lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2461/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2461/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
882
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTUMÄÄR

US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 21. märts 2017, Tartu

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses poelehe mitteandmisega ning televiisori ja veekeedukannu äravõtmisega Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-16-2461

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Juri Kolesnikov esitas 12. septembril 2016 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Nimetatud taotlus jäeti Tartu Vangla 17. novembri 2016. a otsusega nr 113/183-4 rahuldamata.
2.J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot, kuna 2014. a võeti temalt ära televiisor ja veekeedukann ning ei antud talle poelehte. Nimetatu põhjustas kaebajale stressi ja šokki, tekitades kehavärinaid, hingamisprobleeme ja närvipinget. Ühtlasi esitas J. Kolesnikov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti J. Kolesnikovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Määruse kohaselt:
3.1.Kaebaja on märkinud, et vangla tegevus tekitas talle tervisega seonduvaid probleeme. Üldjuhul on terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamine riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivuvaba, kuid Riigikohtu halduskolleegium on 12. mai 2010. a määruse nr 3-3-1-12-10 p-s 9 märkinud, et riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu. Kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke

tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas väidetav kehavigastus või muu terviserike on kaebuses põhjendatud, mis lubaks eeldada kehavigastust või muud terviseriket. Kui kaebuses ei ole kehavigastust või terviseriket üldse põhjendatud, on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks riigilõivuvabastus. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema väite tõelevastavust, samas ei pidanud halduskohus vajalikuks neid ise kaebajalt nõuda, kuna ei ole eluliselt usutav, et poelehe väljastamata jätmine ning televiisori ja veekeedukannu äravõtmine saavad isikule tekitada kaebuses kirjeldatud tervisehäireid. Kui kaebajal esinesid väidetavad tervisehäired, on need tõenäoliselt põhjustatud teistest asjaoludest.

3.2.RLS § 60 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 500 eurot. Seega on tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot.
3.2.Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1 p-st 1 ning lisaks Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsusest asjas nr 3-3-1-35-15. Arvestades neid asjaolusid ja hinnates kaebaja isikukonto väljavõtet perioodil 27. juuli kuni 26. november 2016, ei ole kahtlust selles, et kaebaja on maksejõuetu isik, kuna tema nelja kuu laekumised on kokku vaid 22,71 eurot. Samas ei tingi see kaebaja vabastamist riigilõivu tasumisest, vaid hinnata tuleb ka kaebuse eduväljavaateid.
3.3.Praeguses menetlusstaadiumis ei ole välistatud, et vangla tegevus seonduvalt poelehe andmata jätmise ning televiisori ja veekeedukannu äravõtmisega oli õigusvastane, kuid Tartu Vangla 17. novembri 2016. a otsusest nr 1-13/183-4, millega kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata nähtub, et kaebaja oli ilma elektriseadmeta üksnes neli päeva ning tegemist oleks väga lühiajalise ja väheintensiivse õiguste riivega. Ka ühekordne poelehe andmata jätmine ei ole intensiivne õiguste riive, kuna kaebajale on vangla poolt tagatud eluliste vajaduste rahuldamine. Isegi kui pidada vangla tegevust õigusvastaseks, ei saanud see kaebajale tekitada mittevaralist kahju. Halduskohus leidis, et ei esine ka põhjuslikku seost kaebaja poolt kirjeldatud vangla tegevuse ja kaebaja võimaliku tervisekahju vahel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Määruskaebuses viitab J. Kolesnikov sellele, üks kord kaupluses käimata ning neli päeva televiisori ja teekannuta tekitasid talle hingelisi ja füüsilisi kannatusi. Vangala tegevus kahjustas ta tervist, mistõttu ta peab siiani tarvitama erinevaid preparaate. Kaebaja leiab, et tal ei ole võimalik vaatamata püüdlustele oma õigusi kaitsta ning abi saada. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda oma meditsiinikaardi 7. juuli 2014. a ärakirja raviloost nr 288.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p-st 1 tuleneva järeldusega, et J. Kolesnikovi vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ei ole lubatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruses esitatud seisukohti, mis puudutavad menetlusabi andmata jätmist (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust Tartu Halduskohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ei ole usutav, et kaebuses kirjeldatud asjaoludel oleks kaebajale saanud tekkida tervisekahju. Kui kaebaja leiab, et tema tervislik seisund on halvenenud, võib olla see tingitud muudest asjaoludest. Samas ei leia

ringkonnakohus, et vanglalt tulnuks või tuleks välja nõuda kaebaja meditsiinikaardi väljavõte, kust nähtuks, milliste kaebustega on kaebaja pärast väidetavaid sündmusi meditsiiniosakonda pöördunud. Sealt nähtuv ei kõrvaldaks ringkonnakohtu hinnangul toimunud intsidendi negatiivsete mõjude väheusutavust kaebaja tervislikule seisundile.

7.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb J. Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium