lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2004/18

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2004/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5313
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2004

Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Esmanton OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.08.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/037374-6 tühistamiseks Kaebaja – Esmanton OÜ, volitatud esindaja v.adv Sven Veltmann ja seaduslik esindaja KS Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Esmanton OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

28.novembril 2018

RESOLUTSIOON

1.Jätta Esmanton OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2018. a otsus asjas nr 3-17-2004 muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused osaliselt ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
3.Jätta rahuldamata Esmanton OÜ taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
4.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 16. jaanuaril 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-17-2004 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tolliagentuur Freselle Customs Agency OÜ (endise nimega Freselle Customs Terminal OÜ) deklareeris enda nimel ja Esmanton OÜ eest 15.05.2015 tollideklaratsiooni IM A 15EE1310EE91167793; 07.10.2015 tollideklaratsiooni IM A 15EE1210EE92447709 ja 27.06.2016 tollideklaratsiooni IM A 16EE1310EE91602184.
2.MTA kohustas 08.08.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/037374-6 Esmanton OÜ-d ja tolliagentuur Freselle Customs Agency OÜ-d tasuma maksusumma 9679,73 eurot, millest sissenõutav tollimaksu summa on 8066,45 eurot ning käibemaksu summa 1613,28 eurot. 1) Euroopa Nõukogu määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse (EMÜ) tolliseadustiku art 20 lg 6 (alates 01.05.2016 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.10.2013 määruse (EL) nr 952/2013 art 57) alusel klassifitseeritakse kaubad Euroopa Nõukogu määruse nr 2658/87 I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) põhjal. 2015. a KN (KN 2015) on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014; 2016. a KN (KN 2016) on kehtestatud Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2015/1754. KN üldreegel 2a sätestab, et iga viidet rubriigis mingile kaubale tuleb vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on tal komplektse või valmistoote põhilised omadused. Samuti kehtib see lahti võetud või kokku panemata komplektsete või valmiskujul toodete kohta. Lahtivõetult või kokku panemata esitatud toote all mõeldakse tooteid, mida kasutatakse komponentidest kinnitusmaterjalidega või nt neetimise või keevituse teel, eeldusel, et vajatakse vaid koostamisoperatsioone. Toote komponendid, mille kogus ületab toote monteerimiseks vajaliku, klassifitseeritakse eraldi. Rubriigi 6306 harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste (HSSM) p-s 4 on toodud telkide määratlus. Siia rubriiki kuuluvad mitmesuguste mõõtmete ja kujuga telgid, mis klassifitseeritakse siia rubriiki nii varustatult telgivaiade, kinnituspulkade, kinnitusköite või muude tarvetega kui ka ilma nendeta. 2) Tollideklaratsiooni IM A 15EE1310EE9117793 15/05/2015 juurde esitatud MAR 26,2015 arvel nr YM15012 on telkide detailid ja selle maksumus toodud eraldi real. Telkide detailid moodustavad komplektse telgi. Telk on liittoode, mis on tollile esitatud kokku monteerimata kujul ja mida kokku pannes moodustab varjualune komplekti. Samas konteineris saadeti lisaks ka üksikuid tooteid, mis komplekti ei moodusta (Following are Additional Order – Roof Only). MAR 26,2015 nr YM15012 „Packing List“ on näha, et telkide kandekotid on pakitud koos rihmade ja kinnitustega, on ühte värvi ja ühes suuruses ning telgi katused ja seinad on pakitud kokku. See, et telkide raamid koos rihmade ja kinnitustega on eraldi pakitud, ei oma tähtsust, sest kaupade paremaks transpordiks pakitakse need eraldi. Vastavalt klassifitseerimise reeglitele on telk varjualune, millel on katus ja küljed või seinad, mis võimaldavad moodustada ümbritsetud koha. Kui detailidest on võimalik moodustada telk, mida saab üles panna ja maa külge kinnitada, on tegemist komplektse telgiga. Komplekti kuulub ka sobivas mõõdus kott, 2(12)

