Levikom Eesti OÜ kaebus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 15.08.2018 määruse nr 50 lisa 1 osaliseks tühistamiseks ja 22.01.2019 määruse nr 6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Levikom Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Triin Kaurov Vastustaja – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, volitatud esindaja Ave Henberg
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Levikom Eesti OÜ (kaebaja) kasutab sagedusloa nr SLG07/8087 alusel Harjumaal raadiosagedusi vahemikus 3685–3699/3785–3799 MHz. Sagedusluba kehtib alates 15.10.2007 ja seda on perioodiliselt pikendatud, viimati kuni 15.05.20191.
2.Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister (vastustaja) kehtestas 26.10.2017 määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“ (määrus nr 54) lisaga 1 Eesti raadiosagedusplaani (ERSP).
3.Vastustaja muutis 25.08.2018 määrusega nr 50 „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
26.oktoobri 2017. a määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan” muutmine“ (määrus nr 50) oma määrust nr 54, asendades määruse nr 54 lisad 1 ja 2 uutega. Uue lisa 1 veeru 1 alapealkirja
Andmed majandustegevuse registris https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/416793#__ldandmed.
3-18-2060
„3400–3600 MHz paikne side raadiolokatsioon liikuv side v.a liikuv lennundusside paikne satelliitside (kosmos–maa) 5.430A“ all real 10 lk-l 260 on kajastatud alljärgnev: Liikuv 3400– Maapealne elektroonili- MFCN tugijaam, Sagedus- Iseplaneeritav side 3800 se sideteenuse osutami- repiiter 3,6 GHz loaga raadiosagedusala MHz se süsteem (MFCN) sagedusalas Sagedusload 2008/411/EÜ antakse avaliku Sagedusala vabastatak- 2014/726/EL se olemasolevast kasukonkursi korras, välja arvatud tusest hiljemalt Konkursi kord 30.04.2019. Kasutamine ESS § 9 lg 4 uute tehnoloolubatud 01.01.2018 alusel giate katsetamise eesmärgil antakehtinud sagedusloaga Raadioside vad sagedusload määratud tehnilistel tingimustel kuni liides ESS § 1202 lg 2 alusel EN 30.04.2019. 301 908-14 Õiguste üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamine lubatud Veeru 1 alapealkirja „3600–4200 MHz paikne side paikne satelliitside (kosmos–maa) liikuv side“ all real 8 lk-l 262 on kajastatud alljärgnev: Liikuv 3400– Maapealne elektroonili- MFCN tugijaam, Sagedus- Iseplaneeritav side 3800 se sideteenuse osutami- repiiter 3,6 GHz loaga raadiosagedusala MHz se süsteem (MFCN) sagedusalas Sagedusload 2008/411/EÜ Sagedusala vabastatak- 2014/726/EL antakse avaliku se olemasolevast kasukonkursi korras, tusest hiljemalt Konkursi kord välja arvatud 30.04.2019. Kasutamine ESS § 9 lg 4 uute tehnoloolubatud 01.01.2018 alusel giate katsetamise kehtinud sagedusloaga eesmärgil antavad sagedusload määratud tehnilistel Raadioside tingimustel kuni liides ESS § 1202 lg 2 alusel EN 30.04.2019. 301 908-14 Õiguste üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamine lubatud
4.Vastustaja muutis 22.01.2019 määrusega nr 6 „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
26.oktoobri 2017. a määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan” muutmine“ (määrus nr 6) oma määrust nr 54, asendades: 1) sagedusalas „3400–3600 MHz paikne side raadiolokatsioon liikuv side v.a liikuv lennundusside paikne satelliitside (kosmos–maa) 5.430A“ real 10 toodud teksti alljärgnevaga: Liikuv 3400– Maapealne elektroonili- MFCN tugijaam, Sagedus- Iseplaneeritav side 3800 se sideteenuse osuta- repiiter 3,6 GHz loaga raadiosagedusala MHz mise süsteem (MFCN) sagedusalas
2(8)
3-18-2060
Sagedusala vabastatakse olemasolevast kasutusest hiljemalt 31.01.2021. Kasutamine lubatud 01.01.2018 kehtinud sagedusloaga määratud tehnilistel tingimustel kuni 31.01.2021.
