Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

3-19-1002 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX tegevuse suhtes

3-19-1002 advokatuuri organite õigusaktidele ja otsustele ning advokaadi kutse-eetika nõuetele ka head kombed ja advokaadi südametunnistus. Ajakirjanikule sarvede tegemine või mistahes muul viisil tema naeruvääristamine ei ole kooskõlas heade kommetega ega väärikas. Selline tegevus rikub nii advokaadi kutset kui ka advokatuuri mainet. See, mis eesmärgil väidetavalt advokaat oma sõrmi ajakirjaniku pea taga näitas, ei oma tähtsust. Advokaadi tegevus ei pea mitte üksnes olema väärikas, vaid ka avalikkusele sellisena näima. Advokaat peab jääma viisakaks ja säilitama väärikuse ka keerulistes situatsioonides. Kui advokaat ei soovinud ajakirjanikuga suhelda, oleks ta pidanud selle viisaka selgitamisega piirduma. Kuna advokaadi selgitustest nähtuvalt oli tal õnnestunud ajakirjanik lahkuma saada, puudus vajadus suhtlemise jätkamiseks ning tal oli võimalus viisakalt lahkuda. Olukorras, kus ajakirjanik tuleb kaameraga advokaadibüroosse, peab advokaat eeldama, et teda võidakse filmida ning intervjuud hiljem avalikkusele näidata, mistõttu peab advokaat järgima kutse-eetika nõudeid kõrgendatud hoolsusega. Õige ei ole käsitus, justkui võiks advokaat väljaspool kutsetegevust ajakirjanikuga suhtlemisel kutse-eetika nõudeid eirata (vt eetikakoodeksi § 9 lg 2). Kuna advokaat oli registreeringu teinud advokaadibüroo nimel, pidi ta arvestama, et teda käsitatakse selles küsimuses advokaadi, mitte eraisikuna. Lisaks toimus intervjuu advokaadibüroo ruumides, mistõttu esindas ta telesaates advokatuuri ja advokaadi kutset. Seda ei muuda asjaolu, et tegemist ei olnud advokaadi vabatahtliku saates ülesastumisega ning intervjuu ei toimunud avalikus kohas. Advokaat selgitas 08.11.2018 istungil, et täitis kaubamärki registreerides kliendi käsundit. Advokaat kliendilepingut ei esitanud. Advokaadi põhjendused tõendi esitamata jätmise kohta ei ole asjakohased ning viitavad pigem sellele, et advokaadi eesmärgiks oli aukohut eksitada ning tegelikkuses ei eksisteeri väidetud kliendisuhet. Advokatuuri liikmeks astudes on advokaat allutanud end advokatuuri järelevalvele ning peab järgima AdvS-st ja advokatuuri kodukorrast tulenevaid kohustusi ning advokatuuri organite korraldusi. Aukohtu seadusliku korralduse täitmist püüdis advokaat takistada kaebuse esitamisega kohtusse (haldusasi nr 3-19-1). Pärast kaebuse rahuldamata jätmist keeldus XX jätkuvalt aukohtu korraldust täitmast. Advokatuurini jõudnud tagasiside põhjal on advokaadi tegevus rikkunud advokaadi kutse ja advokatuuri mainet nii avalikkuse kui ka advokatuuri liikmete silmis. Aukohus arvestas karistuse määramisel advokaadi rikkumiste arvu, nende raskust ning asjaolu, et advokaadi kirjalikest ja suulistest selgitustest nähtuvalt ei mõistnud advokaat oma rikkumist ja selle tagajärgi, enda tegevust lõpuni õigustades. Samuti arvestati asjaolu, et advokaat takistas aukohtu nõuete eiramisega aukohtu tegevust. Seega on proportsionaalseks karistuseks rahatrahv 10 000 eurot.

3(15)