3-17-2004 mis võimaldab detaile säilitada ja koos transportida. Äriühingu e-kirjavahetuses on viide telkide komplektidele (vt maksuotsuse p 2.2.1.1). Seega klassifitseeritakse sünteeskiududest erinevates mõõtudes telkide komplektid vastavalt KN üldreeglitele rubriiki 6306, KN rubriiki 6306 22 00 ning TARIC alamrubriiki 6306 22 00 00. 3) Tollideklaratsiooni IM A 15EE1210EE92447709 07/10/2015 juurde esitatud arvel AUG 19,2015 nr 15AC0158 on toodud telgi detailid eraldi real ning täpsustav teave telgi suuruse, värvi jms kohta puudub. Esmanton OÜ esindaja esitas 17.08.2016 saadetise kohta täpsemad andmed, mille järgi kaubaarvel märgitud 234 raami (tents frame set) sisaldab: 140 tk 3 × 3 m raami; 40 tk 3 × 4,5 m raami; 54 tk 3 × 6 m raami. 252 telgi katete komplekti (tents cover set) sisaldab 12 tk 2 × 2 m telgi katteid; 140 tk 3 × 3 m telgi katteid; 50 tk 3 × 4,5 m telgi katteid; 50 tk 3 × 6 m telgi katteid; 40 tk 3 × 3 vihmavee renne; 200 tk liivakotte (vt maksuotsuse p 2.2.1.1.3). Saadetise puhul on võimalik telkide alumiiniumraamidest, katustest ja külgedest kokku panna 230 erinevates mõõtudes telki ning moodustada suletud ruum. Vastavalt KN üldreeglile 2a säilitab komplekt valmistoote põhilised omadused ja vastavalt HSSM 6306 p 4 selgitustele klassifitseeritakse komplektid telkidena sõltumata sellest, kas neil on erinevad kinnitusdetailid kaasas või mitte. Eeltoodust tulenevalt imporditi tollideklaratsiooniga IM A 15EE1310EE92447709 07/10/2015 telgikomplekte. Neli alumiiniumist telgiraami, mis ei kuulu telkide komplektide hulka, sünteeskiust liivakotid telgi toestamiseks ja vihmaveerennid klassifitseeritakse eraldi. 4) Tollideklaratsiooni IM A 16EE1310EE91602184 27/06/2016 juurde esitatud arvel MAY 9,2016 nr YM16026 on kirjas ühesuguste mõõtudega telgi erinevad osad ja detailid ning need moodustavad komplektse telgi (maksuotsuse p 2.2.1.1.2). Seega klassifitseeritakse need vastavalt KN üldreeglitele alamrubriiki 6306 22 00 00 (maksuotsuse p 2.2.1.1). Erinevates mõõtudes 25 telgi polüestrist katust (polyester roof with roof bag) ja 40 halli polüestrist varikatust (new awning with grey fabric) klassifitseeritakse eraldi, sest neil ei ole metallraame ja puuduvad külgseinad ning nad ei vasta telgi mõistele (Following Goods puchase Separately). 5) Esmanton OÜ on müünud erinevates suurustes telke, telgi katete komplekte ning telkide tarvikuid. Arvete järgi on telkide ja telgidetailide hindade vahed märgatavad, mis tähendab, et telgid on müüdud komplektsetena. Seega on detailid omavahel kokku sobivad ja komplekte saavad moodustada tootja, importija või lõpptarbija. Antud juhul ei oma tähtsust, kas tootja komplekteerib telgi kohapeal või mitte, sest tollile esitamise hetkel oli toode sisuliselt komplektne. Vastavalt OÜ Esmaton tellimiskirjadele tellis ettevõte Hiinast telkide komplekte. Kirjavahetusest nähtuvalt palub Esmaton OÜ, et telgi komplekt sisaldaks kogu varustust. Komplektsed tooted saab moodustada vastavalt telkide mõõtudele, värvusele ja kogusele. Asjaolu, et kaubaarvel on telgi detailid märgitud eraldi real, ei ole oluline, sest kui lähtuda ainult arvel olevast informatsioonist, võib tekkida olukord, kus maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil märgitakse toote detailid eraldi. Samuti ei oma tähtsust, kuidas kaubad on pakitud. Esmanton OÜ imporditud telkidel on komplektse toote põhilised omadused: need sisaldavad telgi katust ja seinu, mis moodustavad ümbritsetud koha; telkide püstitamiseks on olemas mõõtudelt sobiv raam, rihmad ja kinnitused; imporditud on telgi suurusele vastav kott. Seega ei saa lähtuda sellest, kas tarnija on need esitanud komplektsena. Esmanton OÜ edasimüügiarvetelt on näha, et kliendid on neilt ostnud komplektseid tooteid. Lisaks nähtub ettevõtte veebilehelt, et Esmanton OÜ müüb komplektseid telke.

