lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-560/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-560/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1289
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-560

Haldusasi

AB kaebus Tartu Vangla õigusvastase lõpetamiseks ning mittevaralise kahju nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

tegevuse

RESOLUTSIOON

1.Tagastada AB kaebus.
2.Tõlkida kohtumäärus kaebajale vene keelde. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.AB esitas 26. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla õigusvastase tegevuse lõpetamist ning mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuses on kirjeldatud järgmisi asjaolusid. Kaebajal on käevigastus ja paigaldatud kipsilahas, mistõttu on tal raskendatud kambri koristamine ja nõude pesemine. Vangla lükkas tagasi kaebaja palve määrata talle abiliseks kambrikaaslane ning selle asemel saadeti kambrit koristama koristaja, kes oli lohakas ja kelle töö tuli üle teha. Kaebajale määrati kartserikaristus ning oma asju kokku pannes lõhkus ta kipsi, millest ta valvureid koheselt teavitas. Viie päeva jooksul ei saanud ta meditsiinilist abi, samuti ei järginud valvurid kaebuse kohaselt arsti ettekirjutust tagada kaebajale kartseris madrats ööpäevaringselt ja kaebajal tuli kannatada seljavalu. Kaebaja lamas viimaks põrandal, külmetades ära oma kaelalihased. Kaebaja jäi korduvalt kipsilahasest ilma, oli sunnitud vigastatud käega koristama, kannatama valu ega saanud vajadusel piisavat arstiabi. Kaebaja väitel jääks ta alates 22. märtsist 2019 ilma toiduta, kuna talle ei väljastata ühekordseid nõusid, aga nõusid ta pesta ei saa ja mustadesse nõudesse toitu ei panda. Kaebaja märgib korduvalt arstiabist ilmajäämist, olles muu hulgas seisukohal, et arsti juurde pääsemist takistavad valvurid. Kaebaja väidab ka keelelist diskrimineerimist, mis seisneb tema venekeelsete avalduste mittearvestamises.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-560

2.Tartu Vangla on vastuseks 28. märtsi 2019. a kohtunõudele edastanud kohtule AB 26. märtsi 2019 esitatud kaebuse esemega seotud asjakohased dokumendid, millega kaebaja on vangla poole pöördunud, ning neid lahendavad otsused (vastuse lisad tl 16-36). Tartu Vangla märgib ka, et kohtunõudes välja toodud teemadel on AB esitanud venekeelseid pöördumisi (vaided ja kahjunõuded), mis ei ole vastuse esitamise ajaks lahendust saanud, ning kõik pöördumised ei ole ka tõlketeenuse osutajalt veel tagasi tulnud.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.Kaebaja on kohtu hinnangul esitanud kohustamisnõude vangla õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ning vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vangistusseaduse (VangS) 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vang§ 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6.Tartu Vangla 2. aprilli 2019. a vastuse lisadena esitatud tõenditest ilmneb, et kaebaja
26.märtsi 2019. a kaebuses loetletud küsimustega seonduvalt on kaebaja läbinud vaidemenetluse vaide osas, millega ta taotles, et tema kambrikaaslasele makstaks tasu nende ühise elukambri koristamise eest, kuna kaebaja ise ei saanud käetrauma tõttu koristada ning tema abivajadust oli hinnanud ka meditsiiniosakond. Tartu Vangla jättis 14. märtsi 2019. a otsusega nr 1-11/40-5 (tl 20-20p) vaide rahuldamata. Vangla leidis, et kehtivas õiguses puudub vangla kohustus maksta kinnipeetavale tasu kambrikaasalase abistamise eest. Samas vaideotsuses leidis vangla, et kaebaja vastus kaebaja märgukirjale ei olnud haldusakt, mida saanuks vaidega vaidlustada. Muid läbitud vaidemenetlusi seoses kaebaja nõudega õigusvastase olukorra lõpetamiseks Tartu Vangla vastusest ei ilmne. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja läbinud kohustuslikke vaidemenetlusi vastustaja kohustamiseks seoses arstiabi saamatajäämisega vanglateenistuse tegevuse tõttu ega seoses kambri koristamisega.
7.Praeguses kaebuses loetletud küsimustes ei ole kaebaja läbinud ka kohutuslikku kohtueelset kahju hüvitamise korda. Kui kaebaja taotlused on veel Tartu Vangla menetluses või tõlkimisel, nagu märgib vastustaja, ei saa kohtueelset menetlust kuidagi läbituks lugeda.
7.1.Vastustaja on käesoleva kaebuse esemega seoses esitanud kohtule 12. märtsi 2019. a otsuse nr 1-13/61-3 (tl 27-27p), millega tagastas kaebajale tema 3. märtsil 2019 koostatud ja 6. märtsil 2019 registreeritud võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse (tl 25-26). Vastustaja tugines vangla 2(4)

