Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-17-1504/15
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 31.01.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1268

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1504

Haldusasi

XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu määratud distsiplinaarkaristuse asjus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Advokatuur, volitatud esindaja Jane Rõuk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.08.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.08.2018 otsus muutmata.

Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.03.2019. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Teenistussuhted

1.Eesti Advokatuuri aukohus tunnistas 18.05.2017 otsusega vandeadvokaadi XX süüdi ja määras talle karistuseks advokatuuriseaduse (AdvS) § 19 lg 2 p 2 alusel rahatrahvi 150 eurot alljärgneva distsiplinaarsüüteo eest. Tartu Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-16-13824 (hagita asjas KK ja AA vaidlus laste hooldusõiguse ja suhtlemiskorra üle) pidi 20.02.2017 toimuma tunnistajate ülekuulamine ja poolte ärakuulamine. KK volitatud esindaja vandeadvokaat XX esitas 17.02.2017 maakohtule taotluse istungi edasilükkamiseks ja tõendite esitamiseks. Maakohus jättis samal päeval taotluse rahuldamata ja teavitas, et kohtuistung toimub määratud ajal. Kohtuistungile vandeadvokaat XX ega tema esindatav ei ilmunud ega teatanud ka ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Aukohus leidis, et Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 21 lg 2 kohaselt on advokaadil keelatud tahtlikult viia kohut eksitusse, esitada kohtule teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet, esitada kohtule tõendeid, mis advokaadile teadvalt on võltsitud või muul moel tahtlikult takistada asja õiget ja kiiret läbivaatamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 345 kohaselt peab kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk kohtule õigel ajal teatama, kui ta ei saa kohtusse ilmuda, ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Advokaadil ei olnud mõjuvaid põhjuseid kohtuistungil osalemata jätmiseks, samuti ei ole sellistest asjaoludest teavitatud maakohut. Advokaat peab kliendi huvide kaitsmisel lähtuma seadusest ning kutseeetika nõuetest, mida advokaat praegusel juhul teinud ei ole. Protsessinormide rikkumist ei vabanda asjaolu, et istungile ilmumata jätmine oli kliendi huvides või klient andis advokaadile sellise suunise. Eetikakoodeksi § 8 lg 3 kohaselt võib advokaat õigusabi andmisel täita üksnes neid kliendi ülesandeid, mis ei ole õigusvastased ega kahjusta advokaadi au ja väärikust. Kui advokaat leidis, et tema kliendile positiivse kohtulahendi jaoks on vajalik leida täiendav aeg, et lastel oleks võimalik ema uue elukorraldusega tutvuda, oleks advokaat pidanud kohut selles kohtuistungil veenma, mitte jätma kohtusse põhjuseta ilmumata. Kohtu nõuete eiramine, sh põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmine, kahjustab advokaadi au ja võib seeläbi kahjustada ka tema kliendi huve.

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusosalisel ei ole iseenesest tsiviilasjas kohtuistungile ilmumise kohustust, v.a juhul, kui kohus on talle pannud sellise kohustuse TsMS § 346 alusel määrusega. Siiski on istungile kutsutud menetlusosalisel kohustus teavitada kohut oma mitteilmumisest (TsMS § 345). TsMS §-st 345 tulenev kohustus laieneb TsMS § 217 lg 5 ls 1 alusel ka esindajale, sh advokaadile. Selle kohustuse täitmata jätmine raskendab kohtul menetluse sujuvat juhtimist ja korraldamist. Ka praegusel juhul oli maakohus teadmatuses, kas istungile mitteilmumise tingis mingi objektiivne takistav asjaolu (s.o menetlusosaline ei saanud istungile tulla, kuigi soovis seda) või ta ei soovinudki kohtuistungil osaleda. Säärane teave on kohtule vajalik selleks, et otsustada, kas arutada asja TsMS § 477 lg 3 alusel ilma menetlusosaliseta. Kui isik jätab end ise teadlikult ilma võimalusest istungil oma huve kaitsta, saaks kohus lahendada asja ilma tema osavõtuta. Seega ei vasta tõele apellandi väide, et sõltumata tema tegevusest oleks kohtuistung igal juhul edasi lükatud. Kuna tsiviilvaidlus puudutas lapsi, s.o tegemist oli avaliku huviga asjaga, on mõistetav, miks kohus mitteilmumise põhjustest teadmatuse tingimustes istungi igaks juhuks edasi lükkas. Seega tõi kohtuistungile mitteilmumise põhjusest teavitamata jätmine praegusel juhul kaasa negatiivse olukorra, kus kohtuistungile ilmunud tunnistajad jäid üle kuulamata ja ülejäänud menetlusosalised ära kuulamata ning asja lahendamine viibis. Kaebaja väidetest nähtub, et olukorra tingis kliendi antud juhis ignoreerida kohtuistungit, et nö aega võita ja takistada asja arutamist. Aukohus on oma otsuses põhjendatult märkinud, et taoline juhis ei anna advokaadile õigust jätta täitmata TsMS §-st 345 ja eetikakoodeksi § 21 lgst 2 tulenevat kohustust. Kui advokaadil polnudki enam volitust kliendi esindamiseks, tulnuks ka sellest kohut teavitada. Asjaolu, et istungi edasilükkumine võis olla kaebaja kliendi huvides, ei välista ega vähenda advokaadi süüd ega õigusta distsiplinaarsüüteo toimepanemist. Aukohtu otsusest nähtuvalt ongi peamine probleem ja eluline etteheide advokaadile praegusel juhul see, et istung lükkus tema tegevuse tõttu edasi. Ringkonnakohus leiab, et aukohus on 3(4)