2008/411/EÜ 2014/276/EL Konkursi kord ESS § 9 lg 4 alusel
Raadioside liides ESS § 1202 lg 2 alusel EN Õiguste üleandmine ja 301 908-14 kasutuslepingu alusel kasutamine lubatud
Sagedusload antakse avaliku konkursi korras, välja arvatud uute tehnoloogiate katsetamise eesmärgil antavad sagedusload
2) sagedusalas „3600–4200 MHz paikne side paikne satelliitside (kosmos–maa) liikuv side“ real 8 toodud teksti alljärgnevaga: Liikuv 3400– Maapealne elektroonili- MFCN tugijaam, Sagedus- Iseplaneeritav side 3800 se sideteenuse osuta- repiiter 3,6 GHz loaga raadiosagedusala MHz mise süsteem (MFCN) sagedusalas Sagedusload 2008/411/EÜ antakse avaliku Sagedusala vabastatak- 2014/276/EL konkursi korras, se olemasolevast kasuvälja arvatud tusest hiljemalt Konkursi kord uute tehnoloo31.01.2021. Kasutamine ESS § 9 lg 4 giate katsetamise lubatud 01.01.2018 alusel eesmärgil antakehtinud sagedusloaga vad sagedusload määratud tehnilistel Raadioside liides ESS §
tingimustel kuni lg 2 alusel EN 31.01.2021. 301 908-14 Õiguste üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamine lubatud
5.Kaebaja esitas 31.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse määruse nr 50 tühistamiseks tervikuna või lisa 1 puudutavas osas, millega sagedusalas 3400–3800 MHz maapealse elektroonilise sideteenuse osutamise süsteemi osas nähakse lk-del 260 ja 262 ette, et sagedusala vabastatakse olemasolevast kasutusest hiljemalt 30.04.2019 ja kasutamine on lubatud 01.01.2018 kehtinud sagedusloaga määratud tehnilistel tingimustel kuni 30.04.2019. Põhjendused:
5.1.Kaebaja kasutatav sagedusvahemik jääb 5G raadiovõrgu tehnoloogia jaoks olulisimasse 3400–3800 MHz sagedusalasse ning kaebaja kasutab seda 5G raadiovõrgu tehnoloogia põhiste rakenduste arendamiseks ja kasutuseks. Kaebaja on lõpetamas rohkem kui 30 miljoni euro suuruse kapitali kaasamist investeeringute jaoks. Kaebajat ei ole teavitatud ERSP-i muudatustest, teda ei ole ära kuulatud ja ta ei ole andnud nõusolekut sagedusala vabastamiseks. Kui kaebaja suhtes oleks läbi viidud nõuetekohane konsultatsioonimenetlus, võiks ERSP-i muudatused kaebaja suhtes jõustuda alles 27.08.2020. Muudatus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Sagedusalade vabastamine toob kaasa kaebaja majandustegevuse ümberkorraldamise või ka tegevuse lõpetamise.
3(8)
3-18-2060
5.2.ERSP või vähemalt selle lisa 1 on haldusakt/üldkorraldus. Seda pole antud piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, vaid sellega määratletakse väga konkreetselt Eestis raadiosagedusalade õiguslik kasutusrežiim. Ei oma tähendust, et ERSP-ist ei nähtu adressaatide ring ja reguleeritakse raadiosagedusalade kasutust terves Eestis. Riigikohus on selgitanud asjades nr 3-4-1-6-10, 3-4-1-4-02, 3-3-1-32-03, et õigusakti liigitamine õigustloovaks aktiks või üksikaktiks sõltub mh regulatsiooni tegelikust konkreetsusastmest, akti vaidlustamise vajadusest ja aktis käsitletud territooriumi ulatusest. ERSP määratleb äärmiselt detailselt sagedusalade kasutuse ja sarnaneb selles osas nt detailplaneeringule, mis samamoodi määratleb asjaga seotud üldkorralduse. Kui tegu oleks üldaktiga, puuduks kaebajal võimalus seda halduskohtus vaidlustada ja selle õiguspärasust saaks kontrollida vaid põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. Arvestada tuleb ka asjaolu, et ERSP-i muutmisele peab eelnema konsultatsioonimenetlus elektroonilise side seaduse (ESS) § 152 järgi, mis vastab sisuliselt ärakuulamisele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 järgi.
