Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
11.08.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1997
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Marina Simhes-Kazakova Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.06.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.06.2020 määruse haldusasjas nr 3-19-1997 resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
2.Tagastada XX määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja kanda see OÜ Simhes Consult pangakontole nr EE462200221019818554.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1).
1.XX (kaebaja) esitas 05.04.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse tsiviillennundustöötaja väljateenitud aastate pensioni saamiseks kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.09.2009 määrusega 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord. Kuna kaebaja oli töötanud tsiviillennundustöötajana Eestis, Lätis ja Leedus, tõlgendas SKA seda muu hulgas välisriigist pensioni saamise avaldusena ning edastas selle ka Läti ja Leedu pädevatele asutustele.
3-19-1997
2.SKA määras 05.07.2019 otsusega nr 515543V kaebajale pensioni 87,29 eurot kuus, võttes arvesse Eestis omandatud pensionistaaži. Kaebaja esitas selle otsuse peale vaide, mille SKA jättis 24.09.2019 vaideotsusega nr 8-3/21089 rahuldamata.
3.Leedu pädev asutus keeldus kaebajale pensioni määramisest 17.06.2019 otsusega ning Läti pädev asutus 08.08.2019 otsusega. Läti ja Leedu asutused saatsid oma otsused SKA-le ning Läti asutus täiendavalt ka kaebajale.
4.XX esitas 24.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA kohustamiseks väljastada määruse 987/2009 art 48 p-s 1 ettenähtud kokkuvõte kaebaja 05.04.2019 pensioniavalduse lahendamiste kohta. Kaebaja selgitas, et kooskõlas nimetatud määrusega on SKA kaebaja pensioniavalduse läbivaatamise kontaktasutus, kelle kohustus on muu hulgas andmevahetuse tagamine, avalduse kohta tehtud otsustest teavitamine ja taotleja kursis hoidmine tema avalduse läbivaatamise käiguga. Kui kõik asjaomased riigid on teinud otsuse pensioniavalduse kohta, peab SKA esitama sellest taotlejale vormikohase eestikeelse kokkuvõtte, mille pinnalt saab taotleja otsustada eri liikmesriikides tema pensioniavalduse kohta tehtud otsuste vaidlustamise vajaduse. SKA ei ole kaebajale kõnealust kokkuvõtet esitanud.
5.SKA selgitas 09.04.2020 menetlusdokumendis, et saatis 06.04.2020 XX-le kaebuses taotletud kokkuvõtte (vorm E211). Kuna kaebaja hinnangul ei olnud see nõuetekohane (osa kokkuvõtte tekstist oli võõrkeelne), edastas SKA 21.04.2020 kaebajale täiendatud kokkuvõtte.
6.XX esitas 16.06.2020 kohtule taotluse kaebuse menetlusse võtmiseks ja haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, samuti menetluskulude nimekirja koos taotlusega menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 6. Kaebaja menetluskulud on kokku 940 eurot, millest 15 eurot on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja 925 eurot esindaja kulud. Kaebaja märkis, et määruse 987/2009 art 48 kohustab vastustajat esitama kokkuvõtte tervikuna riigikeeles, sh pensioniotsuste vaidlustamise kord. Kaebaja ei pidanud kokkuvõtet SKA-lt eraldi taotlema – seda on vastustaja ise seletanud 09.04.2020 menetlusdokumendis. Kaebaja menetluskulud olid vajalikud, kuna kohtu abita ei olnud kaebuses nõutud kokkuvõtet võimalik kätte saada, arvestades SKA ekslikku arusaama oma kohustustest ja ebaõiget halduspraktikat määruse 987/2009 art 48 kohaldamisel. Kohtusse pöördumine koos sellega seotud menetluskulude kandmisega on põhjendatud ka seetõttu, et kohtu selgitused ja seisukohad vaidlusalustes küsimustes suunavad SKA-d oma ebaõiget halduspraktikat parandama.
7.SKA leidis, et menetluskulude nimekirja järgi on kaebaja esindaja tegelenud muu hulgas SKA 05.07.2019 otsuse sisulise hindamise ja pensionisumma kujunemise kontrollimisega, mis ei ole seotud vormi E211 väljastamata jätmise ega selle väljastamiseks kohustamisega. SKA 05.07.2019 otsust pensioni määramise kohta oli kaebajal võimalik vaidlustada ilma vormita E211 ja seda kaebaja ka tegi, esitades SKA otsuse peale vaide. Kui kohus leiab, et kohustamiskaebusega kohtusse pöördumine oli õigustatud, siis tuleb menetluskulusid vähendada nende tegevuste osas, mis ei ole seotud vormi E211 väljastamiseks kohustamisega.
