamise võimaluste osas. DP seab kaebaja kinnistu kasutamisele kitsendusi ning korraldus ja DP materjalid on vastuolulised. DP seletuskirja p-s 4.13 on tuleohutusnõuete puhul märgitud, et tuleohutuskuja on 8 m ning selle mittetäitmisel tuleb kasutada tulekindlust suurendavaid abimeetmeid, kinnisel hoonestamisviisil tulemüüri. Seega nähtub DP seletuskirjast, et võimalikuks ei ole peetud tuleohutuse seaduse alusel antud siseministri 30.03.2017 määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22 lg-s 2 sätestatud tuleohutuskuja vähendamist. Kuivõrd Kadaka tee 183a kinnistu on nii Kadaka tee 185 kinnistu põhja- kui ka idapoolsel küljel hoonestatud ning olemasolev hoonestus on kinnistu piirile lähemal kui 8 m, ei ole Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a kinnistu piirile ehitise püstitamisel nõutavat tuleohutuskuja võimalik järgida. Seega on sellise kava realiseerimiseks nõutav muude tuleohutusabinõude rakendamine. DP seletuskirja p 4.4. näeb ette, et Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a kinnistu piiril kulgevad hoone seinad peavad täitma tulemüüri funktsiooni ning vastama tulemüürile esitatavatele nõuetele. Selline tulemüür kinnistute vahelise piiri kahel küljel oli kantud ka DP 14.08.2007 joonisele, millele kaebaja andis oma kooskõlastuse. DP kehtestamisel avaldatud DP põhijoonisel on tulemüür kinnistute piirile kantud üksnes Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsel küljel, põhjapoolsel küljel aga mitte. Seega ei nähtu DP põhijooniselt ühe DP seletuskirja kohaselt nõutava tulemüüri rajamine ning DP seletuskiri ja põhijoonis on omavahel vastuolus. DP seletuskirjaga on vastuolus ka korralduse eelnõu seletuskiri, millest tulenevad korralduse sissejuhatava osa kohaselt korralduse põhjendused. Korralduse andmisel on ekslikult lähtutud 2(9)
3-18-852 sellest, et Kadaka tee 185 kinnistule kavandatud hoone rajamine kinnistu piirile ei toimu põhjapoolses küljes, vaid üksnes idapoolses küljes, kuigi DP põhijooniselt on selgelt näha vastupidine ning see on kajastatud ka DP seletuskirjas. Seega esineb Kadaka tee 185 kinnistu põhjapoolsele piirile tulemüüri rajamise kohustuse osas korralduse ja DP vastuolu, mille tõttu ei vasta korraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-s 1 sätestatud nõudele. Kadaka tee 185 kinnistu põhjapiirile hoone püstitamine ilma tulemüüri rajamiseta on lahendus, millele kaebaja ei ole oma kooskõlastust andnud, väide DP kooskõlastamisest kaebaja poolt korralduse eelnõu seletuskirja lk-l 3 on ebaõige ja eksitav. Tegemist oleks kaebaja õigusi kahjustava planeeringulahendusega, kuna tuleohutuskuja jääks täies ulatuses kaebaja kinnistule ja see piiraks tulevikus oluliselt tema võimalusi oma kinnistu hoonestamiseks. Isegi kui kaebajal oleks võimalik kujast tulenevaid mõjusid leevendada tulemüüri rajamisega kinnistute piirile, oleks põhjendamatu, kui tulemüüri rajamise korraldamise ja sellega seotud kulude kandmise kohustus jääks kaebajale, mitte DP-st huvitatud isikule. Seetõttu tuleks korraldus tühistada ka juhul, kui asuda seisukohale, et käsitletud vastuolu DP materjalide ja korralduse vahel korralduse tühistamist ei tingiks. Kehtestatud DP on täiendavalt õigusvastane Kadaka tee 183a kinnistu vee ja kanalisatsiooniga varustamise lahenduse puudumise tõttu. DP seletuskirja p-i 4.10. „Tehnovõrgud“ alap-s 4.10.1 „Veevarustus“ on lk-l 15 märgitud, et olemasolev kinnistu Kadaka tee 183a olmevee ühendus tuleb taastada. Samasisuline märkus on esitatud olmekanalisatsiooni osas seletuskirja alap-s 4.10.2 lk-l 16. DP põhijoonisel ei ole olemasolevat Kadaka tee 183a olmevee ja kanalisatsiooni torustikke aga näidatud. Samuti puudub tehnovõrkude koondplaanilt lahendus Kadaka tee 183a olmevee ja -kanalisatsiooni ühenduste taastamise osas, mida DP seletuskiri planeeringulahenduselt selgelt nõuab. Seetõttu kahjustab kehtestatud planeeringulahendus kaebaja huve ja õigusi.
4.Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. DP põhijoonisel on tulemüür Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a kinnistute piiril märgitud tõesti ainult Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsele küljele ning jäänud märkimata põhjapoolsele küljele. Samas on põhijoonise tabelis „Kruntide ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded“ märgitud, et krundi piiril paikneva hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades. Järelikult nähtub põhijooniselt, et tulemüür tuleb rajada. Tulemüüri rajamise kohustus nähtub ka DP seletuskirja p-i 4.4 teisest lõigust. Tulemüüri tingmärgi puudumine joonisel on tehniline eksimus, mis tulemüüri rajamise kohustust ei mõjuta. DP põhijoonist ja seletuskirja koos vaadates ei saa tekkida kahtlust, et tulemüür tuleb rajada nii Kadaka tee 185 kinnistu ida- kui ka põhjapoolsele küljele. Korraldusega on hoone ehitamise puhul ette nähtud tulemüüri rajamine ulatuses, milles hoone jääb kinnistute piirile. Vahetult DP-st ei tulene ehitusõigust. Ehitusseaduse (EhS) §-st 38 tulenevalt on ehitamiseks vajalik ehitusluba. Ehitusloa saamise eelduseks on ehitusprojekt, milles toodud lahenduste vastavust ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele, sh tuleohutusnõuetele, hindab kohalik omavalitsus ehitusloa menetluses. Ehitise tuleohutuse osa hindab ehitusloa menetluses Päästeamet. On ilmne, et tulemüüri tingmärki puudutav küsimus ei mõjutanud DP kehtestamise otsustust. Tegemist ei ole sisulise veaga. Kaebaja õigused võiksid saada kahjustatud, kui kolmas isik ei järgi ehitamisel tuleohutuse nõudeid. Kadaka tee 183a kinnistu varustamist vee ja kanalisatsiooniga ei saa lahendada vaidlusaluse DP-ga, kuivõrd Kadaka tee 183a kinnistu ei jää DP alasse.
5.OÜ Tabal palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes Tallinna linna seisukohtadega. Korralduses on märgitud, et piiripoolsele küljele tuleb rajada tulemüür, mistõttu ei oleks 3(9)
3-18-852 kolmandal isikul lisaks ehitistele esitatavatele nõuetele ka DP alusel võimalik ehitada DP kohaseid hooneid ilma, et järgitaks korraldust ja EhS-s ning muudes õigusaktides ehitamisele ning ehitistele esitatavaid nõudeid. Vastustaja esitab EhS § 42 lg 7 p-st 2 lähtudes võimaliku ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks muu hulgas kaebajale, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Samuti puudub põhjus kahelda, et kaebaja tõstatatud ohutusalaste argumentide valguses kontrollib vastustaja iseäranis hoolikalt asjakohase ehitusloa väljastamisel ehitamise ja ehitise ohutusega seotud küsimusi ning palub ehitusprojekti kooskõlastada Päästeametiga. Seega on kaebajal võimalik vastustajale esitada kõik oma kahtlused ehitusprojekti ohutuse osas ehitusloa menetluses. Kaebaja ei ole DP menetluses joonise ebatäpsusele tähelepanu juhtinud. Tulemüüri tingmärk hoone põhjapoolsel küljel puudus juba sellelt põhijooniselt, mis oli esitatud 07.09–21.09.2015 toimunud avalikule väljapanekule ning mille osas toimus avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu 03.11.2015. Kolmas isik on juba 2017. a oktoobris koostanud kõnealuse piirini kavandatud uue hoone arhitektuurse eskiisi, mida on ka kaebajale tutvustatud. Antud lahendus näeb ette tulemüüri kogu kinnistute vahelisel piirialal, kuhu uus hoone ulatub, sh põhjakaares. Pooled mõistavad ühtemoodi tulemüüri rajamise vajadust ning antud teema on juba järgmise projekteerimisetapiga lahendatud. Asendiplaanilt nähtub, et tulemüür on ette nähtud nii hoone ida- kui ka põhjapoolsesse külge. Samuti nähtub tulemüür 3D-visualiseeringust ning vaadetest. Kadaka tee 183a kinnistu varustamist vee ja kanalisatsiooniga ei saagi lahendada vaidlusaluse DP-ga, kuivõrd Kadaka tee 183a kinnistu ei jää DP alasse. Vastavat küsimust ei ole ette nähtud DP lähteülesandes. Praegu saab kaebaja kinnistu vett kolmanda isiku kinnistult vaid kolmanda isiku vastutuleku tõttu. Mingit lepingulist või seadusest tulenevat alust nõuda oma kinnistu vee- ja kanalisatsiooniteenusega varustamist kolmandalt isikult kaebajal ei ole.
6.Tallinna Halduskohus jättis 28.09.2018 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2050 eurot ning jättis kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus menetlusosalistega, et DP põhijoonisel (09.11.2017) on tulemüür joonisele märgitud Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsel küljel ja puudub põhjapoolsel küljel. Samas on põhijoonise tabelis arhitektuurinõuete all tulemüüri kohta märge, et „krundi piiril paikneva hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades.“ Lisaks on DP seletuskirja p-s 4.13 tuleohutusnõuete juures märgitud, et tuleohutuskuja on 8 m ning selle mittetäitmisel tuleb kasutada tulekindlust suurendavaid abimeetmeid, kinnisel hoonestamisviisil tulemüüri. Ka korralduse seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et „joonise Põhijoonis alusel tuleb tulemüür rajada Kadaka tee 185 kinnistul asuva 1-korruselise hoone (põhijoonisel tähistatud HOONE B) ja krundi positsioon 2 vahelisele piirile ning olemasoleva 1-korruselise hoone ja Mäealuse tn 12 kinnistu põhjapoolses osas asuva katlamaja vahele“ (vt seletuskirja lk 9, 3. lõik). Kuna põhijoonise kirjeldav materjal kohustab rajama kinnistute vahele tulemüüri, võib eeldada, et tegemist on tehnilise eksimusega. Erandjuhtudel võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Sellisel juhul võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata. Tõendamiskoormus küsimuses, kas kohtumenetluses esitatud põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, on haldusorganil. Nii vastustaja kui ka kolmas isik kinnitasid kohtule, et piiripoolsetele külgedele on ette nähtud tulemüür, kuna tulemüüri rajamise nõue on nii DP kui ka korralduse seletuskirjas märgitud. Seega asjaolu, et põhijoonisele on jäänud ekslikult 4(9)
3-18-852 märkimata tulemüüri osaline asukoht, ei tähenda, et kolmandal isikul puudub tulemüüri rajamise kohustus, millest tulenevalt ei ole üksnes kaebaja viidatud asjaolu tõttu haldusakt õigusvastane. Tulemüüri rajamise kohustus kolmandale isikule tuleneb ka EhS §-st 38 ning § 42 lg 7 p-st 2, mistõttu ei ole korraldusega rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud DP ei hõlma kaebajale kuuluvat kinnistut, mistõttu ei ole kaebajat puudutava torustiku märkimine plaanile DP käigus vajalik. Kaebaja omandiõigused on vaidlustatud DPga kaitstud. DP seletuskirja p-s 4.10.1 on välja toodud, et olemasoleva kinnistu Kadaka tee 183a olmevee ühendus tuleb taastada ning alapeatükk lõpeb tõdemusega, et kinnistusiseste trasside asukoht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. P-s 4.10.2 on märgitud, et olemasolev kinnistu Kadaka tee 183a olmekanalisatsiooni ühendus tuleb taastada ning kinnistusiseste trasside asukoht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Seega lahendatakse kaebaja püstitatud küsimus edasise ehituslubade väljastamise (menetluse) käigus. Kuna DP koosneb muu hulgas ka seletuskirjast, millest tuleb ehitise püstitajal lähtuda, ei saa kolmas isik eirata korraldust, et olemasolevad vee- ning kanalisatsiooniühendused Kadaka tee 183a kinnistule tuleb taastada. Kolmas isik seda ka ei eita. Samuti on vastustaja seisukohal, et kolmandale isikule kuuluva olemasoleva torustiku likvideerimiseks on vajalik ehitusluba ning EhS § 44 lg 1 p-st 4 tulenevalt ei saa tekkida olukorda, et kaebaja kinnistul ei taastata vee- ja kanalisatsiooniühendusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Autoks TC OÜ palub 29.10.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. Kaebaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda ning märkida otsuses, et menetluskuludelt kuulub otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasumisele viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Halduskohtu põhjendused tulemüüri osas ei kõrvalda DP materjalide vastuolusid. Halduskohus on arusaamatul põhjusel jätnud käsitlemata vaidlustatud korralduse eelnõu seletuskirja p-s 4 esineva vea kavandatud hoone asukoha osas, mille kohaselt toimuks kavandatud hoone püstitamine kinnistute piirile üksnes Kadaka tee 185 kinnistu idaküljes. Kohtu viidatud korralduse eelnõu seletuskirja lk 9 kolmas lõik tulemüüri osas ei puuduta mingil moel Kadaka tee 185 ja 183a kinnistute piirile kavandatud hoonet ja selle tulemüüride rajamist. DP põhijoonise graafilise osa ja tabelis arhitektuurinõuete osas esitatud vastuolu pinnalt ei saa asuda seisukohale, et tulemüüri mittenäitamine Kadaka tee 185 kinnistu põhjaküljel on tehniline eksimus. Tegelikkuses kajastab korralduse eelnõu seletuskiri tulemüüri rajamise kohustust ebaõigesti, kuna selle kohaselt paikneks kavandatud hoone kinnistute piiril üksnes ühe küljega. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks kohus leiab, et vastustaja on juba DP kehtestamisel lähtunud kohtumenetluses avaldatud seisukohtadest. Otsustavat tähtsust DP mõistetavuse ja sellest tulenevate nõuete osas ei saa omistada sellele, et vastustaja ja kolmas isik on kohtumenetluse käigus avaldanud, et tulemüür tuleb rajada ka Kadaka tee 185 kinnistu põhjaküljele. DP materjalid peavad olema (ilma vastustaja selgitusteta) arusaadavad ka mistahes kolmandale isikule. DP arusaadavuse ja selle materjalide omavaheliste vastuolude tõttu on asjakohatu osundada sellele, et kolmas isik on kohtuvaidluses avaldanud nõustumist tulemüüri rajamise nõutavusega. DP kõnealust puudust ei saa seetõttu lugeda korralduse tühistamist mittetingivaks puuduseks HMS § 58 mõistes. Tulemüüri rajamise regulatsiooni olemasolu seaduses ei tähenda, et tulemüüri rajamist ei tuleks DP-s käsitleda või selle osas DP materjalides esinevad vastuolud ei oma tähtsust. Tulemüüri rajamine ei ole tuleohutuse nõuete täitmise ainus abinõu. Ka EhS § 38 ja § 42 lg 7 p 2 regulatsioonist ei tulene, et omavahel 5(9)
3-18-852 vastuolus olevate materjalidega ja ebaselge DP ei riku kaebaja õigusi. Ehitusloa menetlusse kaasamine ei muuda olematuks DP puudusi ega muuda õigusvastast haldusakti õiguspäraseks. Halduskohtu seisukohad ei kinnita DP puuduste mitteesinemist Kadaka tee 183a vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse osas. DP joonistel kõnealuste trasside puudumine planeeringuala hulka kuuluvatel kinnistutel ei ole õigustatav sellega, et kaebajale kuuluv Kadaka tee 183a kinnistu ei kuulu DP alasse. Kui DP seletuskirja kohaselt (p-d 4.10.1 ja 4.10.2) tuleb taastada kaebaja kinnistu vee- ja kanalisatsiooniga varustamiseks vajalik ühendus, peab DP-s olema ka näidatud, millisel viisil see toimub. Kolmanda isiku seisukohtade põhjal puudub kaebajal veendumus, et kolmas isik nõustub Kadaka tee 183a kinnistu vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamise kohustuslikkusega. Kinnistusiseste trasside asukoha täpsustamiseks ehitusprojekti staadiumis peaks DP joonistel olema näidatud esialgne trasside kulgemise lahendus. Ehitusloa taotlemisel hinnatakse projekti nõuetekohasust, mille juures omakorda hinnatakse projekti vastavust DP-le. EhS lisast 1 nähtuvalt on veevärgi ja kanalisatsioonitorustiku lammutamiseks üldjuhul vajalik ehitusteatise esitamine, mitte ehitusloa taotlemine, mistõttu viide kaebaja õiguste kaitsele tulenevalt EhS § 44 lg 1 p-st 4 võib osutuda sisutuks. Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja vastuväidet kolmanda isiku menetluskulude nimekirjale ega ole õigusabikulude kolmanda isiku kasuks väljamõistmist kohaselt põhjendanud. Tegemist ei ole sedavõrd keeruka haldusasjaga, mis õigustaks mitme lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg-st 3 tulenevalt tuleks jätta kolmanda isiku kasuks välja mõistmata ühe lepingulise esindaja õigusabiga seotud kulud.
8.Tallinna linn palub 29.11.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja on juba varasemalt viidanud, et kõiki dokumente (korraldust, korralduse seletuskirja, DP põhijoonist ja selle seletuskirja) tuleb vaadelda kogumina. Halduskohtu otsuses viidatud korralduse eelnõu seletuskirja lk 9 kolmas lõik on kohtu lisaviide sellele, et tulemüüri rajamine on vajalik, kuna DP-s tähistatud HOONE B puhul on märgitud, et krundi positsioon 2 vahelisele piirile ning olemasoleva 1-korruselise hoone ja Mäealuse tn 12 kinnistu põhjapoolses osas asuva katlamaja vahele tuleb tulemüür rajada. HOONE B on sarnaselt Kadaka tee 185 HOONE A-ga ümbritsetud hoonete või tulevaste hoonetega ja ei saa olla olukorda, et HOONE A põhjapoolse külje puhul ei tulene tulemüüri rajamise kohustust. Kaebaja viidatud vastuoludele seoses tulemüüriga teistes DP materjalides (DP põhijoonise krunditabel, DP seletuskirja p-d 4.4 ja 4.13 ning korralduse seletuskiri) on vastustaja ja kolmas isik esitanud vastuse juba varasemalt, mistõttu on arusaadav, et kohus on otsuse teinud lähtudes eelpool nimetatud materjalidest. Kaebaja