M.H. kaebus Tallinna Linnavolikogu 05.10.2017 otsuse nr 129 „Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M.H. Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik I – Rocca T1 OÜ, Rocca T2 OÜ, Rocca T3 OÜ, Rocca T4 OÜ, volitatud esindaja Ervin Nurmela Kolmas isik II – OÜ ENDERN Kolmas isik III – Aktsiaselts YIT Ehitus Kolmas isik IV – Päevalille tn 3 korteriühistu, seaduslik esindaja Ivar Annus Kaasatud haldusorgan I – Terviseamet, volitatud esindaja Tõnu Kaur Kaasatud haldusorgan II – Muinsuskaitseamet (menetluses kuni 04.09.2018)
Asja läbivaatamine
20.11.2018 istungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde M.H. 18.02.2019 ja 04.03.2019 esitatud seisukohad ja tõendid, samuti vastustaja 28.02.2019 ning kolmanda isiku I 27.02.2019 esitatud menetlusdokumendid.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2019 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva
3-17-2375 jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavolikogu 05.10.2017 otsusega nr 129 kehtestati Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP).
2.M.H. esitas 11.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse DP tühistamiseks, otsuste ja toimingute keelamiseks, kohustamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks (haldusasi 3-18-713).
3.Tallinna Halduskohtu 05.06.2018 määrusega võttis kohus M.H. tühistamiskaebuse menetlusse ja tagastas muus osas kaebuse läbivaatamatult. Ühtlasi otsustas kohus haldusasja 3-18-713 liita haldusasjaga 3-17-2375. Haldusasja numbriks jäi 3-17-2375. Sama määrusega kaasas kohus haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Terviseameti ja Muinsuskaitseameti. Kohus kõrvaldas 04.09.2018 määrusega menetlusest Muinsuskaitseameti.
4.Tallinna Halduskohus kinnitas 25.01.2019 määrusega kompromissi kaebajate I (Päevalille tn 15 Korteriühistu, endine Paldiski mnt 153 Korteriühistu), II (Päevalille tn 9 Korteriühistu, endine Korteriühistu Paldiski mnt 149), III (M. B.) , IV (F. S., M. R., R. T., P. S., V. P., A. N., N. K., T. L., E. S., I. L.), V (H. M., R. M., A. I., T. R., G. K., R. K., A. T., N. R., A. Z., V. K. ja K. D.), Tallinna linna ja kolmanda isiku I (Rocca T1 OÜ, Rocca T2 OÜ, Rocca T3 OÜ, Rocca T4 OÜ) vahel ning lõpetas kaebajate I, II, III, IV ja V kaebuste osas haldusasja 3-172375 menetluse. Haldusasja nr 3-17-2375 menetlus jätkus üksnes kaebaja VI (M.H.) kaebuse osas.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et vastustaja on DP kehtestamisega oma pädevuse ja kaalutlusõiguse piiridest väljunud, kuna vaidlustatud otsus ei vasta seaduslikkuse, kohasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ega hea halduse tavale. 1) DP-ga kavandatakse muuta Väike-Õismäe detailplaneeringuala keskkonnatingimusi viisil, mis muudavad loodus-, elukeskkonna-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtusliku elamuala ja eluruumid keskkonnakvaliteedi normide (müra, valgus) kohaselt elamiseks kasutamise sobimatuks. Vastustaja otsus põhjustab DP alas paiknevatel elamumaa kõlvikutel müra ja õhusaaste taseme olulise suurenemise, mis toob ilmselt kaasa elamumaal ning loomulikul meetodil akende kaudu sissepuhkega ventileeritavates eluruumides keskkonnakvaliteedi norme ületava müra. Kuna DP alas paiknevad ca 200 leibkonna kodud ja elamis-otstarbelised kinnisasjad, põhjustab DP realiseerimine arvuliselt väljendamatus ulatuses kinnisvara kahju ja riivab olulisel määral omandiga seotud õigusi ja vabadusi. Samuti riivab vastustaja otsus kaebaja õigusi seoses asjaoluga, et DP realiseerimisel ei ole tagatud piisav päiksevalgus kaebaja vanemate-, lapsepõlvekodu ja päritava kinnisvara eluruumides. 2) DP-ga muudetakse ja moonutatakse miljööväärtuslikku arhitektuuri- ning kultuuripärandit. Modernistliku ehitiste rühma täiendamine sellega kokkusobimatute internatsionalistliku stiili hoonete ja mahtudega muudab ebareaalseks Väike-Õismäe ala 20. sajandi arhitektuurimälestiseks kuulutamise. Väike-Õismäe ongi juba välislepingute kohaselt 20. sajandi arhitektuuri- ja kultuuripärand. DP-ga hägustatakse Väike-Õismäe 16-korruseliste kõrghoonete kuldsele spiraalile õhuvaated seeläbi, et DP-ga rajatakse kummalegi poole arhitektuurilist kujundit kõrgemad, jämedamad ja sobimatute mahtudega hooned. DP-ga loodav linnaruum ei järgi väärtusliku Väike-Õismäe arhitektuurilisi lähtekohti ja ei sobi ühetaoliste Väike-Õismäe tüüpprojekti järgi ehitatud suurpaneelelamute rühma. Metsa-linna haljastuse tasemele vastav parkasum muudetakse osaliselt segahoonestuse või pigem keskkonnakvaliteedi normide järgi müra osas keskuse alaks. Kaebaja teada ei ole DP ala elanikud (96% neist) mitte 2(11)
3-17-2375 kunagi säärase elukeskkonna muutusega nõustunud. DP realiseerimisel suureneb müra foon DP alal, aga ka muudel Väike-Õismäe elamualadel üle 60 dB, mis toob kaasa südame veresoonkonna haiguste riski ja infarktide kasvu piirkonnas. 3) Lähtudes mitteterviklikest, ebapiisavas ulatuses ja vaid formaalselt kogutud vastuoluliste alus- ja lähteteabe kildudest, ei ole ühelgi mõistlikul viisil võimalik aduda kavandatavaga kaasnevaid muutusi keskkonnas ja see on toonud kaasa ilmselt vale otsuse, millega on jäänud kaebaja subjektiivsed õigused ja avalikud huvid tähelepanuta. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, on ühekülgselt ja ebapiisavas ulatuses teostanud õigusaktidele vastavuse kontrolli ning lähtunud otsuse tegemisel vaid arendaja huvidest, jättes tähelepanuta kaebaja ja muude isikute subjektiivsed õigused ja huvid. 4) Kuivõrd DP ilmselt põhjustab Väike-Õismäe alast väljuvate ühenduste osas ülekoormamise tipptundidel, toob ühenduse ammendumine kaasa tohutu transiitliikluse, mis mõjutab kogu täna keskkonnakvaliteedi normide (müra osas) piiril oleva Väike-Õismäe mahus rajatud Õismäe tee äärsete elamute ja elamuala veelgi suurema normidele mittevastavuse. Mitte ükski mõistlik isik ei saa asuda järeldusele, et DP alas, mis juba täna mh Haabersti ristmiku rekonstrueerimise viisist tulenevalt ei vasta elamumaa keskkonnakvaliteedi normidele, siseteel 7 m kaugusel olemasolevatest elamutest oleks võimalik liikluskoormust suurendada, tagades seejuures elamumaal ja elamualal ning eluruumides müra siht- ja piirväärtustele vastava keskkonna. 5) DP realiseerimisel rajatakse DP positsioon (edaspidi: pos.) 1-3 kruntidele üle 60 000 m2 elamu- ja äripindu, mille peab vastustaja ilmselt järgmise Haabersti liiklussõlme laiendamisel lammutama ja selleks DP-ga täis ehitatava pos. 1-4 maa koos DP-ga rajatavate ehitistega ära ostma. Ilmselt ei ole kohane pos. 5-8 kruntidel muude kui ühekorruseliste äripindade ja ühe tervisespordi eesmärgil kasutatava ujula (mida saaksid kasutada koolid ja lasteaiad) rajamine, millega üheaegselt lahendataks ümbruskonna parkimisprobleemid. Olemasolevad elanikud kaotavad DP kehtestamisega ebaseaduslikult osa nende kasutuses olevast maast.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) DP-le on teinud mürahinnangu OÜ Kupi. Kuna olemasolevatest hoonetest Haabersti liiklussõlme ja Ehitajate tee poole kavandatakse uushoonestus, siis kvartali keskosas liiklusmüra väheneb. Seega on kaebaja väited mürataseme osas põhjendamatud ja paljasõnalised. Harju maavanem järelevalve teostajana nõustus vastustaja seisukohaga ning märkis, et peale Harju Maavalitsuses 10.06.2015 toimunud nõupidamist on DP materjale täiendatud. DP seletuskirja punkti 4.2.7 „Nõuded ehitusprojektide koostamiseks“ on lisatud tingimus, et enne planeeringuga kavandatud hoonetele ehitusloa andmist peab olema koostatud täiendav mürahinnang ka olemasolevate planeeringuala korterelamute müra normtaseme hindamiseks. Terviseamet on oma 31.08.2011 kirjaga 9.3-2/5908-3 pidanud DP-d kehtivate tervisekaitsenõuetega kooskõlas olevaks tingimusel, et uute hoonete projekteerimisel rakendatakse mürakaitse nõudeid ning tagatakse projekteeritavate hoonete puhul mürataseme normidest kinnipidamine. Seetõttu on Terviseameti 11.06.2018 vastus, mille lisaks on 25.09.09 projekti hindamise otsus (tehtud enne vaidlusaluse DP vastuvõtmist, pärast mida on detailplaneering oluliselt muutunud – DP erineb oluliselt Terviseameti 25.09.09 otsuse aluseks olnud detailplaneeringu variandist), vastutustundetu ja segadusttekitav. 2) DP menetluses on Inseneribüroo Stratum poolt läbi viidud liiklusuuring, mille kokkuvõttes (p 4) on märgitud, et kui aastani 2030 ei toimu olulisi muudatusi liikluskäitumises ja liikumisviisi valikus, siis täiendavaid liiklusprobleeme Väike-Õismäe DP alale ette nähtud uued ehitusmahud ei too. Lähiala ristmike teenindustasemed ei muutu. Seoses liikluse lisandumisega Väike-Õismäe DP alale langeb Väike-Õismäe ala keskmine ühenduskiirus õhtusel tipptunnil 1% võrra. 3(11)
3-17-2375 Kaebaja arutelud tuleviku üldise liikluskoormuse võimaliku kasvu osas, mis võib tekkida sõltumata vaidlusaluse DP realiseerimisest, on paljasõnalised ja spekulatiivsed. Inseneribüroo Stratum poolt läbi viidud liiklusuuringu kohaselt uushoonestusel olulist mõju ühenduskiirustele ei ole. Isegi kui mõju oleks, ei tähendaks see DP õigusvastasust. Linnakeskkonnas elades ei saa isikutel olla õiguspärast ootust, et ümbritsev keskkond jääb muutumatuks. 3) DP menetluses on teostatud insolatsioonianalüüs, mis näitab, et vaidlustatud DP realiseerimisel jääb naaberhoonete insolatsioon normi piiresse. Seega kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta. 4) Muinsuskaitseamet on 04.07.2018 esitanud seisukoha, et muinsuskaitseala moodustamine Väike-Õisemäe planeeringulahenduse kaitseks oleks ala arhitektuuriajaloolise väärtuse pärast ebaproportsionaalne meede. Muinsuskaitseamet on kaebajale 25.07.2017 saadetud kirjas teatanud, et Väike-Õismäe muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlust ei algatata. Kaebaja väited miljööväärtusliku arhitektuuri ning kultuuripärandi moonutamise kohta on asjakohatud.
7.Kolmas isik I palub jätta kaebus rahuldamata. 1) Kuna olemasolevatest hoonetest Haabersti liiklussõlme ja Ehitajate tee poole kavandatakse uushoonestus, siis kvartali keskosas liiklusmüra väheneb. Akukon Oy Eesti filiaal on 27.06.2018 koostanud liiklusmürast põhjustatud mürataseme hindamise aruande. Hinnatud on olemasolevat olukorda ja olukorda koos planeeritud hoonetega. Aruande tulemustest (aruande punkt 3.3.) selgub, et olukord koos planeeritavate uute hoonetega muutub järgnevalt: Päevalille tn 9 müratase jääb võrreldes olemasoleva olukorraga avaliku tee poolsel küljel samaks. Hoone taga hoovialal langeb müratase seoses uute hoonete rajamisega. Päevalille tn 15 müratase jääb võrreldes olemasoleva olukorraga avaliku tee poolsel küljel samaks, halvima võimaliku olukorra puhul, kus parkla täituvus on 100%, võib koosmõjus Paldiski mnt autoliiklusest tuleneva müraga Päevalille tn 15 hooneni mõjuda Paldiski mnt poolel 65-69 dB müra. Hoone taga hoovialal langeb müratase seoses uute hoonete rajamisega. Aruande koostaja on välja toonud, et Päevalille tn 2, 4, 6, 8, 10 hooned tekitavad müra eest varjestuse kaugemal asuvatele müratundlikele hoovialadele ning osaliselt ka hoonetele. Päevalille tn 3, 9, 15 hooned asuvad väga tiheda liiklusega Haabersti turboristmiku vahetus läheduses, kus mõjuvad kõrged liiklusmüratasemed, mis tulenevad ristmiku autoliiklusest. Uute hoonete autoliikluse lisandumine kvartalisse ei halvenda müraolukorda, kuna hooned ise tekitavad turboristmiku autoliiklusest tuleneva müra eest varjestuse. Päevalille tn 15 hoone juures halvima võimaliku olukorra puhul (parkimiskohtade täituvus 100%) on täidetud III kategooria liiklusmüra piirväärtus, arvestades märkust, mis lubab müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel 5 dB kõrgemaid müratasemeid. Terviseamet on oma 31.08.2011 kirjaga 9.3-2/5908-3 pidanud DP-d kehtivate tervisekaitsenõuetega kooskõlas olevaks tingimusel, et uute hoonete projekteerimisel rakendatakse mürakaitse nõudeid ning tagatakse projekteeritavate hoonete puhul mürataseme normidest kinnipidamine. Eelneva tõttu on asjakohatu Terviseameti 11.06.2018 vastuse lisana esitatud 25.09.09 projekti hindamise otsus. Uute hoonete vastavust tervisekaitse nõuetel hinnatakse vastava hoone ehitusprojekti menetluses. Terviseameti Põhja talitus on näiteks kooskõlastanud Päevalille tn 4 äripindadega korterelamu projekti. 2) DP kehtestamise otsuse vaidlustamise küsimuse hindamisel on vaja hinnata, kas kavandatav uushoonestus halvendab piirkonna tänaste elanike liiklemiskiirusi või mitte, asjakohatu on spekuleerida tuleviku üldise liikluskoormuse võimaliku kasvu osas (mis võib tekkida sõltumata DP-ga kavandatud uushoonestusest). Inseneribüroo Stratum poolt läbi viidud liiklusuuringu kohaselt uushoonestusel olulist mõju ühenduskiirustele pole. Isegi kui mõju oleks, ei tähendaks see DP õigusvastasust. Linnakeskkonnas elades ei saa isikud eeldada ümbritseva keskkonna muutumatuks jäämist. 4(11)
3-17-2375 3) DP menetluses on teostatud insolatsioonianalüüs, mis näitas, et kavandatud uushoonestuse tulemusena jääb naaberhoonete insolatsioon normide piiresse. Kaebaja subjektiivseid õigusi seega ei rikuta. 4) Muinsuskaitseameti 04.07.2018 seisukoha kohaselt oleks munsuskaitseala moodustamine Väike-Õisemäe planeeringulahenduse kaitseks ala arhitektuuriajaloolise väärtuse pärast ebaproportsionaalne meede. Muinsuskaitseamet on kaebajale 25.07.2017 saadetud kirjas teatanud, et Väike-Õismäe muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlust ei algatata. Kaebaja ei ole haldusorgani keelduvat otsust vaidlustanud. Kaebaja väited miljööväärtusliku arhitektuuri ning kultuuripärandi moonutamise kohta on asjakohatud. Kaebaja õiguste rikkumist ei esine.
8.Kolmas isik III ei toeta kaebust. DP on kõrgemate planeeringutega kooskõlas. DP menetlus on olnud õiguspärane. Kolmas isik III on hoonete mahte vähendanud ja asukohti nihutanud, st kohalikele elanikele on vastu tuldud.
9.Kolmas isik IV väljendas istungil, et DP-d kehtestatud kujul ei ole hakatud rakendama, nt ei ole kolmandat isikut IV tee ehitusloa menetlusse kaasatud. Kaasatud ei ole kolmandat isikut IV ka uute hoonete ehituslubade menetlusse. Ehituslubade menetluses on kadunud osa DP-s ettenähtud parkimiskohti. Sisekvartali tee ei taga vajalikku läbilaskevõimet (kuna pargitakse olemasoleva kvartalisisese tee ääres).
10.Terviseamet tõi välja, et puutus kokku Õismäe tee 147a ja Õismäe tee 147b detailplaneerinuga ainult 2009. a, kui küsiti tervisekaitselist hinnangut OÜ Kopilka tellimusele. Kokkuvõttes leidis tollane DP-le hinnangu andnud komisjon, et Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute DP ei vasta tervisekaitsenõuetele. 2011. a esitati Terviseametile kooskõlastamiseks AS K-Projekt poolt koostatud DP kavand. Terviseamet leidis, et DP on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega järgmistel tingimustel: kõrge müratasemega piirkonda müratundlike hoonete (elamute) projekteerimine ja ehitamine on võimalik ainult tingimustel, kui ehitusmeetmetega saab tagada hoone müraallikapoolsel välispiirdel välismüra taotlustasemed 60 dB päevasel ajal ja 50 dB öisel ajal ning siseeluruumides normtasemed: eluruumides mitte üle 35 dB ja magamisruumides mitte üle 30 dB. Terviseamet leidis, et enne elamute kasutusele võtmist on vaja teostada mürauuringud nii hoonete sees kui ka mürale kõige avatumatel välispiiridel. Terviseamet tõi välja, et juhul, kui hoone välispiirdel ei ole võimalik ehitusmeetmetega (või müraleevendusmeetmetega) tagada normeeritud taotlustasemed, ei soovita Terviseamet elamute rajamist DP alale, kuna see suurendab inimeste ja müratundlike objektide arvu, mis asuvad ebasoodsates tingimustes, olles vastuolus Euroopa Komisjoni poolt läbiviidava mürapoliitikaga. Terviseameti kesklabori füüsikalabori 14.12.2018 müra mõõtmise aruande 6/4-6-1/364 osas märkis Terviseamet 18.02.2019 kohtule saadetud seisukohas, et müramõõdistuste kohaselt ei ületanud Haabersti liiklussõlmest lähtuvad liiklusmüra tasemed Päevalille tn 15 elamu maa-alal keskkonnaministri määrusega kehtestatud müra piirväärtuseid.
11.Muinsuskaitseamet märkis, et kaebaja on esitanud Muinsuskaitseametile 17.07.2017 avalduse võtta Väike-Õismäe planeering kaitse alla muinsuskaitsealana. Muinsuskaitseamet vastas kaebajale 27.07.2018 kirjas, et Väike-Õismäe muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlust ei algatata ning selgitas, et Väike-Õismäe ei vasta riikliku kaitse kriteeriumidele – sellesisulist ettepanekut ei ole tehtud ka 20. sajandi arhitektuuri inventeerimisel. Muinsuskaitseala moodustamine Väike-Õismäe planeeringulahenduse kaitseks oleks ala arhitektuurilise väärtuse pärast ebaproportsionaalne meede. Väike-Õismäe planeeringulahendus on tõhusalt kaitstav kohalikul tasandil – üldplaneeringuga. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga on Väike-Õismäe kõnealusele piirkonnale seatud hoonestustingimused, mis ei luba algset planeeringut muuta ja sobimatuid hoonestusmahte lisada. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga on Väike-Õismäe silmapaistvama osa säilimine 5(11)
3-17-2375 siseringi ulatuses tagatud. Huvitatud isikutel on võimalik üles näidata initsiatiivi üldplaneeringuga seatud nõuete kehtivuse ala laiendamise nimel.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Käesolevas haldusasjas kuulub läbivaatamisele üksnes M.H. kaebus. Kaebajate I, II, III, IV, ja V kaebuste suhtes lõppes menetlus Tallinna Halduskohtu 25.01.2109 määruse jõustumisega. Nimetatud määrusega kinnitas kohus kaebajate I, II, III, IV ja V, Tallinna linna ja kolmanda isiku I vahel sõlmitud kompromissi. Seega kaebajate I, II, III, IV ja V poolt käesolevas asjas esitatud väited ja tõendid ei kuulu kohtuotsuses hindamisele. Kohtul tuleb lahendada M.H. (kaebaja VI) kaebus nõudega tühistada DP.
13.Järgnevalt tuleb peatuda kaebeõiguse küsimusel.
13.1.Kohus leidis 25.04.2018 ja 05.06.2018 määrustes, et kaebajale kuuluvatest õigustest saab DP kehtestamise otsus riivata ennekõike keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lgs 1 sätestatud õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (vt 25.04.2018 määruse p 7.1 ja 05.06.2018 määruse p 7.2). Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 otsus asjas 3-17-757 on kitsendanud KeÜS kohast kaebeõigust linnalises keskkonnas. Kohus leidis selles asjas, et olemasoleva miljöö ja linnakeskkonna säilimine ei ole KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusega hõlmatud (p 21). Värskes kohtupraktikas väljendatud seisukohta tuleb ka käesoleva asja lahendamisel arvestada.
13.2.Lisaks on kaebaja väitnud enda omandiõiguse riivet. Kohus jääb selles osas 25.04.2018 määruses ja 05.06.2018 määruses võetud seisukohtade juurde (vt 25.04.2018 määruse p 7.1 ja 05.06.2018 määruse p 7.3). Kaebajale ei kuulu DP alas kinnisvara, mistõttu ei saa DP elluviimine tema omandiõigust riivata. Kuna kaebaja on esitanud kaebuse enda nimel, ei saa ta selle raames asuda kaitsma teiste isikute (nt oma vanemad) õigusi. Kabeõiguse olemasolu hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga. Seega asjaolu, et kaebaja võib tulevikus pärimise teel omandada DP alas korteri, ei loo õigust esitada praegu kaebus enda omandiõiguse kaitseks.
13.3.Kaebus on esitatud ka avaliku huvi kaitseks. DP vaidlustamine avalikes huvides on PlanS § 141 alusel lubatud. DP vaidlustamine avalikes huvides oli lubatav ka kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS-ga. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole siiski kolmandate isikute erahuvide kaitse (Riigikohtu Halduskolleegiumi 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p 11). Populaarkaebuse esitamise võimalus ei anna õigust keskenduda üksnes ühe isikute grupi (nt DP ala olemasolevad elanikud) õiguste kaitsele. Sellest lähtudes kuulub M.H. kaebus käesoleva otsuse p-des 17–18 käsitletud väidete osas rahuldamata jätmisele ka kaebeõiguse puudumise tõttu. Avalikes huvides on siiski kaalutletud planeerimismenetluse läbiviimine, sh menetluse seaduslikkus. Kaebaja väited võimalikust ohust julgeolekule ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohus jääb 05.06.2018 määruse p-s 7.4 väljendatud seisukohtade juurde.
14.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
15.Esmalt hindab kohus seda, kas DP on kooskõlas kõrgemalseisvate planeeringutega.
