Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 (kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
7.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Juri Kolesnikov (edaspidi kaebaja) esitas 18.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtuasjana 3-21-136. Kaebuse kohaselt võttis vangla õigusvastaselt kaebaja raha ära, ei kavatse tagastada seda mis on juba võetud ning kavatseb veel raha võtta. Vangla väidab, et andis kaebajale võlgu veekeedukannu. Kaebaja ei oleks kannu võlgu võtnud, kuna ta seda ei vajanud. Kaebaja ei teadnud, et tal puudub kannu kasutamiseks isikuarvel raha. Vangla peab enne elektriseadme kasutamist kaebaja konto seisu kontrollima. Samuti ei lahenda vangla probleemi ja lahendas kaebaja vaide selgitustaotlusena. Kaebaja palus tunnistada, et vangla võttis raha ära õigusvastaselt, teda solvati ja valetati vastates ja direktorilt pidi tulema vaideotsus.
2.Kaebaja esitas 18.02.2021 Tartu Halduskohtule avalduse, mis registreeriti kohtuasjana 321-353. Kaebaja taotles esialgset õiguskaitset seoses raha võtmisega kaebaja isikuarvelt.
Kaebajalt on ära võetud võimalus endale koopiad tellida ja poest kaupu osta.
3.Kaebaja esitas 03.03.2021 kohtule täiendava avalduse. Kaebaja selgitas, et juba mitu kuud vangla broneerib elektri eest kogu raha, mis laekub tema isikukontole. Kui kaebaja viibib lahtises sektoris, siis ta kasutab sektori köögis tasuta veekeedukannu. Kui ta viibib lukustatud kambris, palub ta tuua laost isikliku kannu. Sellisel juhul peab ta otsima isikukontole kahe kuu jaoks raha, siis kann väljastatakse. Kui arvel kahe kuu jaoks raha ei ole, võetakse kann ära. Kaebaja lukustati kambrisse 05.09.2020 ja ta palus tuttavatel kanda arvele raha elektri eest. Seejärel esitas kaebaja taotluse saada veekeedukann kambrisse. Kann toodi, mis tähendas, et arvel oli raha kahe kuu jaoks. Kaebaja ei tea, palju tal arvel raha on. Ta orienteerub selle järgi, kui tuuakse leht poest kaupade ostmiseks, siis on selge, et raha on nii poe jaoks kui elektri eest tasumiseks. Kui elektriraha puudub, tuleb kontaktisik ja nõuab elektriseadme kaebajalt tagasi. Nii ka tehti, kaebaja andis oma veekeedukannu ära 04.11.2020. Kaebaja ei teadnud, et tal pole raha elektri eest tasumiseks ning vangla väljastas talle veekeedukannu võlgu.
4.Kaebaja viitas oma avaldustes kohtueelsetele menetlustele nr 2-3/4124 ja 2-3/197. Menetluses nr 2-3/197 esitas kaebaja 20.01.2021 avalduse selle kohta, et tema 21.12.2020.a avalduse nr 2-3/4124-3 oleks tulnud lahendada vaidena. Vangla vastas 29.01.2021 ja 18.02.2021. Kohtueelses menetluses nr 2-3/4124: - esitas kaebaja 07.12.2020 avalduse nr 2-3/4124-1, milles vaidlustas tema kontole taara tagastamise eest kantud summa 0,10 euro broneerimise ja nõudis broneeritud summa tagastamist; - vastas vangla 21.12.2020 nr 2-3/4124-2, et tagastatud taara eest on 0,10 eurot kaebaja isikuarvele kantud; - esitas kaebaja 21.12.2020 Tartu Vangla direktorile adresseeritud pealkirjata avalduse nr 23/4124-3, milles ta ei nõustunud vastusega nr 2-3/4124-2 ja taotles raha tagastamist talle; - vastas vangla 18.01.2021 nr 2-3/4124-4. Vangla jäi oma varasemate selgituste juurde. Vangla märkis, et kaebaja on elektriseadme kasutamise eest võlgu oktoober + november 6 päeva, broneeritud on 0,39 eurot ning raha võetakse maha kuu lõpus, kui on võimalik maha võtta kogu summa, mis on 2,48 eurot.