3.Esmanton OÜ esitas 16.08.2017 maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 08.09.2017 vaideotsusega nr 6-1/3839-3 rahuldamata.

3(12)

3-17-2004

4.Esmanton OÜ esitas 03.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.08.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/037374-6 tühistamiseks. 1) MTA ei ole Esmanton OÜ eriarvamuse väiteid analüüsinud ning imporditud kaupade tegelik tariifne klassifikatsioon on jäetud välja selgitamata. 2) MTA ei ole objektiivselt selgitanud, milliste põhimõtete alusel toimub komplekteerimine KN üldreegli 2a tähenduses. Äriühing impordib konkreetseid tooteid, mida lõpptarbija oma vajadusest lähtudes saab kasutada koostoimes erinevate teiste toodetega, kuid tegemist ei ole komplektidega impordi momendil. Detailid ei ole omavahel komplekteeritavad. Ükski klient ei osta sellist komplekteeritud toodet nagu maksuotsuses on kirjeldatud. Impordi momendil on tegemist eraldi toodetega. Oma omaduste tõttu ei ole eraldiseisvad tooted komplekteeritavad. Maksuhaldur järeldab, et kuna kaupa on rohkem, saab nendest komplekteerida kindlal hulga telke ning seetõttu tuleb kaup deklareerida komplektidena. Selline järeldus ei ole kontrollitav. 3) Suurem osa müügiarvetest kajastab detailide edasimüüki. Isegi kui müügiarvel on kirjas telk, on selle müük toimunud eelkirjeldatud üksiktoodete müügi alusel. Maksuhalduri järeldused Hiina tarnijaga suhtluse osas ei ole järjekindlad ning pro forma arved on tervikuna kõrvale jäetud. Nii on tarnijaga toimunud suhtluse lõpptulemuseks olnud alati eraldiseisvate toodete, mitte telgikomplektide tellimus. Maksukohustuslase poolt on kaubad deklareeritud nende objektiivsete omaduste alusel vastavalt lisatud dokumentidele. 4) Imporditud tooted ei ole KN üldreegli 2a tähenduses mittekomplektsed ja viimistlemata tooted ega kokku monteerimata või lahti võetult tollile esitatavad. Reegli 2a selgitava märkuse kohaselt ei loeta pooltooteid, millel ei ole viimistletud toote põhikuju, reegli alla kuuluvaks. KN üldreegli 2a tähenduses saavad Esmaton OÜ imporditud detailid olla kas eraldiseisvad tooted konkreetse harmoniseeritud süsteemi (HS) rubriigi tähenduses või pooltooted. See, et üksiktootest saab hiljem täidetavate toodete lisamisel komplekt, ei muuda seda komplektiks impordi momendil. Iga imporditud toode on lõpetatud toode eraldiseisva kasutusotstarbe ja eesmärgiga. 5) Imporditud tooted ei moodustada ümbritsetud kohta või ruumi. Oma tunnustelt eeldab see tervikuna piiritletud objekti tekkimist, millega ei ole praegusel juhul tegemist. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on telk tugedele pingutatav ja vaiadega maa külge kinnitatav kerge kinnine varjualune. Olukorras, kus objektil ei ole mõnda külge, ei saa rääkida ka ümbritsetud ruumist, sest ka osaliselt piiratud ala on avatud. Imporditavaks tooteks on gazebo eraldiseisva kasutusfunktsionaalsusega detailid. Gazebo kui toote vaste eesti keeles on lehtla. Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi on lehtla ronitaimedega kaetud sõrestikehitis. Gazebod on avatud struktuuriga pealmist katet omavad ehitised, mida on võimalik kasutada terrassil, aias või hoovis. Tervik koosneb tavaliselt metallraamist ja katuse funktsiooni täitvast kattest. Esmanton OÜ imporditaval kaubal puudub seos haagissuvila markiisiga. Toote objektiivsest kirjeldusest lähtuvalt on neid võimalik klassifitseerida HSSM rubriigi 6306 esimese taande alla – presentkatted, markiisid ja päikesekatted. Kaebaja importis perioodil 2012–2015 tõepoolest faktiliselt telgikomplekte. Kauba saatedokumentidel ja lisatud arvetel oli kaup kirjeldatud kui komplektne telk. Nimetatu ei ole ülekantav maksuotsuses viidatud impordideklaratsioonidele, kus kaupadeks on erinevad tooted, mis ei moodusta tervikut. 6) Siduva tariifinformatsiooni (STI) otsused on üheks klassifitseerimist hõlbustavaks allikaks ning on klassifitseerimise tõlgendamise korral üheks suuniseks. Lisaks on praeguse asja 4(12)