6.Kohus võttis 06.11.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja küsis vastustaja seisukohta mh määruse iseloomu kohta.
Vastustaja palus 07.12.2018 vastuses jätta kaebuse läbi vaatamata. Põhjendused:
7.1.ESS § 9 lg-te 1 ja 3 alusel kehtestab vastustaja raadiosagedusplaanis raadiosagedusalade üldised kasutamistingimused Eestis. Raadiosagedusplaan ei reguleeri sagedusalade lõplikke kasutustingimusi ega anna kellelegi õigust konkreetset sagedusala või selle osa kasutada. Sagedusala kasutamiseks annab enamasti õiguse sagedusluba konkreetsele ettevõtjale (ESS § 7 p 1). Raadiosageduste kasutustingimused ja otstarve on tehnoloogia arengu tõttu pidevas muutumises ning isikud peavad sellega oma tegevuse planeerimisel ja korraldamisel arvestama. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmine võib tähendada vajadust planeerida mõne raadiosagedusala üldised kasutamistingimused täiesti ümber. ESS § 11 lg 3 järgi kehtivad sagedusload kuni 1 aasta. ESS § 16 järgi on isikul õigus taotleda sagedusloa pikendamist, kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on ESS §-de 15 ja 18 järgi ulatuslikud õigused sagedusloa ühepoolseks muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Valdkonna eripärast ja ESS-i regulatsioonist tulenevalt ei ole ettevõtjal õiguspärast ootust, et talle sagedusloaga antud õigused kestavad pikalt ja muutumatuna. Pehmendamaks ebakindlust raadiosagedusalade üldiste ja konkreetsete kasutustingimuste osas, viiakse nii enne raadiosagedusalade üldiste kui ka konkreetsete kasutustingimuste muutmist läbi konsultatsioonid (ESS § 10 lg 2 ja § 152).
7.2.Määrus nr 50 ei ole haldusakt ja halduskohtul puudub pädevus kaebuse lahendamiseks. Määruse nr 50 lisa 1 sätestab erinevate raadiosagedusalade üldised kasutustingimused kogu Eestis, nt selle, kas sagedusala kasutamiseks on vaja sagedusluba või võib raadiosagedusala kasutada loata, kuid alamas õigusaktis sätestatud tingimustel. Kui sagedusala kasutamiseks on tarvis raadiosagedusplaani järgi taotleda sagedusluba, selgub alles loast, millist osa sagedusalast (sagedusvahemikku) üks või teine kasutaja võib kasutada, millises Eesti piirkonnas ja millistel konkreetsetel tingimustel. Seega on ERSP üldregulatsioon, mis kehtib kogu aeg (sõltumata sellest, kas keegi ühte või teist sagedusala kasutab) üle Eesti ja määrab kõigi jaoks üldkohustuslikult sagedusalade kasutamise üldtingimused. Seadusandja on selgesõnaliselt ette näinud raadiosagedusplaani kehtestamise õigustloova aktiga (ESS § 10 lg 3).
8.Kohus küsis 25.01.2019 määrusega kaebajalt, kas ta jääb määrust nr 6 arvestades kaebuse juurde.
9.Kaebaja teatas 15.02.2019 avalduses, et jääb kaebuse juurde, sest ei ole kaebusega taotletavat eesmärgi saavutanud. Samuti esitas kaebaja 21.02.2019 kaebuse täienduse, milles palus tühistada määrus nr 6 tervikuna ja määruse nr 50 lisa 1 osas, millega sagedusalas 3400– 4(8)
3-18-2060
3800 MHz maapealse elektroonilise sideteenuse osutamise süsteemi osas lk-del 260 ja 262 nähakse ette, et sagedusala vabastatakse olemasolevast kasutusest hiljemalt 30.04.2019 ja kasutamine on lubatud 01.01.2018 kehtinud sagedusloaga määratud tehnilistel tingimustel kuni 30.04.2019. Põhjendused:
9.1.Määrus nr 6, millega piiratakse kaebaja õigust sagedusalasid kasutada, rikub kaebaja õigusi samamoodi nagu ka määrus nr 50. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut sagedusala vabastamiseks sellistel tingimustel, nagu seda on vaidlustatud määrustega tehtud.