5.Tartu Vangla teatas kohtule, et lisaks määruse punktis 4 toodule on vaidlusalusel teemal registreeritud kaks kaebaja vaiet: 10.02.2021 nr 1-11/60-1 ja 22.02.2021 nr 1-11/69-1. Vaided on menetluses. Vaideotsused koostatakse ja väljastatakse seadusega ettenähtud tähtajaks. Kohtu seisukoht
6.Kaebaja avaldused kohtuasjades 3-21-136 ja 3-21-353 põhinevad samadel asjaoludel. Kohtu hinnangul võimaldab avalduste ühine menetlemine nende lihtsamat ja otstarbekamat lahendamist. Kohus liidab kohtuasjad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 alusel. Kohtuasja numbriks jääb 3-21-136. Kaebus
7.Kaebaja soovib vaidlustada temalt elektri eest tasu võtmise seoses veekeedukannu kasutamisega oktoobris ja novembris 2020. Kohtu hinnangul ei vaidlusta kaebaja seda, et 30.09.2020 arvati tema isikuarvelt maha 2 eurot selgitusega „elekter september 21 p, kann“. Kaebaja vaidlustas temalt elektri eest raha nõudmise, kui vangla broneeris kaebaja isikuarvele 30.11.2020 laekunud 10 senti.
Kohus tõlgendab kaebaja avaldusi kohtule ja kohtueelses menetluses koosmõjus nii, et kaebaja on esitanud nõude keelata temalt tasu võtmine elektri kasutamise eest 2020. aasta oktoobris ja novembris. Kohus ei arvesta eraldiseisvate nõuetena kaebaja etteheiteid sellele, kuidas toimus tema avalduste lahendamine kohtueelses menetluses. See, kas vangla õigesti tõlgendas kaebaja avaldust selgitustaotlusena, omab tähtsust kaebuse lubatavuse hindamisel, kuid ei oma iseseisvat mõju kaebaja õigustele või kohustustele. Kaebajale on seda korduvalt selgitatud (hilisemalt nt asjas nr 3-21-55).
8.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebajalt nõutav tasu elektri kasutamise eest oli vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 591 lg 1 p 3 alusel 2,87 eurot kuus. Vaidluse all olev summa on oluliselt väiksem HKMS § 133 lg 1 märgitust. Kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on kerge ning kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.
9.Kohus peab kaebuse rahuldamist vähe tõenäoliseks. Elektri eest tasu võtmist juhul, kui kinnipeetav kasutab isiklikku elektriseadet, reguleerivad VSKE ja Tartu Vangla kodukord. Kodukorra punkti 8.4.9 alusel arvatakse elektriseadme laost kättesaamisel kinnipeetava arvelt maha elektriseadme kasutamise kulud jooksva kuu eest ette, samuti järgneva kuu eest ette, kui elektriseade väljastatakse kuu 15. kuupäeval või peale 15. kuupäeva. Kaebajalt võeti septembris tasu 21 päeva eest, järelikult sai kaebaja kannu kätte enne 15. kuupäeva. Järgnevate kuude eest tasu võtmisel tuleb VSKE § 593 lg 2 alusel elektrikulu kinnipeetava isikuarvelt maha arvata arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks ning kodukorra punkt 8.4.9 ütleb, et vahendite puudumisel kinnipeetava vabakasutuskontol 15. kuupäeval tuleb järgmise kuu 1. kuupäevaks paigutada elektriseade lattu. Kui järgneva kuu 1. kuupäev langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis teostatakse elektriseadmete lattu paigutamine järgneval tööpäeval peale puhkepäeva või riiklikku püha. Eeltoodu alusel saab vastustajale ette heita seda, et 15.09.2020 ei broneeritud või ei arvatud kaebaja isikuarvelt maha tasu elektri kasutamise eest oktoobris.
10.Teiselt poolt oli kann kaebaja kasutuses kuni novembri alguseni. Taotlusel elektriseadme kasutamiseks (Tartu Vangla kodukorra lisa 7) kinnitab kinnipeetav, et ta on nõus tasuma elektriseadme kasutamisega seotud kulude eest vastavalt kehtestatud tariifile. Kodukorra punkti 11.6.3 kohaselt arvestatakse teenuste eest broneeritud summa kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha iga kuu viimasel tööpäeval ning kinnipeetav peab arvestust pidama, et teenuse eest tasumiseks vajaminev rahasumma oleks kontol olemas. 15.09.2020 oli oktoobri elektrikulu eest tasumiseks vajalik summa kaebaja isikuarvel olemas, kaebaja kulutas selle ära kaupluses 21.09.2020. See, kui vastustaja ei võtnud 15.09.2020 kaebajalt tasu elektri kasutamise eest oktoobris, ei tühista kaebaja kohustust elektri eest tasuda. Vangla on kehtestanud reeglid võla kuhjumise vältimiseks (elektriseadme äravõtmise, kui 15. kuupäeva seisuga kinnipeetaval raha ei ole), kuid see ei tähenda, et kaebaja ei pea üldse huvi tundma tema võetud varaliste kohustuste ja nende täitmise võimaluste üle.