15.1.Kohtu hinnangul on DP kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringuga1 „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (edaspidi: kõrghoonete teemaplaneering) ja Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti
Kõrghoonete teemaplaneering Tallinnas (külastatud 11.03.2019).
3-17-2375 linnaosa üldplaneeringuga2 (edaspidi: Haabersti üldplaneering). Planeeritav ala asub kõrghoonete teemaplaneeringu kohaselt kõrghoonete piirkonna nr 10 kvartalis 1 (Ehitajate tee, Õismäe tee ja Paldiski maantee vaheline kvartal). Kõrghoonete teemaplaneeringu kohaselt on piirkonda soovitatav rajada multifunktsionaalne (multifunktsionaalsed) kõrghoone(d), mille brutopinnast enamiku moodustavad kvartalis 1 eluruumid. Haljastuse ja avaliku ruumi osakaal piirkonnas peab olema Ehitajate tee ja Paldiski maantee vahelises lõigus vähemalt 40%, maksimaalne hoonestustihedus Haabersti kõrghoonete piirkonnas on 3,0 ja piirkonna ehitiste absoluutne kõrgus meetrites on 130 m (kõrghoonete teemaplaneeringu seletuskirja lk 20-21). Kõrghoonete teemaplaneeringu põhikaardi kohaselt on kvartal nr 1 tähistatud kui perspektiivne kõrghoonete kvartal, samal ajal on ülejäänud Väike-Õismäe asum tähistatud kui väljakujunenud hoonestusala. Kvartal nr 1 (ega ka Väike-Õismäe asum tervikuna) ei ole tähistatud miljööväärtusliku alana. Haabersti üldplaneeringu maakasutusplaanil on planeeringuala tähistatud segahoonestusalana, kus võivad paikneda elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon. Rohelise võrgustiku kaardi järgi peab DP alal olema haljastuse osa 20%, seda erinevalt muust Väike-Õismäe asumist, mis on valdavalt parklinn (haljastuse osatähtsus 40%). Kaardilt „hoonestustihedus“ nähtub, et DP alas on lubatav hoonestustihedus 3,0 ning maksimaalne korruselisus on 35.
15.2.Haabersti üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Väike-Õismäe terviklikult valmis ehitatud ja hästi toimiv elamupiirkond. Sellise elukeskkonna säilitamiseks tehakse Haabersti üldplaneeringus ettepanek määrata siseringiga ümbritsetud alale rangemad hoonestustingimused: mitte lubada olemasolevate elamute vahele rajada uusi hooneid (v.a keskuste alad, terviklikult valmis ehitamata piirkonnad ning parkimismajad) ning järgida hoonete renoveerimisel arhitektuurseid ehitusprojekte (seletuskiri, lk 18).
15.3.DP seletuskirja kohaselt on DP kooskõlas Haabersti üldplaneeringuga ning kõrghoonete teemaplaneeringuga (vt DP seletuskirja p 4.24, seletuskiri sisaldub haldusmenetluse toimikus). DP alas on haljastusprotsent 38%. Hoonestustihedus on planeeritud alal 1,74% ja planeeritud kvartalis 2,06 ning korruselisus kuni 30. Kuna kavandatud ala täisehitusprotsendiks on ette nähtud 40% ja avaliku ruumi osakaal kvartalis (kvartali pindala arvestatakse magistraaltänavate ääres krunte ümbritsevate kõnniteede välisääreni, ala sisetänavatel aga tänava telgjooneni) on 46%, on DP seletuskirja kohaselt DP kooskõlas Haabersti üldplaneeringu ja kõrghoonete teemaplaneeringuga. Kohtul pole alust asuda siin teistsugusele seisukohale, ka kaebaja ei ole väitnud ega põhjendanud, et DP oleks vastuolus kõrgemalseisvate planeeringutega. Kõrghoonete teemaplaneering ja Haabersti üldplaneering on kehtivad õigusaktid, mis on vastu võetud kohases menetluses, sh on nende kehtestamisele eelnenud keskkonnamõjude hindamine. Kehtivate planeeringute realiseerimine ei saa olla vastustajale etteheidetav. Vastupidi, DP alas elavad inimesed pidid arvestama sellega, et kõrgemalseisvaid planeeringuid hakatakse realiseerima ja olemasolev elukeskkond võib muutuda. Kõrgemalseisvad planeeringud panevad ka paika ehitusmahud, mida antud juhul on järgitud. Seega ei ole kaebaja etteheited, et vastustaja on lähtunud arendajate huvidest ning jätnud kohalike elanike huvid arvestamata, põhjendatud. Arendajatel on legitiimne huvi, et kehtestatud planeeringuid ka järgitakse. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on DP eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringuala ruumilise terviklahenduse loomine. Kohtule ei nähtu selles osas vastustaja tegevuses eksimusi.
16.Kaebaja on väitnud, et DP realiseerimisega hävitatakse DP ala kultuuriväärtuslikkus.
16.1.Kaebaja on välja toonud, et Väike-Õismäe asumi arhitektuurilist väärtust on 1986. a kõrgelt tunnistatud NSVL tasandil. Samuti tegi Haabersti Halduskogu 2007. a Tallinna Volikogule ettepaneku kehtestada Väike-Õismäe miljööväärtusliku alana. Kaebaja toob ka välja, et 2009. a on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseameti koostöös Eesti 20. saj arhitektuuri kaitse programmi raames arhitektuuriajaloolane Epp Lankots leidnud VäikeÕismäe olevat arhitektuuriliselt väärtusliku ning on teinud ettepaneku võtta Väike-Õismäe kohalikul tasandil kaitse alla miljööväärtuslikuna. Väike-Õismäe on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse 20. sajandi arhitektuuri objektina nr 1397. Kaebaja on esitanud pöördumisi ka Muinsuskaitseameti poole.
16.2.Esmalt tuleb mainida, et käesolev vaidlus puudutab üksnes DP ala, mitte Väike-Õismäe asumi kui terviku kultuuriväärtuslikkust. Kohtule nähtuvalt ei ole Väike-Õismäe elamurajooni kultuuriväärtuslikkuse osas kahtlusi. Ala, mis jääb Väike-Õismäe siseringi sisse, tuleb Haabersti üldplaneeringu kohaselt säilitada sellisena, nagu see on. Selles alas ehitamisele on seatud ranged nõuded.
