3-17-1504/10 - Teenistussuhted - Vabakutselised ametipidajad - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

selgituste kohaselt oli vandeadvokaat R.S. hetkel hõivatud ning tema kohtuistungile mitteilmumist ei osatud selgitada. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Arvestades kohal viibinud poolte seisukohti, määras kohus järgmiseks istungi ajaks 17.04.2017“ (tl 6). 1.2 Otsuse põhjendus: „Kohtu poolt esitatud teatest nähtuvalt jättis advokaat, sõltumata asjaolust, et kohus ei rahuldanud advokaadi taotlust istungi edasi lükkamiseks, kohtuistungile ilmumata. Advokaat põhjendas istungile ilmumata jätmist asjaoluga, et seoses tema kliendi elukoha muutumisega on muutunud ka kliendi elukorraldus ning kliendi hinnangul võib see muuta tema laste seisukohta selles osas, millise vanema juures nad soovivad elada. Laste seisukoht võib aga mõjutada kohtu lõplikku otsust, mistõttu soovisid advokaat ja tema klient lisaaega, et lastel oleks võimalik enne kohtuotsuse tegemist ema uue elukorraldusega tutvuda. Kui advokaat ja tema klient oleks kohtu poolt määratud istungile läinud, oleks kohus ilma uusi asjaolusid arvestamata suure tõenäosusega otsuse ära teinud ja seda advokaadi kliendile ebasoodsas suunas. Eetikakoodeksi § 21 lõike 2 kohaselt on advokaadil keelatud tahtlikult viia kohut eksitusse, esitada kohtule teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet, esitada kohtule tõendeid, mis advokaadile teadvalt on võltsitud või muul moel tahtlikult takistada asja õiget ja kiiret läbivaatamist. TsMS § 345 kohaselt peab kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk kohtule õigel ajal teatama, kui ta ei saa kohtusse ilmuda, ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Aukohtule esitatud materjalidest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid kohtuistungil mitteosalemiseks. Samuti ei ole sellistest asjaoludest teavitatud kohut. Seega on advokaat rikkunud TsMS §-st 345 ning eetikakoodeksi § 21 lõikest 2 tulenevat kohustust. Advokaat peab kliendi huvide kaitsmisel lähtuma seadusest ning kutse-eetika nõuetest, mida advokaat aukohtu hinnangul käesoleval juhul teinud ei ole. Protsessinormide rikkumist ei vabanda aukohtu hinnangul asjaolu, et istungile mitte ilmumine oli kliendi huvides või klient andis advokaadile sellise suunise. Eetikakoodeksi § 8 lõike 3 kohaselt võib advokaat õigusabi andmisel täita üksnes neid kliendi ülesandeid, mis ei ole õigusvastased ega kahjusta advokaadi au ja väärikust. Kui advokaat leidis, et tema kliendile positiivse kohtulahendi jaoks on vajalik leida täiendav aeg, et lastel oleks võimalik ema uue elukorraldusega tutvuda, oleks advokaat pidanud kohut selles kohtuistungil veenma, mitte jätma kohtusse põhjuseta ilmumata. Kohtu nõuete eiramine, sh põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmine, kahjustab advokaadi au ning võib seeläbi kahjustada ka tema kliendi huve. Kuna advokaat omab varasemast ajast sama tegevuse eest kehtivat karistust, määrab aukohus vandeadvokaat R.S.ele AdvS § 19 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi summas 150.00 eurot. Tulenevalt asjaolust, et advokaat on lühikese aja jooksul korduvalt eiranud kohtu korraldusi, on aukohtul tekkinud kahtlus, et advokaat ei ole saanud aru advokaadi rollist olukorras, kus kliendi huvid lähevad vastuollu seaduse nõuetega, ega oma teadmisi protsessinormidest ja kutseeetikast. Seetõttu teeb aukohus advokatuuri juhatusele ettepaneku suunata advokaat kutsesobivuse hindamisele, kontrollimaks advokaadi teadmisi kutse-eetikast ja protsessinormidest“ (tl 6p-7).

3.Kaebuse põhjendus. 3.1 Aukohtu otsus kaebaja karistamiseks ei ole põhjendatud ning on materiaalselt õigusvastane. Kaebaja on kliendi käsunditäitjana seotud kliendi positsiooniga ning ei saa teha tehingut ega toimingut, milleks klient teda ei volita. Kui klient kohustab advokaati tegevusetuseks, ei tulene kehtiva õiguse alusel advokaadile kohustust tegutseda ning seda enda vaba aja ja vara arvelt. Sisuliselt on kaebajat karistatud selle eest, et klient jättis istungile ilmumata. Kuna klient keelas kaebajal istungile minna, ei saanud kaebaja juhist eirata. Kaebaja klienti ära kuulamata ja tsiviilasja materjalidesse süvenemata ei saa tema juhise sisu ega selle andmise asjaolusid hinnata, mistõttu on aukohus rikkunud uurimispõhimõtet. 3.2 Aukohas kohaldas vääralt eetikakoodeksi § 8 lg-t 3 ja § 21 lg-t 2, kui leidis, et selle sätte alusel tekib advokaadil kohustus eirata kliendi juhist istungile ilmumiseks ning ilmuda istungile sõltumata kliendi juhisest. Kõige olulisem on, et aukohtu otsusest ei nähtu, milles kliendi juhise õigusvastasus seisneb, kui kliendil ei olnud kohustust istungile ilmuda ning asja arutamisest osa võtmine on kliendi õigus. Seega ei olnud kliendi käitumine tsiviilasja menetluses obstruktiivne, vaid teadlikult vastu võetud otsus. Samuti ei nähtu, milles rikub kaebaja advokaadikutse au ja väärikust, kui ta ei ilmu kliendi juhise alusel istungile. 3.3 Kohtuistungist osavõtmine on menetlusosalise õigus (vt TsMS § 199 lg 1 p-d 4 ja 5), mitte kohustus. Kehtivas õiguses puudub õigusnorm, mis kohustab advokaati istungile ilmuma. Aukohus ei ole sellisele õigusnormile ka viidanud. Kohus ei ole kohustanud kaebajat (ega klienti) istungile ilmuma. Seega saab klient ise valida enda menetlusliku positsiooni ning advokaati ei saa selle eest karistada. Kohtukutse ei ole kehtiva õiguse tähenduses kohtu nõue ilmuda istungile. Kohustus istungile ilmumiseks tekib TsMS § 346 alusel. Seega on väär aukohtu järeldus, et kohtu nõude eiramine rikub advokaadi au ja väärikust, sest kohtu poolt pandud kohustust, mille vastu eksida, ei ole olemas. 3.4 Arvestades asjaolu, et laste riigi õigusabi korras määratud esindaja jättis ilma mõjuvat põhjust esitamata 17.01.2017 istungile ilmumata ja asja sai ilma tema osavõtuta arutada, nähtub kohtu tehtud teatisest isiklik põhjendamatu solvumine. Antud istungil pidas kohus võimalikuks ilma laste esindajata asja arutada. Kohtunik ei ole hea menetlustava kohaselt kaebajaga ühendust võtnud ega soovinud asja pooltevahelise normaalse suhtluse teel ära lahendada. See kinnitab üksnes, et kohtuniku teatise tegemise eesmärk pole olukorra lahendamine, vaid kaebajale ebamugavuste ja mõttetu ajakulu põhjustamine.

või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, trahvida või määrata talle aresti kuni seitse ööpäeva. Seega ei saa lugeda õiguspäraseks advokaadi tegevust, millega ta paneb ennast ja klienti olukorda, mis võib tuua kaasa kohtu poolt sanktsioonide rakendamise. 4.2 Eetikakoodeksi § 8 lõike 3 kohaselt võib advokaat õigusabi andmisel täita üksnes neid kliendi ülesandeid, mis ei ole õigusvastased ega kahjusta advokaadi au ja väärikust. Juhul kui kliendi soovid on vastuolus kliendi tegelike huvidega, seadusega või advokaadi au ja väärikusega, selgitab advokaat kliendile oma seisukohti ja kliendi seadusevastastest või põhjendamatutest nõudmistest tulenevaid võimalikke tagajärgi. Kui klient ei loobu oma nõudmistest, on advokaadil õigus õigusteenuse leping üles öelda. Käesoleval juhul oli advokaadi käitumine selges vastuolus eeltoodud TsMS sätetega. 4.3 Õige ei ole ka kaebaja etteheide, et aukohtu otsusest ei nähtu, milles rikub kaebaja advokaadikutse au ja väärikust, kui ta ei ilmu kliendi juhise alusel istungile. Aukohus on oma otsuses märkinud, et kohtu nõuete eiramine, sh põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmine, kahjustab advokaadi au ning võib seeläbi kahjustada ka tema kliendi huve. Kaebaja väide, et kaebaja ja tema kliendi kohtuistungile ilmumine ei takistanud asja õiget ja kiiret läbivaatamist, ei ole õige. 20.02.2017 kohtuistungi protokollist ning kohtu 21.02.2017 pöördumisest nähtuvalt lükkas kohus asja arutamise edasi, seega on advokaadi istungile mitteilmumine tinginud asja arutamise edasi lükkamise. 4.4 Kaebaja väide, et kaebajat ei ole sama tegevuse eest varasemalt distsiplinaarkorras karistatud, on ebaõige ning kohut eksitav. Aukohus on oma 26.05.2016 otsuses tuvastanud R.S.e poolt eetikakoodeksi § 21 lõike 2 rikkumise, kuivõrd advokaat jättis tähtaegselt esitamata kaitseaktid ning ei ilmunud kohtu poolt määratud eelistungile. Aukohus määras vandeadvokaat Rober Sarvele karistuseks noomituse. Kaebaja ei ole nimetatud aukohtu otsust vaidlustanud, mistõttu on see jõustunud. AdvS § 19 lõikest 7 tulenevalt kustub distsiplinaarkaristus kolme aasta möödumisel karistuse määramise otsuse jõustumisest. Seega on tegemist kehtiva karistusega.