3-17-2004 lahendamise seisukohalt olulised Euroopa Kohtu 18.07.2007 otsus asjas nr C-142/06: Olicom A/S vs Skatteministeriet (p-d 16–18); 15.02.2007 otsus asjas nr C-183/06: RUMA GmbH vs Oberfinanzdirektion Nürnberg; 13.12.1994 otsus asjas nr C-401/93: GoldStar Europe GmbH vs Hauptzollamt Ludwigshafen. 7) Isegi, kui asuda seisukohale, et tollivõlg on tekkinud, puudub alus teha järelarvestuskannet (ÜTS art 220 lg 2 punkt b; Euroopa Liidu tolliseadustiku (LTS) art 119 lg 1). Maksuhaldur on varasemalt kaebaja suhtes teinud tollikontrolli ega ole rikkumisi tuvastanud. Käitudes maksuhalduri juhendite alusel, tekkis kaebajal õiguspärane ootus tollideklaratsioonides esitatu õigsuse suhtes. 8) Kaebaja ei nõustu, et MTA-l puudub klassifitseerimise osas kaalutlusruum. Vastupidine välistaks KN rakendatavuse. Lisaks on asja sisulist otsustamist mõjutanud menetlusnõuete oluline rikkumine. MTA on puudulikult kohaldanud uurimispõhimõtet, teostanud ebaõigesti kaalutlusõigust ning jätnud haldusakti põhjendamata.

5.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja väited menetlusnormide rikkumisest on alusetud. Maksuhaldur on järginud uurimispõhimõtet ning kajastanud kontrollaktis ja maksuotsuses kaebaja seisukohti. Kauba tariifne klassifitseerimine ei ole kaalutlusotsus, vaid toimub kindlate reeglite järgi. Kui kaup tuleb oma objektiivsete omaduste ja tunnuste tõttu klassifitseerida kindla KN koodiga, ei saa toll kaaluda kauba klassifitseerimist teise KN koodi alusel, kui klassifitseerimise reeglid ja KN sõnastus seda ei võimalda. 2) Tuginedes KN klassifitseerimise üldreeglitele ning võttes arvesse kaebaja imporditud kauba objektiivseid tunnuseid ja omadusi ning arvestades HS selgitavate märkustega, kujutab imporditud kaup endast põhiliselt telkide komplekte (kontrollakti p-d 2.2.1–2.2.3). Telgikomplektidest eraldi tuleb klassifitseerida üksnes neisse mittekuuluvad üksikud detailid (maksuotsuse lisa 2). Imporditud tooteid ei saa käsitada pooltoodetena reegli 2a selgitava märkuse tähenduses, kuna kaup kujutab endast komplekte, kus kõik komponendid on lõplikult valmis, omades kõiki valmistoote põhiomadusi ja on lihtsate võtetega kokku monteeritavad. Varjualuse katus ja küljed moodustavad komplektse telgi katte, mis on lõpuni viimistletud ja neid saab omavahel ühendada ning kinnitada varjualuse raamile. 3) Tollideklaratsiooni IM A 15EE1310EE91167793 15/05/2015 juurde esitatud arve MAR 26,2015 nr YM15012 ning pakkelehe MAR 26,2015 nr YM15012 alusel koosneb saadetis peamiselt erineva suurusega telkide komplektidest ning tarvikutest. Arvel ning pakkelehel on kirjas sobivates mõõtudes telgi erinevad osad järjestikku ja arv, mitu telki neist koostada saab. Eraldi on tollile esitatud telkide polüesterkatused (Following are Additional Order – Roof Only), mis klassifitseeritakse eraldi (maksuotsuse p 2.2.2.1). Ka tollideklaratsiooni IM A 15EE1210EE92447709 07/10/2015 juurde esitatud arvelt AUG 19,2015 nr 15AC0158 ning äriühingu selgitustest nähtub, et saadetise puhul on võimalik sobivate mõõtudega telkide alumiiniumi raamidest ja katusest koos külgedega kokku panna erinevates mõõtudes komplektsed telgid (maksuotsuse p 2.2.2.2). Tollideklaratsiooni IM A 16EE1310EE91602184 27/06/2016 juurde esitatud arvel MAY 9,2016 nr YM16026 on kirjas ühesuguste mõõtudega telgi erinevad osad ja detailid ning telkide detailid moodustavad tervikliku komplekti (maksuotsuse p 2.2.2.3).

