Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 19. märts 2019, Tartu 3-16-2461
Haldusasi
Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses poelehe mitteandmisega ning televiisori ja veekeedukannu äravõtmisega
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. septembri 2017. a otsus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
28.septembri 2017. a otsus muutmata.
2.Tagastada Juri Kolesnikovile apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 18. aprill 2019.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Kolesnikov esitas 12. septembril 2016 Tartu Vanglale taotluse, milles nõudis kahju hüvitamist summas 500 eurot, kuna talle ei antud 25. juunil 2014 poelehte ning ta jäi 3. juulil 2014 ilma õigusest kasutada kambris elektriseadmeid, st telerit ja veekeedukannu. Seetõttu põhjustati talle kannatusi ja kahjustati tervist. Tartu Vangla jättis 17. novembri 2016. a otsusega nr 1-13/183-4 J. Kolesnikovi taotluse rahuldamata.
2.J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse 500 euro hüvitamiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 28. septembri 2017. a otsusega J. Kolesnikovi kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebajale väljastati 31. jaanuaril 2014. a kambrisse kasutamiseks isiklik veekeedukann Severin 1000 W ja teler Hundai 30 W. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 3 kohaselt katab isiklike elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 591 lg 1 p 1 kohaselt tuleb 10–30 W seadme eest tasuda 0,63 eurot kuus ja p 3 kohaselt üle 100 W eest 2,87 eurot. VSkE § 591 lg 2 kohaselt maksab kinnipeetav mitme seadme kasutamisel iga seadme kasutamise eest. VSkE § 593 lg-de 1 ja 2 kohaselt toimub elektriseadmete kasutamisega tekkinud kulude katmine kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt ja kulu arvatakse vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. Tartu Vangla kodukorra p 8.4.9. kolmas lause sätestab, et kui kinnipeetava vabakasutuskontol ei ole 15. kuupäevaks vahendeid järgmise kuu eest elektriseadmete eest tasumiseks, paigutatakse elektriseadmed järgmise kuu 1. kuupäevaks lattu hoiule. Vangla kodukorra p-st 8.4.10. tuleneb, et kui peale 15. kuupäeva laekub kinnipeetava vabakasutuskontole raha ja kinnipeetav soovib elektriseadet järgmine kuu kasutada ning selle eest tasuda, tuleb tal selleks esitada vangla finants- ja majandusosakonnale põhjendatud taotlus elektrienergia kulude maha võtmise kohta.
3.2.VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest osta kaupu vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Vangla kodukorra p 16.11.1. kohaselt broneeritakse E-hoones viibivate kinnipeetavate raha kauplusest ostude tegemiseks paarisnädala kolmapäeval, seisuga kell 13.00. Vangla kodukorra p 16.11.2. kohaselt väljastatakse raha broneerimisega samal päeval kell 15.00 valvurite vahendusel kinnipeetavale kaupluse tellimisleht. Tellimislehte ei väljastata kinnipeetavale, kelle vabakasutuskonto jääk on väiksem kui 0,06 eurot.
3.3.Kaebaja isikuarvelt võeti 30. mail maha tasu maikuu elektriseadmete kasutamise eest. Samal päeval laekus kaebaja isikuarvele 3,50 eurot. 30. mai 2014. a seisuga oli kaebaja isikuarve jääk 4,07 eurot, millest 3,50 eurot oli broneeritud juunikuu elektriseadmete kasutamiseks. 2. juunil 2014 laekus kaebaja isikuarvele 2,29 eurot ning tema vabaraha jäägiks, kui elektriseadme broneering oli maha arvatud, jäi 2,86 eurot. 11. juunil 2014 broneeriti ekslikult kogu kaebaja isikuarvel olnud kontojääk, milleks oli 6,36 eurot, kauplusest sisseostude tegemiseks ning kaebajale väljastati selle summaga tellimisleht. Halduskohus leidis, et kaebaja pidi mõistma, et kuna ta peab oma isikuarvelt tasuma 3,50 eurot juunikuu elektriseadmete kasutamise eest, oli tal õigus sisseoste teha vaid 2,86 euro eest. Kaebaja ostis 5,45 euro eest, see summa arvestati tema isikuarvelt maha 20. juunil 2014. Pärast sisseostude tegemist jäi kaebaja kontojäägiks 0,91 eurot, mis broneeriti tema juunikuu elektriseadmete kasutamiseks, mistõttu millekski muuks kaebajal vaba raha ei olnud. 15. juuni 2014. a seisuga oli kaebaja vanglale võlgu 3,50 eurot ja tema isikuarvel puudusid vahendid, et broneerida 3,50 eurot juulikuu elektriseadmete kasutamiseks. Isikukontol olnud 0,91 eurot broneeriti tekkinud võlgnevuse katteks. Kaebajal ei olnud 25. juunil 2014 vaba raha, et kauplusest sisseoste teha, mistõttu jäeti talle õiguspäraselt tellimisleht andmata. Kuna kaebajal ei olnud raha, et teha broneering juulikuuks elektriseadmete kasutamiseks, paigutati temale kuuluvad elektriseadmed 3. juulil 2014 õiguspäraselt lattu hoiule. Need sai ta tagasi 7. juulil 2014, kuna tema kontole oli 3. juulil 2014 laekunud raha. Kaebaja oli elektriseadmeteta neli päeva. See ajavahemik ei saanud olla selline, et talle oleks tekkinud mittevaralist kahju. Ka ei jäänud kaebajal poest midagi tarvilikku ostmata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.J. Kolesnikov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
4.1.Kaebaja hinnangul oli vangla süüdi selles, et tal ei olnud raha, et tasuda elektriseadmete kasutamise eest.