3-19-1002 Eetikakoodeksi § 25 lg 1 on viitenorm ja omab regulatiivset toimet üksnes koostoimes teiste kutse-eetika normidega. AdvS § 9 p 5 lausest üldkogu [...] võtab vastu [...] advokaadi kutseeetika nõuded ei saa lugeda välja, et advokatuuri üldkogul oleks pädevus reguleerida oma liikmete tegevust väljaspool vahetut kutsetegevust. Sellise pädevuse andmine advokatuurile oleks vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 19. Seega on eetikakoodeksi § 25 lg 1 kehtetu. Vastustaja sekretär saatis 29.05.2019 tema poolt allkirjastatud eetikakoodeksi Justiitsministeeriumile eesmärgiga lasta see avaldada Riigi Teatajas. Eetikakoodeks avaldati Riigi Teatajas esmakordselt 31.05.2019. Sellega möönis vastustaja, et rahatrahvi määramisega sanktsioneeritav õigusnorm peab olema Riigi Teatajas avaldatav. Karistusseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-8-06, p 25). Kaebajale määratud trahv ületab väärteo korras füüsilise isiku trahvi ülemmäära kolm korda ning kuriteo eest füüsilisele isikule mõistetava karistuse ülemäära (lähtudes miinimumpäevamäärast) kahekordselt. Seega on kaebaja olukord lähedane menetlusaluse isiku või süüdistatava olukorrale ning kaebajal oli õigus distsiplinaarmenetluses keelduda seletuste andmisest (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-38-09, p 11). Enese mittesüüstamise privileeg hõlmab ka isiku õigust keelduda tõendite esitamisest ja teda ei saa nende mitteesitamise eest karistada (Riigikohtu otsus asjas nr 4-16-6037/46, p-d 17–18; otsus asjas nr 3-1-1-39-05, p-d 15–16). Seega on tõendi mitteesitamise eest karistuse määramine õigusvastane. CC väljendas pahameelt üksnes seoses kaubamärgitaotluse esitamisega. Victory-märgi ja aukohtule dokumentide mitteesitamise osas CC kaebust ei esitanud. Aukohtul on küll õigus algatada distsiplinaarmenetlus ilma kaebuseta, kuid distsiplinaarmenetluse eseme laiendamisest tuli kaebajat teavitada (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-70-03, p 20; otsus asjas nr 3-3-1-76-12, p 10). Vastustaja ei teavitanud kavatsusest määrata rahatrahv oma nõudmiste täitmata jätmise eest, vaid andis mõista, et dokumentide esitamine on kaebaja otsustada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-19-1). CC-l puudub õigus, mis oleks vaadeldav absoluutse või suhtelise keeldumise põhjusena Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2017/1001 (määrus 2017/1001) artiklite 7 ja 8 tähenduses. Sama tähis saab olla autoriõigustega kaitstud kui algupärane loometeos ja kaubamärgiõigusega kui kaubandusliku päritolu tähis. Tegemist on erinevate ainuõigustega, mis põhinevad erinevatel omadustel (vt ka Esimese Astme Kohtu otsus asjas nr T-435/05, p 26). Filmisaade võib olla loometeos, kuid see ei tee sellest automaatselt kaubamärki. Ka siis, kui CC oleks sõna W ise välja mõelnud ning see õigus ei oleks CC tööandajale Q AS-le üle läinud, ei takistaks see Advokaadibüroo Z OÜ kaubamärgi taotluse rahuldamist. Aukohus ei ole tõendanud, et CC omandis oleks üldtuntud kaubamärk määruse 2017/1001 art 8 lg 2 alapunkti c mõttes. Varem kehtinud eetikakoodeksi § 9 peab olema sellise määratletusastmega, mis võimaldab ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et isik saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 1-17-6580). Varem kehtinud eetikakoodeksi §-st 9 ja eetikakoodeksi digestast ei saa järeldada, et säte näeb ette karistamise tsiviilõiguslike tehingute eest, millele teine isik (mitte klient) võib esitada tsiviilõiguslikud vastuväited. Advokatuuril puudub õigus anda sisuline hinnang, kas kaubamärgitaotlus on põhjendatud. Toimuvas kaubamärgitaotluse W registreerimismenetluses on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet ainupädev otsust vastu võtma. Samas on vastustaja möönnud, et kaebaja esitatud kaubamärgitaotlus võib olla põhjendatud. Mitteformaalses keskkonnas on advokatuuri tavade kohaselt žestide kasutamine ja selle jäädvustamine lubatav. Ei ole mõistetav, miks vastustaja tõlgendas victory-märki sarvedena. Samas on aukohus nt leidnud, et advokaati ei ole vaja karistada olukorras, kus tema suhtes on lõpetatud kriminaalmenetlus tema enda nõusolekul karistusseadustiku (KarS) § 202 alusel. 4(15)

3-19-1002 Arvestades võrdse kohtlemise põhimõtet, ei vääri kaebaja rahatrahviga karistamist. Kaebajat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud. Distsiplinaarsüütegude koosseisu esinemise analüüs vaidlustatud otsuses puudub. AdvS § 19 lg 4 ei näe ette võimalust arvestada avaliku arvamusega. Avalikkuse tähelepanu ja võimalik hinnang on väljaspool advokaadi kontrolli. Tõendina ei ole lubatavad anonüümsed tõendid. Neid tõendeid ei ole kaebajale tutvustatud. Kui isik soovib avaldada faktiväited ja/või anda tagasisidet kaebaja kohta, protokollitakse isiku väited (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 39 lg 3) ja protokoll lisatakse haldustoimikusse. Kaebajal on õigus selle protokolliga tutvuda, vajadusel taotleda isiku ülekuulamist aukohtu- või halduskohtumenetluses. Aukohus ei ole tõendanud, et kaebaja oleks käitunud CC ja võttegrupiga ebaausalt ja -väärikalt või eksitanud aukohut. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks häbistanud advokatuuri ja selle mainet avalikkuse ja advokatuuri liikmete silmis, samuti seda, kuidas ja mis vormis on otsuses viidatud väidetav tagasiside kaebaja tegevuse kohta hangitud. Kaebaja üritas olla CC-ga nii sõbralik kui võimalik, vaatamata sellele, et ta ilmus advokaadibüroosse ette teatamata ja luba küsimata ning segas kaebaja tööd. Kaebaja käitumine jäi viisakuse piiridesse. Kaebajal õnnestus vältida CC sisenemist advokaadibüroo ruumidesse. Tõendatud ei ole, et kaebaja ei olnud aukohtuga suhtlemisel aus ja väärikas. Kaebaja esitas vastustajale kliendilepingu notariaalse ärakirja ning on kinnitatud, et tegutseb kliendi käsundi alusel. Kliendileping on digitaalselt allkirjastatud ja kaebaja ei saanud seda tagantjärgi vormistada. Kaebaja on esitanud vastustajale ammendava kirjavahetuse CC-ga, millest on näha, et Advokaadibüroo Z OÜ ei loovuta CC-le kaubamärgitaotlust ega anna selle kasutamiseks litsentsi. Seetõttu on väide kliendisuhte puudumisest tõendamata ja ebausutav. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks nõudnud CC-lt autoritasu. CC-l puudus õigus kaebajat loata filmida ja videot üldsusele näidata. Seepärast on filmisaade, millele on vaidlustatud otsuses viidatud, isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 rikkumise tõttu lubamatu tõend. Aukohus arutas distsiplinaarasja koosseisus MT, KN, LL ja IT, kuid aukohtu otsuse tegi koosseis AA, KN, LL ja IT. Asja materjalidest ei nähtu koosseisu muutmise põhjused ja kaebajale ettepaneku tegemine, kas ta soovib taotleda asja uuesti arutamist ja/või uue liikme taandamist. Kuivõrd hääletamine on salajane ja toimub häälteenamusega, võib ka ühe liikme asendamine mõjutada otsuse sisu. Istungeid AA osavõtuga ei toimunud. Samuti ei selgita vastustaja, mis takistas aukohtul jätkata asja arutamist esialgses koosseisus, sest MT on jätkuvalt aukohtu liige.

3-19-1002 pädevuses. Eetikakoodeksi §-d 9 ja 25 reguleerivad koostoimes advokaadi kutse-eetilist käitumist suhtluses avalikkuse ja meediaga. Kaebaja on advokatuuri liikmeks astudes end ise allutanud advokatuuri järelevalvele ning nõustunud järgima advokatuuri sisekorrast tulenevaid kõrgendatud nõudeid (vt ka Riigikohtu 12.10.2005 otsus asjas nr 3-3-1-37-05). Advokatuuri eetikakoodeks ei pea olema avaldatud Riigi Teatajas. Nimetatud nõuet ei tulene Riigi Teataja seadusest (RTS) ega AdvS-st (vrdl nt AdvS § 20 lg 3). Eesti Advokatuur on advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus ning selle liikmesus on vabatahtlik. Advokatuur kehtestab ise oma sisekorra ja kutse-eetika reeglid. Asjakohatu on kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-8-06. Kaebaja ei ole aukohtumenetluses keeldunud selgituste andmisest, tõendite esitamisest ega tuginenud enese mittesüüstamise privileegile. Vastupidi, kaebaja selgitas, et täitis kaubamärki registreerides kliendi käsundit ning lubas vastavad tõendid aukohtule esitada. Ka advokatuuriga peetud kirjavahetuses ei põhjendanud kaebaja kliendilepingu esitamata jätmist õigusega end mitte süüstada, vaid asjaoluga, et tegemist on konfidentsiaalse infoga. Advokaadil puudusid alused dokumentide esitamata jätmiseks. Distsiplinaarmenetlus algatati aukohtu 11.10.2018 määrusega. 10.10.2018 palus advokatuuri juhatus kaebajalt selgitusi seoses advokaadi käitumisega 01.10.2018 telesaates „W“. Advokaat esitas 17.10.2018 selgitused. Advokaadi käitumist nimetatud telesaates paluti kaebajal selgitada ka 08.11.2018 aukohtu istungil. Seega ei ole õige kaebaja väide, et ta ei olnud distsiplinaarmenetluse esemest teadlik. Aukohus ei analüüsinud, kas kaebaja esitatud kaubamärgitaotlus kuulub määruse nr 2017/1001 kohaselt rahuldamisele või mitte, vaid andis hinnangu kaebaja tegevusele kaubamärgitaotluse esitamisel kutse-eetilisest aspektist. CC omab Eestis autorisaadet „W“ ning on seda tähist telesaadete valdkonnas aastaid kasutanud. Kasutusel oleva tähise registreerimine olukorras, kus advokaat pidi olema teadlik tähise kasutamisest CC poolt ja tal pole kavatsust seda ise tulevikus kasutama hakata, on pahatahtlik. Nende asjaolude pinnalt võib järeldada, et advokaadi eesmärk kaubamärgi registreerimisel oli takistada CC-l nimetatud tähist kasutamast ja luua olukord võimalike nõuete esitamiseks. Nõuete esitamist on kinnitanud ka CC oma blogis. Selline tegevus ei ole kooskõlas eetikakoodeksi §-ga 9. Kuigi eetikakoodeksi § 9 sõnastus on lai ja selle sisustamine on jäetud aukohtule, ei ole säte ebamäärase sisuga. Aususe ja väärikuse hindamisel tuleb lähtuda üldistest tavadest ja moraalinormidest. Ka eetikakoodeksi kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et nimetatud kohustuse juures ei oodata advokaadilt oluliselt enamat kui keskmiselt ühiskonnaliikmelt. Aukohus ei ole väitnud, et eetikakoodeksi § 9 keelab advokaadil žestikuleerimist või tsiviilõiguslike tehingute tegemist. Žestikuleerimine on lubatav, kui advokaat jääb selle juures viisakaks ning see ei ole suunatud teise isiku naeruvääristamisele. Praegusel juhul väljusid advokaadi žestid heade kommete ja väärikuse piiridest. Ajakirjanikule „sarvede tegemine“ või mistahes muul viisil tema naeruvääristamine ei ole kooskõlas heade kommetega ega väärikas. Ei ole eluliselt usutav, et advokaat soovis näidata victory-märki, sest selle jaoks puudunuks vajadus oma sõrmi ajakirjaniku pea taha asetada. Sõrmede teise isiku pea taga näitamine on käsitatav „sarvede tegemisena“ ning selliselt on mõistnud advokaadi käitumist nii CC kui ka avalikkus. Advokaadi tegevus ei pea mitte ainult olema väärikas, vaid ka avalikkusele sellisena näima. Asjaolust, et advokaadid on spordiüritustel või advokatuuri üritustel vabas õhus fotograafile poseerides žestikuleerinud ning ürituse mängude raames kedagi või midagi etendanud, ei saa teha järeldust, et mistahes žestid ja mistahes olukorras oleksid lubatud. Iga olukorda tuleb hinnata eraldi, lähtudes konkreetsetest faktilistest asjaoludest. Intervjuu toimus advokaadibüroo ruumides, mistõttu esindas kaebaja advokatuuri ja advokaadi kutset.

6(15)

3-19-1002 Kaebaja karistus on proportsionaalne. Aukohus on arvestanud mh asjaolu, et advokaadil ei ole varasemaid karistusi. Aukohus hindab iga juhtumit eraldi, lähtudes konkreetse asja asjaoludest. Aukohtu otsus on piisavalt motiveeritud. Selles, et ,,W“ oleks CC autorisaade ning telesaatena üldtuntud, ei ole vaidlust. Advokatuur on saanud pärast „W“ 01.10.2018 saate eetrisse minekut nii advokatuuri liikmetelt kui ka väljastpoolt advokatuuri pöördumisi, milles on avaldatud pahameelt kaebaja käitumise üle, sh ,,W“ Facebooki lehel. Seega on advokaat oma tegevusega kahjustanud advokatuuri mainet ja advokaadi kutset. Hinnangu andmine advokaadi käitumisele ning selle vastavusele kutse-eetika nõuetele on aukohtu pädevuses. Aukohus ei ole andnud seisukohta kaebaja registreerimistaotluse rahuldamise osas. Asjaolu, et kaubamärgitaotluste esitamine üldiselt on lubatav, ei tähenda, et kasutusel oleva tähise teadlik registreerimine advokaadi poolt oleks kooskõlas advokaadi kutse-eetika nõuetega. Aukohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme. Kuna aukohtu esimees viibis 2018. a lõpus pikalt töölt eemal, määras ta septembri, oktoobri ja novembri istungitele asendusliikmed. 08.11.2018 istungil osales asendusliikmena vandeadvokaat MT. Sellel istungil kuulati XX ära ning istung helisalvestati. 10.01.2019 aukohtu istungil, kus otsustati aukohtumenetluse peatamine; 14.03.2019 istungil, kus otsustati aukohtumenetluse taastamine ning 11.04.2019 aukohtu istungil, kus tehti kaebaja suhtes lõplik otsus, osales aukohus koosseisus AA, KN, LL ja IT. Aukohtu istungite protokollid on edastatud kaebajale. Aukohus arutab aukohtu koosseisu muutumisel alati asja algusest peale, mistõttu puudub vajadus selles osas advokaadi seisukohta küsida (kodukorra § 51). Kaebaja ei ole pärast otsuse kättesaamist avaldanud, et tal oleks etteheiteid aukohtu uue koosseisu suhtes ning ta soovib AA taandamist. Selliseid asjaolusid ei ole kaebaja esitanud ka 02.09.2019 seisukohtades. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-77-16 on asjakohatu, sest nimetatud lahend käsitleb ringkonnakohtu halduskolleegiumi tegevust. AdvS-st, advokatuuri kodukorrast ega HMS-st ei tulene keeldu, mis välistaks aukohtu koosseisu muutmise või kohustaks tegema teatavaks koosseisu muutumise põhjused. Lisaks ei ole kaebaja selgitanud, kuidas riivas aukohtu koosseisu muutumine tema õigusi. Vastustaja on viidanud Internetis avaldatud infole, tõendades seeläbi W tähise üldtuntust; seda, kuidas üldsus mõistis CC pea taha asetatud kaebaja kahte sõrme ning kuidas avalikkus advokaadi tegevusse üldiselt suhtus. Kaebusest ei nähtu, milline vastustaja viidatud ja Internetis leiduv info on kaebaja hinnangul ebaõige ning millel kaebaja selline väide põhineb. Puudub info, et kaebuse vastuses viidatud artiklid sisaldaksid valeväiteid. Asjaolu, kelle poolt või mis kujul tagasisidet antakse, ei muuda selles sisalduvat teavet automaatselt ebausaldusväärseks. Aukohus peab advokaadi tegevuse ja selle tegevuse mõju hindamisel advokatuuri mainele arvestama kõiki asjas tuvastatud asjaolusid, sh advokaadi tegevusele antud suulist tagasisidet. Tegemist ei olnud üksiku pöördumisega.