8.Tallinna Halduskohus lõpetas 25.06.2020 määrusega haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 2) ja jättis muud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel oli saada määruse 987/2009 artikli 48 p-s 1 ettenähtud kokkuvõte, kus kajastuks kokkuvõtlikult liikmesriikide pensioniotsuste sisu ja vaidlustamise kord. SKA esitas 21.04.2020 kaebajale nõuetekohase kokkuvõtte. Seega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ja asja menetluse saab lõpetada. Menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda HKMS § 108 lg-st 6. Selle sätte eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud. 2(6)
3-19-1997 Kaebaja õigusabikulud tuleb jätta tema enda kanda. Kaebaja on pöördunud kohustamiskaebusega halduskohtusse, kuid ei ole eelnevalt taotlenud vastava kokkuvõtte väljastamist SKA-lt. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. SKA sai kaebaja soovist/taotlusest teada alles kohtule esitatud kaebusest ning esitas kohtu päringute tulemusel kaebajale kokkuvõtted 06.04.2020 ja 21.04.2020. Kaebaja oleks saanud menetluskulusid vältida, esitades taotluse otse SKA-le. Kaebaja menetluskulud ei olnud seega põhjendatud ega vajalikud. Kuna kokkuvõte väljastati kaebajale pärast kaebuse esitamist temast endast tuleneval põhjusel, ei olnud toimingu tegemine tingitud kaebuse esitamisest. Seega ei ole kaebaja menetluskulude väljamõistmine SKA-lt põhjendatud. Kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub 10.07.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.06.2020 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning teha uus määrus, millega tuvastada kaebaja 24.10.2019 kaebus menetlusse võetuks hiljemalt halduskohtu poolt vastustajalt esimeste selgituste küsimisel 18.02.2020; lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel seoses nõutava haldusakti andmisega pärast kohtusse pöördumist ning jätta esimese ja teise astme menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on pidanud kulutama palju aega ja raha, et saada SKA-lt teavet oma pensioniavalduse lahendamise kohta. Kaebaja pöördus halduskohtu poole juba 24.10.2019, kuid kohus menetles kaebust üle poole aasta seda menetlusse võtmata. Kohus oleks pidanud kaebuse kohe pärast selle saamist tagastama, jätma käiguta või võtma menetlusse ja küsima selle kohta vastustaja seisukohta, kuid kohus ei teinud ühtki määrust. Kohtu nõuetele ja SKA seisukohtadele vastamiseks pidi kaebaja tegema kohtumenetluses täiendavaid kulutusi õigusabile. Asjaolu, et kohus menetles kaebust pool aastat ja SKA esitas kohtumenetluse ajal (ligikaudu pool aastat pärast kaebuse esitamist) kaebuses nõutud kokkuvõtte, näitab, et kohtusse pöördumine oli põhjendatud. SKA selgitus, et nad ei väljasta kokkuvõtet omal algatusel, näitab, et SKA ei kavatsenudki ilma kohtumenetluseta oma õigusaktidest tulenevat kohustust täita. SKA-le taotluse esitamine enne kohtusse pöördumist ei olnud kohustuslik. SKA tegevusetus takistas kaebajal oma õiguste teostamist (Läti ja Leedu pädevate asutuste otsuste vaidlustamist). Eelnevat arvestades oli kaebuse eesmärgi saavutamine tingitud kohtumenetlusest, menetluskulud tekkisid SKA õigusvastase tegevusetuse tõttu ning menetluskulude nimekirjas toodud tegevused on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja esitas 27.07.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid haldus- ning ringkonnakohtus kantud õigusabikulude kohta (17.10.2019 arve, tasutud sularahas 20.10.2019; 30.06.2020 arve, tasutud sularahas 02.07.2020; dtl 108–109).
10.Sotsiaalkindlustusamet selgitas vastuses kaebaja pensioniavalduse menetlemise ja temale pensioni määramise asjaolusid ning palus jätta määruskaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
3(6)
3-19-1997
12.Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel oli saada SKA-lt määruse 987/2009 art-s 48 nimetatud kokkuvõte kaebaja pensionavalduse kohta liikmesriikides tehtud otsustest (vorm E211). SKA esitas kaebuses taotletud kokkuvõtte kaebajale pärast halduskohtule kaebuse esitamist, kuid enne kaebuse menetlusse võtmist. Kaebaja ei soovinud pärast kokkuvõtte saamist oma kaebuse edasist menetlemist (vt HKMS § 152 lg 2) ja taotles haldusasja menetluse lõpetamist. Kuna menetluse lõpetamist tingiv asjaolu – kaebuses nõutud toimingu sooritamine – ilmnes enne kaebuse menetlusse võtmist, võis halduskohus lõpetada menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3). Selline regulatsioon teenib menetlusökonoomia eesmärki, sest võimaldab halduskohtul jätta tegemata need kaebuse menetlusse võtmisele eelnevad toimingud, mis menetluse lõpetamise aluse olemasolu korral ei oleks enam eesmärgipärased (vt HKMS §-d 120–121).
13.Määruskaebusest saab järeldada, et kaebaja arusaama kohaselt välistab temale menetluskulude hüvitamise asjaolu, et halduskohus lõpetas asja menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist. Ringkonnakohus selgitab, et see ei pannud kaebajat menetluskulude jaotamisel halvemasse olukorda, võrreldes sellega, kui SKA kokkuvõtte esitamise ajaks oleks kaebus olnud menetlusse võetud ning menetluse oleks saanud lõpetada üksnes HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Mõlemal juhul tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda HKMS § 108 lg-st 6, arvestades ka HKMS § 108 lg-tes 9 ja 11–12 ning §-s 109 sätestatut.
14.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
15.HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei pea kandma kaebaja menetluskulusid, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamise, vaid muude asjaoludega, näiteks oluliste asjaolude muutumisega pärast kaebusega kohtusse pöördumist, avalikkuse tugeva vastuseisuga vms. Seos kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel võib aga ilmneda näiteks siis, kui haldusorgan hakkab haldusakti vaidlustamise tõttu asjaolusid täiendavalt uurima ning tunnistab haldusakti kehtetuks asjaolude tõttu, mis tegelikkuses eksisteerisid juba haldusakti andmise ajal ja mida haldusorgan oleks haldusakti andmise ajal pidanud teadma, kuid uurimiskohustuse rikkumise tõttu nendega ei arvestanud. Menetluskulude kandmisest vabanemiseks tuleb vastustajal ära näidata, et haldusakti kehtetuks tunnistamine polnud tingitud kaebuse esitamisest (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2020 määrus nr 3-19-2125, p-d 13–14; 15.08.2019 määrus nr 3-18-1593, p-d 21–22; 03.05.2019 määrus nr 3-19-496, p 14; 25.03.2019 määrus nr 3-19-52, p 13; 28.09.2018 otsus nr 3-17-757, p 41; Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 määrus nr 3-18-1992, p 26).
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja veenvalt näidanud, et puudub seos kaebuse esitamise ning kaebajale kaebuses nõutud kokkuvõtte väljastamise vahel. SKA selgituse järgi on nende halduspraktika selline, et nad ei saada pensionitaotlejale määruse 987/2009 art 48 ps 1 nimetatud kokkuvõtet omal algatusel (dtl 38, 53). Ka praeguses asjas saatis SKA kaebajale vormikohase kokkuvõtte alles pärast seda, kui kaebaja oli pöördunud kohustamiskaebusega kohtusse. Seejuures ei olnud kaebajale esimesel korral edastatud kokkuvõte nõuetekohane ja kaebaja taotlusel saatis SKA teisel korral täiendatud kokkuvõtte, kus oli täpsustatud pensioni määramisest keeldumise põhjusi ning esialgu võõrkeelsena esitatud teave Läti ja Leedu pädevate asutuste otsuste vaidlustamise kohta oli tõlgitud eesti keelde kooskõlas määruse 987/2009 art-s 48 sätestatuga (vrd dtl 58–59 ja 63–65). Alles seejärel leidis kaebaja, et on oma eesmärgi saavutanud ja kaebuse edasine menetlemine ei ole vajalik. Eelnevat arvestades on vastustajal kohustus kanda kaebaja menetluskulud kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 6. 4(6)
3-19-1997
17.Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmiseks tuleb kohtu määratud tähtaja jooksul esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Esindajakulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
18.Kaebaja esimese astme menetluskuludeks oli riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 925 eurot (tunnitasu 100 eurot). Riigilõivu on halduskohus kaebajale tagastanud. Seega puudutab määruskaebus üksnes õigusabikulusid. Toimiku materjalide kohaselt esitas kaebaja 16.06.2020 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 47–48) ning 22.06.2020 täiendava seisukoha menetluskulude kohta koos tõenditega (dtl 56–71). Kaebaja ei esitanud aga halduskohtule kuludokumente, millest saaks järeldada, et kaebajal oli tekkinud esindajakulude kandmise kohustus (s.o puudus arve). Kuigi halduskohus ei juhtinud kaebaja tähelepanu vajadusele esitada nõuetekohaseid kuludokumente, ei vabanda see praeguses asjas kuludokumentide õigeaegset esitamata jätmist. HKMS § 109 lg-d 1 ja 11 näevad selgesõnaliselt õigusabikulude väljamõistmise eeldusena ette kuludokumentide esitamise kohustuse ning selline on olnud ka kohtupraktika (vt viimasel ajal nt Riigikohtu 25.11.2019 otsus nr 3-17-1930, p 17; 20.11.2019 otsus nr 3-17-2718, p 27; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, p 27). Kuna kaebajal oli halduskohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, tuleb temalt eeldada kõnealuste menetlusnormide tundmist. Järelikult oleks tulnud kaebaja esimese astme õigusabikulud jätta vastustajalt välja mõistmata nõuetekohaste kuludokumentide puudumise tõttu.
