Rakvere vald, Sõmeru alevik, Astri tn 3 korteriühistu kaebus Rakvere valla vastu seoses korteri 24 kasutusteatisega
Menetlusosalised
Kaebaja Rakvere vald, Sõmeru alevik, Astri tn 3 korteriühistu, esindaja Ingridt Allemann Vastustaja Rakvere vald
Resolutsioon
1.Võtta vastu kaebaja loobumine kaebusest ja lõpetada menetlus korteri 24 kohta esitatud kasutusteatise nr 1811301/01581 uueks menetlemiseks kohustamise nõudes.
2.Tagastada kaebus korteri 24 kasutusteatise nr 1811301/01581 menetlemisel tehtud toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.
3.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks vastustajale.
Asjaolud
1.Sõmeru vald, kelle õigusjärglane on Rakvere vald, andis 10.09.2007 kirjaliku nõusoleku (tl 7) Rakvere vallas Sõmeru alevikus Astri tn 3 asuvas ehitises paikneva korteri 24 (edaspidi korter 24) tehnosüsteemide muutmiseks. Korteri 24 omanik ehitas ümber korteri küttesüsteemi. Korteri 24 omanik Diana Soare esitas 20.02.2018 Rakvere vallale kasutusteatise nr 1811301/01581 (tl 9-10, edaspidi kasutusteatis). Rakvere vald ei teavitanud kasutusteatise esitajat vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks.
2.Rakvere vald, Sõmeru alevik, Astri tn 3 korteriühistu (edaspidi ka korteriühistu) esitas 12.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmistes nõuetes: - tunnistada vastustaja toimingud korteri 24 kasutusteatise menetlemisel õigusvastaseks; - kohustada vastustajat tunnistama korteri 24 kasutusteatis kehtetuks.
Kaebaja leidis, et vastustaja oleks pidanud kasutusteatise saamisel kontrollima ehitamise vastavust seaduses sätestatud nõuetele ja ehitamiseks antud kirjalikule nõusolekule. Korteris tehtud ehitustööd on ulatuslikumad sellest, milleks korteriühistu nõusoleku andis. Kasutusteatise menetlusse oleks tulnud kaasata teised korteriomanikud.
3.Kaebaja täpsustas kaebust vastuseks kohtu 20.03.2019.a määruses esitatud küsimustele. Kaebaja selgitas, et ta esitas kaebuse oma nimel korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Riigikohtu praktika kohaselt on korteriühistul õigus oma nimel kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu. Kaebeõigus tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 2 ja 4, seda kinnitab Riigikohus 24.10.2018.a otsuses tsiviilasjas 2-17-7999 punktis 13.1. Seaduse analoogiast ning kohtupraktikast tulenevalt on korteriühistul kaebeõigus ka halduskohtumenetluses sarnaste vaidluste lahendamisel. Kaebaja ei taotle kasutusteatise tühistamist. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist tunnistada ehitisele kasutusõiguse andmine (kasutusteatis) kehtetuks. Sisuliselt vaidlustas kaebaja vastustaja tegevusetuse kasutusteatise menetlemisel. Kaebaja eesmärk oli kohustada vastustajat menetlema kasutusteatist uuesti. Kaebaja loobub kohustamiskaebusest, kuna selle rahuldamisega ei ole võimalik kaebaja taotletavat eesmärki kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu enam saavutada. Kaebuse esitamisest möödunud ca 6 kuu jooksul on kortermaja rekonstrueeritud, sh on korteri 24 alternatiivküttesüsteem lahti ühendatud ning asendatud elamu üldküttesüsteemiga. Korteriühistu on ootamas elamule kasutusluba. Kaebaja põhjendatud huviks vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamisel on eelkõige soov kaitsta end korteri 24 omaniku kahjunõuete eest. Korteriomanik on korduvalt märkinud, et kuna vallavalitsus on andnud talle nõusoleku korteris alternatiivküttesüsteemi kasutamiseks, siis kavatseb ta kogu kahju, mis korteriühistu temale kortermaja rekonstrueerimise käigus seoses uue tsentraalküttesüsteemi väljaehitamisega on tekitanud, ühistult välja nõuda. Kaebajal on ka preventiivne huvi, et välistada tulevikus vastustaja samasugust käitumist ning motiveerida teda edaspidi täitma õigusaktides temale pandud kohustusi ja ülesandeid. Kuna korteriühistusse kuulub 24 korteriomanikku, siis on reaalne oht, et vastustaja võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda Kohtu seisukoht Kohustamisnõue