11.Asjakohased ei ole kaebaja viited kohtuasjale 3-20-426. Selles vaidluses nõuti kaebajalt elektriseadmete kasutamise tasu ajal, mil kaebajale oli elektriseadmete kasutamine vangla käskkirjaga keelatud ja kaebaja elektriseadmeid ei kasutanud. Ka kohtuasjas 3-16-2461 olid asjaolud teised - kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses sellega, et kontol raha puudumise tõttu kaotas ta õiguse elektriseadmeid kasutada. Asjasse ei puutu see, kas kaebaja kogu vaidlusaluse perioodi vältel tegelikult veekeedukannu vajas. Kaebajal oli võimalik esitada taotlus esemete lattu tagasi paigutamiseks. Alusetud on kaebaja etteheited, et vangla on summade isikuarvel asumise kohta valetanud. Pooled räägivad omavahelises suhtluses nii raha broneerimisest / reserveerimisest kui ka raha mahaarvamisest kaebaja kontolt, kuid neid kaht olukorda ei ole alati selgelt eristatud. Sarnast ebajärjekindlust leiab ka õigusaktidest - VSKE järgi tuleks raha elektri eest 15. kuupäeval isikuarvelt maha arvata, samas kodukorra järgi see esialgu broneeritakse ja kuu lõpus arvatakse maha. Kohus selgitab, et kui raha on broneeritud / reserveeritud, siis asub see endiselt kaebaja isikuarvel, kuid kaebaja ei saa seda kasutada. Seega oli tegemist möödarääkimisega - vangla väitis õigesti, et raha ei ole kaebaja arvelt maha võetud, kuid ka kaebajal oli õigus selles, et tema kasutuses raha ei olnud.
12.Kokkuvõttes on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus tagastatakse, ei ole menetlusabi taotluse lahendamiseks vajadust. Esialgse õiguskaitse taotlus
14.Kohus mõistab esialgse õiguskaitse taotlust nii, et kaebaja soovib elektrivõla sissenõudmise keelamist, sealhulgas juba broneeritud summa vabastamist (HKMS § 251 lg 1 p 2).
15.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtu hinnangul on taotlus lubatav, kuna kaebaja 21.12.2020.a avaldust nr 2-3/4124-3 saab käsitleda puudustega vaidena - kaebaja esitas esmalt vanglale taotluse tagastada (vabastada) tema arvel broneeritud raha ning pärast vanglalt vastuse saamist avalduse, milles ta ei nõustunud tema taotluse suhtes tehtud otsusega ja soovis oma algse taotluse rahuldamist. Kohus vabastab HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendusi esitamata.
16.HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb ka siis, kui kaebuse rahuldamise korral on otsuse täitmine küll võimalik, kuid kaebaja peab kohtumenetluse kestel tasuma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
17.Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise mõju kaebajale väike. Vaidluse all on 2,87 euro suurune summa. Kaebaja selgitas, et vajab tema isikuarvele laekuvaid summasid koopiate tegemiseks ja vangla poest kaupade ostmiseks. Kohtu hinnangul ei kaasne kaebajale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, kui ta saab jätkata teenuste eest tasumist ja sisseostude tegemist pärast võla tasumist. Kui kaebaja vajab koopiaid oma õiguste kaitsmiseks kohtus, on tal võimalik esitada vastav taotlus koos põhjendustega asjakohases menetluses ja kohus hindab dokumentide väljanõudmise vajadust. Kohtule ei nähtu vältimatut vajadust vangla poest kaupade ostmiseks olukorras, kus kaebaja on kinnipeetavana riigi ülalpidamisel. Kohus leidis eespool, et kaebuse eduväljavaated on sedavõrd vähesed, et kaebus tuleb tagastada. Kokkuvõttes välistab eeltoodu esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
18.Kaebaja palus oma 18.01.2021.a avalduses saata talle koopiad materjalidest. Kohus mõistab taotlust nii, et kaebaja soovib koopiaid Tartu Vangla dokumentidest nr 2-3/4124-1, 2, 3, 4, mida kaebaja selles avalduses nimetab. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid sätteid koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlus-dokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Kaebaja taotleb koopiaid tema enda avaldustest vanglale ja vangla vastustest, mis on kaebajale edastatud. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.