16.3.DP seletuskirjast võib lugeda: „DP alal jäi piirkondlik keskus ehitamata, samuti jäi välja ehitamata Haabersti ringi mitmetasandiline ristmik koos Ehitajate tee laiendamisega. Planeeritaval alal ehitati välja ainult 16-korruselised tornelamud. Seetõttu säilisid Ehitajate tee ja Paldiski maantee äärsed ühepereelamud koos kinnistutega.“ (seletuskiri lk 5, haldusmenetluse toimikus). Planeeringuala hoonestuse eskiislahenduse ning linnaruumi analüüsi on koostanud arhitekt Kalle Rõõmus. DP seletuskirjast võib veel lugeda: „Päris lõpuni lahendamata on ehk ümarlinnast väljuv kõrgete tornide sabaots, mis lõpeb veidi ebamääraselt Haabersti liiklussõlme kõrval Ehitajate tee ja Paldiski maantee kohtumisel ühelt poolt ja Õismäe teega vastaspoolt. Kvartalil puudub täielikult tänavaäärne hoonestus, mis muudaks suure maa-ala suletumaks ja hubasemaks. Tornid elavad omaette elu ja nende naabriks ning ala lõpetuseks Ehitajate tee ääres paiknevad väiksed eramajad suurte õunapuude vahel.“ (DP seletuskiri lk 11). Seletuskira p-s 4.2.2 on toodud DP ala linnaruumi kujunduspõhimõtted. Eesmärgiks on arengus poolele teele jäänud linnaruumi olulise paiga arhitektoonse keele loomine. Üha intensiivistuv autoliikulus eristatakse elamutest nii Ehitajate tee, Paldiski maantee kui ka Õismäe tee poolt müra tõkestavate ehitiste ja rajatistega. Planeeringut läbivaks põhimõtteks on see, et tänaste elanike elutingimused ei halveneks, vaid olemise kvaliteet tõuseks. Eesmärgiks on luua omanäoline kogum kõrgetest ja saledatest (max 30 korrust) elumajadest. Elutsoon saab müra- ja tuuletõmbuse kaitseks madala perimetraalhoonestuse, mis tagab ka õdususe ja hädavajaliku turvalisuse. DP seletuskirjast võib ka lugeda, et DP-s toodud hoonestuslahendust toetab ja tunnustab ka arhitekt Mart Port, kes on olnud abiks ja toeks esitatud lahenduse loomisel. Mart Port oli Väike-Õismäe elurajooni üheks kavandajaks.
16.4.Nähtuvalt kaebusest ei ole kaebaja rahul kavandatava DP ala arhitektuurse välisilmega. Selle hindamisel, kas uus hoonestus on arhitektuuriliselt olemasolevasse linnaruumi sobiv või mitte, on kohtul piiratud roll, kuna kohus ei saa olla esteetiliste hinnangute andjaks. Kohus saab üksnes hinnata läbiviidud menetluse nõuetele vastavust ja tuvastada ilmseid kaalutlusvigu. Planeerimismenetluses on KOV-l ulatuslik diskretsioon. Kuna DP kavandi ja alusmaterjali on koostanud vastavat pädevust omav isik (arhitekt), ei ole kohtul alust pidada pakutud lahendust olemasolevasse keskkonda mittesobivaks. Kaebaja subjektiivne hinnang ei ole piisav alus vastava järelduse tegemiseks. Olukorras, kus DP ala jäi algselt planeeritud kujul välja ehitamata, tuli vastustajal hinnata, kuidas sellises olukorras edasi minna. Ala väljaehitamine nõukogudeaegsete kavandite järgi tänasel päeval ei pruugi olla põhjendatud ega eesmärgipärane. Vastustaja on leidnud lahenduse, kus vana hoonestus on ühendatud uuega. Alale on kavandatud kõrghooned, mis on seal ka praegu. Samas seab DP ala arendamisele oma piirangud see, et läheduses paikneb oluline müraallikas – Haabersti ristmik. Müra probleem välistab madalad, elamise otstarbeks mõeldud hooned (vastavalt DP-le algavad Paldiski mnt ja 8(11)
3-17-2375 Ehitajate tee äärde planeeritud hoonetes korterid üheksandast korrusest). Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kavandatud lahenduse väljapakkumisega eiranud õigusaktide nõudeid või kaalutlusreegleid. Pole esitatud tõendeid, et DP realiseerimisel rikutakse Väike-Õismäe elamurajooni kultuuriväärtuslikkust.
16.5.E. Lankots on teinud tõepoolest ettepaneku kehtestada Väike-Õismäe elamurajoon miljööväärtusliku alana. Muinsuskaitseamet on selgitanud, et Väike-Õismäe muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlust ei algatatud, kuna Väike-Õismäe ei vasta riikliku kaitse kriteeriumitele. Sellesisulist ettepanekut ei tehtud ka 20. sajandi arhitektuuri inventeerimisel. Väike-Õismäe elurajoon on kultuurimälestiste riiklikus registri kajastatud kui
20.sajandi arhitektuuri näide, eksperdi ettepanekuga tunnistada Väike-Õismäe elamurajoon miljööväärtuslikuks alaks. Sealjuures on jäetud otsuse tegemine kohalikule tasandile. Antud juhul tulenevad ehituslikud nõuded Väike-Õismäel ehitamiseks Haabersti üldplaneeringust. Sellisena on Väike-Õismäe kultuuriväärtuslikkuse kaitse tagatud kohaliku omavalitsuse tasandil. See, et vastustaja ei ole toetanud kaebaja ettepanekut „Mudel-Linna miljööala kehtestamine“ (kd VI, tl 92), ei muuda DP-d õigusvastaseks. Vastustajal on õigus realiseerida planeerimismenetluses enda visioon. Väike-Õismäe elurajooni, sh DP alas asuvaid ehitisi ei ole siseriiklike õigusaktidega tunnistatud kultuurimälestisteks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et rahvusvaheliste lepingutega (nt kaebaja viidatud Granada konventsiooniga) oleks Väike-Õismäe elurajoon määratud maailma kultuuripärandi hulka. See, et nõukogude ajal hinnati kõrgelt Väike-Õismäe asumi arhitektuurilist väärtust, ei välista, et aastakümneid hiljem võidakse teatud piirkonna kultuuriväärtuslikkus ümber hinnata.
17.Kaebaja peamiseks etteheiteks DP vastuvõtmisel on müraprobleemid. Aja jooksul on tehtud ja haldusasja materjalides sisalduvad erinevad uuringud: Paldiski mnt 147 (Paldiski mnt ja Ehitajate tee ristmik) detailplaneeringu müraalane hinnang, OÜ Kupi, 2005 (sisaldub haldusmenetluse toimikus); Tallinn, Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum, 2015 (sisaldub haldusmenetluse toimikus); Õismäe tee 147a ja 147b, Päevalille 2, Tallinn liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine, Akukon Oy Eesti filiaal, 2018 (kd VI, tl 102–104); Terviseameti kesklabori füüsikalabori müra mõõtmise aruanne 6/4-6-1/364 (kd VII, tl 6–11). Viimati nimetatud uuringu esitas kaebaja hilinenult. Kohtu hinnangul tuleb vastav uuring ja kaebaja 18.02.2019 ning 04.03.2019 esitatud menetlusdokumendid (samuti teiste menetlusosaliste vastused neile) võtta asja juurde, kuna nende hilinenult esitamine ei põhjusta menetluse viibimist – teised menetlusosalised on saanud kaebaja menetlusdokumentide suhtes oma seisukohti väljendada.
17.1.Kaebaja üldine lähtekoht on, et müraolukord DP alas olemasolevate eluhoonete ümbruses on juba praegu niivõrd halb, et see välistab planeeritavate kõrghoonete rajamise piirkonda. Sellise lähenemise eelduseks on, et uute hoonete rajamise ja müraolukorra halvenemise vahel olemasolevates hoonetes on põhjuslik seos. Kuna mürauuringutest nähtuvalt, ja ka kaebaja näib olevat sama meelt, on peamiseks müraallikaks piirkonnas autoliiklus Haabersti liiklussõlme viaduktil ja ringristmikul, eeldaks kaebaja väidete kinnitamine põhjusliku seose tuvastamist DP realiseerimise ja Haabersti liiklussõlmest lähtuva müra taseme kasvu vahel. Sellist seost esitatud tõendid ei kinnita. Akukon Oy 2018. a uuringu andmetel müraolukord planeeritavate uute hoonete lisandumisel ei halvene (vt ptk 3.3 „Tulemused“). Halvima võimaliku olukorra puhul, kui parkla täituvus on 100%, võib koosmõjus Paldiski mnt autoliiklusest tuleneva müraga Päevalille tn 15 hooneni mõjuda Paldiski mnt poolel 65-69 dB. Uuringus on leitud, et uute hoonete autoliikluse lisandumine kvartalisse olemasoleva olukorraga võrreldes müraolukorda ei halvenda, kuna hooned ise tekitavad Haabersti ristmiku autoliiklusest tuleneva müra eest varjestuse. Kohus peab seda väidet usutavaks. DP positsioonidel 1 ja 2 kavandatakse kõrghoonete ehitamist koos 4-korruselise parkimismajaga. Uus hoonestus jääb Päevalille 15 ja 9(11)
3-17-2375 Päevalille 9 hoonest Haabersti ristmiku, st müra tsentri poole. On usutav, et Haabersti ringilt lähtuv müra olemasolevate hoonete ümber seetõttu väheneb. Kohus ei pea usutavaks, et just DP ala väljaarendamine suurendaks märgatavalt Haabersti ringilt lähtuvat müra. Liikluskoormuse kasv Haabersti ringil tuleneb üldistest trendidest (autostumine, valglinnastumine) ning suureneb DP-st sõltumata. DP realiseerimine omab marginaalset mõju Haabersti liiklussõlme liiklustihedusele. Seega ei muuda DP realiseerimata jätmine müraolukorda olemasolevatel kinnistutel kuidagi paremaks. Haabersti ringilt lähtuva müra kasv ei saa olla argumendiks mistahes lähiümbruse arenduste peatamiseks. On selge, et müraolukord piirkonnas vajab lahendust. Seda sõltumata DP väljaarendamisest. Tõenäoliselt tuleb rakendada erinevaid meetmeid koosmõjus. Lisaks tuleb müraolukorda hinnates arvestada, et parkimine DP alal hakkab toimuma parkimismajades, tänaval on parkimiskohti ette nähtud vähesel määral. Võrreldes praeguse olukorraga, kus parkimine toimub suurtes avaparklates ja kvartali sisetänaval, saab kvartalisisene mürafoon tulevikus olema tõenäoliselt väiksem ning elukeskkond hubasem. Kohtule ei nähtu, mille pinnalt peaks läbiviidud uuringute tulemusi seadma kahtluse alla. Kaebaja on küll viidanud nende vastuolule loodusseadustega, kuid kohtu hinnangul veenvalt uuringute järeldusi ümber lükanud ei ole.
17.2.Akukon Oy 2018. a uuringus on tehtud järeldus, et Päevalille tn 3, 9 ja 15 hoonete juures on päevasel ajal täidetud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) III kategooria liiklusmüra piirväärtus. Päevalille tn 15 hoone juures halvima võimaliku olukorra puhul on täidetud III kategooria liiklusmüra piirväärtus, arvestades märkust, mis lubab müratundlike hoonete sõiduteepoolsel küljel 5 dB kõrgemaid müratasemeid. Terviseameti kesklabori poolt 2018. a läbi viidud mürauuringu tulemuste kohaselt võib Päevalille 15 kinnistu maa-alal, mõõtepunktis MP1 (krt 8) korterelamu maanteepoolsel küljel esineda päevasel ajal pidev müratase vahemikus 59–64 dB, mõõtepunktis MP2 (krt 39, 10 korrusel) võib päevane müra varieeruda vahemikus 56–61 dB. Liiklusmüra öine hinnatud tase on mõõtepunktis MP1 vahemikus 47–54 dB ja mõõtepunktis MP2 vahemikus 46–52 dB. Terviseamet leidis, et Haabersti liiklussõlmest lähtuvad liiklusmüra tasemed Päevalille tn 15 elamu maa-alal ei ületanud määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtuseid. Määruse nr 71 seletuskirja kohaselt (lk 3, kättesaadav Riigi Teataja veebilehel) vastab segahoonestusala juhtotstarbele III mürakategooria, st liiklusmüra piirväärtuseks on päeval 65 dB ja öösel 55 dB, sealjuures müratundliku hoone teepoolsel küljel vastavalt 70 ja 60. Läbiviidud uuringud ei ole näidanud, et praegu ületatakse DP alal mürale kehtestatud normtasemeid. Samas on tõsi, et müraprobleem planeeringualas on tõsine ja sellega tuleb tegeleda. Seda sõltumata DP realiseerimisest.
17.3.Inseneribüroo Stratum 2015. a uuringu kokkuvõttes on tõdetud: „Juhul, kui aastani 2030 ei muutu olulisi muudatusi liikluskäitumises ja liikumisviisi valikus, täiendavaid liiklusprobleeme DP alale ette nähtud uued ehitusmahud ei too. Lähiala ristmike teenindustasemed ei muutu, seoses liikluse lisandumisega Õismäe DP alale langeb VäikeÕismäe ala keskmine ühenduskiirus õhtusel tipptunnil 1% võrra“. Kohtule ei nähtu, et liiklussõlmede läbilaskevõime halveneks määral, et see välistaks DP elluviimise üleüldse. Liikluskoormuse kasv DP mõjualas ei muuda DP-d veel õigusvastaseks.
18.Ka muud esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
18.1.DP-le on lisatud OÜ Fassaadiprojekt arhitekti P. Soopere koostatud insolatsiooni analüüs, mis hindas insolatsiooni kestust olemasolevates hoonetes nõuetele vastavaks. Kaebaja on vaielnud insolatsioonianalüüsile küll vastu, kuid ei ole esitanud seda analüüsi ümberlükkavaid tõendeid, mille esitamise vajadusele kohus 20.11.2018 istungil viitas ja mille esitamiseks menetlusosalistele täiendava tähtaja määras.
10(11)
3-17-2375
18.2.Kvartalisisese tänava (Päevalille tänav) laiendamist ja selle mõju olemasolevatele elanikele käsitleti 20.11.2018 kohtuistungil. PlanS kohaselt lahendatakse DP-ga mh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine (§ 126 lg 1 p 4), samuti liikluskorralduse põhimõtted (§ 126 lg 1 p 7). Seega määratakse DP-ga põhimõttelised lahendused, detailsed lahendused sünnivad projekteerimise käigus. Vastustaja esindajad selgitasid kohtuistungil, et projekteerimise käigus on plaanitud jätta Päevalille tänav samasse asukohta, st tänav ei moodusta kaart ümber Päevalille 15 maja, mis oli Päevalille 15 elanike murekohaks. Olemasoleva kvartalisisese tee laiendamine DP-ga ettenähtud moel ei ole kohtu hinnangul vastuolus õigusaktide nõuetega. Vastustaja esindajad selgitasid teekaitsevööndiga seonduvat 20.11.2018 istungil. Tekkivad küsimused liikluskoormuse kasvust, mürast ja ohutusest tuleb lahendada konkreetse ehitusloa menetluse raames. Kohus märgib, et DP realiseerimisel kasvab küll kvartalisisese tee liikluskoormus, kuid arvestades, et parkimine on viidud parkimismajadesse ning loobutakse parkimisest linnaruumis (sh suurtes avaparklates), ning arvestades mh, et Päevalille tänav saab olema kahesuunaline ja kõik DP alal viibivad autod ei kasuta Päevalille tänavat täies ulatuses, ei pruugi elukeskkond võrreldes olemasolevaga muutuda halvemaks.
18.3.Käesoleva kaebusega ei seondu ega mõjuta DP õiguspärasust küsimus, kas DP ala praegustele elanikele jäeti õiguspäraselt maareformi käigus eraldamata parkimispinnad.
18.4.DP õiguspärasust ei mõjuta DP realiseerimisel tekkinud küsimused, eelkõige kolmanda isiku IV kohtuistungil väljatoodud probleemid seoses Päevalille tn 3 korteriühistu kaasamisega erinevatesse ehituslubade menetlusse.
19.Kaebusest nähtuvalt on kaebaja keskseks etteheiteks DP-ga kaasnev muutus elukeskkonnas. Puudub subjektiivsest või avalikust huvist tulenev õigus nõuda, et ümbritsev elukeskkond ei muutuks. Seda iseäranis tiheasustusalal. Nagu leidis kohus, puuduvad ka õigusaktidest tulenevad piirangud, mis DP realiseerimise välistaksid. On võimalik, et enamik DP alas praegu elavatest inimestest eelistaksid, et praegune olukord säiliks. Samas on vastustajal õigus realiseerida varem vastu võetud planeeringuid ja arendajatel õiguspärane ootus, et seda tehakse. DP ala praegused elanikud on aktiivselt DP menetluses osalenud ning esitanud hulgaliselt vastuväiteid ja ettepanekuid. Selle tulemusel on DP menetluses vähendatud kavandatud hoonete mahte ja muudetud nende asukohti. Kaebajad I, II, III, IV ja V sõlmisid vastustaja ja kolmanda isikuga I kompromissi, mille eeltingimuseks oli samuti DP-ga lubatud mahtude vähendamine. Vaadanud M.H. kaebuse läbi, ei tuvastanud kohus, et DP oleks vastuolus materiaalõigusega või et rikutud oleks menetlusreegleid.
20.Ülaltoodut arvestades tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.