4.2.Kaebaja ei pidanud teadma, et ta saab kaupluses kulutada vaid 2,86 eurot, sest kaebaja oli kinnises kambris ja väljavõtte oma arvest sai ta vaid korra kuus. Tellimislehel on nimetatud
summa, mida võib kasutada poes sisseostude tegemiseks. Kaebaja pidi saama poelehe, kuna tal oli
20.juunist 2014 arvel 0,91 eurot. Kaebajalt ei tohtinud telerit ja veekeedukannu ära võtta. Kui kaebajal oli juba 0,91 eurot broneeritud, siis miks temalt võeti ära 7 eurot juuni ja juuli eest. Vangla oleks saanud võtta vaid 6,09 eurot.
4.3.Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et neli päeva elektriseadmeteta ei saanud kaebajat negatiivselt mõjutada. Ta elab seda siiani nii emotsionaalselt kui füüsiliselt läbi.
5.Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kaebajal oli juba
15.juunil 2014 vangla ees võlgnevus 3,50 eurot juuni elektriseadmete kasutamise eest. Samal kuupäeval ei olnud tema arvel raha, et teha broneering juulis elektriseadmete kasutamiseks. Kaebaja isikukontol olnud vabaraha jääk 0,91 eurot broneeriti tekkinud võlgnevuse katteks.
15.kuni 25. juunini 2014 kaebaja kontole raha ei laekunud, mistõttu ei olnud 25. juuni 2014 seisuga tema vanglasisesel isikuarvel reaalselt vabu vahendeid kauplusest sisseostude tegemiseks. Järelikult võis kaebajale jätta tellimislehe andmata. Kaebaja ei vaidle sellele vastu, et 25. juunil 2014 oli tal tekkinud võlgnevus kahe kuu elektriseadmete kasutamise eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Asja materjalidest nähtuvalt on vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavad õiguslikud ja faktilised asjaolud järgmised: - elektriseadme kasutamiseks kambris peab kinnipeetaval olema raha elektri eest tasumiseks, tasu suurus sõltub seadme võimsusest (VangS § 31 lg 3 ja VSkE § 591 lg 1); - kaebajal olnud televiisori eest tulnuks tal kuus tasuda 0,63 eurot kuus ja veekannu eest 2,87 eurot kuus (tl 27p), kokku seega 3,50 eurot; - elektriseadme kasutamise kulu arvatakse maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks (VSkE § 593 lg 2). Kui kontol vajalikku raha ei ole, võetakse elektriseade järgmisel kuul kinnipeetavalt lattu (Tartu Vangla kodukorra p 8.4.9); - vanglas toimuvad eraldi isikukontol vajaliku raha broneerimine ja selle reaalne mahaarvamine. Broneerimine toimub 15. kuupäeval järgmise kuu elektriseadme kasutamise eest. Reaalne mahaarvamine toimub tegeliku arvestuskuu viimasel kuupäeval (nt tasu juulikuu eest broneeritakse juba 15. juunil, aga reaalselt võetakse arvelt see raha juuli lõpus, tl 94); - 2014. a juuni alguses oli kaebaja isikukontol 6,36 eurot, sellest oli 3,50 eurot broneeritud tasuna juunikuu elektriseadmete kasutamise eest; - 11. juunil 2014 väljastati kaebajale kaupluse tellimisleht, kus oli ekslikult broneeritud kogu isikuarvel olev raha 6,36 eurot kauplusest sisseostude tegemiseks; - Kaebaja tegi sisseoste 5,45 euro eest, mis arvestati tema isikuarvelt maha 20. juunil 2014. Tema isikuarvele jäi seega 0,91 eurot. See broneeriti juunikuu elektriseadmete kasutamise tasuks; - 25. juunil 2014 ei saanud kaebaja kaupluse tellimislehte, kuna tema isikuarvel ei olnud enam vaba raha (tl 93p); - 3. juulil 2014 võeti kaebaja kambrist ära tema elektrikann ja televiisor (tl 27), kuna kontol ei olnud vajalikus summas raha (3,5 eurot) elektriseadmete eest tasumiseks juulikuu eest tasumiseks (tl 93). - Samal päeval laekus kaebaja isikuarvele 7 eurot, millest broneeriti 3,50 eurot juunis elektriseadmete kasutamise eest ja 3,50 eurot juulis elektriseadmete kasutamise eest. - 7. juulil 2014, st neli päeva hiljem sai kaebaja elektriseadmed tagasi;
-
31.juulil 2014 võeti kaebaja isikuarvelt reaalselt maha 3,50 eurot juunikuu elektriseadmete kasutamise eest ja 2,82 eurot juulikuu eest (25 päeva eest, mil ta seadmeid reaalselt kasutada sai, tl 94).
