1.John Mehmet Ulgar Dogru (hageja) esitas 19. juulil 2014 Harju Maakohtule hagi Fabulonia OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 26 823 USA dollarit 68 senti, millest 26 000 USA dollarit on alusetult saadu ja 823 USA dollarit 68 senti viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Jari Kimmo Isbjörnssund, Taavi Kikas, Anton Vedešin (kostja osanikud) ja hageja 4. juunil 2013 lihtkirjalikus vormis eellepingu, milles muuhulgas lepiti kokku
kostja osade ümberjaotamine selliselt, et osanikuks saab ka hageja. Hageja kandis 6. juulil 2013 kostjale saadavate osade hinna 26 000 USA dollarit. Kostja ei olnud eellepingu pooleks. Kostja osade jaotust ei ole muudetud, s.t hageja ei ole osanikuks saanud. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu on eelleping vähemalt osade võõrandamise eelkokkulepete osas tühine, seega oli kostjale tehtud makse õigusliku aluseta. Hagi on esitatud õige kostja vastu. Eelleping on leping kolmanda isiku kasuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 1 tähenduses. VÕS § 1030 lg 1 ei erista ehtsat või ebaehtsat kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut. Soorituse tegijal on VÕS § 1030 lg-s 1 nimetatud eelduste esinemisel õigus valida, kas ta nõuab VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevalt saadu tagastamist lepingu poolelt või lepinguga soodustatud kolmandalt isikult.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Eelleping on ebaehtne leping kolmanda isiku kasuks ning seega tuleb alusetust rikastumisest tuleneva tagasinõudeõiguse puhul kohaldada VÕS § 1029. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja enda vastuoluline käitumine välistab hagi rahuldamise. Kostja ei olnud seaduses sätestatud vorminõudest teadlik. Kostja uskus eellepingu kehtivusse ning oma õigusesse investeeringut eellepingus kokkulepitud eesmärgil kasutada.
3.Harju Maakohus jättis 1. septembri 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4315 eurot 72 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on 4. juunil 2013 sõlmitud leping osaühingu(te) osa(de) võõrandamisele suunatud eelleping VÕS § 33 lg 1 tähenduses. Lähtudes VÕS § 33 lg-st 2, kehtib selle suhtes äriseadustiku § 149 lg-s 5 sätestatud vorminõue, mille järgimata jätmise tõttu on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 järgi tühine. Kuna uusi ettevõtteid ei asutatud ning kostja osade jaotust ei muudetud, ei saa eeldada, et eelleping oleks sõlmitud ka ilma tühise osata. VÕS § 1028 kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, s.t kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. VÕS § 1029 sisaldab VÕS § 1028 regulatsiooni täiendavat erisätet juhuks, kui alusetu rikastumise kaasa toonud suhetes osaleb rohkem kui kaks isikut. Kui hageja täitis kostja osanike korraldusel kohustuse kolmandale isikule (kostjale), siis saab ta alusetust rikastumisest tuleneva nõude VÕS § 1029 kohaselt esitada siiski vaid kostja osanike vastu. VÕS § 1030 on VÕS § 1029 kõrval VÕS § 1028 suhtes erinormiks, sätestades erandi üldreeglist, mille kohaselt võib üleantu tagasi nõuda isikult, kes on soorituse saajaks. VÕS § 1030 alusel määratakse, kelle vahel tekib alusetu rikastumise võlasuhe ja vastavasisulised nõuded, kui lepingulist kohustust, mida soodustatud isiku kasuks täita sooviti, ei eksisteeri, seda ei teki või kui see hiljem ära langeb. Eellepingu p-s 2.7 sätestatud kokkulepet tuleb tõlgendada nn ebaehtsa lepinguna kolmanda isiku kasuks, kuna eellepingust ega seadusest ei tulene kolmanda isiku (kostja) täitmisnõuet. Ebaehtsa lepingu puhul kolmanda isiku kasuks ei teki kolmanda isiku ja talle oma lepingulise kohustuse täitnud lepingupoole (hageja) vahel VÕS §-s 1028 sätestatud juhul soorituskondiktsiooni ning vastavad alusetu rikastumise nõuded eksisteerivad üksnes lepingupoolte vahel nagu VÕS §-s 1029 kirjeldatud alusetu rikastumise nõuete puhul. VÕS § 1030 kohaldatakse üksnes juhtudel, kui tühine
