Maipel Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.01.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/040849-21 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Maipel Ehitus OÜ, esindajad: juhatuse liige Tarmo Pärna ja vandeadvokaat Andrias Palmits
Asja läbivaatamine
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister Kohtuistung 22.01.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.03.2019.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA või vastustaja) kontrollis 08.08.2017 teate nr 12.2-3/040849-1, 23.08.2017 korralduse nr 12.2-3/040849-2, 10.10.2017 korralduse nr 12.2-3/040849-8 ja 16.11.2017 teate nr 12.2-3/040849-15 alusel Maipel Ehitus OÜ (kaebaja) maksustamisperioodide juuni ja juuli 2017 KMD-del ja TSD-del deklareeritud andmete õigsust ja maksustamisperioodi juuni 2017 KMD-ga esitatud tagastusnõude õigsust.
20.11.2017 koostas MTA kontrollakti nr 12.2-3/040849-17 (kontrollakt), milles leidis kokkuvõtvalt, et kaebaja ei ole tegelikkuses Eelistus OÜ nimel 2017 juunis ja juulis väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid soetanud, kuivõrd kaebajal ja Eelistus OÜ-l oli ühine majandustegevus ning Eelistus OÜ ei olnud tegelikult tegutsenud äriühing. Kaebajat ja Eelistus OÜ-d tuleb kontrollitavatel perioodidel käsitada tervikliku ühe majandusüksusena ning lugeda maksustatavaks äriühinguks kaebajat. Maksuhaldur ei seadnud kahtluse alla 2017 juuni- ja juulikuus kaebaja poolt erinevatel ehitusobjektidel katusetööde tegemist ega AS-le Maru Ehitus seinapaneelide edasimüüki. Maksuhaldur leidis aga, et: a) Sandwich seinapaneelide ostmist ei ole toimunud, kuna muid dokumente peale ostuarvete ei ole maksuhaldurile esitatud ja seetõttu ei saa kontrollitaval perioodil kajastada sisendkäibemaksuna eelnimetatud 65 000 eurot; b) Eelistus OÜ töötajad on tegelikult kaebaja töötajad ja seetõttu ei saa kajastada kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksuna eelnime1(9)
tatud 13 633,33 eurot ning tööjõumakse Eelistus OÜ TSD-l, vaid tööjõumaksud kogusummas 4389,78 eurot tuleb kajastada kaebaja TSD-l; c) kaebaja kontolt sularahas välja võetud raha tuleb käsitleda dividendidena ning seda ka vastavalt maksustada. Maksuhaldur leidis, et asjaolule, et kaebaja ja Eelistus OÜ on üks majandusüksus viitab järgnev: kaebajal ja Eelistus OÜ-l on sama tegevusala, juhatuse liige ja raamatupidaja; Eelistus OÜ-l polnud teisi kliente peale kaebaja; Eelistus OÜ-sse vormistatud töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad; T. Pärna ei pidanud vajalikuks kaebaja ja Eelistus OÜ esindajana koostada äriühingute omavaheliste tehingute kohta peale arvete muid dokumente ning pangaülekandega tehtud maksete selgitus on üldsõnaline; Eelistus OÜ-l puudus reaalne tegevuskoht. Maksuhaldur leidis, et Eelistus OÜ tegutsemise eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu kaebaja tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ning tööjõumaksude maksmata jätmine.
3.Kaebaja esitas 04.12.2017 maksuhaldurile omapoolsed seisukohad.
4.18.01.2018 tegi maksuhaldur maksuotsuse (maksuotsus), millega nõudis tagasi kaebaja ettemaksukontole täidetud 2017. a juuni tagastusnõude summas 24 305,34 eurot ning kohustas kaebajat tasuma maksusumma 62 313,70 eurot. Eeltoodu tulemusena peab kaebaja tasuma 86 619,04 eurot täiendavaid makse.
5.19.02.2018 esitas kaebaja vaide. 15.03.2018 vaideotsusega jättis maksuhaldur vaide rahuldamata.
6.16.04.2018 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse 18.01.2018 maksuotsuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 03.05.2018 kohtumäärusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Seonduvalt Sandwich seinapaneelide ostuga heitis maksuhaldur kaebajale ette seda, et kaebaja ega Eelistus OÜ ei ole seoses ostuga esitanud ühtegi muud dokumenti peale UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ ettemaksuarve VBG01599 ja arve 0011217. Eelistus OÜ poolt kaebajale esitatud arvetel on tehingu majandusliku sisu kirjeldusena märgitud „Sandvich seinapaneelide ettemaks vastavalt kokkuleppele“, ühik on „obj“ ning kogus on 1. Kaebaja möönab, et Eelistus OÜ arvetel ei ole kajastatud paneelide täpseid arvnäitajaid nagu mõõdud ja üksikute paneelide kogused, kuid selle puuduse kõrvaldamiseks on esitatud maksumenetluse käigus muid tõendeid. UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ väljastatud sertifikaadid tõendavad seinapaneelide müüki Poola tootjalt Leedu vahendajale ning nendel on kirjas paneelide kogused, maksumus ja täpne spetsifikatsioon. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehelt nähtub paneelide transport Tallinnasse, nende vastu võtmine peatöövõtja AS Maru Ehitus poolt valdavalt 2017. a juunis. UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt on väljastatud ettemaksuarve VBG01599 ja 25.07.2017 arve 0011217. Eelistus OÜ maksekorraldused kinnitavad seinapaneelide eest tasumist UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“-le ning kaebaja konto väljavõttelt nähtub seinapaneelide eest tasumine Eelistus OÜ-le. Peatöövõtja AS Maru Ehitus-ga on sõlmitud leping seinapaneelide müügi kohta. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et tehing on toimunud, sh on liikunud nii kaup kui raha. Tõenditest nähtub paneelide täielik tarneahel alates paneelide tootjast kuni lõpptarbijani ja nende eest tasumine pangaülekannetega. Kaup on 2017. a juunis Eestis kätte saadud, millest tulenevalt on käive tekkinud 2017. a juunis. Maksustamist ei saa mõjutada asjaolu, et Eelistus OÜ käibedeklaratsioonidel ei ole paneelide ost kajastatud „ühendusesisese soetusena“. Puudus on kõrvaldatav maksudeklaratsioonide muutmise teel. Arusaamatuks jääb maksuhalduri seisukoht, et CMR-dega ei ole tõendatud, et UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksuarvel VBG01599 ja arvel 0011217 oleksid samad paneelid, mis müüdi edasi AS-ile Maru Ehitus. Ei ole võimalik, et ühe ja sama veose vedamise käigus paneelid muutusid. 2(9)
8.Õige ei ole maksuhalduri seisukoht, et Eelistus OÜ töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad. B.Š. saab oma tööalased korraldused Tarmo Pärnalt seetõttu, et B.Š. tööandjaks on osaühing Ultimo Service, kes osutab kaebajale projekti- ja objektijuhtimise teenust. Teenuse sisuks on mh kolmandate isikute, sh Eelistus OÜ poolt tehtava ehitustöö kontrollimine, objektide materjalidega varustamine jms. Tegemist ei ole klassikalises mõttes tööandja/töötaja alluvussuhtega.
9.Õige ei ole maksuhalduri järeldus, et kaebaja on varustanud Eelistus OÜ-d tasuta töövahendite ja -riietega. Ehitusmaterjalide ja tarvikutega varustamine on olnud osa kaebaja ja Eelistus OÜ kokkuleppest ning see kajastub katusetööde hinnas. B.Š. on kinnitanud, et osad spetsiifilisemad katusetööde jaoks vajalikud tööriistad on kaebaja omandis. Samas on oluline, et enamik tööriistu on töötajate enda omand. Tähtsust ei oma, et Eelistus OÜ töötajad töötasid varem kaebaja juures. Töölepingute sõlmimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte ning kaebaja ei saa sekkuda sellesse, milliste töötajatega Eelistus OÜ lepingud sõlmib või kelle heaks töötajad töötavad. Samuti ei ole seadusega keelatud sama raamatupidaja kasutamine ning see piiraks raamatupidaja ettevõtlusvabadust. Tähtsust ei ole ka sellel, et Eelistus OÜ-l oli ainult üks klient, st kaebaja, kellelt saadud raha eest maksti Eelistus OÜ töötajatele töötasu. Kaebaja ja Eelistus OÜ vahelised õigussuhted tulenesid suulistest lepingutest, kuna mõlemal äriühingul oli sama juhatuse liige.
10.Kaebaja ei ole Eelistus OÜ-lt mitte rentinud tööjõudu, vaid ostnud katusetööde tegemist teenusena. Seejuures ei olnud teenus hinnastatud mitte tunnihinna, vaid kuutasu alusel. Eeltoodut kokku võttes ei ole kaebaja ja Eelistus OÜ vaadeldavad ühe majandusüksusena ning senise tegevuse jooksul ei ole kaebaja õigusaktidest tulenevaid kohustusi rikkunud.
11.Maksuhaldur on maksustanud kaebaja tulumaksuga seoses asjaoluga, et kaebaja arvelduskontolt võeti 2017. a juunis äriühingu kassasse sularahas summa 15 350 eurot. Kaebaja ei nõustu, et viidatud sularaha saab käsitleda dividendina äriühingu ainuosanikule. Kaebaja ei ole osanikule dividendi maksnud. Sularaha on kasutatud kaebaja majandustegevuses, täpsemalt Eelistus OÜ arve nr 7063 maksmiseks. MTA seisukoht
12.MTA ei nõustu, et kogu Sandwich seinapaneelide tarneahel on tõendatud. Kaebuse punktides 3.3.4.1-3.3.4.7 loetletud dokumendid ei tõenda seinapaneelide müügitehingu toimumist kaebaja ja Eelistus OÜ vahel ning nendest ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja müüs just Eelistus OÜ-lt soetatud paneelid edasi AS-ile Maru Ehitus. Eelistus OÜ arved on niivõrd üldsõnalised, et neist ei ole võimalik välja selgitada millist kaupa müüdi, millises koguses ja mahus. Oluline on ka, et Leedu äriühingu UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksu arvel nr VBG01599 ja faktuurarvel nr 0011217 näidatud kaup ei ühti eriarvamuse lisas 1 toodud dokumentidega. Lisaks ei kattu spetsifikatsioonidel ja CMR-idel olevad kauba kirjeldused ettemaksuarvel nr VBG01599 ja faktuurarvel nr 0011217 näidatud paneelide numbrite, mõõtude ja kirjeldustega. Seega ei kinnita spetsifikatsioonid ja CMR-id seda, et tegemist on sama kaubaga, mis on näidatud UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud arvetel. Seetõttu ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et seinapaneelide müük toimus 2017 juunikuus, kuigi vedu on CMR-idel näidatud just juunikuus. B.Š.i 30.10.2017 seletuste protokollis kajastatud vastused kinnitavad täiendavalt, et isik suhtles just kaebaja esindajana Poola tehasega. Leedu äriühing talle tuttav ei olnud. Asjaolu, et ettemaksuarvel nr VBG01599 on kontaktmeiliks märgitud [email protected] näitab täiendavalt, et kaebaja ja Eelistus OÜ ei olnud eraldi tegutsevad äriühingud ja nendesse suhtuti kui ühte äriühingusse. CMR-id ei tõenda, et neis dokumentides kajastatud seinapaneelid oli kaebaja soetanud just Eelistus OÜ-lt, sest neis puuduvad mistahes viited Eelistus OÜ-le. Seega ei tõenda mistahes kaebaja esitatud dokumendid, et kaebaja on Eelistus OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu õigesti arvestanud. Kaebajal ja Eelistus OÜ-l oli kontrollitavatel perioodidel ühine majandustegevus ning Eelistus OÜ ei olnud kaebajale teenuseid osutav ja kaupu müüv eraldi tegutsev äriühing. Eelistus OÜ-d on kaebaja kasutanud ainult selleks, et oma käibemaksukoormust vähendada. 3(9)
13.Maksuotsuses ja kontrollakti punktis 1.2 on toodud välja kõik asjaolud kogumis, millest järeldub, et Eelistus OÜ ei omanud kontrollitud perioodil iseseisvat majandustegevust, vaid seda juriidilist keha kasutati ainult selleks, et kaebaja saaks maksueelise, mis seisnes tööjõumaksude tasumata jätmises ja alusetu sisendkäibemaksu arvestamises. Kaebaja ei ole usutavalt selgitanud, et tehingud toimusid just nii nagu kaebaja neid oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastanud on.
14.Kaebaja seisukohad seoses tulumaksu arvestamisega dividendidelt on muutunud. Maksuhaldurile 07.09.2017 seletusi andes väitis kaebaja juhatuse liige, et 2017. a juunikuus pangakontolt välja võetud sularaha ei ole läinud töötajatele tasumiseks, vaid majanduskuludeks. 04.12.2017 eriarvamuses ning 19.02.2018 vaides selgitab kaebaja, et raha võeti kaebaja kassasse ning seda kasutati ettevõtluses Eelistus OÜ arvete maksmiseks ning aruandvale isikule kulude maksmiseks. Kaebaja ei ole varasemalt esitanud väidet, et seda raha kasutati just Eelistus OÜ arve nr 7063 eest tasumiseks. Kaebaja pearaamatu kohaselt tasuti Eelistus OÜ arve nr 7063 15.07.2017. MTA 20.11.2017 kontrollakti lisa 2 tabelist 2 nähtuvalt puudub MTA-l info selle kohta, et 2017. a juunikuus kaebaja pangakontolt väljavõetud sularaha oleks äriühingu kassasse arvele võetud. Seega esitas kaebaja versiooni arve nr 7063 tasumise kohta alles kohtumenetluses. Vastustaja ei pea usutavaks, et faktid 15 350 euro sularaha kasutamise kohta meenuvad isikule alles kohtu poole pöördumisel. Samuti ei ole kaebaja esitanud usutavaid tõendeid arve tasumise kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Leian, et maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et kaebajat ja Eelistus OÜ-d tuleb käsitleda kontrollitaval perioodil (juuni-juuli 2017) tehingute majandusliku sisu järgi ühe tervikliku majandusüksusena, milleks on kaebaja (kontrollakti p 1.2.2 ja maksuotsuse p 2.1.3). Seetõttu ei saanud kaebaja ka Eelistus OÜ-lt kaupu ja teenuseid soetada. Samuti leiab maksuhaldur, et Eelistus OÜ töötajad tuleb lugeda kaebaja töötajateks. Täpsemalt asus maksuhaldur kontrollakti p-s 1.2.3 seisukohale, et Eelistus OÜ ei omanud iseseisvat majandustegevust, vaid oli loodud üksnes kaebaja juures töötavatele isikutele töötasu maksmiseks ning sisendkäibemaksu alusetuks suurendamiseks ja töötasudelt deklareeritavate maksude tasumise vältimiseks, mistõttu tuleb maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 alusel Eelistus OÜ maksukohustus omistada kaebajale. Kaebaja maksueelis seisnes selles, et oma maksukohustuse Eelistus OÜ kanda jättes sai kaebaja vähendada maksukohustust summas 78 633,33 eurot ning jätta tasumata tööjõumaksud summas 4389,78 eurot. Kokku sai kaebaja maksueelise summas 83 023,11 eurot. Samuti leidis maksuhaldur, et kaebaja pangakontolt 2017 juunis tehtud väljamakseid summas 15 350 tuleb käsitleda kaebaja osanikule makstud dividendidena, millelt tuleb tasuda tulumaks summas 3837,50 eurot.
17.Esmalt on vaidluse esemeks küsimus selles, kas maksuhaldur on kohaldanud maksuotsuse tegemisel õigesti MKS §-i 84, sh kas normi koosseisu osaks olev maksueelise saamine on tuvastatud õigesti. Juhul, kui maksuotsuses ja kontrollaktis toodud asjaoludel oleks MKS § 84 kohaldamine õiguslikult võimalik, siis tuleb hinnata, kas maksuhaldur on faktilised asjaolud tuvastanud õigesti.
18.MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu majanduslikule sisule. MKS § 84 alusel ühe isiku tehingute ja sellega kaasneva maksukohustuse omistamine teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all teine isik tegutses, on lubatud (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-42-11 p-d 2 ja 9 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-14-52233). Riigikohtu praktika järgi on MKS § 84 kohaldamine õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist (nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-23-09 (p 12), nr 3-3-1-15-11 (p 12), 3-3-1-79-11 (p 18)). MKS § 84 kohaldamine eeldab tehingu majandusliku sisu väljaselgitamist ning normi rakendami4(9)
seks peab objektiivsetest asjaoludest olema võimalik järeldada, et tehingute ja toimingute peamine eesmärk on maksueelise saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused (Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-52-09 p 18). MKS § 84 kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda maksude tasumise vältimiseks tehingutele moonutatud õiguslik vorm. Kolleegium on ka rõhutanud, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (Riigikohtu otsus asjas 3-3-162-06 p 13).
19.Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja ja Eelistus OÜ moodustasid kontrolliperioodil ühise majandusüksuse ning kaebaja ja Eelistus OÜ vahelistel tehingutel puudus majanduslik sisu ja nende ainus eesmärk oli vältida maksude tasumist. Seetõttu ei saanud kaebaja Eelistus OÜ-lt kaupu ja teenuseid soetada ning Eelistus OÜ arvetel märgitud käibemaksu oma KMD-del sisendkäibemaksu hulgas kajastada, kuid kaebajal on õigus kajastada oma sisendkäibemaksu hulgas Eelistus OÜ KMD-del kajastatud käibemaksu. Maksuhaldur on seejuures lugenud põhjendatult Eelistus OÜ töötajad kaebaja töötajateks ning tuvastanud, et kaebaja ei ole saanud perioodil juuni-juuli 2017 Eelistus OÜ-lt tööjõurendi- ega katusetööde teenust. Samuti on õige maksuhalduri järeldus, et kaebaja ei ole soetanud kontrollitaval perioodil seinapaneele Eelistus OÜ-lt. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.2.2 ja maksuotsuse punktis 2.1.2.1 toonud üksikasjalikult välja asjaolud, mis maksuhalduri väidet kinnitavad. Kuivõrd kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited kattuvad suures osas eriarvamuses ja vaides esitatud vastuväidetega, mida on maksu- ja vaideotsuses analüüsitud (sh on analüüsitud kaebaja poolt eriarvamusele lisatud tõendeid) ning kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses maksumenetluses veel esitamata tõendeid, siis tugineb kohus kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti ning vaideotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata. Kuivõrd kaebaja ei ole kaebuses ega vaides esitanud iseseisvaid vastuväiteid maksuhalduri järeldusele, mille kohaselt tuleb kaebajat ja Eelistus OÜ-d lugeda üheks majandusüksuseks vaid tema väidete kohaselt tuleneb maksuhalduri väidete ebaõigsus asjaolust, et Eelistus OÜ poolt näidatud tehingud kaebajaga toimusid, siis vastab kohus järgnevalt kaebaja väidetele seonduvalt kaebaja ja Eelistus OÜ vaheliste õigussuhetega.
20.Kaebaja väidete kohaselt tõendavad kaebaja poolt esitatud tõendid seda, et seinapaneelide ostu tehingud Eelistus OÜ ja kaebaja vahel on toimunud, sh on liikunud kaup ning raha. Kaebaja on loetlenud kaebuse punktis 3.3.4.1-3.3.4.7 tõendid, millest väidetavalt nähtub seinapaneelide täielik tarneahel, tasumine pangaülekannetega, paneelide kogused, maksumus ja spetsifikatsioon. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt loetletud dokumendid ei tõenda seinapaneelide müügitehingu toimumist just kaebaja ja Eelistus OÜ vahel. Kaebaja poolt esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja müüs just Eelistus OÜ-lt soetatud paneelid edasi AS-le Maru Ehitus. Seejuures ei ole maksuhaldur 20.11.2017 kontrollaktis seadnud kahtluse alla 2017 juuni- ja juulikuus AS-le Maru Ehitus väljastatud arvete nr 70601, nr 70701 ja nr 70704 alusel seinapaneelide edasimüüki ning kaebaja ja AS Maru Ehitus vaheliste tehingute toimumist. 20.1 Kaebaja väidete kohaselt müüs Poola äriühing PRUSZYNSKI Sp.z.o. o kõnealused seinapaneelid UAB-le „VILNIAUS BETONO GAMINIAI“, kes müüs samad paneelid edasi Eelistus OÜle, kes ka tellis paneelide transpordi ja korraldas seda. Eelistus OÜ müüs samad paneelid väidetavalt edasi kaebajale, kes omakorda müüs need edasi AS-le Maru Ehitus. Maksumenetluses ei ole seatud kahtluse alla kaebaja ja AS Maru Ehitus vahelisi tehinguid ega ka asjaolu, et paneelid on tarnitud Poola äriühingust Leedu vahendaja kaudu ning antud üle AS-le Maru Ehitus. Vaidluse all on Eelistus OÜ ja kaebaja vahelised tehingud. Seega pidi kaebaja maksu- ja kohtumenetluses tõendama eeskätt tehingute toimumist iseenda ja Eelistus OÜ vahel. Olukorras, kus kaebaja viidatud tehingute toimumist tõendada ei suuda, ei ole tähtsust sellel, kas tarneahel Leedu tehasest ASle Maru Ehitus on muus osas tõendatud.
5(9)
20.2 Seinapaneelide ostuga seonduvalt esitas kaebaja maksumenetluses UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le 29.05.2017 esitatud ettemaksuarve nr VBG01599 summas 129 179,75 eurot (MTA vastuse lisa 5) ja 25.07.2017 faktuurarve nr 0011217 (MTA vastuse lisa 5) samas summas. Viidatud arvetel on välja toodud paneelide kirjeldused, kuid puuduvad kauba kogused tükkides. Kauba kogusena on samas märgitud 4422,49 m2. Kuna kaebaja väidete kohaselt ostis kaebaja Eelistus OÜ poolt kaebajale väljastatud arvete alusel just nimetatud paneelid ning müüs samad paneelid ka edasi AS-le Maru Ehitus, siis peaksid kaebaja ja Eelistus OÜ vahelised arved tõendama just nimetatud kauba saamist. Eelistus OÜ poolt kaebajale edastatud arvete (MTA vastuse lisa 24) põhjal ei ole aga võimalik tuvastada väidetava tehingu sisu. Kuigi arvete sisuks on märgitud „Sadwich seinapaneelide ettemaks vastavalt kokkuleppele“ puudub viide, millise kokkuleppega on tegu, kelle vahel on kokkulepe sõlmitud, mis Sandwich seinapaneelidega on tegu, mis kaalu ja mõõtudega paneelid on. Arvetel on märgitud üksnes koguseks „1“ ja ühikuks „obj“. Seega ei võimalda arvete sisu tuvastada, et tegemist on just nende paneelidega, mis olid Eelistus OÜ ja UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ vahelise tehingu objektiks ja mille eest on Eelistus OÜ tasunud perioodil 28.06.2017 kuni 19.07.2017 (MTA vastuse lisa 56). Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Üksnes abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liigi märkimine ei ole piisav. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Seega peab nõuetekohane algdokument võimaldama teha kindlaks ja kontrollida väidetavate majandustehingute sisu ja arvnäitajaid ning teenuse saamise fakti ja teenust osutanud isikud peavad olema usaldusväärselt tuvastatavad (nt 02.02.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 32 jne). Viidatud põhimõtted on kohaldatavad ka juhul, kui arve on esitatud kaupade, mitte teenuste eest. 20.3 Ka kaebaja ise on möönnud, et Eelistus OÜ poolt kaebajale esitatud arved ei ole nõuetekohased, kuid on leidnud, et arvetel esinevate puuduste kõrvaldamiseks on maksumenetluse käigus esitatud muid tõendeid. Kaebaja peab nende tõendite all silmas Poola äriühingu poolt UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“-le väljastatud sertifikaate, CMR-e, millelt nähtub paneelide transport Tallinnasse, UAB VILNIUS GAMINIAI poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksuarvet nr VBG01599 ja arvet nr 0011217 ja nende tasumist tõendavaid dokumente, Eelistus OÜ poolt väljastatud arvete kaebaja poolt tasumist tõendavaid dokumente ja kaebaja ja AS Maru Ehitus vahel sõlmitud lepingut. Kohus leiab, et viidatud tõendid ei kõrvalda arvetes esinevaid puudusi ega tõenda kaebaja väiteid. Kaebaja ja Maru Ehitus AS vahel sõlmitud leping ei tõenda, et kaebaja on müünud just Eelistus OÜ arvetel kajastatud paneelid edasi AS-le Maru Ehitus. AS Maru Ehitus ja kaebaja vahel on sõlmitud 15.05.2017 ehitustoodete müügileping (MTA vastuse lisa 5) , mille lisa 1 kohaselt kohustus kaebaja müüma AS-le Maru Ehitus kokku lepitud nomenklatuuri ja sortimendiga SW seinapaneele kokku 9151,54 m2. Hinnas sisaldus toodete valmistamine ja tarne objektile. Viidatud lisal 1 kirjeldatud paneelide nomenklatuur, sortiment ja kogused ei kattu UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksu- ja faktuurarvel kajastatud nomenklatuuri, sortimendi ja kogustega. Seega ei võimalda nimetatud dokumentide võrdlus tuvastada, et kaebaja müüs AS-le Maru Ehitus edasi just need paneelid, mis olid soetatud Eelistus OÜ-lt ja mille Eelistus OÜ oli omakorda soetanud oma Leedu vahendajalt. Samuti ei ühti UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksuarvel VBG01599 ja faktuurarvel nr 0011217 näidatud kaup kaebaja poolt esitatud CMR-idel ja spetsifikatsioonidel (kaebuse lisa 7) näidatud kaubaga. Seejuures, kui analüüsida kaebaja poolt esitatud CMR-e ja spetsifikatsioone, mille alusel peaks olema tuvastatav Eelistus OÜ poolt oma vahendaja kaudu soetatud kauba liikumine AS-le Maru Ehitus, siis ei ühti nimetatud CMR-ide näidatud kaupade kogused, mass ja pindala UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ ettemaksuarvel ja faktuurarvel toodud pindalaga. Viidatud väitele on maksuhaldur tuginenud juba maksuotsuses, mistõttu ei ole tegemist uudse väitega, nagu on kohtumenetluses leidnud kaebaja. Lisaks eeltoodule ei kattu spetsifikatsioonidel ja CMR-idel olevad kaubad nende liikide kirjelduste osas ettemaksuarvel ja 6(9)
faktuurarvel märgitud paneelide mõõtude, numbrite kirjeldustega. Seega ei ole kaebaja poolt esitatuid dokumentide põhjal võimalik tuvastada, et Eelistus OÜ oli soetanud UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“-lt need samad paneelid, mille ta müüs väidetavalt edasi kaebajale ning mille kaebaja omakorda müüs edasi AS-le Maru Ehitus ja mille tarnet omakorda peaksid tõendama CMR-id ja spetsifikatsioonid. Kohus iseenesest ei sea kahtluse alla asjaolu, et kaup on kaebaja poolt esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede alusel liikunud ning kauba lõppsaajaks on olnud kaebaja klient AS Maru Ehitus. Kohus nõustub aga maksuhalduriga selles, et tõendamata on kaebaja väide, mille kohaselt on tegemist samade toodetega, mille Eelistus OÜ on väidetavalt müünud kaebajale. 20.4 Kohtu järeldust ei muuda ka UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt maksuhaldurile edastatud selgitus (MTA vastuse lisa 50), mille kohaselt on nimetatud äriühing müünud paneele just Eelistus OÜ-le, kes korraldas ja tellis ka transpordi. Viidatud vastuses esitatud väiteid ei kinnita ükski teine tõend peale UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud arvete ning nende tasumiste Eelistus OÜ poolt. Samas on Eelistus OÜ nimele väljastatud ettemaksuarvel märgitud saaja kontaktaadressiks [email protected], mis muudab kaheldavaks vahendaja kinnituse, mille kohaselt ei tea Leedu äriühing kaebajat. Samas on Leedu äriühingu esindaja kinnitanud, et suhtles just B.Š.-ga, kelle e-posti aadress viitab otseselt kaebajale. 20.5 Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus maksuhalduri väitega, mille kohaselt ei tõenda kaebaja ja Eelistus OÜ vahel koostatud arved ega kaebaja poolt esitatud ja maksumenetluses kogutud muud dokumendid kaebaja väidet, mille kohaselt on kaebaja saanud Eelistus OÜ poolt esitatud arvetel näidatud kaubad. Tehingutel puudus majanduslik sisu ja nende eesmärgiks oli vältida maksude tasumist.
21.Maksumenetluses leidis ka tuvastamist, et Eelistus OÜ töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad. Kaebaja poolt esitatud väited ei lükka ümber maksuhalduri poolt kontrollakti p-des a4-a7 tuvastatut. 21.1 Iseenesest ei ole vaidlust selles, et nii kaebaja juurde tööle vormistatud töötajad, kui ka Eelistus OÜ-sse tööle vormistatud töötajad allusid objektidel oma töös B.Š.-le Ultimo Service OÜ-st, kes omakorda allus kaebaja juhatuse liikmele. Maksuhaldur ei ole oma järelduste tegemisel tuginenud aga ainult viidatud faktile, vaid järeldused, et Eelistus OÜ-sse vormistatud töötajad on tegelikkuses olnud kaebaja töötajad, on tehtud kontrollaktis toodud asjaolusid kogumis hinnates. Samas on asjaolu, et mõlema äriühingu töötajad töötavad samadel objektidel, teevad samalaadset tööd, saavad töövahendid samalt isikult ning alluvad oma töös sama isiku juhtimisele, üheks asjaoluks, mis annab aluse arvata, et Eelistus OÜ ei ole iseseisev äriühing. Ka B.Š. ise ei ole suutnud maksuhaldurile antud selgitustes üheselt eristada seda, millise äriühingu töötajaid ta parasjagu juhendas (MTA vastuse lisa 44, 58, 59). Seejuures ei ole ka töötajad ise oma selgitustes väitnud, et nende töös oleksid olnud erisused sõltuvalt sellest, millise äriühingu töötajateks nad vormistatud olid. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et olukorras, kus kaebaja oleks tellinud Eelistus OÜ-lt katusetöid ning oleks teenuse raames varustanud töö teostajat omalt poolt ka tööriistade ja vahenditega, ei oleks ta selle kohta pidanud vastavat arvestust. Vastava arvestuse pidamine on töövahendite teise isiku kasutusse andmisel tavapärane, kuivõrd vastupidisel juhul ei ole tagatud nende säilimine ning tagastamine. Samuti ei ole kaebaja koostanud Eelistus OÜ poolt väidetavalt teostatud tööde osas mingeid akte ega pidanud tööaja arvestust. Koostatud on üksnes üldsõnalised arved. Kohtu hinnangul on asjas tähtsus asjaolul, et mõni Eelistus OÜ-sse vormistatud töötajatest olid varasemalt kaebaja enda töötaja või kaebaja juhatuse liikmega seotud ettevõtte töötaja (vt kontrollakti lisa 1). Samuti on oluline, et pärast Eelistus OÜ ja kaebaja vahelise koostöö lõppemist vormistati töötajad tööle Paista Silma OÜ-sse, kuid jätkasid tööd samade tööülesannetega samadel objektidel ja sama isiku juhendamisel. Töölepingute sõlmimisel kehtib küll lepinguvabaduse põhimõte ning üldjuhul ei saa teine äriühing tõepoolest sekkuda sellesse, kellega teine äriühing töölepingud sõlmib, kuid praegusel juhul on maksuhaldur seadnud kahtluse alla töölepingute sõlmi7(9)
mise fakti sisuliselt. Kaebaja ei ole aga tõendanud, et Eelistus OÜ poolt töötajatega sõlmitud töölepingud olid reaalsed lepingud. 21.2 Eeltoodust tuleneb ühtlasi, et Eelistus OÜ ei saanud osutada kaebajale katusetöid, millest omakorda järeldub, et kaebaja kajastas teadlikult oma käibemaksuarvestuses Eelistus OÜ arveid nr 7063 ja 7072, mis ei kajasta tegelikke majandustehinguid. Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud, et Eelistus OÜ ainsaks kliendiks oli kaebaja, kellelt laekunud raha arvel teostaski Eelistus OÜ väljamakseid töötajatele. Samas ei nähtu Eelistus OÜ pangakonto väljavõttelt tavapärasele majandustegevusele viitavate kulutuste tegemist. Kontrollakti punktis 2.1 toodud asjaoludest nähtub selgelt, et kaebaja töötajad olid vormistatud Eelistus OÜ-sse üksnes selleks, et vabaneda tööjõumaksude tasumise kohustusest. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kaebaja järgnev käitumine. Nimelt on Eelistus OÜ-sse vormistatud töötajad vormistatud alates oktoobrist 2017 tööle Paista Silma OÜsse (kontrollakti lisa 1). Maksuhaldur on tuvastanud, et seejuures jätkasid töötajad tööd kaebajaga samadel objektidel.
22.Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.2.3 toonud välja kaebaja poolt saavutatud maksueelise ning kohtu hinnangul on maksueelise saavutamine põhjendatud ja tõendatud. Arvestades sisendkäibemaksu Eelistus OÜ rekvisiitidega arvete alusel, millel tegelikkuses puudub majanduslik sisu, sai kaebaja maksueelise läbi sisendkäibemaksu suurendamise ja tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamise. Kasutades oma majandustegevuses töötajaid, jättes nad enda töötajatena deklareerimata, vabanes kaebaja tööjõumaksude tasumise kohustusest.
23.Kaebaja vaidlustab maksuotsuse ka osas, mis puudutab tulumaksu tasumise kohustust 2017 juunikuus kaebaja pangakontolt välja võetud 15 350 euro suuruselt makselt. 23.1 Kontrollakti lisaks 2 oleva tabeli kohaselt ei esitanud kaebaja maksuhaldurile maksumenetluses dokumente, mille kohaselt oleks viidatud summa võetud arvele kaebaja kassas. Kaebaja ei esitanud ka maksumenetluses maksuhaldurile selliseid dokumente, mis kinnitaksid seda, et kontolt välja võetud raha on kasutatud kaebaja ettevõtluses. Kaebaja juhatuse liige ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud usutavat selgitust selle kohta, milliste kulutuste katteks viidatud summa läks. Maksuhaldurile 2017 juunis selgitusi (MTA vastuse lisa 15) andes väitis juhatuse liige, et raha läks majanduskuludeks, eriarvamuses väitis aga, et raha kasutati ettevõtluses Eelistus OÜ arvete maksmiseks Kohtumenetluses väitis kaebaja esmakordselt, et raha läks Eelistus OÜ arve nr 7063 tasumiseks. Seejuures ei osanud juhatuse liige kohtuistungil selgitada, miks ta ei ole varem seostanud raha kontolt välja võtmist just viidatud arve tasumisega. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et ettevõttel on õigus võtta raha kontolt välja ja kasutada seda oma majandustegevuses tekkivate kulude katmiseks, peab raha kasutamine olema dokumenteeritud. Raamatupidamise arvestusest peab nähtuma, milliste kulutuste katteks raha kasutatakse. Praegusel juhul on viidatud nõue kaebaja poolt täitmata. Kaebaja kassaraamatust ei nähtu, et äriühingu pangakontolt välja võetud raha oleks kaebaja kassas arvele võetud ning kasutatud arve nr 7063 tasumiseks. Seega ei ole tõendatud, et raha kasutati kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud viisil. Kohtu hinnangul annab asjaolu, et kaebaja esitas versiooni raha kasutamise kohta Eelistus OÜ arve tasumiseks alles kohtumenetluses, aluse kahelda kaebaja väidete usutavuses. Pealegi ei ole kaebaja esitanud tõendeid arve nr 7063 tasumise kohta. Arve ise kaebaja väiteid ei tõenda. Seejuures on kohus käesolevas otsuses leidnud, et viidatud arve ei oma majanduslikku sisu. 23.2 Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult lugenud väljamakse dividendideks ning maksustanud tulumaksuga. Seega on maksuotsus õiguspärane ka dividendidelt tasumisele kuuluvat tulumaksu puudutavas osas.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD
8(9)
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.