9.2.ERSP-i kehtestab vastustaja määrusega formaalses mõttes, aga sisuliselt on see üldkorraldus. ERSP-i lisa 1 on detailne tabel, milles on väga konkreetselt määratletud raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve ehk raadiosageduste õiguslik kasutusrežiim Eestis. Sagedusalade kasutustingimused konkreetsete sagedusvahemike kohta on analoogsed detailplaneeringus määratletavate maakasutustingimustega. Raadiosageduste kasutusviis on võrreldav maaüksuse sihtotstarbega, mis määratakse üksikaktiga. Sarnaselt sageduslubadele väljastatakse ka ehitus- ja kasutusload üksikaktina detailplaneeringu alusel.
10.Kohus leidis 26.03.2019 määruses, et määrused nr 50 ja 6 on õigustloovad aktid ja halduskohtul puudub pädevus nende peale esitatud kaebust lahendada. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada selle kohta oma seisukoha.
11.Kaebaja jäi 10.04.2019 avalduses seisukohale, et määrused nr 50 ja 6 on üldkorraldused ja halduskohtus vaidlustatavad. Põhjendused:
11.1.See, kui suurel maa-alal õigusakt kehtib, ei saa olla üld- ja üksikaktide eristamisel määrav. Ka ei puutu asjasse, et detailplaneering algatatakse üksikisiku avalduse alusel. Õigusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üksikakt. ERSP on sisu poolest väga konkreetne, koosnedes sisuliselt hulgast üksikotsustustest konkreetsete sagedusvahemike kohta. Sellega on kindlaks määratud raadiosagedusalade kasutusrežiimi üksikasjad – kasutusviis (sh kasutustähtaeg), -režiim ja -otstarve, sagedusala jaotus ja raadioliides. Seejuures ei täpsustata neid põhitingimusi rohkem ka sagedusloaga, st sisuliselt sätestab ERSP selles osas lõpliku regulatsiooni. Järelikult vastab ERSP üldkorralduse tunnustele.
11.2.Igal juhul on ERSP üksikakt vaidlustatud osas. Kaebaja vaidlustab ERSP-i ühe konkreetse sagedusvahemiku ja konkreetse kasutustingimuse osas. Selline regulatsioon on äärmisel konkreetne ja reguleerib ilmselgelt üksikjuhtumit. ERSP omab kaebaja õigustele vahetut mõju – muudatustega on ette nähtud, et vaidlusalune raadiosagedusala tuleb kasutusest vabastada hiljemalt 31.01.2021. See asendab sagedusloa kehtivuse lõppu, kuna pärast seda tähtaega ei saa vastavat sagedusala kasutada ja sagedusluba tuleb kehtetuks tunnistada.
11.3.Määruste vaidlustamine põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei oleks kaebaja õiguste kaitseks tõhus. Mitte kõik määruse aluseks olevate seaduste rikkumised ei pruugi kaasa tuua põhiõiguste rikkumisi. Põhiseaduslikkuse järelevalve sisuks on abstraktne normikontroll.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 järgi on Riigikohtu 5(8)
3-18-2060
pädevuses lahendada taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele. Järelikult ei ole õigustloova akti peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.
13.Kohus jääb 26.03.2019 määruses toodud seisukoha juurde, et vaidlusalused määrused nr 50 ja 6 on õigustloovad aktid, mistõttu ei ole halduskohus pädev nende peale esitatud kaebust lahendama ja kaebus tuleb läbi vaatamata jätta.
14.HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Sama paragrahvi lg 2 järgi on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. HMS § 88 järgi on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.