või tühistatud leping oli nn ehtne leping kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 2 järgi, s.t juhtudel, kui kolmandale isikule antakse sama lepinguga õigus nõuda lepingu täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hagi esitatud ebaõige kostja vastu ning see tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. märtsi 2016 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohus jättis apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1081 eurot 2 senti. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus kõigile hageja väidetele asjakohaselt vastanud, mh ka sellele, miks käesoleva vaidluse lahendamisel ei tule kohaldada VÕS § 1030. Maakohus jõudis õigesti järeldusele, et nõue on esitatud vale kostja vastu, ega pidanud seejuures tuvastama, millised õigussuhted kehtivad asjakohaste kostjate (s.o kostja osanike) ja kostja vahel ning kas osanikel on võimalik omakorda esitada alusetult saadu tagastamise nõue oma äriühingu (kostja) vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud õige kostja vastu. Hageja nõudeõigus tuleneb VÕS §-st 1028 ja § 1030 lg-st 1. Ei ole tähtis, kas leping oli ehtne või ebaehtne, kuna kostja osanikud soodustasid kostjat tasuta. See tähendab, et kostja osanikel ei ole õiguslikku alust, mis lubaks esitada regressinõude kostja vastu. Alternatiivselt tuleneb hageja nõudeõigus VÕS § 1030 lgst 2. Hageja ja kostja osanikud ei teadnud, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
10.Maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja osanikud 4. juunil 2013 lihtkirjalikus vormis eellepingu, mille kohaselt pidi hageja maksma oma osade eest uues ettevõttes (piiratud vastutusega äriühing Ameerika Ühendriikides) 19 450 eurot. Kui uus ettevõte ei ole asutatud hiljemalt 31. juuliks 2013, jagatakse kostja osad ümber ja lepinguosalised saavad kostja osanikeks. Hageja täitis eellepingut ning kandis 6. juunil 2013 kostja kontole 26 000 USA dollarit (s.o 19 631 eurot 76 senti). Kostja ei olnud eellepingu pooleks. Uut ettevõtet ei asutatud ning kostja
osade jaotust ei muudetud. Eelleping on nn ebaehtne leping kolmanda isiku (kostja) kasuks. Eelleping on notariaalse vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.
11.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tühise eellepingu alusel tasutud 26 000 USA dollari tagastamist. Hageja tugineb VÕS § 1030 lg-le 1, mille kohaselt juhul, kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Alternatiivselt tugineb hageja ka VÕS § 1030 lg-le 2, mille kohaselt juhul, kui teine lepingupool või lepingupooleks peetud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et lepingut või lepingust tulenevat kohustust, mida täita sooviti, ei ole olemas, võib saadu tagastamist nõuda üksnes saajalt.
12.Kolleegium on varem leidnud, et VÕS § 1030 on VÕS § 1029 kõrval VÕS § 1028 suhtes erinormiks. VÕS § 1028 järgi saab üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt, kuid erandina võimaldab seadus lisaks soorituse saajale nõuda raha tagasi ka kolmandalt isikult VÕS § 1030 lg 1 järgi kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul (VÕS § 80). Seega on soorituse tegijal VÕS § 1030 lg-s 1 nimetatud eelduste esinemisel õigus valida, kas ta nõuab VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneval alusel saadu tagastamist lepingu poolelt või lepinguga soodustatud kolmandalt isikult (vt Riigikohtu 22. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-08, p 11). Järelikult on VÕS § 1030 puhul tegemist soorituskondiktsiooni (VÕS § 1028) erijuhtumiga, mis reguleerib soorituskondiktsiooni erisusi kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu korral (VÕS § 80). Kolleegium ei nõustu hagejaga, et VÕS § 1030 kohaldamise seisukohalt ei ole oluline, kas tegemist on ehtsa või ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks. Ebaehtsa lepingu puhul kolmanda isiku kasuks ei teki kolmanda isiku ja talle oma lepingulise kohustuse täitnud lepingupoole vahel VÕS §s 1028 sätestatud juhul soorituskondiktsiooni. Seejuures ei ole oluline, kas kostja osanikud soodustasid kostjat tasuta ning kas ja millisel õiguslikul alusel tekib kostja osanikel regressinõue kostja vastu. Kolleegium märgib, et VÕS § 1030 kohaldatakse üksnes juhtudel, kui tühine või tühistatud leping oli ehtne leping kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 2), s.t juhtudel, kui kolmandale isikule antakse sama lepinguga õigus nõuda lepingu täitmist. Eelnevast tulenevalt on kohtud õigesti leidnud, et hageja nõuet kostja vastu tühise eellepingu alusel tasutud 26 000 USA dollari tagastamiseks ei saa rahuldada. Hagejal on võimalik esitada nõue lepingupoole (kostja osanike) vastu.
13.Kuna hageja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kassatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Riigikohtu määratud tähtajaks (31. oktoobriks 2016) ega hiljem ei ole kostja menetluskulude nimekirja esitanud. Asja materjalidest ei nähtu selliseid menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 teise lause alusel kindlaks määrata. Menetluskulude rahaline suurus tuleb jätta kindlaks määramata.
14.Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvata TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel riigituludesse.
Peeter Jerofejev, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.