viidatud dokumentidest ei ole tulemüüri nõuet nimetatud vaid DP põhijoonise graafilises osas ja korralduse seletuskirja p-s 4. Ülejäänud dokumentidest on selgelt aru saada, et tulemüüri rajamise nõue on olemas. Seetõttu on kohus otsuse p-s 15 ka viidanud, et põhijoonise kirjeldav materjal kohustab rajama kinnistute vahele tulemüüri. Tulemüüri nõue kujuneb välja ehitusloa menetluses. Tulemüüri nõude kohustuslikkus on arusaadav, kui vaadelda DP materjale kogumis (PlanS § 3 lg 2). On iseenesest mõistetav, et ükskõik milline kolmas isik, kes soovib realiseerida DP-s kavandatut, tutvub kõikide dokumentidega, mis moodustavad ühtse terviku. Seega ei saa tekkida olukorda, et tulemüüri rajamise nõue Kadaka tee 185 kinnistu hoone põhjaküljele jääks arusaamatuks. Vastustaja ja kolmanda isiku ühtne arusaam tulemüüri rajamise nõudmisest viitab sellele, et tulemüüri rajamise kohustusest ka Kadaka tee 185 kinnistu hoone põhjaküljele on lähtutud DP 6(9)
3-18-852 koostamise algatamisest alates. Tulemüüri tingmärki puudutav küsimus ei mõjutanud DP kehtestamise otsustust ja tegemist ei ole sisulise veaga. Seega võib kohus jätta HMS § 58 alusel põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata. Vastustaja nõustub, et tulemüüri rajamine ei ole tuleohutuse täitmise ainus abinõu, kuid DP seletuskirja p-s 4.13 on tuleohutusnõuete all selgelt välja toodud, et kinnisel hoonestamisviisil tuleb kasutada tulemüüri. EhS § 38 ja § 42 lg 7 p 2 ei reguleeri tulemüüri rajamist. Tegemist on materiaal- ja menetlusõiguslike normidega, millest tulenevalt jõutakse tuleohutuse nõuete seaduslikule järgimisele. Kaebaja kinnistu ei kuulu DP planeeringualasse. Seetõttu on arusaadav, et DP-s ei ole märgitud Kadaka tee 183a kohta vee ja kanalisatsiooniga varustamise torustikku. DP-s on välja toodud, et kinnistusiseste trasside asukoht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Kuna kaebaja kinnistu ei kuulu planeeringualasse, siis ei ole ühtegi põhimõttelist lahendust sellele maa-alale tehtud. Seega on ainetu nimetada planeeringulahendust seetõttu puudulikuks. Kuna olemasoleva DP vee- ja kanalisatsioonivarustamise lahendamisel on vajalik ehitusluba, siis EhS § 44 lg 1 p-st 4 tulenevalt ei saa tekkida olukorda, et kaebaja kinnistul ei taastata vee- ja kanalisatsiooniühendusi.
9.OÜ Tabal palub 29.11.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. DP põhijoonisele tulemüüri Kadaka tee 185 kinnistu põhjapoolsele küljele märkimata jätmine on tehniline eksimus. See ei tähenda, et kolmandal isikul puudub tulemüüri rajamise kohustus. DP materjalide ja korralduse osas ei esine selliseid vastuolusid, mis annaksid kolmandale isikule võimaluse ehitada hoone ilma tulemüüri rajamata ja võiksid kahjustada kaebaja õigusi. DP lahendus ja vaidlustatud korraldus on selged ning mõistlikult ei saa tekkida küsimust sellest, kas tulemüür rajatakse või mitte. Tulemüüri rajamise teema on juba järgmise projekteerimisetapiga lahendatud ja tulemüür on ette nähtud nii ida- kui ka põhjapoolsesse külge (vt 04.06.2018 vastuse lisa 2). Kuna DP ei hõlma kaebaja kinnistut, siis ei olnud kaebajat puudutava torustiku märkimine plaanile DP käigus vajalik. Kaebaja kinnistu vee ja kanalisatsiooniga varustamise küsimust ei ole ette nähtud ka DP lähteülesandes. Vaidlustatud korraldus ei piira kuidagi kaebaja õigust taotleda liitumist kolmanda isiku valduses oleva tehnovõrguga. Arusaamatu on kaebaja väide, et kolmas isik on kohustatud tagama kaebaja kinnistu vee- ja kanalisatsiooniühenduse toimimise ja taastamise. Kolmas isik ei ole vee-ettevõtja, kellel oleks selline kohustus. DP seletuskirja kohaselt on kaebajal võimalik vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamise tingimuste üle läbi rääkida, sh taotleda tehnilisi tingimusi ja teostada projekteerimist kaebajale vajaliku vee- ja kanalisatsiooniühenduse loomiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Tuleb möönda, et DP põhijoonisel on tehniline ebatäpsus osas, mis puudutab hoone A põhjapiiril tulemüüri puudumist. Samuti on puudulik korralduse seletuskirja p 4, mida lugedes võib aru saada, justkui kõnealune hoone ei ulatuks krundi piirini põhja poolt ja seega sinna pole tulemüüri ette nähtud. Eeltoodud ebakõlad aga ei riku kaebaja õigusi ega too kaasa DP 7(9)
3-18-852 kehtestamise tühistamist, sest planeerimisdokumente koosmõjus vaadeldes on selge, et ka hoone põhjapoolsele küljele, mis asub krundi piiril, tuleb ühemõtteliselt rajada tulemüür. DP põhijoonise arhitektuurinõuete osas on selgelt kirjas, et krundi piiril paikneva hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades. Sama on kirjas DP seletuskirja p-s 4.4 lausa kahel korral – krundi piiridel paiknevad hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades (p 4.4 2. lõik); krundi piiril paikneva hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades (p 4.4 3. lõik). Puudub igasugune loogiline alus arvata, et need märkused kehtiksid üksnes hoone B puhul, sest ka DP seletuskirja p-s 4.13 (tuleohutusnõuded) on üldklauslina märgitud, et tuleohutuskuja 8 m mittetäitmisel tuleb kinnisel hoonestamisviisil kasutada tulemüüri. Ehkki halduskohtu otsuse p-s 14 toodud viide korralduse seletuskirjale (lk 9 3. lõik) on ebatäpne, viidates hoopis hoonele B ja selle piiride ja tulemüüridega seonduvale, näitab DP seletuskirja p 4.13 üldklausel üheselt kogu DP ala kontekstis, et kõigi kinnistu piirile ehitatavate hoonete seinte osas, mille puhul ei ole teostatav 8 m tuleohutuskuja nõude täitmine, tuleb kinnisel hoonestamisviisil kasutada tulemüüri. Et seda on nii mõistnud ka kolmas isik (mis ühtlasi näitab, et kaebaja hirm on olnud asjatu), nähtub selgelt kolmanda isiku poolt esitatud projektdokumentatsioonist (tl 51‒52), milles hoone A kinnistu põhjapiiril asuv osa on projekteeritud tulemüürina.
12.Tegemist ei ole olnud lubamatu haldusakti tagantjärgi põhjendamisega. Kuna kaebaja DP menetluses oma selgitusi ja vastuväiteid ei esitanud, vaid tõi puudused ja vastuolud DP dokumentatsioonis esmakordselt välja alles kohtumenetluses, siis ei olegi Tallinna linn saanud esitada oma vastuväiteid varasemalt ega käsitleda neid korralduse seletuskirjas. Mõistlik on eeldada, et kui linn oleks DP menetluses avastanud kohtumenetluses käsitletud puudused, siis oleks ta need menetluse vältel parandanud, mitte asunud korralduse eelnõu seletuskirjas põhjendama vastuolude esinemist.
