lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-421/7

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 18.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-421/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-421

Määruse kuupäev

18. märts 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

J.T.e esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Viru Vanglat väljastama talle paksem madrats või lisamadrats

Menetlusosalised

Taotleja J.T. Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kohustada Viru Vanglat väljastama taotlejale vanglas tavapäraselt kasutusel olevast madratsist paksem madrats või lisamadrats.
2.Jätta menetluskulud Viru Vangla kanda. Mõista Viru Vanglalt taotleja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 15 eurot. Taotlejal tuleb teatada Viru Vanglale, kellele ja millisele kontole ta menetluskulude tasumist soovib.
3.Jätta asja juurde võtmata taotleja 04.03.2019 esitatud täiendav avaldus (kaaskiri) ning tagastada see taotlejale.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.

Asjaolud

1.J.T. esitas 04.03.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning 07.03.2019 täiendava avalduse. Taotleja palus kohustada vanglat väljastama talle paksem madrats või lisamadrats. Taotleja selgitas, et tal on korduvalt olnud seljatrauma, selja sees on metallist kruvid vigastuse fikseerimiseks ja kõval pinnal on tal valus magada. Viru Vanglas kasutusel olevad madratsid on ainult 6 cm paksud. Taotleja viibis 24.01.2019 ortopeedi vastuvõtul ning arst määras talle paksema madratsi. Taotlejal on lisamadrats olnud ka varasemal Viru Vanglas viibimisel ja Soome vanglas. Vabaduses kasutas taotleja ortopeedilist madratsit. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa taotleja terviseprobleemide süvenemise ja tugevad seljavalud. Taotleja esitas 01.02.2019 ja 19.02.2019 vanglale taotlused ning 04.03.2019 vaide, milles ta taotles ortopeedi ettekirjutuse täitmist (tl 15-17). 04.03.2019.a seisuga ei olnud vangla arsti

ettekirjutust täitnud. 07.03.2019 vahetati taotleja madrats välja, kuid uus madrats on samasugune nagu vana (on 5 mm paksem). Madratsil lamades mingit vahet tunda ei ole, seljas olevad metallist kruvid puutuvad kokku voodi põhjaga ja tekitavad valu. Vangla keeldus jätmast taotlejale kahte madratsit. Taotleja tasus oma vanglasiseselt isikukontolt riigilõivu 15 eurot (tl 19). Taotleja palus selle summa tema kasuks välja mõista.

2.Viru Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Viru Vanglas kasutusel olevad madratsid on soetatud riigihanke korras. Vanglal puudub põhjus eeldada, et need ei vasta sihtotstarbe tingimustele. Madratsite mõõtmed on 200 x 75 x 7 cm (mitte 6 cm, nagu väidab taotleja). Arsti otsusest ei nähtu, et taotlejale tuleks väljastada kaks madratsit või ortopeediline madrats, samuti ei ole välja toodud madratsi mõõtmed. Arst soovitas väljastada paksema madratsi, kuna olemasolev madrats oli õhuke. Kuni 07.03.2019 kasutas taotleja madratsit, mis oli talle väljastatud 19.05.2017. Vangla tegi kindlaks, et see madrats on kulunud, lohkus ja õhukeseks vajunud. 07.03.2019 väljastas vangla taotlejale uue madratsi, mis oli jäigem ja ei olnud ära vajunud ning oli silmnähtavalt vanast paksem. Vangla hinnangul täidab uus madrats arsti ettekirjutust. Madratsid võivadki aja möödudes kuluda, ära vajuda või muutuda kasutuskõlbmatuteks, sel juhul saab kinnipeetav taotleda madratsi vahetamist ka arsti ettekirjutuseta. Kohtu seisukoht
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajadust tunnustatakse kohtupraktikas ka siis, kui kohtuotsuse täitmine on võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, kuid taotleja peab menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid.
4.HKMS § 249 lg 2 ja 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal (pärast vaide esitamist). HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Taotleja on esitanud vanglale taotluse ja vaide, mille nõue ühildub esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõudega. Nõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Taotleja on tasunud riigilõivu. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav.
5.Kohtule on esitatud väljavõte taotleja terviseandmetest (tl 4, 14). Selle järgi viibis taotleja 24.01.2019 arst Marje Uudekülli vastuvõtul. Terviseameti tervishoiutöötajate registri andmetel on tegemist ortopeediga. Arst määras: paksem madrats, kuna valu seljas, käesolev madrats liialt õhuke. Paksem madrats välja anda.
6.Viru Vangla selgituse kohaselt vahetati 07.03.2019 taotleja madrats välja, kuna kasutuses olnud madrats oli kulunud ja ei olnud enam kasutamiskõlblik. Taotlejale anti samasugune madrats, nagu seda kasutavad kõik kinnipeetavad.

Kohtu hinnangul ei ole vangla sellega täitnud määruse punktis 5 kirjeldatud arsti ettekirjutust. Vangla on mitmetes vaidlustes tuginenud sellele, et vangla meditsiinitöötajatel on põhjalikud teadmised sellest, millised on kinnipidamis- ja olmetingimused vanglas. Kohtu hinnangul on usutav, et ka praegusel juhul teadis arst, milliseid madratseid kinnipeetavad tavapäraselt kasutavad. Arsti ettekirjutust anda taotlejale paksem madrats ei saa seetõttu tõlgendada kui korraldust anda taotlejale samasugune madrats nagu teistele kinnipeetavatele. Nagu vangla ka ise märgib, ei ole kasutamiskõlbmatuks muutunud madratsi väljavahetamiseks arsti ettekirjutust vaja.

