Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
25. märts 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-52
Haldusasi
XX kaebus Rae valla kohustamiseks väljastama kasutusluba
Menetlusosalised
Kaebaja ‒ XX, volitatud esindaja v.adv Martin Kruus Vastustaja ‒ Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse haldusasjas nr 3-19-52 resolutsiooni punkt 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Patika külas asuva Kuuseriisika tee 1 kinnistu omanik XX esitas 10.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla kohustamiseks väljastada 12.11.2018 taotluse nr 1811371/04854 alusel kasutusluba kinnistul paiknevale üksikelamule.
Rae Vallavalitsus väljastas 22.01.2019 korraldusega nr 113 Kuuseriisika tee 1 asuvale üksikelamule osalise kasutusloa (vastavalt 01.08.2006 väljastatud ehitusloale nr 1977E ning selle aluseks olevale ehitusprojektile). Kasutusluba ei hõlma elamu juurdeehitust.
3.XX esitas 05.02.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks, kuna ta on saavutanud kaebuse esitamisega taotletava tulemuse ning kaebuse edasiseks menetlemiseks puudub vajadus. 08.02.2019 esitatud avalduses palus kaebaja menetluskulud välja mõista vastustajalt.
3-19-52
4.Rae vald palus 12.02.2019 vastuses jätta kaebaja taotlus rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 13.02.2019 määrusega vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2) ja jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Kohus määras tagastada määruse jõustumisel kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebaja arvelduskontole (resolutsiooni p 4). Kuigi kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, ei ole kaebaja menetluskulude väljamõistmine vastustajalt põhjendatud. Kaebaja on kohtumenetluse kestel saavutanud eesmärgi põhjusel, et esitas osalise kasutusloa taotluse, mis hõlmab vaid õiguspäraselt, s.t ehitusloa alusel ehitatud hoone osa. Kui kaebaja oleks juba haldusmenetluses sellise kasutusloa taotluse esitanud, saanuks küsimuse lahendada kohtusse pöördumata. Puudub mõistlik põhjus eeldada, et vastustaja oleks õiguspäraselt ning nõuetekohaselt ehitatud ehitise kasutusloa väljastamisega viivitanud. Haldusorgan on seotud taotlusega ega saa taotleja tahte vastaselt väljastada taotletust erinevat luba. Vastustaja vastusest nähtub, et kaebajale selgitati olukorda korduvalt ‒ haldusorgan täitis seadusest tulenevat selgitamiskohustust. Taotluse muutmine oli kaebaja otsustada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 22.02.2019 määruskaebuses (täiendatud 19.03.2019) tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kaebaja menetluskulud (sh määruskaebemenetluse seonduvad kulud) vastustaja kanda. Asjas esitatud väidete pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et kohtuvaidluse ja 22.01.2019 antud kasutusloa andmise vahel puudub põhjuslik seos. Halduskohus oleks pidanud HKMS § 108 lg 6 alusel jätma kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. On ilmne, et vastustaja asus kaebajale kasutusloa väljastamiseks vajalikke samme astuma üksnes seetõttu, et temani jõudis vastavasisuline kaebus. Ekslik on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt puudub mõistlik põhjus eeldada, et vastustaja oleks õiguspäraselt ning nõuetekohaselt esitatud ehitise kasutusloa väljastamisega viivitanud. Vastustajal olid kõik võimalused astuda vajalikke samme haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaja (30 päeva) jooksul, kuid seda vastustaja ei teinud. Halduskohus on asunud lahendama poolte vahel tekkinud sisulist vaidlust. Seejuures on kohus lähtunud üksnes vastustaja 12.02.2019 esitatud paljasõnalistest seisukohtadest, mille suhtes ei ole kohus andnud kaebajale võimalust omapoolseid seisukohti esitada. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaebaja esitas haldusmenetluses uue ja osalise kasutusloa taotluse, mis hõlmas üksnes õiguspäraselt ning nõuetekohaselt esitatud ehitise osa. Kaebaja on endiselt seisukohal, et tal on õigus saada kasutusluba kogu ehitisele. Asjaolust, et kaebaja rahuldus edaspidiste vaidluste vältimise eesmärgil ka osalise kasutusloa väljastamisega, ei ole võimalik järeldada, et mingis osas oli varasem kasutusloa taotlus põhjendamata või õigusvastane. Kaebaja teostas olemasolevate ehitiste seadustamiseks vastavalt vastustaja juhistele ehitise auditi koos mõõdistusprojektiga ning tasus täiendava riigilõivu 470 eurot. Vastavad andmed kajastuvad 20.09.2018 ehitisregistrisse tehtud kandes. Vastustaja kooskõlastas lahenduse ehitisregistri andmetel 17.10.2018. See kinnitab, et kasutusloa väljastamist kogu ehitisele pidas ka vastustaja ise veel 17.10.2018 võimalikuks. Väär on halduskohtu väide, et kaebaja esitas kohtumenetluse ajal ise muudetud osalise kasutusloa taotluse. Ehitisregistri andmetest nähtub, et 16.01.2019 esitas vastustaja registri 2(4)
3-19-52 kaudu nõude osalise kasutusloa taotluse esitamiseks, tühistades samas juba varem kasutusloa taotlusele antud kooskõlastuse. Kuivõrd kaebaja pidas otstarbekamaks vältida täiendavat kohtuvaidlust ja oli valmis leppima ka osalise kasutusloa väljastamisega, allus ta vastustaja nõudele. Varasema menetluse kestel vastustaja osalise kasutusloa väljastamise võimalust ei näinud ega ole seda kaebajale pakkunud. Olukorras, kus vastustaja andis haldusakti ainult seetõttu, et kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse, oleks pahatahtlik ja ebaõiglane jätta menetluskulud kaebaja kanda. Arvestada tuleb ka asjaolu, et vastustaja eksitavate juhiste tõttu on kaebaja juba niigi teinud märkimisväärseid kulutusi ehitise auditile ja riigilõivule, kuigi selleks puudus tegelik vajadus.
7.XX esitas 06.03.2019 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse haldusasja määruskaebemenetluses ettevalmistava kohtuniku Janar Jäätma taandamiseks. Kohtunik Janar Jäätma taandas end 07.03.2019 määrusega haldusasja lahendamisest ning haldusasja ettevalmistavaks kohtunikuks määruskaebemenetluses määrati kohtunik Maret Altnurme.
8.Tallinna Ringkonnakohus võttis 08.03.2019 määrusega määruskaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat vastama määruskaebusele hiljemalt 19.03.2019.
9.Rae vald palub 19.03.2019 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vastustaja ei ole andnud kaebajale eksitavaid juhiseid, kuna ehitisregistri andmete kooskõlla viimine Kuuseriisika tee 1 asuva hoone tegelike andmetega oli vajalik. Asjaolu, et ehitisregistri andmete parandamise abil õigusliku aluseta ehitatud juurdeehituse seadustamine läbi kasutusloa menetluse ei õnnestunud, ei tähenda, et andmete parandamiseks puudus vajadus. Ilma ehitisregistri andmeteta ei olnud vastustajal võimalik kasutusluba väljastada, kuna hoone tegelikud andmed ei vastanud ehitusloa andmetele. Kaebaja väide, et vastustaja nõudis kaebajalt tema tahte muutmist, ei vasta tõele. Ehitisregistri toimimise spetsiifikast tulenevalt oli vastustaja sunnitud kasutusloa taotluse kaebajale tagastama, et kaebajal tekiks võimalus oma tahte muutmiseks sama menetluse raames. Vastasel juhul ei oleks kaebajal olnud võimalik kasutusluba täpsustada. Kaebajal ei olnud kohustust oma tahet muuta, kuna ta oleks saanud sellest võimalusest keelduda ja kasutusloa taotluse muutmata kujul vastustajale tagastada. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja on kohtumenetluse kestel saavutanud oma eesmärgi põhjusel, et esitas osalise kasutusloa taotluse, mis hõlmab vaid õiguspäraselt, s.t ehitusloa alusel ehitatud hoone osa. Taotluse muutmine oli kaebaja otsustada. Kui kaebaja oleks sellise kasutusloa taotluse esitanud juba haldusmenetluses, siis oleks saanud küsimuse lahendada kohtusse pöördumata. Kaebaja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud on põhjendamatult Õigusabikulud on põhjendatud mitte rohkem kui 1,5 tunni ulatuses.
suured.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebuse menetluses ei ole vaidlust selle üle, et haldusasja menetlus on õigesti lõpetatud HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. XX on määruskaebuses palunud halduskohtu 13.02.2019 määruse tühistada üksnes osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (s.o resolutsiooni p 3).
11.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud 3(4)
3-19-52 haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nimetatud sätte eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). HKMS § 108 lg 6 sõnastusest järelduvalt lasub menetluskulude kandmisest vabanemiseks vastustajal kohustus tõendada, et kaebuses nõutud haldusakti andmisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel on haldusakt antud. Vastustaja ei peaks kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis näiteks asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja praegusel juhul kohtule piisavalt põhjendanud ja usutavaks teinud, et osalise kasutusloa andmise ja halduskohtule esitatud kaebuse vahel puudub seos, mistõttu ei ole menetluskulude vastustaja kanda jätmine põhjendatud.
13.Kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi põhjusel, et muutis kohtumenetluse kestel kasutusloa taotlust, taotledes kasutusluba vaid osaliselt (16.01.2019 kasutusloa taotlus, tl 30‒31). Vaidlust ei ole selles, et Rae Vallavalitsus väljastas 22.02.2019 korralduse nr 113 alusel kaebajale 30.01.2019 kasutusloa nr 1912371/, s.t kasutusluba anti hoone osale, mis vastab ehitusloale nr 1977E ja selle aluseks olevale ehitusprojektile. Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja esitas talle ultimatiivse nõude osalise kasutusloa väljastamisega nõustumiseks, välistades vastasel juhul igasuguse kasutusloa andmise. Rae vald on vastuses määruskaebusele selgitanud, et ehitisregistri toimimise spetsiifikast tulenevalt oli vastustaja sunnitud esialgse kasutusloa taotluse kaebajale tagastama, et kaebajal oleks võimalik oma tahet muuta sama menetluse raames. Vastasel juhul ei oleks olnud kaebajal võimalik kasutusloa taotlust täpsustada. Kaebajal ei olnud kohustust märkida kasutusloa taotlusesse, et ta soovib osalist kasutusluba, vaid tal oli õigus kasutusluba muutmata kujul vastustajale ka uuesti esitada. Asjakohatu on kaebaja väide, et vastustaja eksitavate juhiste tõttu on kaebaja teinud märkimisväärseid kulutusi ehitise auditile ja riigilõivule, kuigi selleks puudus tegelik vajadus. Ilma ehitisregistri andmete kooskõlla viimiseta Kuuseriisika tee 1 asuva hoone tegelike andmetega ei oleks olnud võimalik anda ka osalist kasutusluba.
14.Eelneva põhjal on halduskohus õigesti vaidlustatud määruse resolutsiooni punktiga 3 jätnud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
15.XX menetluskulud määruskaebemenetluses tuleb jätta HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.