Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

aukohtu menetlus. Samuti oli kaebajale edastatud kutse ja kaebaja osales aukohtu istungil, mis toimus 08.11.2018 (tl 28-33). Nimetatud istungil palus aukohus kaebuse esitajal esitada kliendilepingu, mille alusel kaebaja esitas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile kaubamärgitaotluse nr 017903435 ja kaebaja nõustus selle esitamisega aukohtule istungi toimumisele järgneval päeval (vt e-toimik helisalvestis). Vastuseks kaebaja taotlusele esitada kliendilepingu nõue kirjalikult vastas Eesti Advokatuuri jurist 16.11.2018 e-kirjaga, et: „Aukohus ei pea vajalikuks kliendilepingu kirjalikku nõudmist. Kliendilepingu esitamine on vajalik Teile oma esitatud väite tõendamiseks. Kui Te tõendeid ei esita, võib aukohus jätta väite kõrvale kui tõendamatu. AdvS § 45 lg 4 kohaselt ei peeta kutsesaladuse rikkumiseks andmete avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule, mistõttu ei ole kliendi nõusolek lepingu esitamiseks kohustuslik.“ Eesti Advokatuuri juristi 06.12.2018 e-kirja kohaselt andis 08.11.2018 aukohtu istungil aukohus M.G.ile tähtaja kliendilepingu esitamiseks, et ta tõendaks sellega oma väiteid tegutsemisest kaubamärki registreerides kliendi käsundi alusel. Kirjas märgitakse, et tänaseni ei ole kliendileping kirja saatjani jõudnud. Ühtlasi palutakse kliendileping esitada sama päeva jooksul. M.G. esitas 10.12.2018 Eesti Advokatuurile kliendilepingu notariaalse ärakirja, millest olid konfidentsiaalsuse tagamiseks jäetud välja kliendi andmed (tl 40-44). 17.12.2018 teatas Eesti Advokatuuri jurist e-kirjaga M.G.ile, et: „Aukohus tutvus Teie esitatud kliendilepingu ärakirjaga. Aukohus palub asjaolude väljaselgitamiseks esitada kliendilepingu originaal. Juhin tähelepanu, et kutsesaladuse hoidmise kohustus laieneb ka aukohtu liikmetele. Tulenevalt AdvS § 45 lg-st 4 ei peeta kutsesaladuse rikkumiseks andmete avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule. Kui Te ei soovi esitada lepingut digitaalsel kujul, on Teil võimalik tulla 10.01.2019 kell 15.00 toimuvale aukohtu istungile ning võtta kliendileping kaasa. Viimasel juhul peab olema tuvastatav ka lepingu allkirjastanud isik. Ühtlasi palub aukohus esitada hiljemalt 04.01.2019 oma kirjalikud selgitused seoses Katrin Lusti suhtes esitatud kuriteokaebusega ja talle rahalise nõude esitamisega. Palun esitage koos selgitustega ka K. Lusti suhtes esitatud kuriteoteade.“ Vastuseks M.G.i 18.12.2018 taotlusele vastas Eesti Advokatuur oma 18.12.2018 e-kirjaga, et: „Dokumendid on vajalikud Katrin Lusti poolt esitatud kaebuse lahendamiseks ja aukohtumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samas menetluses on oluline edasine advokaadi ja kaebaja vaheline suhtlus sh advokaadi poolt nõuete esitamine kaebuse esitanud isiku vastu. Eeltoodust tulenevalt palub aukohus Teie selgitusi seoses Katrin Lusti suhtes kuriteoteate lavastabesitamise (https://kuuuurija.tv3.ee/saated/uudis/2018/11/02/kuuuurija-xxxxxx pantomiime/) ja talle rahalise nõude esitamisega (https://naistevahetus.ohtuleht.ee/905295/advokaat-nouab-lustile-sarvede-tegemise-eest- 370eurot-saates-osalejal-on-samuti-omad-oigused).“

nõude täitmisega kaebuse esitaja aukohtu istungil ilma igasuguse vastuvaidlemiseta nõustus märkides, et esitab kliendilepingu järgmisel päeva. Kaebaja seda siiski lubatud tähtajal ei teinud ja palus aukohtul esitada talle kirjaliku nõude kliendilepingu esitamiseks. Vaidlustatud ekirjadega on neist nähtuvalt täpsustatud menetlustoimingu täitmise aega ja viisi kuivõrd kaebaja ei täitnud esialgselt aukohtu istungil kokku lepitut korrektselt. Lisaks on kaebajal palutud esitada täiendavad selgitused seoses Katrin Lusti suhtes kuriteoteate esitamise ja talle rahalise nõude esitamisega. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leiab, et vaidlustatud menetlustoiming kaebaja mittemenetluslikke õigusi rikkuda ei saa. Advokatuuri seaduse (AdvS) § 17 lg 2 tuleneb kaebaja õigus esitada aukohtu menetluses tõendeid. Kaebaja ise on aukohtu istungil väitnud, et tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel kliendi käsundi alusel – seega tuleb tal väite juurde jäädes seda ka tõendada. Kui kaebaja kliendilepingu originaali ei esita, siis tuleb tal arvestada sellega, et aukohus võib leida oma lahendis, et kaebaja vastavad väited on tõendamata. Seda on kaebajale ka selgitatud 16.11.2018 Eesti Advokatuuri e-kirjas ja vandeadvokaadile peaks see ka tulenevalt tema ameti pidamiseks kohustuslikust õigusharidusest ja kutsenõuetest olema täiendavate selgitusteta arusaadav. Veel märgib kohus, et advokatuuri seadus ega ka Eesti Advokatuuri kodukord ei näe ette konkreetseid vorminõudeid aukohtu menetluses tehtud menetluslikele otsustele. Neid võib teha nii kirjalikult kui suuliselt. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased kaebaja väited ka sellest, et korraldust dokumentide esitamiseks ei ole andnud pädev isik. Kohus märgib siinkohal, et vaidlust ei ole selles, et algse korralduse kliendilepingu esitamiseks andis aukohus oma istungil. See nähtub selgelt ka aukohtu istungi helisalvestuselt. Kohus rõhutab, et nii AdvS § 17 lg 4 ja Eesti Advokatuuri kodukorra § 54 lg 5 sätestavad üheselt, et aukohtul on õigus koguda tõendeid oma algatusel või advokaadi või huvitatud isiku taotlusel ja aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid. Lisaks sätestab advokatuuriseaduse § 45 lg 4 üheselt ja erinevalt kaebuses esitatud seisukohast, et „Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule.“. Sellele seadusesättele on otseselt viidatud ka vaidlustatud 17.12.2018 e-kirjas. Järelikult tuleb kaebajal vastavad dokumendid aukohtule esitada. Tegemist on aukohtumenetluse menetlustoiminguga, mida ei ole võimalik lõplikust lahendist eraldi vaidlustada. Vastavalt kehtivale seadusele ja kohtupraktikale on kaebajal võimalik vaidlustada hiljem aukohtu otsus (AdvS § 18). Mis puudutab aga kaebaja väidet, et aukohtul on kohustus avaldada andmeid kliendiks mitteolevale isikule, siis selles osas on kaebajal võimalik vajadusel esitada nii aukohtule kui ka hiljem halduskohtumenetluses taotlus konkreetse dokumendi, kas tervikuna või üksnes osaliselt mitte avaldamiseks teistele menetlusosalistele (ja ka menetlusvälistele isikutele) kaitsmaks advokaadi ja kliendi vahelist suhet ning aukohus või kohus peab vastava taotluse eraldi lahendama. Vastavaid piiranguid on kohtu arvates võimalik seada kaebaja kohase taotluse alusel nii aukohtumenetluses kui ka hilisemas halduskohtumenetluses (vt HKMS § 79 lg 1 p 5, § 88 ja § 89). Samuti märgib kohus, et aukohtu istungil ei osale pärast selle avamist reeglina peale aukohtu liikmete ja advokaadi kolmandaid isikuid (Eesti Advokatuuri kodukord § 54 lg 2). Lisaks on vastavalt advokatuuri kodukorra § 55 lg 1 advokaadil, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, muuhulgas õigus tutvuda kõigi asja materjalidega, anda aukohtule suulisi või kirjalikke seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi

aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta. Kohus leiab, et nende õiguste teostamine peab toimuma aukohtumenetluse raames ja halduskohus ei saa viimase menetlustoimingutesse sekkuda, kui selleks seadusest või kohtupraktikast otseselt alust ei tulene. Seoses aukohtu liikmete konfidentsiaalsuskohustusega märgib kohus, et kaebaja eksib märkides, et aukohtu liikmetel puudub kohustus hoida saladuses distsiplinaarmenetluse käigus saadud andmeid ja dokumente. Vastavalt advokatuuriseaduse § 6 lg 2 ja Eesti advokatuuri kodukorra § 6 lg 1 on advokatuuri organiks aukohus ja advokatuuri kodukorra § 6 lg 5 sätestab, et „Advokatuuri organi liige ei tohi talle advokatuuri organi liikmena teatavaks saanud saladuses hoitavat teavet avaldada, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.“. Kohus märgib, et advokatuuri organi liikme üldine konfidentsiaalsuskohustus laieneb kõigile selle liikmetele, mitte ainult aukohtu vandeadvokaatidest liikmetele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.