3-19-1002 ka avalikkusele sellisena näima. XX intervjueeriti telesaates „W“, mille käigus tegi advokaat teda intervjueeriva ajakirjaniku pea kohal „sarvi“ (kaebaja enda väitel victory-märki). Intervjuu ajal viibisid advokaat ja ajakirjanik advokaadibüroo ruumides. Olukorras, kus ajakirjanik kaameraga advokaadibüroosse tuleb, peab advokaat eeldama, et teda võidakse filmida ning intervjuud võidakse hiljem avalikkusele näidata, mistõttu peab advokaat järgima kutse-eetika nõudeid kõrgendatud hoolsusega. Mitmeti mõistetavate žestide tegemine, mis võib naeruvääristada või solvata teist poolt, ei ole aktsepteeritav ega advokaadile kohane käitumine. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus advokaadibüroosse tuleb ajakirjanik advokaati intervjueerima, käituks viisakas ja korrektne advokaat sellisel viisil. See, mis eesmärgil advokaat oma sõrmi ajakirjaniku pea taga näitas, ei oma tähtsust. Vastustaja on õigesti märkinud, et advokaat peab jääma viisakaks ja säilitama väärikuse ka keerulistes situatsioonides, sh suhtlemisel meediaga. Kui kaebaja mingil põhjusel ei soovinud ajakirjanikuga suhelda, oleks pidanud piirduma viisaka selgitamisega. Samuti on distsiplinaarmenetluses tuvastatud, et kaebaja on rikkunud AdvS § 17 lg 4 teist lauset ja kodukorra § 54 lg 5 viimast lauset. Aukohtu 08.11.2018 istungil selgitas kaebaja, et täitis kaubamärki registreerides kliendi käsundit. Vaatamata aukohtu nõudele ja kaebaja lubadusele (originaal) kliendilepingut aukohtule ei esitatud. Andmete avaldamist aukohtule ei peeta AdvS § 45 lg 4 kohaselt kutsesaladuse rikkumiseks, mida aukohus on kaebajale selgitanud. Muid põhjendusi dokumentide esitamata jätmise kohta advokaat ei esitanud. Seega puudus kaebajal alus dokumentide esitamata jätmiseks. Pärast kaebuse rahuldamata jätmist keeldus XX jätkuvalt aukohtu korraldust täitmast. Vastustaja kinnitas kohtule, et otsuse tegemisel on tuginetud usaldusväärsetele ja lubatud tõenditele. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne. Vastustaja on piisavalt põhjendanud distsiplinaarkaristuse valikut ja kaalutlusi. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Iga distsiplinaarmenetlus on individuaalne ning menetluse asjaolud on erinevad. Võrdlus teise advokaadi distsiplinaarmenetluse ja selle tulemusega on asjakohatu. Aukohus ei teinud sisulist otsust kaubamärgi küsimuses. Advokatuuri aukohus andis hinnangu kaebaja tegevusele kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel kutse-eetilisest aspektist. Menetluse ajal aukohtu koosseisus muudatuse tegemine oli õiguspärane. Vastustaja on piisavalt põhjendanud vaidlustatud otsust, sh rikkumisi ja distsiplinaarkaristuse valikut. Aukohus on otsuse tegemisel järginud menetlusnorme. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-1002 õigusnorm, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse, nõuetekohaselt avaldatud ega olnud täitmiseks kohustuslik ning kaebaja ei saanud seda rikkuda. Sõltumata sellest, kas kvalifitseerida eetikakoodeks õigus- või haldusaktina, pidi see olema väljendatud kirjalikus vormis. Eetikakoodeksi väidetava vastuvõtmise ajal 08.04.1999 reguleeris dokumentide vormistamist Eesti NSV Ministrite Nõukogu 30.05.1977 määruse nr 286 ,,Eesti NSV ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide asjaajamise näidisjuhendi kinnitamise kohta“ 2. osa. MTÜ Eesti Advokatuur (kustutatud) eetikakoodeks saaks õigusjõu omandada ainult sellele kirjaliku vormi andmisega. Tallinna Ringkonnakohtu määruse asjas nr 3-19-1 p-s 8 selgitati, et asjaolu, et advokaadil lasub AdvS § 17 lg 4 teisest lausest tulenev kohustus teave esitada, ei omista vaidlustatud tegevusele regulatiivsust. Vaidlustatud tegevust ei tagata mh sanktsiooniga (nt sunnirahaga või karistusega). Kuna kodukorra § 54 lg 5 viimane lause kordab AdvS § 17 lg-t 4, puudub alus kodukorra erinevaks tõlgendamiseks. Halduskohus ei ole selgitanud, miks ta jättis ringkonnakohtu seisukoha arvesse võtmata. Samuti on halduskohus jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukohad asjades nr 3-3-1-38-09, 4-16-6037/46 (p-d 17 ja 18) ja 3-1-1-39-05 (p-d 15 ja 16). Samuti on vastuolus kaebuses viidatud Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu otsus nr 33-1-70-03, p 20; 3-3-1-76-12, p 10) halduskohtu seisukoht, et kui kliendileping on aukohtule esitamata, saab selle eest kaebajat karistada eraldi distsiplinaarmenetlust algatamata ja teda selles osas ära kuulamata. CC-l puudub õigus, mis oleks vaadeldav absoluutse või suhtelise keeldumise põhjusena määruse nr 2017/1001 artiklite 7 ja 8 tähenduses. Sama tähis saab olla autoriõigustega kaitstud kui algupärane loometeos ja kaubamärgiõigusega kui kaubandusliku päritolu tähis. Seega on tegemist erinevate ainuõigustega, mis põhinevad erinevatel omadustel. Samuti juhul, kui sõltumata filmist endast võib mõne filmi pealkiri olla kaitstud teatud siseriikliku õigusega kui kunstilooming, ei kohaldu sellele automaatselt kaubandusliku päritolu tähiste kaitse, kuna selline kaitse laieneb vaid tähistele, mis täidavad kaubamärgile iseloomulikke ülesandeid (Esimese Astme Kohtu otsus nr T‐435/05, p 26). CC tegevus saatejuhina ei takista kaubamärgi registreerimist. Liikmesriik ei saa sekkuda registreerimismenetlusse siseriikliku haldusmenetluse kaudu ega muul viisil. Seega ei ole advokaadil keelatud kaubamärki registreerida. Vaidlus kaubamärgi üle on endiselt pooleli. Kui kohus jaatab, et advokaat tegutses kliendilepingu täitmisel, siis AdvS § 43 lg 4 kohaselt ei või advokaati tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendi ega kliendi kohtuasjaga. Määruse nr 2017/1001 art 8 lg 3 ning art 13 lubavad esindajal registreerida kaubamärk enda nimele kliendi nõusolekul. Kui halduskohus eitab kliendilepingu olemasolu, ei saanud kaebajat karistada mitteeksisteeriva dokumendi esitamata jätmise eest. ,,W“ 01.10.2018 saate videofaili aukohtumenetluses ei uuritud ja seda ei teinud ka halduskohus. CC ebaõnnestunud agressiivset katset ette teatamata ja kaebaja loata siseneda töötava kaameraga advokaadibüroo ruumidesse ei saa nimetada intervjuuks. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 2.3 sätestab, et ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses. Kui isik on ise konfliktis osapool, ei tegutse ta ajakirjanikuna. Kaebaja ei ole avaliku elu tegelane ega ole kohustatud kokkuleppeta ja eelneva nõusolekuta lubama kõrvalisi isikuid tema poolt juhitava äriühingu ruumidesse. CC selles osas advokatuurile kaebust ei esitanud. Järelikult luges ta kohtumist kohaseks käitumiseks. CC-l puudus õigus kaebajat loata filmida, videot moonutada ja seda üldsusele näidata. Seega on videosalvestus lubamatuks tõendiks (HKMS § 62 lg 3 p 1). Samuti ei saanud vastustaja tugineda teadmata päritolu Interneti materjalidele, sest need ei ole verifitseeritavad (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-23-17, p 18.3). 9(15)