15.Viidatud normidest nähtuvalt eristab haldusakti (üksikakti) määrusest (üldaktist, õigustloovast aktist) üksikjuhtumi reguleerimine. Ka üldkorraldus haldusakti eriliigina reguleerib üksikjuhtumit, kuigi on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele.
16.ESS § 9 lg 1 alusel määratakse ERSP-iga kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve, sh pääste-, ohutuse ning riigikaitselistel eesmärkidel kasutatavad raadiosagedused Eestis, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korraldamise. ESS § 9 lg 2 kohaselt määratakse ERSP-iga mh kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse üleandmine toimub ESS §-s 17 sätestatud korras.
17.Eeltoodust nähtuvalt ei reguleeri ERSP üksikjuhtumit, vaid kogu Eestis kasutatavat raadiosageduste ala, sh nii Katseväe kasutuses olevaid raadiosagedusalasid, sagedusloaga ja sagedusloata kasutatavaid raadiosagedusalasid. ERSP-ist nähtuvalt kasutatakse Eesti väga palju erinevaid sagedusalasid, sh jagatakse sagedusalad väiksemateks sagedusaladeks, mille kohta kehtivad erinevad reeglid. Kaebajale väljastatud sagedusloast nähtuvalt on sagedusala kasutamist võimalik piiritleda ka piirkondade kaupa. Erinevaid raadiosagedusalasid kasutavaid isikuid on määratlemata hulk. Arvestades, et ERSP reguleerib määratlemata arvu juhtumeid, määratlemata isikute hulka ja reguleeritavaks piirkonnaks terve Eesti, on tegemist määrusega HMS § 88 tähenduses.
18.Riigikohus on tõepoolest leidnud, et territooriumi, kus õigusakt kehtib, suurus ei saa olla määravaks kriteeriumiks üld- ja üksikaktide eristamisel. Siiski võib õigusaktis käsitletud territooriumi ulatus olla üheks tunnuseks, mis võib rääkida ühe või teise lahenduse kasuks (vt nt Riigikohtu 07.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-31-03, p 13). Praegusel juhul annab ERSP-i kehtimine kogu Eesti territooriumil alusel pidada seda üldaktiks.
19.Ka seadusandja on näinud ette, et ERSP kehtestatakse õigustloova aktiga (ESS § 9 lg 3, § 10 lg 3). Kuna määrus nr 54 (sh lisad) ei ole haldusakt, siis ei saa olla haldusaktid ka seda muutvad määrused nr 50 ja 6, sest õigustloovat akti ei saa muuta haldusakti, vaid õigustloova aktiga. Määruseid ei muuda haldusaktiks ka asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud määruseid vaid piiratud ulatuses. Riigikohus on 17.03.2000 otsuses 3-4-1-1-00 (p 12) selgitanud, et seadust, mis sisaldab nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone, käsitab Riigikohus õigustloova aktina. Seega on ka ERSP tervikuna õigustloov akt vaatamata asjaolule, et võib sisaldada osaliselt üksikregulatsioone.
6(8)
3-18-2060
20.Sarnaselt on Riigikohus lugenud 31.10.2013 otsuses asjas nr 3-3-1-84-12 (p 17) õigustloovaks aktiks Vabariigi Valitsuse määruse ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärade kehtestamise kohta, kuigi see reguleerib konkreetset kitsat valdkonda ja näeb ette täpsed reeglid ravimitele juurdehindluse lisamiseks. Samuti on Riigikohus 10.04.2002 otsuses asjas nr 3-4-1-4-02 (p 13) lugenud õigustloovaks aktiks linnaosa valitsuse ja vanema korraldused tänavakaubanduse kauplemisekoha tasumäärade kohta vastavalt kauplemiskoha liigile. Kohtupraktikas on tunnistatud õigustloovaks aktiks justiitsministeeriumi määrus vangla sisekorraeeskirja kehtestamise kohta (vt nt Riigikohtu 07.06.2018 määrus asjas nr 3-17-2610, p 11), vaatamata asjaolule, et see kehtib üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikute kohta. Seevastu konkreetses vanglas (piiratud territooriumil) kehtiv vangla kodukord on üldkorraldus (vt nt Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749, p 12).
21.ERSP ei anna kaebajale otsekohalduvat õigust konkreetset sagedusvahemikku kasutada, järelikult ei reguleeri see konkreetset üksikjuhtumit. Kaebaja õigus vaidlusalust sagedusvahemikku kasutada tuleb sagedusloast, kus on kindlaks määratud täpne sagedusvahemik ja piirkond, kus kaebaja võib sagedusvahemikku kasutada. Samuti määrab sagedusluba kindlaks ajavahemiku, mis ajast mis ajani võib kaebaja konkreetset sagedusvahemikku kasutada. Seega tulevad kaebaja õigused ja kohustused sagedusloast, mitte ERSP-ist. Pelgalt asjaolu, et määrustega nr 50 ja 6 kehtestatakse ERSP-is tingimus, et vaidlusalune sagedusvahemik vabastatakse konkreetseks kuupäevaks olemasolevast kasutusest, ei muuda nimetatud määrusi üksikaktideks. Ka õigustloovad aktid võivad ette näha konkreetseid tähtaegu mingite õiguste lõppemiseks (nt ravimiseaduse § 1162 lg 1, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 16 lg 1). Kaebaja õigus kasutada vaidlusalust sagedusvahemikku teatud tähtaja jooksul tuleb sagedusloast. Iseenesest on põhjendatud järeldus, et ERSP-ile tuginedes jäetakse tõenäoliselt kaebaja sagedusloa tähtaeg pikendamata või tunnistatakse see kehtetuks. Kuid sel juhul tuleb kaebajal vaidlustada konkreetne haldusakt, millega keeldutakse kaebaja sagedusloa tähtaega pikendamast või tunnistatakse kaebaja sagedusluba enne kehtivustähtaja lõppu kehtetuks. Sellise kaebuse läbivaatamine oleks halduskohtu pädevuses, sest tegemist oleks haldusaktiga. Samas kaebuses saab kaebaja vaidlustada ka haldusakti aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust. Seega ei piira ERSP-i lugemine üldaktiks kuidagi kaebaja õiguste efektiivset kaitset.
22.Ekslik on kaebaja seisukoht, et Riigikohus ei hindaks põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluses tema subjektiivseid õigusi. PSJKS § 14 lg 2 alusel kohtu poolt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses toimub konkreetne, mitte abstraktne normikontroll. See tähendab ühelt poolt, et kontrollitav norm peab olema asjassepuutuv. Kui norm kuidagi kaebaja õigusi ei riku ja asja lahendamist ei mõjuta, siis ei saa Riigikohus kontrollida ka normi põhiseaduspärasust. Teiseks hindab Riigikohus normi põhiseaduspärasust kontrollides normist tuleneva riive proportsionaalsust kaebaja õigustega. Seega hindab Riigikohus kaebaja subjektiivseid õigusi, mitte ei teosta normi abstraktset kontrolli.
23.Kaebaja viited detailplaneeringule ei ole asjakohased. Detailplaneering reguleerib konkreetset piiritletud maa-ala kasutust, mitte määratlemata arvu juhtumeid. Detailplaneeringu algatamine isiku taotluse alusel näitab, et detailplaneering reguleerib isiku subjektiivseid õigusi ja üksikjuhtumit, mitte ei kehtesta abstraktseid käitumisnorme määratlemata arvu juhtumite reguleerimiseks.
24.Samuti ei tähenda ESS § 10 lg-s 2 sätestatud konsultatsioonimenetluse nõue, et sellest saaks tuletada ERSP-i käsitlemise üksikaktina. Ka seaduseelnõude ettevalmistamisel kaasatakse huvigruppe, kellega eelnõud kooskõlastatakse.
7(8)
3-18-2060
25.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.
26.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
27.Kaebuselt on tasutud riigilõivu kokku 30 eurot (15 eurot 31.10.2018 ja 15 eurot 21.02.2019), mis tuleb HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastada.
28.Menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 4 alusel jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulu dokumente esitanud ja tema poolt menetluskulude kandmine ei ole kohtule ka äranähtav, seega puudub alus kaebajalt vastustaja menetluskulusid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUMÄÄRUSEGA
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
09.05.2019
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.