Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 18.02.2019, Tartu 3-18-1365 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 24.01.2019. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus ei ole resolutsiooni p-i 2 osas edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).
vestluse käigus ähvardas, karjus, kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja kirjutas kaebaja peale ettekande. Kaebaja väitel valvur solvas teda, alandas tema väärikust, hirmutas ja tekitas kahju psüühikale. Kaebaja palus kaebuses ka advokaati ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu, mistõttu ei saa kaebust pidada perspektiivikaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seonduvalt väärikuse alandamisega. Isegi kui kaebajal tekkisid kaebuses viidatud terviseprobleemid (šokiseisund, mõju psüühikale), siis on ebatõenäoline, et need on tekkinud just vangla süülise õigusvastase tegevuse tagajärjel. Eeloodust tulenevalt ei saa pidada kaebust ka tervisele tekitatud kahjunõude osas perspektiivikaks. Seega ei kohaldu kaebusele ka osas, mis puudutab tervisele kahju tekitamist, riigilõivuvabastus. Kuna kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, siis ei ole põhjendatud kaebaja riigilõivust vabastamine.
mitmed täiendavad seisukohad ja määruskaebused. Käesolevalt on kaebaja ringkonnakohtule esitanud arusaadava ja mõistetava määruskaebuse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja halduskohtumenetluses osalenud väga arvukates kohtuasjades. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.