AUTOKS TC OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 28.03.2018 korralduse nr 460-k tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja - AUTOKS TC OÜ, registrikood 11467623, esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Karel Raudmann Kolmas isik- Osaühing Tabal, registrikood 10376887, esindajad vandeadvokaadid Helvia Räägel ja Raul Keba Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta AUTOKS TC OÜ kaebus rahuldamata.
2.Mõista AUTOKS TC OÜ–lt Osaühingu Tabal kasuks välja menetluskulud 2050 eurot.
3.Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 28.03.2018 korraldusega nr 460-k (edaspidi: korraldus) Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1, 187d/1 ja 187e/1 detailplaneeringu.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 27.04.2018 AUTOKS TC OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse korralduse tühistamise nõudes. 1(6)
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Korraldusega on kehtestatud detailplaneering, mis otseselt mõjutab kaebaja kinnistu kasutamist, sh nii vee ja kanalisatsiooniga varustamise kui ka kinnistu hoonestamise võimaluste osas. Detailplaneering seab kaebaja kinnistu kasutamisele kitsendusi ning korraldus ja detailplaneeringu materjalid on vastuolulised. Detailplaneeringu seletuskirja redaktsiooni punktis 4.13 on tuleohutusnõuete puhul märgitud, et tuleohutuskuja on 8 meetrit ning selle mittetäitmisel tuleb kasutada tulekindlust suurendavaid abimeetmeid, kinnisel hoonestamisviisil tulemüüri. Seega nähtub detailplaneeringu seletuskirjast, et võimalikuks ei ole peetud tuleohutuse seaduse alusel antud siseministri 30.03.2017. määrusega „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22 lg-s 2 sätestatud tuleohutuskuja vähendamist. Kuivõrd Kadaka tee 183a kinnistu on nii Kadaka tee 185 kinnistu põhjapoolsel kui ka idapoolsel küljel hoonestatud ning olemasolev hoonestus on kinnistu piirile lähemal kui 8 meetrit, ei ole Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a kinnistu piirile ehitise püstitamisel nõutavat tuleohutuskuja võimalik järgida. Seega on sellise kava realiseerimiseks nõutav muude tuleohutusabinõude rakendamine.
4.Detailplaneeringu seletuskirja punkt 4.4. näeb ette, et Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a hoone piiril kulgevad hoone seinad peavad täitma tulemüüri funktsiooni ning vastama tulemüürile esitatavatele nõuetele. Selline tulemüür kinnistute vahelise piiri kahel küljel oli kantud ka detailplaneeringu 14.08.2007 joonisele, millele kaebaja oma kooskõlastuse andis. Detailplaneeringu kehtestamisel avaldatud detailplaneeringu põhijoonisel on tulemüür kinnistute piirile kantud üksnes Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsel küljel, põhjapoolsel küljel aga mitte. Seega ei nähtu detailplaneeringu põhijooniselt ühe detailplaneeringu seletuskirja kohaselt nõutava tulemüüri rajamine ning detailplaneeringu seletuskiri ja põhijoonis omavahel vastuolus. Lisaks on detailplaneeringu seletuskirjaga vastuolus ka korralduse eelnõu seletuskiri, millest tulenevad korralduse sissejuhatava osa kohaselt korralduse põhjendused. Korralduse andmisel on ekslikult lähtutud sellest, et Kadaka tee 185 kinnistule kavandatud hoone rajamine kinnistu piirile ei toimu põhjapoolses küljes, vaid üksnes idapoolses küljes, kuigi detailplaneeringu põhijooniselt on selgelt näha vastupidine ning see on kajastatud ka detailplaneeringu seletuskirjas. Seega esineb Kadaka tee 185 kinnistu põhjapoolsele piirile tulemüüri rajamise kohustuse osas vastuolu, mille tõttu korraldus ja sellega kehtestatav detailplaneering on kohustuse osas segadust tekitavad. Korraldus ei vasta seetõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-s 1 sätestatud nõudele.