5(12)

3-17-2004 4) HS selgitavatest märkustest rubriigi 6306 kohta nähtub, et telgid on varjualused, mis on valmistatud keemilistest kiududest, puuvillast või segatud kiududest koosnevatest tekstiilmaterjalidest, nii kergetest kui üsna rasketest riietest, nii palistatult, kaetult, lamineeritult kui ka mitte või presendist. Tavaliselt on neil ühekordne või kahekordne katus ja küljed või seinad (ühe- või kahekordsed), mis võimaldavad moodustada ümbritsetud koha. Siia rubriiki kuuluvad mitmesuguste mõõtmetega ja kujuga telgid, mis klassifitseeritakse nii varustatult telgivaiade, kinnituspulkade, kinnitusköite või muude tarvetega kui ka ilma nendeta. Seega tuleb telgi osad klassifitseerida telgina ka siis, kui need tarnitakse ilma tugikarkassi või muude tarveteta. Praegusel juhul saab imporditud tooted kokku panna nii, et tekib kinnine ümbritsetud koht. Eelnevat arvestades, on imporditud tooted oma olemuselt telgid KN rubriigi 6306 tähenduses ning neid ei ole võimalik klassifitseerida sama rubriigi teises alamrubriigis nimetatud presentkatete, markiiside või päikesekatetena. 5) STI otsused on LTS art 33 lg 2 p-dest 2 ja 4 tulenevalt siduvad üksnes tollile ja otsuse adressaadile ning nende kohaldamiseks peab deklareeritud kaup vastama täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaubale. Kaebaja viidatud STI otsustes ei ole käsitletud kaupa, mis vastaks imporditud kaubale, mistõttu ei ole põhjendatud nendest otsustest juhinduda. 6) Asjas ei esine tolliviga (maksuotsuse p 5.12.1). Enne järelkontrolli objektiks olevate tollideklaratsioonide esitamist on samasuguse kauba importi kontrollitud ühel korral (tollideklaratsioon IM A 14 EE1310EE92737488 27.10.2014). Kuigi kaebaja importis samasugust kaupa, oli kaup klassifitseeritud õigesti telkidena. Samuti on ühes vaidlusaluses järelkontrolli objektiks olevas tollideklaratsioonis 15EE1210EE92447709 07.10.2015 samasugune kaup klassifitseeritud õigesti telkidena. Seega ei ole kaebaja olnud kauba tariifsel klassifitseerimisel järjepidev.

6.Tallinna Halduskohtu 10.01.2018 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) MTA on 11.06.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/037374-5 ja 08.08.2017 maksuotsuses nr 12.23/037374-6 veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, miks on 15.05.2015 tollideklaratsioonil IM A 15EE1310EE91167793, 07.10.2015 tollideklaratsioonil 15EE1210EE92447709 ja 27.06.2016 tollideklaratsioonil 16EE1310EE91602184 osa kaupadest deklareeritud vale kaubakoodiga. 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.10.2013 määruse (EL) nr 952/2013 alusel kehtestatud uuesti sõnastatud Euroopa Liidu tolliseadustiku (ÜTS) artikli 57 lg-st 1 tulenevalt seisneb ühise tollitariifistiku kohaldamisel kauba tariifne klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse. KN üldreegli 2a alusel tuleb iga viidet rubriigis mingile kaubale vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahti võetud või kokku panemata komplektsete või valmiskujul toodete kohta. Reegli 2a teine osa näeb ette, et tollile esitatavad kokku monteerimata või lahti võetud komplektsed või valmistooted tuleb klassifitseerida samasse rubriiki kui kokku monteeritud tooted. Vaadeldavas reeglis mõeldakse „lahti võetud või kokku panemata esitatavate toodete” all tooteid, mille komponendid tuleb kokku monteerida kas kinnitusvahenditega või neetimise või keevitusega. Toote kokku monteerimata komponendid, mis on liigsed toote terviklikkuse jaoks, klassifitseeritakse eraldi. Euroopa Komisjoni 16.10.2014 määruse (EL) 1101/2014 (määrus nr 1101/2014) järgi deklareeritakse CN-koodi 6306 all presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid, paatide, 6(12)