13.Halduskohtu viited EhS §-le 38 ja § 42 lg 7 p-le 2 ei ole asjakohatud, sest nende normide kaudu realiseerub kaebuse esitaja täiendav kaitse vaidlusaluse hoone A ehitamise järgmises faasis, s.o ehitusloa andmisel. Kui kolmas isik asub ehitusluba taotlema DP-ga ettenähtust erineva (ja kaebaja õigusi kahjustava) ehitusprojekti alusel, on kaebajal õigus esitada selles osas oma vastuväited ja oma õigusi kaitsta.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et DP ei riku kaebaja omandiõigusi vett ja kanalisatsiooni puudutavas. DP seletuskirja p-d 4.10.1 ja 4.10.2 kohustavad ühemõtteliselt taastama kaebaja kinnistu Kadaka tee 183a olmevee ühenduse ja olmekanalisatsiooni ühenduse, sõltumata sellest, mida kolmas isik arvab kaebaja ja kolmanda isiku vahelistest võimalikest tsiviilõiguslikest suhetest. Nii veevarustuse kui ka olmekanalisatsiooni puhul on märgitud, et kinnistusiseste trasside asukoht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Niisiis ei tugine kaebaja nõue, et trassid peaks olema kantud juba ka DP põhijoonisele, DP eesmärkidele ega lähteülesandele. Kaebaja subjektiivseid õigusi puudutab üksnes küsimus, et kaebaja kinnistu olmevee ja olmekanalisatsiooni ühendus saaks taastatud, kuid mitte see, kuidas täpselt vastavad trassid kolmanda isiku kinnistul kulgevad. Kaebaja õigused on lisaks tagatud DP seletuskirja p-ga 4.12, milles on ette nähtud, et olemasoleva veetoru hooldamiseks tuleb seada servituut Kadaka tee 183a igakordse kinnistu omaniku kasuks ning servituudi seadmise vajadustega alade koridoride laiused täpsustuvad ehitusprojekti ja servituudilepingu koostamisel. Ka AS Tallinna Vesi poolt DP-le antud kooskõlastuselt (tl 103) nähtub, et järgnevate projekteerimisstaadiumide (hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks tuleb eelnevalt taotleda AS-lt Tallinna Vesi tehnilised tingimused ning vee ja kanalisatsioonitorustikele võõra kinnistu piires tuleb vormistada notariaalsed servituudilepingud. Küsimus sellest, kas olemasoleva torustiku lammutamiseks on vajalik ehitusluba või mitte, ei seondu kehtestatud DP õiguspärasuse küsimusega. 8(9)
3-18-852
15.Halduskohus ei ole eksinud esimese kohtuastme menetluskulude jagamisel. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt n Riigikohtu määrus asjas 3-2-1-43-10, p 18 ja 3-2-165-13, p 18). Halduskohus on otsuse p-s 19 analüüsinud kolmanda isiku menetluskulusid ja kohtu arutluskäik on põhjendatud ja jälgitav. Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (nt 16.04.2014 määruse nr 3-13-70165 p 14 ja seal viidatud 03.07.2009 otsus haldusasjas nr 3-071257 ning 19.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-3200, p 4), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Eeltoodud asjaolude tõttu on praktikas piiratud ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud õigusabikulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-55-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum. Ringkonnakohus leiab praeguses asjas, et halduskohus ei ole eksinud kolmanda isiku põhjendatud õigusabikulude summa leidmisel, st, et leitud tulemus ei ole ilmselgelt põhjendamatu ning hindamata pole jäetud ühtegi olulist asjaolu. Menetluskulude suuruse ja põhjendatuse puhul ei ole oluline hinnata, mitu esindajat on menetlusosalisel, vaid milline on nende esindajate töö maht kokku arvutatuna ning kas see on olnud põhjendatud ja proportsionaalne. Arvestades mh, et kolmanda isiku kahe esindaja esimese kohtuastme kulu oli kokku 2050 eurot ja kaebuse esitaja ühe esindaja kulu 2587 eurot, saab ringkonnakohus nõustuda halduskohtuga, et kolmanda isiku õigusabikulude suurus oli esimese astme kohtumenetluses põhjendatud.
16.Eelnevat kokku võttes jääb AUTOKS TC OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
17.Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel. Kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud tuleb kaebajalt välja mõista HKMS § 108 lg 8 alusel. Kolmas isik taotleb kaebajalt 672 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Õigusabikulude kandmise kohustus ja seotus praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud. Õigusabikulud on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja nende suurus põhjendatud. Järelikult tuleb kaebajalt mõista välja kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulude katteks 672 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.