5.Kadaka tee 185 kinnistu põhjapiirile hoone püstitamine ilma tulemüüri rajamiseta on lahendus, millele kaebaja ei ole oma kooskõlastust andnud, ning väide detailplaneeringu kooskõlastamisest kaebaja poolt korralduse eelnõu seletuskirja lk-l 3 on ebaõige ja eksitav. Tegemist oleks kaebaja õigusi kahjustava planeeringulahendusega, kuna tuleohutuskuja jääks täies ulatuses kaebaja kinnistule ja see piiraks tulevikus oluliselt tema võimalusi oma kinnistu hoonestamiseks. Isegi kui kaebajal oleks võimalik kujast tulenevaid mõjusid leevendada tulemüüri rajamisega kinnistute piirile, oleks põhjendamatu, kui tulemüüri rajamise korraldamise ja sellega seotud kulude kandmise kohustus jääks kaebajale, mitte detailplaneeringust huvitatud isikule, kes oleks detailplaneeringu alusel kinnistute piirile hoone rajamise soovi tõttu pidanud tulemüüri rajama. Seetõttu tuleks korraldus tühistada ka juhul, kui asuda seisukohale, et käsitletud vastuolu detailplaneeringu materjalide ja korralduse vahel korralduse tühistamist ei tingiks.
6.Korraldusega kehtestatud detailplaneering on täiendavalt õigusvastane Kadaka tee 183a kinnistu vee ja kanalisatsiooniga varustamise lahenduse puudumise tõttu. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.10. „Tehnovõrgud“ alapunktis 4.10.1 „Veevarustus“ on lk-l 15 märgitud, et olemasolev kinnistu Kadaka tee 183a olmevee ühendus tuleb taastada. Samasisuline märkus on esitatud olmekanalisatsiooni osas seletuskirja alapunktis 4.10.2 lk-l 16. Detailplaneeringu põhijoonisel ei ole olemasolevat Kadaka tee 183a olmevee ja -kanalisatsiooni torustikke aga näidatud. Samuti puudub tehnovõrkude koondplaanilt lahendus Kadaka tee 183a olmevee ja -kanalisatsiooni ühenduste 2(6)
taastamise osas, mida detailplaneeringu seletuskiri planeeringulahenduselt selgelt nõuab. Detailplaneeringu planeeringulahendus on puudulik ega arvesta Kadaka tee 183a kinnistu olmevee ja -kanalisatsiooni tagamise osas esitatud nõuetega. Seetõttu kahjustab kehtestatud planeeringulahendus kaebaja huve ja õigusi.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja möönab, et detailplaneeringu põhijoonisel on tulemüür Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a kinnistute piiril märgitud tõesti ainult Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsele küljele ning põhjapoolsele küljele on see jäänud märkimata. Samas põhijoonise tabelis „Kruntide ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded“ on märgitud, et krundi piiril paikneva hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades. Järelikult nähtub põhijooniselt selgelt, et tulemüür tuleb kindlasti rajada. Lisaks nähtub tulemüüri rajamise kohustus ka detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.4 teisest lõigust, kus on märgitud: „Krundi piiridel paiknevad hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades.“ Tulemüüri tingmärgi puudumine joonisel on seega tehniline eksimus, mis tulemüüri rajamise kohustust ei mõjuta. Detailplaneeringu põhijoonist ja seletuskirja koos vaadates ei saa tekkida kahtlust, et tulemüür tuleb rajada nii Kadaka tee 185 kinnistu ida- kui ka põhjapoolsele küljele. Korraldusega on hoone ehitamise puhul ette nähtud tulemüüri rajamine ulatuses, milles hoone jääb kinnistute piirile. Asjaolu, et korralduse seletuskirjas ei ole sõnaselgelt öeldud, et hoone ulatub krundi piirini ka põhja poolt, ei tähenda, et korraldus kahjustaks kaebaja õigusi.
8.Vahetult detailplaneeringust ehitusõigust ei tulene, vaid ehitusseaduse (EhS) §-st 38 tulenevalt on ehitamiseks vajalik ehitusluba. Vastavalt EhS §-le 8 peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitusloa saamise eelduseks on ehitusprojekt, mis EhS § 13 järgi peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. Ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida. Kohalik omavalitsus hindab ehitusprojektis toodud lahenduste vastavust ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele, sh tuleohutusnõuetele ehitusloa menetluses. Ehitise tuleohutuse osa hindab ehitusloa menetluses Päästeamet. On ilmne, et tulemüüri tingmärki puudutav küsimus ei mõjutanud detailplaneeringu kehtestamise otsustust. Tegemist ei ole sisulise veaga. Detailplaneering või korraldus iseenesest kaebaja õigusi rikkuda ei saa, vaid kaebaja õigused võiksid saada kahjustatud, kui kolmas isik ei järgi ehitamisel tuleohutuse nõudeid.
9.Kadaka tee 183a kinnistu varustamist vee ja kanalisatsiooniga ei saa lahendada vaidlusaluse detailplaneeringuga, kuivõrd Kadaka tee 183a kinnistu ei jää detailplaneeringu alasse. Kadaka tee 183a vee ja kanalisatsiooniga varustamise küsimuse lahendamist ei näinud ette ka detailplaneeringu lähteülesanne. Ka kaebaja ise ei ole detailplaneeringu menetluses kordagi püstitanud küsimust tema kinnistu vee ja kanalisatsiooniga varustamise osas.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
10.Kolmas isik on seisukohal, et korraldus ei riku kaebaja õigusi ning puudub alus korralduse tühistamiseks. Kolmas isik nõustub kaebajaga, et detailplaneeringu põhijoonisel (09.11.2017) on tulemüür kinnistute Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a piirile kantud ainult Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsel küljel ja mitte põhjapoolsel küljel. Samas on põhijoonise tabelis arhitektuurinõuete all tulemüüri kohta selge märge, et „krundi piiril paikneva hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades“, mis tähendab, et tulemüür tuleb kindlasti rajada vastavalt joonise märkustele. Tingmärgina tulemüüri puudumine joonisel on tehniline eksimus, mis tulemüüri rajamise kohustust ei mõjuta. Samuti on korralduse lahutamatuks lisaks oleva seletuskirja punktis 4 märgitud, et „kuna 3(6)
hoone ulatub ida poolt krundi piirini, on ette nähtud piiripoolsele küljele tulemüür“. Seega on joonise tingmärkides tegemist mitteolulise tehnilise eksimusega ja ei saa olla kahtlust, et korraldusega on hoone ehitamise puhul ette nähtud tulemüüri rajamine ulatuses, milles hoone jääb kinnistute piirile. Detailplaneeringu seletuskirja ebaoluline vastuolu põhijoonisega ei tähenda, et korraldus kahjustaks kaebaja õigusi. Seega detailplaneering või korraldus kaebaja õigusi rikkuda ei saa, vaid kaebaja õigused võiksid saada kahjustatud, kui kolmas isik ei järgi ehitamisel tuleohutuse nõudeid. Ehitustegevus, mis põhimõtteliselt saaks kaebaja õigusi rikkuda, ei toimu detailplaneeringu alusel automaatselt. Detailplaneeringuga antakse alus lähiaastate ehitustegevusele (PlanS § 124 lg 2), kuid ehitamine saab toimuda ikkagi ehitusloa alusel. Vaidlust ei ole küsimuses, et ehitusloa menetluses peab kohalik omavalitsus hindama ehitusprojektis toodud lahenduste vastavust ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele, sh tuleohutusnõuetele. Nimetatule viitab ka detailplaneeringu seletuskirja punkt 4.13. Korralduses on märgitud, et piiripoolsele küljele tuleb rajada tulemüür, mistõttu ei oleks kolmandal isikul lisaks ehitistele esitatavatele nõuetele ka detailplaneeringu alusel võimalik ehitada detailplaneeringu kohaseid hooneid ilma, et järgitaks korraldust ja EhS-s ning muudes õigusaktides ehitamisele ning ehitistele esitatavaid nõudeid. Vastustaja esitab EhS § 42 lg 7 punktist 2 lähtudes võimaliku ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks muuhulgas kaebajale, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Samuti puudub põhjus kahelda, et kaebaja tõstatatud ohutusalaste argumentide valguses kontrollib vastustaja iseäranis hoolikalt asjakohase ehitusloa väljastamisel ehitamise ja ehitise ohutusega seotud küsimusi ning palub ehitusprojekti kooskõlastada Päästeametiga. Seega on kaebajal võimalik vastustajale esitada kõik oma kahtlused ehitusprojekti ohutuse osas ehitusloa menetluses. Tulemüüri tingmärki puudutav küsimus ei mõjutanud detailplaneeringu kehtestamise otsustust. Tegemist ei ole sisulise veaga.
11.Kaebaja ei ole detailplaneeringu menetluses joonise ebatäpsusele tähelepanu juhtinud. Tulemüüri tingmärk hoone põhjapoolsel küljel puudus juba sellelt põhijooniselt, mis oli esitatud 07.09– 21.09.2015 toimunud avalikule väljapanekule ning mille osas toimus avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu 3.11.2015. Kolmas isik on juba 2017. a oktoobris koostanud kõnealuse piirini kavandatud uue hoone arhitektuurse eskiisi, mida on ka kaebajale tutvustatud. Antud lahendus näeb ette tulemüüri kogu kinnistute vahelisel piirialal, kuhu uus hoone ulatub, sh põhjakaares. Puudub sisuline vaidlus, sest pooled mõistavad ühtemoodi tulemüüri rajamise vajadust ning antud teema on juba järgmise projekteerimisetapiga lahendatud. Asendiplaanilt nähtub, et tulemüür on ette nähtud nii hoone ida- kui ka põhjapoolsesse külge. Samuti nähtub tulemüür 3D-visualiseeringust ning vaadetest.