7.Kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks taotlejale vaidluse ajaks paksema või lisamadratsi andmine kahjustada avalikku huvi. Sellist huvi ei ole välja toonud ka vangla. Kolmandaid isikuid, kelle õigusi esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks mõjutada, praeguses asjas ei ole.
8.Vaidluse lõplik lahendamine (sh kohtueelse menetluse läbimine) võib võtta kuid või isegi aastaid. Esialgse õiguskaitse menetluses tehtav lahend ei otsusta asja pöördumatult - kui vaidlus lõpeb taotleja kaotusega, siis on vaidluse ajal taotleja kasutuses olnud madrats võimalik ära võtta (vt määruse punkti 10.2). Kui oodata taotlejale paksema madratsi väljastamisega vaideja kohtumenetluse lõppemiseni, siis võib see kahjustada taotleja tervist ja põhjustada kannatusi, mis ületavad vangistusega paratamatult kaasneva. Kõike eeltoodut kogumis arvestades on põhjendatud eelistada taotleja huvi. Kohus ei anna praeguse määrusega hinnangut sellele, milline madrats tuleks taotlejale lähtudes tema tervislikust seisundist lõpptulemusena anda. Selle küsimuse lahendamiseks tuleks kohtul muuhulgas täpsustada arsti hinnangut taotleja tervisele, välja selgitada vanglas tavapäraselt kasutusel olevate madratsite kasutusomadused (muretseda neid kirjeldavad dokumendid), saada asjatundja hinnang sellise madratsi sobivuse kohta taotleja terviseseisundi puhul jne. Nende küsimuste lahendamine väljuks esialgse õiguskaitse menetluse raamest ja kujuneks täiemahuliseks vaidluse lahendamiseks. Praegune määrus on ajutine lahendus, mille eesmärk on kaitsta taotleja huvi vaidluse ajal.
9.Kokkuvõttes rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus kohustab Viru Vanglat andma taotlejale vanglas tavapäraselt kasutusel olevast madratsist paksem madrats või lisamadrats.
10.Kohus selgitab menetlusosalistele järgmist.
10.1.Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kaebuse tähtaegse esitamise korral kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.
10.2.Praeguse kohtuasja lahendamisega ei ole menetlusosaliste vaidlus lõppenud. Taotleja on esitanud vanglale vaide. Seoses taotleja madratsi väljavahetamisega tuleks vanglal anda taotlejale võimalus vaiet täpsustada, taotleja saab seda teha ka omal algatusel. Kui vangla jätab vaide rahuldamata (näiteks leiab vaideotsuses, et arsti ettekirjutust täitis taotlejale 07.03.2019 antud madrats) ja taotleja sellega ei nõustu, siis tuleb taotlejal esitada kohtule kaebus. Kui taotleja pärast vaide lahendamist kaebust ei esita, siis lõpeb koos kaebetähtajaga ka esialgse õiguskaitse määruse kehtivus ning vangla võib taotlejale esialgse õiguskaitse korras antud madratsi(d) tagasi võtta.
10.3.Esialgse õiguskaitse määrus jõustub teatavaks tegemisel, kui määruse teinud kohus või

määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti (HKMS § 252 lg 3). Seega jõustub käesolev määrus kättetoimetamisel menetlusosalisele ning menetlusosalisel tuleb täita määrus kohe ka juhul, kui ta määruse vaidlustab.

11.HKMS § 109 lg 2 alusel esitab kohus menetluskulude jaotuse ja mõistab menetluskulud välja muuhulgas menetlust lõpetavas määruses. Käesoleva määrusega lõpeb menetlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal, tegemist oli iseseisva kohtumenetlusega. HKMS § 108 lg 1 alusel on menetluskulude kandmine praeguses asjas vangla kohustus. Kohus mõistab vanglalt taotleja kasuks välja menetluskulud (riigilõivu) 15 eurot. Taotlejal tuleb teatada Viru Vanglale, kellele ja millisele kontole ta menetluskulude tasumist soovib.
12.Taotleja esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega kohtule täiendava avalduse pealkirjaga „Kaaskiri“ ning palus seda vanglale mitte näidata. Kohus selgitab taotlejale, et kohtumenetluse dokumendid on reeglina avatud kõigile menetlusosalistele. Dokumendi varjamiseks mõne menetlusosalise eest peab selleks olema HKMS § 79 lg 1 sätestatud alus. Kohtu hinnangul taotleja avalduse puhul sellist alust ei ole. Samas ei ole avalduses sisalduv praeguse asja lahendamiseks ka vajalik. Seetõttu ei võta kohus avaldust asja juurde ja tagastab selle taotlejale. Sel juhul ei ole tegemist menetlusdokumendiga ning dokument ei ole menetlusosalistele toimikus või elektrooniliselt kättesaadav. Kui taotleja esitab tulevikus kaebuse, siis tuleb tal esitada oma avaldused arvestusega, et nendega saavad tutvuda ka teised menetlusosalised, või esitada dokumendi avaldamata jätmiseks HKMS § 79 lg 1 põhinev taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja