XXX kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 500 eurot hüvitamiseks seonduvalt poelehe mitteandmisega ning televiisori ja veekeedukannu äravõtmisega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 30.10.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.12.09.2016 esitas XXX Tartu Vanglale taotluse, milles nõudis hüvitist 500 eurot selle eest, et temale ei antud 25.06.2014 poelehte ning ta jäi õigusvastaselt 03.07.2014 ilma õigusest kasutada kambris elektriseadmeid, s.t telerit ja veekeedukannu. Tartu Vangla õigusvastase tegevusega põhjustati talle kannatusi ning kahjustati tervist. Tartu Vangla 17.11.2016 otsusega nr 1-13/183-4 jäeti XXX taotlus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei kuulu XXX taotlus rahuldamisele isegi juhul, kui vangla on toiminud 25.06.2014 poelehe andmata jätmisel ning 03.07.2014 XXX teleri ja veekeeduseadme lattu paigutamisega seonduvalt õigusvastaselt, kuna on ebatõenäoline, et nende tegevustega võinuks kaasneda kahju, mis kuulub riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel rahas hüvitamisele.
2.27.11.2016 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 500 eurot hüvitamiseks ning vanglaametnike poolseks vabandamiseks. Tartu Halduskohus jättis 03.01.2017 määruse resolutsiooni p-s 1 rahuldamata XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
10.01.2017 esitas XXX määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 21.03.2017 määrusega rahuldamata. 30.03.2017 esitas XXX Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2017 määruse peale, mille Riigikohtu halduskolleegium jättis 02.05.2017 määruse resolutsiooni p-s 2 menetlusse võtmata.
3.07.06.2017 tasus Erlend Peri XXX kaebuselt riigilõivu summas 15 eurot. Tartu Halduskohus võttis 12.06.2017 määrusega XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes toimiti õigusvastaselt ning tal on õigus nõuda Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju (kannatused ning tervise kahjustamine) eest rahalist hüvitist. Kaebuse kohaselt jäi kaebajal kontaktisiku tegevuse tõttu 2014. aasta suvel poeleht saamata, samuti jäi ta ilma telerist, kuna teda sunniti väidetavalt raha puudumise tõttu kirjutama teleri lattu andmise avaldus.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Tartu Vangla on jätkuvalt seisukohal, et XXX kaebus on põhjendamatu. Tartu Vangla jääb 17.11.2016 otsuses nr 1-13/183-4 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja suhtes ei ole õigusvastaselt toimitud, samuti ei ole tõenäoline, et kaebajale sai vaidlustatud toimingutest tekkida mittevaralist kahju.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebajal on õigus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui esines vähemalt üks RVastS § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest ja see tagajärg leidis aset Tartu Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tõttu.
7.Kaebusest nähtuvalt taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist 2014. aasta suvel toimunud sündmuste eest.
7.1.Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et 31.01.2014 väljastati kaebajale kambrisse kasutamiseks isiklik veekeedukann „Severin“ 1000 W ja teler „Hundai“ 30 W.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 3 kohaselt katab isiklike elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 591 lg 1 p 1 kohaselt tuleb 10-30 W seadme eest tasuda 0,63 eurot kuus ja p 3 kohaselt tuleb üle 100 W eest tasuda kuus 2,87 eurot. VSkE § 591 lg 2 kohaselt maksab kinnipeetav mitme seadme kasutamisel iga seadme kasutamise eest. VSkE § 593 lg-te 1 ja 2 kohaselt toimub elektriseadmete kasutamisega tekkinud kulude katmine kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt ja kulu arvatakse vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks.
9.Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 8.4.9. kolmas lause sätestab, et kui kinnipeetava vabakasutuskontol (isikuarvel) ei ole
15.kuupäevaks vahendeid järgmise kuu eest elektriseadmete eest tasumiseks, siis paigutatakse elektriseadmed järgmise kuu 1. kuupäevaks lattu hoiule. TVK p 8.4.10. sätestab, et kui peale 15. kuupäeva laekub kinnipeetava vabakasutuskontole raha ja kinnipeetav soovib elektriseadet järgmine kuu kasutada ning selle eest tasuda, tuleb tal selleks esitada vangla finants-ja majandusosakonnale põhjendatud taotlus elektrienergia kulude maha võtmise kohta.
10.VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest osta kaupu vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 105 lg 21 p 5 kohaselt sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava ja vahistatu sisseostude tegemine.
11.TVK p 16.11.1. kohaselt broneeritakse E-hoones viibivate kinnipeetavate raha kauplusest ostude tegemiseks paarisnädala kolmapäeval, seisuga kell 13.00. TVK p 16.11.2. kohaselt väljastatakse raha broneerimisega samal päeval kell 15.00 valvurite vahendusel kinnipeetavatele kaupluse tellimisleht. Tellimislehte ei väljastata kinnipeetavale, kelle vabakasutuskonto (isikuarve) jääk on alla 0,06 eurot.
12.Asja materjalidest nähtuvalt võeti kaebaja isikuarvelt 30.05.2014 maha tasu maikuu elektriseadmete kasutamise eest. Samal päeval laekus kaebaja isikuarvele 3,50 eurot. 30.05.2014 seisuga oli kaebaja isikuarve jääk 4,07 eurot, millest 3,50 eurot oli broneeritud juunikuu elektriseadmete kasutamiseks. 02.06.2014 laekus kaebaja isikuarvele 2,29 eurot ning tema vabaraha jäägiks, kui elektriseadmete broneering juunikuu eest 3,50 eurot maha arvata, oli 2,86 eurot. 11.06.2014 (24. nädala, st paarisnädala kolmapäev) broneeriti ekslikult kogu kaebaja isikuarvel olev vabaraha jääk, st 6,36 eurot kauplusest sisseostude tegemiseks ning kaebajale väljastati selle summaga tellimisleht. Kohus eeldab, et kaebaja pidi mõistma, et kuna ta peab oma isikuarvelt tasuma 3,50 eurot juunikuu elektriseadmete kasutamise eest, siis oli tal õigus teha sisseoste ainult 2,86 euro eest. Kuid kaebaja seda asjaolu paraku oluliseks ei pidanud ning tegi sisseoste 5,45 euro suuruses summas (arvestati tema vanglasiseselt isikuarvelt maha 20.06.2014). Pärast sisseostude tegemist jäi kaebaja vabaraha jäägiks 0,91 eurot, mis broneeriti tema juunikuu elektriseadmete kasutamise tasuks ja seega kaebaja vanglasisesel isikuarvel muude teenuste jaoks vabaraha ei olnud. 15.06.2014 oli seis selline, et kaebaja oli vanglale võlgu 3,50 eurot (juunikuu elektriseadmete kasutamise tasu) ja tema isikuarvel puudusid vahendid, et broneerida 3,50 eurot juulikuu elektriseadmete kasutamise eest. Isikukontolt kajastatud vabaraha jääk 0,91 eurot broneeriti juba tekkinud võlgnevuse katteks.
Seega 25.06.2014 seisuga ei olnud kaebaja vanglasisesel isikuarvel reaalselt vabasid vahendeid kauplusest sisseostude tegemiseks ning temale kauplusest sisseostude tegemiseks tellimislehe andmata jätmine oli kohtu arvates õiguspärane.
13.Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal 01.07.2014 seisuga jätkuvalt vangla ees võlgnevus juunikuu elektriseadmete kasutamise eest summas 3,50 eurot. Samuti ei olnud kaebaja isikuarvel vahendite puudumise tõttu võimalik 15.06.2014 teha broneeringut 3,50 euro ulatuses juulikuu elektriseadmete kasutamise eest. Seega oli vastustajal tuginedes TVK p-le 8.4.9. õigus nõuda, et kaebaja paigutaks on kambris kasutada olevad elektriseadmed (teler ja veekeedukann) lattu hoiule seni, kuni tal tekivad vahendid nende kasutamise eest tasumiseks. 03.07.2014 paigutati kaebaja taotluse aluse tema elektriseadmed lattu hoiule.
13.1.03.07.2014 laekus kaebaja isikuarvele 7 eurot, millest 3,50 eurot broneeriti juunikuu elektriseadmete kasutamise eest ja 3,50 eurot juulikuu elektriseadmete kasutamise eest. 07.07.2014 sai kaebaja lattu hoiule antud elektriseadmed tagasi kambrisse, seega oli kaebaja ilma elektriseadmeteta neli päeva. 31.07.2014 võeti kaebaja isikuarvelt reaalselt maha 3,50 eurot tasu juunikuu elektriseadmete kasutamise eest ja 2,82 eurot tasu juulikuu reaalselt 25. päeval kambris elektriseadmete kasutamise eest.
14.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt toiminud ega tema väärikust alandanud. Kohtus ei leidnud tõendamist, et kaebajal jäi poest vajalik sisseost tegemata, mida oleks saanud teha 0,91 euro eest. Samas ei ole ka neli päeva vanglas viibimine ilma elektriseadmeteta kohtu arvates käsitletav mittevaralise kahjuna, mis kuulub RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele. Tartu Vangla on 17.11.2016 otsuses nr 113/183-4 välja toonud ka seda kinnitava Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika. Kuna kahjunõude hüvitamiseks alust ei ole, siis jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
15.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.