4.Kaebaja on esitanud avalduse kohustamisnõudest loobumiseks. Kohus peab selle taotluse lahendamiseks esmalt täpsustama, millises nõudes menetlus lõpetatakse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on halduskohtul otsuse resolutsioonis õigus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult või kohustada haldusakti andma või toimingut tegema. Sarnaselt saab HKMS § 37 lg 2 p 1 ja 2 alusel kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus) või haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus). Kohus saab haldusakti tühistada, haldusorgan ise saab selle haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 - 70 toodud alustel ja korras kehtetuks tunnistada. Kui isiku eesmärk kohtusse pöördumisel on kõrvaldada haldusakti kehtivus, siis kohane ja sobiv nõue on haldusakti tühistamise, mitte selle kehtetuks tunnistamiseks kohustamise nõue. Seetõttu tõlgendas kohus kaebaja nõuet tühistamisnõudena. Kaebaja täiendavatest selgitustest tuleneb, et kaebaja soovis tegelikult esitada mitte kasutusteatise tühistamise (kehtetuks tunnistamiseks kohustamise), vaid kasutusteatise uueks menetlemiseks kohustamise nõude. Kaebaja soovis saavutada seda, et vastustaja algataks
kasutusteatise osas menetluse ehitusseadustiku (EhS) § 48 lg 5 ja 6 alusel ning teeks selles menetluses ette nähtud toimingud - kontrolliks ehitamise vastavust ehitusteatisele ja korteriomanike nõusolekule, kuulaks ära teised korteriomanikud jne. Sel juhul on tõepoolest tegemist kohustamisnõudega. Eeltoodust lähtudes loeb kohus kaebaja lõplikuks nõudeks korteri 24 kohta esitatud kasutusteatise nr 1811301/01581 uueks menetlemiseks kohustamise nõude.
5.HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu. Kui kaebusest loobutakse enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kaebusest loobumine on kaebaja õigus. Kaebaja lepinguliseks esindajaks on õigusteadusliku kõrgharidusega isik, seega on kaebaja teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Kohus võtab kaebusest loobumise vastu ja lõpetab kohustamisnõude menetluse. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
6.Kohus ei ole kaebuse esitamisest vastustajale teatanud ja ei ole teinud menetlustoiminguid, milles oleks osalenud vastustaja. Kuna vastustajal puudub õigus kaebusest loobumisele vastu vaielda ja menetluskulusid käesolevas asjas vastustajal olla ei saa, siis puudub vajadus teatada kaebusest loobumisest enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale (HKMS § 153 lg 2). Tuvastamisnõude
7.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.HKMS § 44 lg 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebaja ei tugine iseenda, s.o korteriühistu õiguste rikkumisele. Ka kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks korterelamu ühe korteri kohta esitatud kasutusteatis rikkuda korteriühistu õigusi. Kaebaja sõnul esitas ta kaebuse korteriomanike õiguste kaitseks. Kaebaja tugineb KrtS § 30 lõikele 4, mis sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude ehk eriomandi ja kaasomandi eseme seaduse, korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohase kasutamise nõude võib esitada ka korteriühistu. Kohtu hinnangul ei anna KrtS § 30 lg 4 korteriühistule õigust vaidlustada korteriomanike huvides halduskohtus korteri kasutusteatist. Selles sättes nimetatud vaidlus eriomandi või kaasomandi eseme kasutamise üle saab toimuda ainult korteriomanike vahel. Praeguses kohtuasjas ei vaidlusta kaebaja aga korteriomaniku tegevust, vaid haldusorgani toiminguid. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele, kuid tegemist on tsiviilkolleegiumi lahenditega. Kaebeõigust halduskohtumenetluses reguleerib HKMS. Seda, kui korteriühistul on või oli teatud vaidluste puhul õigus esitada hagi maakohtule, ei saa automaatselt üle kanda kaebeõiguseks halduskohtumenetluses. Lisaks pärineb kaebaja viidatud Riigikohtu praktika, sh lahend asjas 2-17-7999 vaidlustest, mis toimusid või algasid kuni 31.12.2017 kehtinud
korteriühistuseaduse kehtivusajal. Selle seaduse § 2 lg 1 sätestas korteriühistu eesmärgina muuhulgas korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise. Viidatud sättest tulenes korteriühistu õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Alates 01.01.2018 kehtivas korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on sätestatud mõned konkreetsed juhud, mil korteriühistu võib korteriomaniku või -omanike asemel nõude esitada, varasemaga sarnane üldine norm puudub. Ükski neist konkreetsetest normidest praeguses asjas ei kohaldu. Kokkuvõttes puudub kaebajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse korteriomanike õiguste kaitseks.
9.Lisaks ei saa praeguse kohtuasja asjaoludel pidada tuvastamisnõuet lubatavaks. Kohtu hinnangul ei aitaks tuvastamisnõude rahuldamine kaasa kaebaja ega korteriomanike õiguste kaitsele. Kohus selgitas juba 20.03.2019.a määruses, et tuvastamiskaebuse rahuldamine annab pooltele küll teadmise, et haldusorgan on toiminud valesti, kuid ei pane vastustajale või korteri 24 omanikule mingeid kohustusi ja ei muuda korteri 24 kasutamist lubamatuks. Isegi kui kohus tuvastab, et esinesid EhS § 48 lg 5 sätestatud alused ja vastustaja oleks pidanud kasutusteatise saamisel läbi viima EhS § 48 lg 6 sätestatud menetluse, ei muutu sellest fakt, et vastustaja seda ei teinud. Kui vastustaja ei teatanud kasutusteatise esitajale 10 päeva jooksul kasutusteatise esitamisest vajadusest seda kontrollida, siis võis korterit 24 EhS § 48 lg 2 alusel kasutama asuda. Vastustaja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemine seda õigust ei lõpeta. Tuvastamisnõude rahuldamisel ei oleks mingit mõju ka korteri 24 omaniku ja teiste korteriomanike või korteriühistu eraõiguslikus vaidluses selle üle, kas korteri 24 omanikule on tekitatud mingit kahju ja kes selle kahju eest vastutab. Kui kaebajal tekib korteri 24 ümberehitamisest alguse saanud vaidluse tõttu kahju ja kaebaja peab selle eest vastutavaks vastustajat, siis on tal õigus esitada vastustajale kahju hüvitamise nõue (arvestades HKMS § 46 lg 4 toodud kaebetähtaega). Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina tunnustatakse kohtupraktikas rehabiliteerivat või preventiivset huvi. Rehabiliteeriv huvi praeguses asjas kõne alla ei tule. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ka preventiivne huvi. Haldusorganil on EhS § 48 reguleeritud situatsioonis kaalutlusõigus, kas võtta kasutusteatis nii-öelda vaikimisi vastu või algatada selle kontrollimiseks menetlus. Kumb otsustus on õige, see sõltub väga suuresti konkreetse juhtumi asjaoludest. Kohus ei näe reaalset võimalust, et praeguse kohtuasja asjaolud võivad samas kortermajas korduda. Eriti arvestades, et kogu elamu küttesüsteem on korteriomanike enamuse otsuse alusel vastselt renoveeritud. Eesmärk laiemalt motiveerida vastustajat täitma õigusaktides temale pandud kohustusi ja ülesandeid on preventiivse huvi alusena liiga üldine.
10.Kasutusteatise üldist olemust ja selle vaidlustamise võimalusi, sh võimalust esitada vastustajale taotlus ja seejärel vajadusel kohtule kaebus ehitusjärelevalve teostamiseks, selgitas kohus 20.03.2019.a määruse punktis 5.
11.HKMS § 104 lg 5 p 2 ja 4 alusel riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu. HKMS § 108 lg 4 ja 7 alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.