12.Kadaka tee 183 a kinnistu varustamist vee ja kanalisatsiooniga ei saagi lahendada vaidlusaluse detailplaneeringuga, kuivõrd Kadaka tee 183a kinnistu ei jää detailplaneeringu alasse. Lisaks sellele ei ole Kadaka tee 183 vee ja kanalisatsiooniga varustamise küsimust ette nähtud ka detailplaneeringu lähteülesandes. Kaebaja ei ole detailplaneeringu menetluses esitanud nõudmist, et detailplaneeringuga tuleks ka see küsimus lahendada. Kaebaja ei ole detailplaneeringu menetlusest osa võtnud ega ühtegi märkust esitanud, mistõttu on arusaamatu kaebaja nõudmine pärast detailplaneeringu kehtestamist, et detailplaneeringuga oleks tulnud lahendada ka kaebaja kinnistu vee ja kanalisatsiooniga varustamise küsimus. Kaebaja ei ole kaebuses põhjendanud, kuidas rikub tema õigusi see, et vaidlusaluse detailplaneeringuga ei ole seda küsimust lahendatud. Ainuüksi lause detailplaneeringu seletuskirjas ei saa kaebaja õigusi rikkuda, seda enam, et korralduse andja ei ole detailplaneeringu kehtestamisel Kadaka tee 183a vee ja kanalisatsiooniga ühendamise küsimust enam asjakohaseks pidanud. Praegu saab kaebaja kinnistu vett kolmanda isiku kinnistult vaid kolmanda isiku vastutuleku tõttu. Mingit lepingulist või seadusest tulenevat alust nõuda oma kinnistu vee ja kanalisatsiooniteenusega varustamist kolmandalt isikult kaebajal ei ole. Kaebaja ei ole ka aastate vältel näidanud üles mingit huvi, et lahendada oma kinnistu vee ja kanalisatsiooniga varustamise küsimus, samuti ei huvitunud kaebaja selle küsimuse lahendamisest ka kolmanda isiku detailplaneeringu menetluses. 4(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt. Tallinna Linnavalitsus kehtestas korraldusega Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1, 187d/1 ja 187e/1 detailplaneeringu. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lg 1 teise lause kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Korralduse lahutamatuks lisaks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskiri ning põhijoonis. Korralduse eelnõu seletuskirja järgi on detailplaneeringu koostamise eesmärk moodustada Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1, 187d/1 ja 187e/1 kinnistutest neli uut krunti. Lisaks on detailplaneeringus lahendatud maakasutustingimused, heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kaebajale kinnistu aadressil Kadaka tee 183a (vt kaebuse lisa nr 1). Kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks, kuna kaebuse kohaselt mõjutab korraldus kaebaja kinnistu kasutamist, sh nii vee ja kanalisatsiooniga varustamise kui ka kinnistu hoonestamise võimaluste osas. Seega on kaebus lubatav.
14.Esmalt toob kaebaja välja, et detailplaneeringu materjalid on vastuolulised. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Kadaka tee 183a kinnistu on nii Kadaka tee 185 kinnistu põhjapoolsel kui ka idapoolsel küljel hoonestatud ning olemasolev hoonestus on kinnistu piirile lähemal kui 8 meetrit, mistõttu ei ole Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a kinnistu piirile ehitise püstitamisel nõutavat tuleohutuskuja võimalik järgida ning tulemüüri rajamine on vajalik. Vastustaja ega kolmas isik ei vaielnud kaebajale vastu ka selles, et detailplaneeringu põhijoonisel (09.11.2017) on tulemüür kinnistute Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a piirile kantud ainult Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsel küljel ja mitte põhjapoolsel küljel (vt joonisel HOONE A 3K). Samas on põhijoonise tabelis arhitektuurinõuete all tulemüüri kohta märge, et „krundi piiril paikneva hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades.“ Lisaks on detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.13 tuleohutusnõuete juures märgitud, et tuleohutuskuja on 8 meetrit ning selle mittetäitmisel tuleb kasutada tulekindlust suurendavaid abimeetmeid, kinnisel hoonestamisviisil tulemüüri. Ka korralduse seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et „ joonise Põhijoonis alusel tuleb tulemüür rajada Kadaka tee 185 kinnistul asuva 1-korruselise hoone (põhijoonisel tähistatud HOONE B) ja krundi positsioon 2 vahelisele piirile ning olemasoleva 1-korruselise hoone ja Mäealuse tn 12 kinnistu põhjapoolses osas asuva katlamaja vahele“ (vt seletuskirja lk 9, 3. lõik).
15.Kohus nõustub menetlusosalistega, et detailplaneeringu põhijoonisel (9.11.2017) on tulemüür joonisele märgitud Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsel küljel ja puudub põhjapoolsel küljel (hoone A. Kadaka tee 187b poolne külg). Kuna põhijoonise kirjeldav materjal kohustab rajama kinnistute vahele tulemüüri, võib eeldada, et tegemist on tehnilise eksimusega. Erandjuhtudel võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Sellisel juhul võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata. Tõendamiskoormus küsimuses, kas kohtumenetluses esitatud põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, on haldusorganil (vt nt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 16; 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15). Nii vastustaja kui ka kolmas isik kinnitasid kohtule, et piiripoolsetele külgedele on ette nähtud tulemüür, kuna tulemüüri rajamise nõue on nii detailplaneeringu kui ka korralduse seletuskirjas märgitud (vt nt vastustaja 4.06.2018 vastus, p 12, kolmanda isiku 30.08.2018 vastuse p 2.2). Seega asjaolu, et põhijoonisele on jäänud ekslikult märkimata tulemüüri osaline asukoht, ei tähenda, et kolmandal isikul puudub tulemüüri rajamise kohustus, millest tulenevalt ei ole üksnes kaebaja viidatud asjaolu tõttu haldusakt õigusvastane. Tulemüüri rajamise kohustus kolmandale isikule tuleneb ka EhS §-st 38 ning § 42 lg 7 punktist 2, mistõttu ei ole korraldusega rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi.
5(6)
16.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vaidlustatud detailplaneeringus on lahendamata Kadaka tee 183a kinnistu varustamine vee ja kanalisatsiooniga. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et vaidlustatud detailplaneering ei hõlma kaebajale kuuluvat kinnistut, mistõttu ei ole kaebajat puudutava torustiku märkimine plaanile detailplaneeringu käigus vajalik. Kolmanda isiku kinnitusel on kaebaja kinnistu varustatud vee ning kanalisatsiooniga kolmandale isikule kuuluva kinnistu kaudu, samas ei tulene kolmandale isikule vastavat lepingulist ega seaduslikku kohustust. Kaebaja ei vaidlusta ka asjaolu, et detailplaneeringu menetluse käigus ta vastavat asjaolu välja ei toonud ega probleemi püstitanud.
17.Kohtu hinnangul on kaebaja omandiõigused vaidlustatud detailplaneeringuga kaitstud. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.10.1 on välja toodud, et olemasoleva kinnistu Kadaka tee 183a olmevee ühendus tuleb taastada ning alapeatükk lõpeb tõdemusega, et kinnistusiseste trasside asukoht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Punktis 4.10.2 on märgitud, et olemasolev kinnistu Kadaka tee 183a olmekanalisatsiooni ühendus tuleb taastada. Samuti on punkti lõpus viidatud, et kinnistusiseste trasside asukoht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Seega lahendatakse kaebaja püstitatud küsimus edasise ehituslubade väljastamise (menetluse) käigus. Kuna detailplaneering koosneb muuhulgas ka seletuskirjast, millest tuleb ehitise püstitajal lähtuda, ei saa kolmas isik eirata korraldust, et olemasolevad vee- ning kanalisatsiooniühendused Kadaka tee 183a kinnistule tuleb taastada. Kolmas isik eelnevat ka ei eita. Samuti on vastustaja seisukohal, et kolmandale isikule kuuluva olemasoleva torustiku likvideerimiseks on vajalik ehitusluba ning EhS § 44 lg 1 p-st 4 tulenevalt ei saa tekkida olukorda, et kaebaja kinnistul ei taastata vee- ja kanalisatsiooniühendusi.
18.Eeltoodud põhjendusi arvestades on korraldus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kaebus jäeti rahuldamata ning kolmas isik on kaebaja vastaspoolel, tuleb kolmanda isiku menetluskulud välja mõista kaebajalt. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 2050 (805 + 720 + 525) eurot (ilma käibemaksuta). Samas tõi kolmas isik välja, et saab õigusabi kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ilma käibemaksuta põhjendatud. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning seetõttu jäävad kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.