3-19-1002 Samuti on lubamatuteks tõenditeks vastustaja poolt kogutud salastatud ja anonüümsed tõendid. Kaebaja esitas kohtule avalikest allikatest pärinevad pildid, kuidas erinevad advokaadid kasutavad victory-märki, hook'em horns/kõva mehe märki ja fuck you-märki. Neid tõendeid ei ole hinnatud. Halduskohus ei tuvastanud, et kaebajale oleks distsiplinaarmenetluse ajal teatatud koosseisu muutmise põhjustest ja tehtud ettepanek vastata, kas ta soovib taotleda asja uuesti arutamist või uue liikme taandamist. Halduskohus ei ole tuvastanud, et aukohus oleks uues koosseisus distsiplinaarasja arutanud (kodukorra § 51 lg 2). Kuna hääletamine on salajane ja toimub häälteenamusega (kodukorra § 57 lg 2), võib ka ühe liikme asendamine mõjutada otsuse sisu (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-77-16, p 12). Kaebaja eeldas, et AA allkirjastas otsuseid aukohtu asendusliikmena. Vastustaja ei ole esitanud 11.04.2019 istungi protokolli. Sellepärast on tõendamata väide, et AA-l oli ülevaade 08.11.2018 toimunud istungist. Määratud karistus on ebaproportsionaalne. Kuigi iga inkrimineeritav tegu on unikaalne, ei saa tagada võrdset kohtlemist teisiti, kui tegude etteheidetavuse mõõtmise ja karistuste omavahelise võrdlemisega. Vastustaja ei toonud välja ühtegi aukohtu otsust, kus advokaati oleks karistatud sellises summas trahviga. Asjaolu, et lubamatu tõendi kohaselt on üks anonüümne pöörduja väljendanud rahuolematust kaebajaga, ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi või õigustada ebamõistlikult suure rahatrahvi määramist (vrdl ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-19-1861). Aukohtu otsusest ei selgu, milline on iga konkreetse teo osakaal liitkaristuse mõistmisel.

3-19-1002 asjas tehtud otsused ei anna alust järeldada, et kaebajal puudus kohustus aukohtule tõendeid esitada. Samuti ei ole asjakohane viide advokatuuri juhatuse varasemale praktikale. CC omab Eestis autorisaadet ,,W“ ning on seda sõnalist tähist telesaadete valdkonnas aastaid kasutanud. Kasutusel oleva tähise kaubamärgina registreerimine kaebaja poolt oli pahatahtlik ega ole kooskõlas eetikakoodeksi §-ga 9. Seega hindas aukohus advokaadi tegevust kutseeetilisest aspektist. Eeltoodu ei takista aukohtul advokaadi tegevuse ebaeetilisuse hindamisel võtmast seisukohta registreeritava kaubamärgi tuntuse osas ja advokaadi teadlikkuse osas kaubamärgi kasutamisest kolmanda isiku poolt. Tähtsust ei oma, kas nimetada kaebaja näitamist telesaates esinemisena või intervjuu andmisena. Olukorras, kus ajakirjanik tuleb kaameraga advokaadibüroosse, peab advokaat eeldama, et teda võidakse filmida ning seda hiljem meedias kajastada, mistõttu peab advokaat järgima kutse-eetika nõudeid kõrgendatud hoolsusega. Eeldused advokaadi viisakale käitumisele ei muutu ka olukorras, kus teda filmitakse luba küsimata või vastu tahtmist. Samuti peab advokaat vastaspoolega käituma viisakalt ja lugupidavalt ka siis, kui teda ei filmita. Asjaolu, et advokaadi ebakohast käitumist kajastati ka ühes Eesti vaadatuimas telesaates, mõjutas advokaadile ja advokatuurile tekkinud mainekahju suurust. Viited ajakirjanduseetikale ei ole asjassepuutuvad. Ajakirjaniku võimalik väidetav ajakirjanduseetika koodeksi rikkumine ei õigusta advokaadi ebaeetilist käitumist. Aukohus ei heitnud kaebajale ette ajakirjaniku büroost välja ajamist, kuid leidis, et seda oleks olnud võimalik selgitada viisakalt. Asjaolu, et CC ei pidanud ise vajalikuks sellele kaebuses viidata, ei tähenda, et aukohus ei võinud ise, leides, et advokaadi käitumises telesaates avaldatud lõigus esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused, ka selle rikkumise osas aukohtumenetlust algatada. Aukohtule ega kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks enda saates näitamist vaidlustanud ning see oleks keelatud. Aukohus ei ole tuginenud lubamatutele tõenditele. Advokaadi kutse ja advokatuuri maine kahjustamise hindamisel on kaalutlusõigus aukohtul. Aukohus hindas kaebaja käitumist, võttes arvesse selle suurt meediakajastust. Advokatuurini jõudnud liikmete ja advokatuuri väliste isikute pöördumised kinnitavad aukohtu seisukohti. Kaebaja esitatud fototõenditel kajastatu ei ole võrreldav talle etteheidetava käitumisega. Aukohtu koosseisu muutumisel arutab aukohus asja alati algusest peale. Seda ka praeguses asjas. Seadus ei kohusta aukohut advokaati koosseisu muutumise põhjustest teavitama, vaid üksnes selgitama välja advokaadi seisukoht asja uuesti arutamise vajadusest. Olukorras, kus aukohus arutab asja algusest peale omal initsiatiivil, see vajadus puudub. 08.11.2018, mil kaebaja aukohtus ära kuulati, viibis istungil aukohtu esimehe AA asemel asendusliige MT. 10.01.2019, 14.03.2019 ning 11.04.2019 aukohtu istungitel oli aukohus tavapärases koosseisus (AA, KN, LL ja IT). 08.11.2018 istungil toimunud kaebaja ärakuulamine helisalvestati ning salvestis lisati asja materjalide juurde. Seega oli AA-l ülevaade ka 08.11.2018 toimunust. Aukohus on edastanud kaebajale nii 10.01.2019 istungi kui ka 14.03.2019 istungi protokollide väljavõtted. Mõlema istungi koosseisus oli aukohtu esimees AA. Seega oli kaebaja menetluse kestel teadlik asja arutava koosseisu muutumisest ja sellest, et koosseisus on aukohtu esimees AA. Kaebaja seda asjaolu ei vaidlustanud ega esitanud taotlust AA taandamiseks. Kaebaja viitas aukohtu koosseisu muutumisele alles 02.09.2019 menetlusdokumendis. Kaebaja ei ole tõendanud, et koosseisu muutumine oleks vaidlustatud otsuse tegemist mõjutanud. Aukohtu liikmed on advokatuuri liikmetele teatavaks tehtud üldkogu otsustega, millega liikmed valiti. 11.04.2019 istungi arutelu eraldi ei protokollitud, vaid selle kohta vormistati kirjalik otsus. Määratud karistus on proportsionaalne. Vastavalt AdvS § 19 lg-le 4 arvestab aukohus distsiplinaarkaristust määrates muu hulgas distsiplinaarsüüteo raskust, menetletava asja olemust ja advokaadi varasemat karistatust. Isegi kui kaks advokaati sooritavad samasuguse 11(15)

3-19-1002 distsiplinaarrikkumise, võib neile määratav karistuse määr erineda. Olgugi et aukohus pidas rikkumisi rasketeks, ei määratud kaebajale karmimat võimalikku karistust. Samuti ei olnud määratud rahatrahv maksimaalses võimalikus määras. Advokatuuri mainele tekitatud kahju ei hinnanud aukohus ühe anonüümse pöördumise pinnalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-19-1002

3-19-1002 see aukohtu õigust anda hinnang kaebaja käitumisele olukorras, kus talle pidi olema mõistlikult arusaadav, et CC on W kaubamärki Eestis varem kasutanud mitu aastat enda autorisaate nimena. Hoolimata sellest, et taotluse esitamine ei pruugi olla vastuolus kehtiva õigusega, ei tähenda see tegevuse kooskõla advokatuuri eetikakoodeksiga. Aukohtul tuli mh hinnata küsimust, kas olukorras, kus kaubamärk on küll jäänud registreerimata, kuid tegemist võib olla üldtuntud kaubamärgiga, on vandeadvokaadi tegevus kooskõlas advokatuuri eetikareeglitega, arvestades ka advokaadi teadmisi õiguslikust ja faktilisest olukorrast. Samuti võis aukohus anda hinnangu 01.10.2018 videosalvestisele. Võttes arvesse video salvestamise asjaolusid, st ajakirjanik sisenes advokaadibüroo ruumidesse koos kaameramehega, puudus kaebajal ringkonnakohtu hinnangul alus arvata, et ajakirjaniku ja XX vestlust ei salvestata ega avalikustata. Kaebajal oli võimalus viisakalt edasisest vestlusest keelduda. Hinnangu andmine sellele, kas ajakirjanik käitus vestluse salvestamisel ajakirjanduseetikaga kooskõlas olevalt, ei ole aukohtu pädevuses. Sellise vastuolu korral ei teki advokaadil õigust käituda teise isiku väärikust kahjustavalt.

14(15)

3-19-1002

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.