19.Kuna kaebaja ei esitanud halduskohtule menetluskulude väljanõudmise eelduseks olevaid kuludokumente, puudub vajadus hinnata kaebaja esimese astme õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus selgitab seoses halduskohtu määruse põhjendustega siiski järgmist.
20.RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohtupraktikas on leitud, et taotluse esitamine haldusorganile ei ole kohustamiskaebuse esitamise või rahuldamise eelduseks juhul, kui haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama omal algatusel (vt nt Riigikohtu 07.06.2018 otsus nr 3-17-2610, p 13.2; 17.06.2015 määrus nr 3-3-1-81-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on praegu tegemist sellise olukorraga.
21.Määruse 987/2009 art 48 sätestab järgmist: „1. Iga asutus teatab taotlejale oma kohaldatavatele õigusaktidele vastavalt tehtud otsuse. Igas otsuses täpsustatakse selle puhul võimaldatavad õiguskaitsevahendid ja edasikaebamise tähtajad. Kui kontaktasutust on teavitatud kõigist iga asutuse tehtud otsustest, saadab ta taotlejale ja teistele asjaomastele asutustele kokkuvõtte nendest otsustest. Halduskomisjon koostab kokkuvõtte näidise. Kokkuvõte saadetakse taotlejale asutuse ametlikus keeles või taotleja taotluse korral tema valitud keeles, mida tunnustatakse ühenduse institutsioonide ametliku keelena kooskõlas asutamislepingu artikliga 290.
2.Kui taotleja pärast kokkuvõtte saamist leiab, et kahe või enama asutuse tehtud otsuste vastastikune mõju võib olla kahjustanud tema õigusi, on taotlejal õigus nõuda, et asjaomased asutused vaataksid otsused vastavates siseriiklikes õigusaktides sätestatud tähtaegade jooksul läbi. Tähtaja alguseks on kokkuvõtte saamise kuupäev. Taotlejat teavitatakse läbivaatamise tulemusest kirjalikult.“
22.Seega määruse 987/2009 art 48 p 1 ls 2 järgi pidi SKA saatma kaebajale vormikohase kokkuvõtte tema pensionavalduse kohta tehtud otsustest omal algatusel. Selliselt on kõnealusest sättest aru saanud ka SKA, kes on halduskohtule selgitanud, et isik ei pea kokkuvõtte saamiseks esitama SKA-le eraldi avaldust (vt 09.04.2020 vastus, dtl 38). Ringkonnakohus leiab, et 5(6)
3-19-1997 nimetatud kokkuvõtte saatmine pensionitaotlejale SKA enda algatusel on eriti oluline siis, kui mõne liikmesriigi pädev asutus keeldub täielikult või osaliselt pensioniavalduse rahuldamisest, sest kokkuvõttes teavitatakse pensionitaotlejat muu hulgas teistes liikmesriikides tehtud otsuste põhjustest ja selgitatakse nende vaidlustamise korda keeles, mida pensionitaotleja eelduslikult mõistab. Praeguses asjas nähtub toimikust, et Leedu ja Läti pädevad asutused tegid oma keelduvad otsused vastavalt leedu ja läti keeles ning Leedu pädev asutus saatis leedukeelse otsuse üksnes SKA-le, kuid mitte kaebajale. Seega ei olnud kaebaja vähemalt Leedu pädeva asutuse otsusest enne SKA-lt vormikohase kokkuvõtte saamist teadlik. Asjaolust, et SKA halduspraktika kohaselt nad tavaliselt ei saada pensioni taotlejatele kõnealuseid kokkuvõtteid, ei saa tuletada kaebajale kohustust esitada enne kohtusse pöördumist vastav taotlus SKA-le (kuigi kokkuvõtte saamiseks otse haldusorgani poole pöördumine võib sageli olla lihtsaim ja kiireim lahendus kõigi asjaosaliste jaoks). Järelikult ei ole alust pidada kaebaja menetluskulusid mittevajalikuks ainuüksi seetõttu, et ta on kasutanud õigust pöörduda kohtusse ilma eelnevalt SKA-le kokkuvõtte väljastamise taotlust esitamata.
23.Eespool toodut arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, kuid menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
24.Määruskaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista teise astme menetluses kantud õigusabikulud 640 eurot, sh määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. SKA ei taotle määruskaebuse menetlemisega seotud kulude hüvitamist.
25.Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), tuleb riigilõiv 15 eurot tagastada. Ringkonnakohus tagastab riigilõivu pangakontole, kust see tasuti.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna A. Jamšini määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tema enda kanda. SKA võimalikud kulud jäävad samuti tema enda kanda kooskõlas HKMS § 109 lg-ga 1. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.