8.Tegevus, mida kaebaja vastustajale ette heidab ja mis kaebajale väidetavalt kahju tekitas – televiisori ja veekeedukannu äravõtmine neljaks päevaks ning kaupluse tellimislehe väljastamata jätmine – tulenes eelnevast nähtuvalt asjaolust, et kaebaja isikuarvel ei olnud pärast kaupluses ostude tegemist 20. juunil 2014 enam piisavalt vaba raha, mida oleks saanud juunikuu elektriseadme kasutamise tasuna juuni lõpus tema isikuarvelt reaalselt maha arvata. Samuti ei olnud tal vaba raha poest sisseostude tegemiseks, sest arvele jäänud 0,91 eurot oli broneeritud elektriseadmete kasutamise eest. Kuna kaebaja isikuarvel piisavalt vaba raha ei olnud, oli vastustaja tegevus kooskõlas eelnevalt välja toodud vangistusalaste õigusaktidega ning seega iseenesest õiguspärane.
9.Uurimisprintsiibist tulenevalt peab ringkonnakohus kontrollima, kas kaebaja väidetud kahju võib olla põhjustatud muust vastustaja tegevusest. Vangla on vastuses märkinud, et 11. juunil 2014 broneeriti ekslikult kogu kaebaja isikuarvel olev raha 6,36 eurot sisseostude tegemiseks ning kaebajale väljastati selle summaga tellimisleht (tl 93p). Tartu Vangla kodukorra p 16.11.1 järgi broneeritakse kaupluses ostudeks kinnipeetavate raha ning p 16.11.2 järgi väljastatakse raha broneerimisega samal nädalal kinnipeetavatele kaupluse tellimislehed. Sellest regulatsioonist järeldub, et ostude jaoks raha broneerimisel peab vangla arvestama juba olemasolevate broneeringutega, sh elektriseadmete kasutamise tasuga ning mitte broneerima ostudeks summat, mis on juba broneeritud muul eesmärgil. Seega saab asuda seisukohale, et väljastades kaebajale 11. juunil 2014 tellimislehe, kus oli broneeritud kaupluses ostmiseks kogu arvel olnud raha, käitus vangla õigusvastaselt. Sisuliselt on vangla seda ka ise nentinud, nimetades enda käitumist tellimislehe väljastamisel ekslikuks.
10.Kuid isegi kui lugeda vangla tegevus tellimislehe väljastamisel õigusvastaseks, ei vii see käesoleval juhul kahju hüvitamiseni. Esiteks leiab ringkonnakohus, et kaebajal ei ole tekkinud hüvitamisele kuuluvat kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes. Kaebaja on küll kirjeldanud oma hingelisi üleelamisi, mis tal tänu elektriseadmete äravõtmisele tekkisid, ent selles küsimuses ei saa lähtuda üksnes kaebaja väidetest. On väga tõenäoline, et kaebaja püüab oma kannatusi näidata suurematena, sest ta soovib kaebuse rahuldamist. Ringkonnakohtu arvates on aga selge, et keskmisel inimesel ei saa kõigest neljaks päevaks kambris televiisorist ja veekeedukannust ilmajäämine tekitada sellise intensiivsusega kannatusi, et põhjendatud oleks nende hüvitamine rahas. Sellega võis küll kaasneda mõningane ebamugavus, sest kaebaja ei saanud nelja päeva jooksul oma kambris telerit vaadata ning vett keeta, kuid see ei tähenda, et need ebamugavused tuleks kompenseerida rahas. Ka tellimislehest ilmajäämine juuni lõpus ei saanud selliseid kannatusi põhjustada, sest vastustaja õiguspärase käitumise korral ei oleks kaebajal olnud niikuinii võimalik oste sooritada, sest siis oleks tema rahast jäänud 3,50 elektriseadmete eest tasumiseks (sisseoste oleks ta saanud eelnevalt teha vaid 2,86 euro eest). Asja materjalidest ei nähtu ka veenvalt, et kaebajale oleks seoses elektriseadmete äravõtmise või tellimiselehest ilmajäämisega tekkinud tervisekahju. Samuti ei ole käesolevas asjas vangla õigusvastase tegevuse ja kaebajal väidetavalt tekkinud kahju vahel piisavat põhjuslikku seost. Vangla poolt 11. juunil 2014 kaupluselehe väljastamine ei toonud vahetult kaasa seda, et kaebaja jäi juuli alguses ilma televiisorist ja veekeedukannust ning et talle
ei väljastatud juunis enam kaupluse tellimislehte. Selle põhjustas kaebaja enda tegevus, kes kasutas kaupluses ära peaaegu kogu raha (5,45 eurot) ja viis end sellega olukorda, kus tal ei jätkunud enam raha, mille arvelt oleks saanud teha broneeringuid ja mahaarvamisi elektriseadmete kasutamise eest. Ei ole alust arvata, et kaebaja jaoks oli ostude tegemine vältimatu. See oli tema enda valik. Kaebaja on küll apellatsioonkaebuses väitnud, et tal ei olnud ettekujutust enda kontol olevast rahast, ent arvestades kaebaja isikut ja tema aktiivsust oma õiguste kaitsmisel, on pigem usutav see, et kaebajal pidanuks olema ettekujutus oma isikuarvel olnud summadest vähemalt sellises määras, et tal oleks pidanud tekitama kahtlusi see, et kaupluses ostude sooritamiseks broneeritud summa oli liiga suur. Soovi korral olnuks kaebajal võimalik paluda vanglalt ka VSkE § 55 lg 1 alusel infot oma isikuarve jäägi kohta. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ehkki vangla tegevus 11. juuni 2014. a kaupluselehe väljastamisel, kus ei arvestatud elektriseadme kasutamise kulu broneeringut ja kajastati kogu arvel olnud raha vaba rahana, võis olla õigusvastane, ei ole kaebajal tekkinud siiski sellist kahju, mis kuuluks hüvitamisele rahas. Seetõttu on kaebus põhjendatult rahuldamata jäetud. Hüvitise väljamõistmist takistaksid ka muud eelnevalt nimetatud asjaolud.
11.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et tema arvele 3. juulil 2104 laekunud 7 eurot ei saanud broneerida juuni ja juuli elektriseadme kasutamise tasuna (3,50 eurot kummagi kuu eest), kuna juuni lõpus oli tal arvel 0,91 eurot, mis oli juba selle jaoks broneeritud. Ta leiab, et broneerida oleks saanud sellest summast vaid 6,09 eurot (7-0,91). Ringkonnakohus selgitab, et tegemist oli üksnes broneeringuga, mitte reaalse mahaarvamisega. Kaebaja kontoväljavõttest sellel perioodil (tl 99p) ei nähtu tagantjärgi broneeringuid, vaid ainult reaalseid sissetulekuid ja väljaminekuid. Eeldada võib siiski, et 3. juulil 2014, kui kaebaja isikuarvel broneeriti 3,50 eurot juuni eest ja sama palju juuli eest, vabanes seni broneeringu all olnud 0,91 eurot broneeringu alt ning kaebaja saanuks seda kasutada. Seda kinnitab asjaolu, et reaalselt arvati kaebaja isikuarvelt 31. juulil 2014 maha nii juuni kui juuli eest õiged summad – 3,50 eurot juuni eest ja 2,82 eurot juuli eest. Kuna reaalselt toimunud mahaarvamine oli igal juhul õiges summas, ei ole kaebaja õigusi rikutud.
13.Samuti väljendab kaebaja arusaamatust, miks broneeriti tema arvelt juunikuu elektri eest kaks korda raha – 30. mail 2014 ja 2. juunil 2014. Ringkonnakohus märgib, et esimesel korral, 30. mail 2014, ei broneeritud tasu juunikuu elektriseadmete kasutamise tasu, vaid arvati hoopis maha tasu maikuu elektriseadmete kasutamise eest. Broneerimine juunikuu elektriseadmete kasutamise tasu eest toimus 2. juunil 2014 (tl 93p). Seega ei ole juunikuu eest tasu broneerimist toimunud kaks korda.
14.Mis puudutab seda, et 3. juulil 2014 paigutati elektriseadmed lattu hoiule hoolimata sellest, et samal päeval laekus kaebaja isikuarvele 7 eurot, millest piisas elektriseadmetega seonduvate võlgnevuste likvideerimist, siis eeldab ringkonnakohus, et elektriseadmete hoiule paigutamine leidis aset ajaliselt varem kui isikuarvele raha laekumine ja selle laekumise tuvastamine.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses kaebaja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid tagastatakse kaebajale, kuna need dokumendid on asja materjalides olemas või ei oma asja lahendamisel tähtsust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.