3-19-560

sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-le 3, mis näeb ette, et kui kinnipeetav keeldub tõlkimise eest tasumiseks nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja raha vaba jääk tema vanglasisesel isikuarvel (19,86 eurot) võimaldanuks tal tõlke eest tasuda. Vastustaja hindas esitatud venekeelset käsikirjalist teksti ning leidis, et see pole eriti mahukas – 16 lauset. Ühe A4 formaadis lehe (1800 tähemärki) tõlkimise hind on vastavalt kokkuleppele tõlketööde osutajaga 10 eurot. Kui valmis tõlke maht on arvestuslikust ühest leheküljest väiksem, arvestatakse valmis tõlke tegelikku mahtu tähemärkides ja hind kujuneb sellega proportsionaalselt. Vangla hindas käsikirjalise teksti tõlke mahuks mitte üle ühe lehekülje ja pidas kaebaja rahalisi vahendid piisavaks, et tõlke eest tasuda. Vastustaja on 12. märtsi 2019. a otsuse ka välja toonud, et kaebaja ei allkirjastanud nõusolekut tõlkekulude kandmiseks, väites, et vaba raha pole ning olemasolev on vajalik tema enda tarbeks.

7.2.Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt peab kohus hindama, kas haldusorgani poolt kohtueelses menetluses vaide või taotluse tagastamine on olnud õiguspärane. Üksnes õiguspärase tagastamise korral saab asuda seisukohale, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata (Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 18). Kohus on praegusel juhul seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt jätnud menetlusse võtmata kaebaja 3. märtsil koostatud ja 6. märtsil 2019 registreeritud kahju hüvitamise taotluse.
7.3.Vanglas kinnipeetaval isikul on õigus saada riigi abi vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkimiseks juhul, kui tal puudub vanglasisesel isikuarvel selleks raha (VSKE § 491 lg 4). Vastustaja on põhjendanud kohtu hinnangul piisava põhjalikkusega ning kooskõlas VSkE § 491 lg-ga 3, et kaebaja rahaline seis võimaldanuks tal tasuda maksimaalselt ühe lehekülje pikkuse tõlke eest. Kohus on kaebaja isikukonto väljavõtte (tl 37) põhjal selle järelduse õigsuses veendunud. Vastustaja on põhjendatult viidanud ka enda senisele kogemusele käsikirjaliste avalduste tõlkemahu hindamisel. Seega on kohus seisukohal, et vastustaja on kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt jätnud menetlusse võtmata ning kohtueelne menetlus kahju hüvitamise nõude osas ei ole läbitud.
8.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole seni läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ei vastustaja kohustamiseks ega kahju hüvitamiseks 26. märtsi 2019. a kaebuse esemeks olevates vaidlusküsimustes. Kaebus tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada
9.Kaebaja väidab ka diskrimineerimist keele alusel. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks suunata kaebajat selle väite osas kaebuse nõuet täpsustama. Kuigi põhimõtteliselt võiks kaebajal olla preventiivne huvi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks keelelise diskrimineerimise vältimiseks, ei ole praegusel juhul kohtu hinnangul selline järjekindel õigusvastane kohtlemine tõenäoline. Tartu Vangla esitatud tõenditest ja 2. aprilli 2019. a vastusest saab järeldada, et kaebaja taotlusi ja vaideid tõlgitakse vastavalt kehtiva õigusega sätestatud reeglitele. Vanglas kinnipeetaval isikul on õigus saada riigi abi tõlkimiseks juhul, kui tal puudub vanglasisesel isikuarvel selleks raha (VSkE § 491 lg 4). Õigus saada võõrkeelsete vaiete ja taotluste tasuta tõlkeid ei ole seega absoluutne ning tõlkimine kinnipeetava enda raha eest ei ole diskrimineeriv. Kui kaebajale tagastatakse õigusvastaselt mõni vaie või taotlus olukorras, kus tal endal tõlkimiseks vajalik raha puudub, saab ebaõige tagastamise korral pöörduda kaebusega kohtusse.

3(4)

3-19-560

10.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse nõuetekohase kaebusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium