Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2472
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2017. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister Puudutatud isik – X OÜ, esindaja v.adv Andrias Palmits
Menetluse alus ringkonnakohtus
X OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-2472 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 08.08.2017 teate nr 12.2-3/040849-1, 23.08.2017 korralduse nr 12.2-3/040849-2, 10.10.2017 korralduse nr 12.2-3/040849-8 ja 16.11.2017 teate nr 2.2-3/040849-15 alusel X OÜ 2017. a juuni ja juuli käibemaksudeklaratsioonidel (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel (TSD) deklareeritud andmete õigsust ja 2017. a juuni KMD-ga esitatud tagastusnõude õigsust.
2.Maksu- ja Tolliamet esitas 20.11.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest X OÜ ettemaksukontole (viitenumber 15737009) summas 24 305,34 eurot ja X OÜ pangakontodele Eesti krediidiasutustes summas 62 313,70 eurot. Maksumenetluse tulemusel suureneb X OÜ maksukohustus tõenäoliselt 86 619,40 euro võrra (sh käibemaks 78 391,76 eurot + tööjõumaksud 4389,78 eurot + tulumaks 3837,50 eurot). Maksuhaldur
3-17-2472 käsitab X OÜ-d ja Y OÜ-d kontrollitavatel perioodidel tehingute tegeliku majandusliku sisu järgi ühtse majandusüksusena ning loeb majandavaks ja kontrollivaks äriühinguks X OÜ-d. Äriühingutel on sama tegevusala (katuste ehitamine), sama juhatuse liige (TP) ning X OÜ on tellinud Y OÜ-lt katusetööde teenust allhanke korras. Maksuhalduril on kahtlus, et X OÜ ei ole tegelikkuses Y OÜ nimel 2017. a juunis ja juulis väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid soetanud ning on arvanud alusetult maha sisendkäibemaksu 78 391,76 eurot. Kuna X OÜ-d ja Y OÜ-d tuleb käsitada ühe majandusüksusena, siis kuuluvad Y OÜ nimel töötajatele tehtud töötasu väljamaksed deklareerimisele tegeliku tööandja poolt. Seega lisandub X OÜ 2017. a juuni ja juuli TSD-dele tööjõumakse 4389,78 eurot ning topeltmaksustamise vältimiseks tuleb Y OÜ 2017. a juuni ja juuli TSD-d tühistada. X OÜ tegi 2017. a juunis lisaks pangakontolt väljamakseid 15 350 euro ulatuses, mille kohta puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid ja mida tuleb maksustada dividendidena tulumaksuga 3837,50 eurot. X OÜ on esitanud teadlikult valeandmeid ja maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane on pannud toime maksupettuse ning võib tulevikus püüda ka vältida maksukohustuse täitmist. X OÜ suhtes viiakse täiendavalt läbi kontrollimenetlust 2016. a septembris ja oktoobris Y OÜ-ga teostatud majandustehingute osas, mille tulemusena vähenes X OÜ maksukohustus. X OÜ tegevus on olnud suunatud vaid enda maksukoormuse vähendamisele ja potentsiaalse maksukohustuse jätmisele Y OÜ-sse. Kuna X OÜ juhatuse liige jättis 2017. a septembri lõpus Y OÜ võlgadega maha, siis ei ole välistatud, et pärast maksuotsuse väljastamist võib oma tegevuse lõpetada ka X OÜ, muutes sellega maksuotsuse täitmise raskeks või isegi võimatuks. MTA-l puudub ülevaade X OÜ arvelduskontol olevatest vabadest vahenditest, kuid 26.10.2017 seisuga oli ettevõtte pangakontol 15 906,02 eurot. X OÜ ei ole esitanud 2016. a majandusaasta aruannet ja maksuhalduril puudub ülevaade ettevõtte majanduslikust olukorrast 31.12.2016 seisuga. Määratava maksusumma tasumist tulevikus võivad raskendada ka jooksvad kohustused ja määratavale maksukohustusele lisanduv intress. Liiklusregistri andmetel omab X OÜ kahte sõiduautot (reg.nr XXXXXX, ehitusaasta 2009; reg.nr YYYYYY, ehitusaasta 2013), millele keelumärke seadmine või mille arestimine ei ole otstarbekas, sest liiklusregistri kanne on informatiivne ega pruugi kajastada vara tegelikku omanikku. X OÜ-l ei ole kinnisvara, väikelaevu, väärtpabereid ega muid varalisi õigusi (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega seotud õigused). X OÜ ettemaksukonto saldo on 20.11.2017 seisuga 0 eurot, kuid äriühing on esitanud 2017. a juuni KMD-l enammakstud käibemaksu tagastusnõude summas 24 305,34 eurot. MTA on 15.09.2017 otsusega nr 12.2-3/040849-5 ja 16.10.2017 otsusega nr 12.2-3/040849-12 kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud võimalused tagastusnõude täitmise tähtpäeva pikendamiseks ning peab seega vabastama deklareeritud enammakse (24 305,34 eurot) X OÜ ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist äriühingu 2017. a juuni ja juuli käibemaksuarvestuse korrigeerimiseks. Seetõttu taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p 3 alusel ettemaksukontole aresti seadmist summas 24 305,34 eurot. X OÜ pangakontode arestimine on ainus võimalus saada äriühingult kätte kogu võimalikult määratav maksusumma, sest kuigi tegemist on ettevõtlust tugevalt piirava meetmega, esineb praegusel juhul kahtlus maksupettuses ja maksusumma hilisem sissenõudmine ei pruugi olla võimalik. Äriühingu pangakontole tuleks seada arest summas 62 313,70 eurot (s.o 86 619,04 – 24 305,34). Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui X OÜ on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise summas 86 619,04 eurot.
3.Tallinna Halduskohus andis 21.11.2017 määrusega loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest X OÜ ettemaksukontol olevatele käibemaksu enammaksetele summas 24 305,34 eurot ning kõikides krediidiasutustes avatud pangakontodele summas 62 313,70 eurot. MTA viib X OÜ suhtes läbi kontrollimenetlust 2017. a juuni ja juuli KMD-del ja TSD2(7)
3-17-2472 del deklareeritud andmete õigsuse ja 2017. a juuni KMD-ga esitatud tagastusnõude õigsuse osas. X OÜ on teinud kontrollitavatel perioodidel tehinguid mh endaga seotud äriühinguga Y OÜ ning on maksuhalduri hinnangul kajastanud oma maksuarvestuses tegelikkuses mittetoimunud tehinguid ja jätnud deklareerimata tulumaksu sularahaväljamaksetelt, mille kohta puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid. Maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, et X OÜ soovis Y OÜ kasutamisega vähendada enda maksukoormust ja jätta maksukohustused Y OÜ-sse. Veenvalt on põhistatud, et kontrolli tulemusel suureneb X OÜ maksukohustus tõenäoliselt 86 619,04 euro võrra ja äriühingul ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks ning ta võib asuda maksuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma (MKS § 1361 lg 1). X OÜ ettemaksukontole tulevikus kantavale 2017. a juuni tagastusnõude (24 305,34 eurot) arestimine on taotluses ja selle lisades märgitud asjaoludel proportsionaalne. Äriühingu käitumist ja võimalikku rikkumist ning maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurust arvestades on praegusel juhul proportsionaalne ka pangakontode arestimine summas 62 313,70 eurot. Usutav on maksuhalduri kahtlus, et pärast kontrollakti kättesaamist ei pruugi X OÜ majandustegevus jätkuda sellises mahus, mis võimaldaks nõuda maksusumma sisse pärast maksuotsuse väljastamist. MKS § 131 lg 4 kohaselt on maksuhalduri loal väljamaksete tegemine võimalik ka arestitud pangakontolt, mistõttu on vajadusel tagatud ka äriühingu kohustuste täitmine. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur isiku suhtes täitetoimingud.
4.X OÜ esitas halduskohtu määruse peale 28.11.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 05.12.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X OÜ palub 28.11.2017 määruskaebuses (täiendatud 04.12.2017) halduskohtu määrus tühistada osas, milles MTA-le anti luba arestida äriühingu pangakontod summas 62 313,70 eurot. MTA koostas 20.11.2017 kontrollakti nr 12.2-3/040849-17, milles on analüüsitud Y OÜ katusetööde arveid nr 7063 ja 7072 ning sandwich seinapaneelide müügiarveid nr 7061, 7062 ja 7071. Määruskaebuse kontekstis vaidleb X OÜ vastu eelkõige sandwich seinapaneelide ostu ja sellega seotud sisendkäibemaksu (65 000 eurot) mahaarvamist puudutavatele MTA seisukohtadele. Pangakontode arestimine sekkub intensiivselt X OÜ majandustegevusse, sest äriühingul puuduvad vahendid igapäevaste kohustuste täitmiseks (nt töötasudeks, liisingumakseteks). Maksuhalduri hinnang seinapaneelide ostutehingutele on olnud ennatlik ja määruskaebuse esitajale pole võimaldatud nende asjaolude osas ärakuulamisõigust. MTA heidab peamiselt ette seda, et X OÜ ega Y OÜ ei ole esitanud ühtegi muud dokumenti peale UAB V 29.05.2017 ettemaksuarve nr VBG01599 ja 25.07.2017 arve nr 0011217. Määruskaebusele on lisatud seinapaneelide ostu tõendavad järgmised täiendavad dokumendid: Poola äriühingu P poolt väljastatud sertifikaadid; rahvusvahelise kaubaveo saatelehed (CMR), millest nähtub kauba transport Tallinnasse ja paneelide vastuvõtmine peatöövõtja AS M poolt valdavalt 2017. a juunis; Y OÜ maksekorraldused, millest nähtub seinapaneelide eest tasumine UAB-le V; X OÜ pangakonto väljavõte, millest nähtub seinapaneelide eest tasumine Y OÜ-le; AS-ga M sõlmitud leping seinapaneelide müügi kohta. Neist tõenditest nähtub paneelide täielik 3(7)
3-17-2472 tarneahel alates tootjast kuni lõpptarbijani ning nende eest tasumine. Samade paneelide tellimise asjaolude kohta on BŠ andnud maksumenetluses üksikasjalikke seletusi. MTA seisukoht, et Y OÜ ei saanud 2017. a juunis seinapaneele omandada ega edasi müüa, on tõenditega ilmselges vastuolus. Kuna käive toimus 2017. a juunis, siis oli paneelide müügi kajastamine 2017. a juuni KMD-l ainuvõimalik. Maksustamist ei saa mõjutada asjaolu, et paneelide ostu ei ole KMD-del kajastatud ühendusesisese soetusena, sest see puudus on kõrvaldatav maksudeklaratsiooni muutmisega ega mõjuta tasutavate maksude suurust. Maksuhalduril olid CMR-d olemas juba 02.11.2017, kuid need on jäetud kontrollaktis täielikult analüüsimata ja seeläbi varjatud olulisi asjaolusid ka halduskohtu eest. Äriühingu pangakonto arestimine oli ebaproportsionaalne ka põhjusel, et maksuhaldur oleks saanud arestida ka muud X OÜ vara, mis koormanuks maksukohustuslast vähem. Praegusel juhul on äriühingu majandustegevus maksuhalduri tegevuse tagajärjel täielikult halvatud ja puudub võimalus täita ka jooksvaid kohustusi (sh maksta töötasusid ja riiklikke makse). X OÜ ei ole temale kuuluvaid sõidukeid võõrandanud ega kavatsegi seda teha. MTA viide liiklusregistri andmete informatiivsusele on pahatahtlikult otsitud. X OÜ on 2008. a-l asutatud ja jätkuvalt tegutsev äriühing, kelle arvelduskontole jääb igas kuus ligikaudu 15 000 eurot. Ka see kinnitab, et maksukohustuslane ei varja ega peida oma vara. X OÜ-d on korduvalt tunnustatud (nt nn gasellettevõtte tunnistus) ja kes ehitab katuseid olulistel objektidel (nt Tallinna Vangla). Äriühingu 2016. a majandusaasta aruande õigeaegset registrile esitamist takistas ID-kaardi sertifikaatide probleem.
6.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 04.12.2017 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Määruskaebusele lisatud dokumendid ei tõenda kavandatava maksuotsuse ilmselget õigusvastasust. Dokumentidest ei tulene X OÜ õigust arvestada sisendkäibemaksu Y OÜ arvete alusel, sest arved on sedavõrd üldsõnalised, et neist ei ole võimalik välja selgitada, millist kaupa müüdi ning millises koguses ja mahus. Lisaks ei ühti Leedu äriühingu UAB V poolt Y OÜ-le väljastatud ettemaksuarvel nr VBG01599 ja faktuura-arvel nr 0011217 näidatud kaup määruskaebusele lisatud dokumentidega (puudub võimalus veenduda kauba koguste kattuvuses ja erinevad ka kauba kirjeldused), mistõttu ei saa viimased kinnitada, et X OÜ on arvestanud Y OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu õigesti. BŠ 30.10.2017 seletused kinnitavad täiendavalt, et ta suhtles Poola tehasega X OÜ (mitte Y OÜ) esindajana ega tea UAB-d V. X OÜ ja Y OÜ ei olnud eraldi tegutsevad äriühingud ja neisse suhtuti kui ühte äriühingusse. Maksumenetluses esitas X OÜ üksnes UAB V arved nr VBG01599 ja nr 0011217. Määruskaebusele lisatud sertifikaadid ja CMR-d sai maksuhaldur AS-lt M, kuid need ei tõenda, et X OÜ sai edasi müüdud seinapaneelid just Y OÜ-lt. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla tehinguid X OÜ ja AS M vahel, samuti asjaolu, et seinapaneelid toodeti Poolas ja toimetati Eestisse Leedu äriühingu UAB V kaudu ning viimasele on kantud raha Y OÜ pangakontolt. Määruskaebuse esitajalt on nõutud maksumenetluses korduvalt seletusi ja dokumente, kuid ta ei ole neid ise esitanud, mistõttu on väited ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest ainetud. X OÜ-l on lisaks võimalik esitada eriarvamus kontrollaktile. 2017. a sügisel läbi viidava vaatlusega ei oleks saanud tuvastada asjaolu, kas paigaldatud seinapaneelid tarniti 2017. a juunis või juulis, ega eristada väidetavalt Y OÜ kaudu soetatud seinapaneele neist, mis on soetatud teiste tarnijate kaudu. Kohaldatud meetmete proportsionaalsust on hinnanud ja põhjendanud nii maksuhaldur kui ka halduskohus. Kui X OÜ ei ole sõidukeid võõrandanud või omab muud vara, siis on tal võimalik esitada see maksuhaldurile tagatisena, mille tulemusel täitetoimingud lõpetatakse. Kuna äriühingul oli kohustus esitada 2016. a majandusaasta aruanne äriregistrile hiljemalt 4(7)
3-17-2472 30.06.2017, siis ei saa hilinemist põhjendada ID-kaardi sertifikaatide peatamisega, mis toimus 03.11.2017. Aruanne on võimalik esitada äriregistrile ka panerkandjal. Määruskaebusele lisatud aruanne ei ole täielik ega allkirjastatud ning asjaolud võivad olla 2017. a novembriks muutunud. Lisaks ei nähtu aruandest, et ka 2016. a lõpu seisuga oleks X OÜ-l pangakontol oleva raha kõrval muud vara, mille arvelt maksukohustust täita. Põhjendatud kahtlus maksupettuses osalemise kohta annab piisava aluse järelduseks, et maksusumma hilisem sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kuna X OÜ on vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 21.11.2017 määruse üksnes osas, millega anti MTA-le luba arestida äriühingu pangakontod summas 62 313,70 eurot, ei analüüsi ringkonnakohus MTA taotluse ja halduskohtu määruse põhjendatust osas, mis seondub katusetööde eest väljastatud arvetel kajastatud käibemaksuga, samuti tööjõumaksude ja tulumaksuga ning X OÜ ettemaksukonto arestimisega. Määruskaebuse lahendamiseks tuleb seega hinnata esmajoones küsimusi, kas Y OÜ väljastatud sandwich seinapaneelide müügiarvete (05.06.2017 arve nr 7061, 06.06.2017 arve nr 7062 ja 06.07.2017 arve nr 7071) alusel X OÜ maksuarvestuses kajastatud kokku 65 000 euro suuruse sisendkäibemaksuga seonduvalt määruskaebuse esitajale maksuotsusega täiendava rahalise kohustuse panemine oleks ilmselgelt õigusvastane ning kas valitud eeltäitetoiming (äriühingu pangakontode arestimine) on olnud proportsionaalne.
8.Ringkonnakohus märgib esmalt, et asjassepuutuvate maksustamisperioodide (2017. a juuni ja juuli) osas on X OÜ-le koostatud MTA 18.01.2018 maksuotsus nr 12.2-3/040849-21, millega on äriühingult nõutud tagasi ettemaksukontole täidetud 2017. a juuni tagastusnõue summas 24 305,34 eurot ning kohustatud äriühingut tasuma maksusumma 62 313,70 eurot. MTA 15.03.2018 vaideotsusega nr 6-1/4010-2 on jäetud X OÜ vaie maksuotsuse peale rahuldamata ning X OÜ on esitanud 15.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-754). Viidatud asjas esitatud tõenditest nähtub lisaks, et X OÜ 08.12.2017 taotluse ja MTA 08.12.2017 korralduse nr 12.2-3/040849-20 alusel on määruskaebuse esitaja arvelduskontolt kantud 62 313,70 eurot üle maksuhalduri arvelduskontole (X OÜ ettemaksukonto viitenumbriga) ja pärast seda vabastatud X OÜ arvelduskonto aresti alt.
9.MKS § 1361 eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama või vähendab muul viisil enda võimet maksuvõlga tasuda. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse ja kontrollitavate tehingute või toimingute õigusliku kvalifikatsiooni suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks MKS § 1361 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei ole kontrollida, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohus kontrollib üksnes järgmiste eelduste täidetust (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10): 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on 5(7)
3-17-2472 rahalise nõude või kohustuse määramine; 3) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks; 4) sundtäitmise raskendatus või võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest; 5) taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur täitetoimingud lõpetab.
10.MTA 20.11.2017 taotlus vastab ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud tingimustele. Kahtlust ei ole selles, et maksuhaldur viib X OÜ suhtes läbi maksumenetlust (paralleelselt halduskohtule taotluse esitamisega väljastati määruskaebuse esitajale ka MTA 20.11.2017 kontrollakt nr 12.2-3/040849-17). MTA taotluses on üksikasjalikult põhjendatud, millistele asjaoludele tugineb maksuhalduri kahtlus, et Y OÜ poolt 2017. a juunis ja juulis X OÜ-le väljastatud sandwich-tüüpi seinapaneelide müügi ettemaksuarved (kogusummas 390 000 eurot, sh käibemaks 65 000 eurot) ei kajasta tegelikult toimunud tehinguid, mistõttu on välistatud nende alusel ka sisendkäibemaksu mahaarvamine. MTA ei ole seejuures seadnud kahtluse alla seinapaneelide olemasolu ja nende edasimüüki peatöövõtjale AS M, kuid leiab, et Y OÜ ei olnud iseseisev äriühing, vaid tegutses X OÜ kontrolli all ja moodustas temaga ühe majandusüksuse. Maksuhalduri hinnangul oli Y OÜ tegutsemise eesmärgiks sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada X OÜ tasumisele kuuluvat käibemaksu ning jätta maksmata tööjõumaksud. Sellest tulenevalt on MKS § 84 alusel põhjendatud Y OÜ maksukohustuse omistamine X OÜ-le. Täiendavalt on maksuhaldur seisukohal, et seinapaneelide soetus Y OÜlt ei ole tõendatud. Seega ei ole täidetud KMS § 29 lg 3 p-s 1 (s.o kaup peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt, aga X OÜ-d ja Y OÜ-d tuleb käsitada ühtse majandusüksusena) ja § 31 lg-s 1 (s.o sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes KMS § 37 nõuetele vastava arve alusel, kuid mittetoimunud tehingute kohta väljastatud arved ei vasta KMS § 37 lg 7 p-le 2) sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused (vt MTA 20.11.2017 kontrollakti p-d 1.2.3 ja 1.3.3). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust väita, et maksuhalduri poolt välja toodud asjaoludel ja neist tehtud järeldustel oleks X OÜ-le täiendava maksukohustuse määramine ilmselgelt võimatu. MKS §-s 84 väljendatud majandusliku tõlgendamise põhimõte võimaldab maksuhalduril tehinguid maksustada nende majandusliku sisu järgi, sõltumata nende tsiviilõiguslikust vormist (nt Riigikohtu 27.09.2017 otsus nr 3-1453226, p 13).
11.Määruskaebuses on leitud, et maksuhaldur on teinud seinapaneelide ostutehingute osas ennatlikke järeldusi ning ei ole kogunud ja analüüsinud kõiki asjakohaseid tõendeid (nt CMRd). Ringkonnakohus märgib esmalt, et maksuhalduri järeldused põhinevad esmajoones siiski X OÜ ja Y OÜ vahelisi seoseid ja äriühingute tegevust iseloomustavatel asjaoludel (vt kontrollakti p-d 1.2.2.a ja 1.2.2.b), mistõttu ei ole alust väita, et MTA on heitnud peamiselt ette vaid muude tõendite esitamata jätmist peale UAB V 29.05.2017 ja 25.07.2017 arvete. Kontrollakti p-s 1.2.2.d on küll eraldi hinnatud seinapaneelide soetamist kajastavaid asjaolusid, kuid isegi juhul, kui määruskaebusele lisatud dokumendid tõendaksid paneelide täielikku tarneahelat, ei muudaks need järeldust X OÜ ja Y OÜ tegutsemisest ühe majandusüksusena. Samas nõustub ringkonnakohus MTA seisukohaga, et esitatud dokumendid ei saa kinnitada võimalikult antava maksuotsuse ilmselget õigusvastasust, sest Y OÜ nimel X OÜ-le väljastatud arvetel kajastatud kaup ei ole spetsifikatsiooni, koguse ega mahu järgi üheselt seostatav AS-le M edasi müüdud kaubaga. Poola tehase sertifikaadid ja CMR-d tõendavad, et seinapaneelid toimetati UAB V kaudu AS-le M, kuid need ei tõenda, et X OÜ sai edasi müüdud seinapaneelid Y OÜ-lt. Olukorras, kus kauba tarnimist puudutavad andmed pärinevad vahemikust 05.06.2017–04.07.2017, kuid Y OÜ on teinud UAB V 29.05.2017 ettemaksuarve alusel ülekandeid 28.06.2017–19.07.2017, puudub alus eeldada, et tegemist saab ilmselgelt olla vaid samade tehingutega. Lisaks kajastavad UAB V arved seinapaneelide müüki koguses 4422,49 m2 ja saatedokumendid kauba vedu koguses 3662,52 m2, kuid X OÜ ja AS M vahel 22.06.2017 sõlmitud müügilepingu nr 0810-12 järgi on seinapaneele edasi müüdud koguses 9151,54 m2. 6(7)
3-17-2472 Seda, et AS M objektile telliti 2017. a suvel Poola tehasest seinapaneele just X OÜ nimel, on kinnitanud ka BŠ 30.10.2017 seletustes (vt vastused küsimustele nr 17 ja 18).
12.Täitetoiminguks loa andmine MKS § 1361 alusel on prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad isiku ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Praegusel juhul on maksuhaldur toonud kontrollaktis välja hulgaliselt asjaolusid, mis põhjendavad tema kahtlust, et TP asutas Y OÜ üksnes eesmärgiga kasutada seda X OÜ-le kunstlikult maksueelise tekitamiseks ning võõrandas maksuvõlgadega äriühingu 30.08.2017. Olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X OÜ on pannud teadlikult toime maksupettuse, esineb alus eeldada, et maksukohustuslane võib asuda takistama võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist.
13.Rakendatava täitmist tagava toimingu valiku otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (vt ka Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 14; 09.04.2013 otsus nr 3-3-1-82-12, p 52; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 21) ning halduskohus ei hinda taotletud täitetoimingu otstarbekust. X OÜ 2016. a majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud alles 22.03.2018 (esitamise tähtaeg oli 30.06.2017) ja selle alusel ei olnud ka võimalik hinnata maksukohustuslase majanduslikku seisu 2017. a novembris. Kuigi tegemist on jätkuvalt tegutseva äriühinguga, ei saa TP poolt Y OÜ tegevuse lõpetamist arvestades pidada ilmselgelt põhjendamatuks MTA kahtlust, et TP võib lõpetada ka X OÜ tegevuse. X OÜ põhivara jääkmaksumus 31.12.2016 seisuga oli 13 989 eurot, millest transpordivahendite jääkmaksumus 12 000 eurot. Äriühingule kuuluva kahe sõiduki (2009. a sõiduauto Audi A6 Allroad ja 2013. a kaubik Renault Master) eeldatav turuväärtus kokku ei ületaks müügiportaalis www.auto24.ee esitatud hinnasoovidest lähtudes ilmselgelt isegi mitte poolt vaidluse all olevat võimalikku juurde määratavat maksusummat (62 313,70 eurot). Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja muid märkimisväärseid varasid, mille arvelt oleks maksuhaldur saanud võimaliku maksusumma hilisema täitmise tagada. Eeltoodud asjaoludel ei ole alust pidada äriühingu ettemaksukonto ja pangakontode arestimist ilmselgelt ebaproportsionaalseks, vaatamata sellele, et tegemist on äriühingu majandustegevust tugevalt riivava abinõuga.
14.Eelneva põhjal jääb X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2017 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.