3-17-2004 purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: presentkatted, markiisid ja päikesekatted. HS alagrupi nr 6306 selgitavate märkuste kohaselt on telgi puhul tegemist varjualusega, mis on valmistatud keemilistest kiududest, puuvillast või segatud kiududest koosnevatest tekstiilmaterjalidest, nii kergetest kui üsna rasketest riietest, nii palistatult, kaetult, lamineeritult kui ka mitte või presendist. Tavaliselt on neil ühekordne või kahekordne katus ja küljed või seinad (ühe- või kahekordsed), mis võimaldavad moodustada ümbritsetud koha. Siia rubriiki kuuluvad mitmesuguste mõõtmetega ja kujuga telgid, mis klassifitseeritakse rubriiki nii varustatult telgivaiade, kinnituspulkade, kinnitusköite või muude tarvetega kui ka ilma nendeta. 3) 15.05.2015 tollideklaratsiooni IM A 15EE1310EE91167793 juurde esitatud arve MAR 26,2015 nr YM15012 ning pakkelehe MAR 26,2015 nr YM15012 alusel koosneb saadetis erineva suurusega telkide tarvikutest. Arvel ning pakkelehel on kirjas sobivates mõõtudes telgi erinevad osad järjestikku ja arv, mitu telki neist koostada saab. Käsitletud saadetise puhul on võimalik sobivate mõõtudega telkide alumiiniumraamidest ja katusest koos külgedega kokku panna erinevates mõõtudes telgid (sama nähtub 27.06.2016 tollideklaratsiooni IM A 16EE1310EE91602184 juurde esitatud arvelt MAY 9,2016 nr YM16026 ning 07.10.2015 tollideklaratsiooni IM A 15EE1210EE92447709 juurde esitatud arvelt AUG 19,2015 nr 15AC0158). 4) Kaebaja tellimiskirjadest nähtub, et ta tellis Hiinast telkide komplekte, mis sisaldaks kõiki vajaminevaid detaile. Veebilehel tutvustab kaebaja ennast kui üht suurimat pop-up-telkide müüjat Eestis. Müüdavate toodete fotodelt nähtub, et varjualusele on võimalik soovi korral lisada seinad, mille tulemusel tekib kinnine ruum. Sellisel juhul tuleb toodet käsitada telgina. See, kuidas importija kauba edasi müüb (komplekteeritud tootena või üksikute osadena), ei oma tähtsust. Tollile esitatavad kokku monteerimata või lahti võetud komplektsed või valmistooted tuleb klassifitseerida samasse rubriiki kui kokku monteeritud tooted. Seega puudus vastustajal võimalus liigitada vaidlusaluseid tooteid mõne teise kategooria alla. 5) Kaebaja ei vaidlusta, et äriühing importis perioodil 2012–2015 telgikomplekte ning kaubasaate dokumentidel ja lisatud arvetel oli kaup kirjeldatud kui üks komplektne toode. Võrreldes viidatud perioodil deklareeritud kaubaga seonduvaid dokumente ning vaidlusaluste deklaratsioonidega seotud tõendeid, on nendes kasutatud väljendit „gazebo“ (paviljon, kiosk, pergalo, lehtla vms), mida võib koondnimetusena mõista kui varjualust (külgedest ümbritsetuna või ilma). Kaebaja on 27.10.2014 kvalifitseerinud tollideklaratsioonis „gazebo“ nimetuse all kauba telkidena. Ka vaidlusaluste deklaratsioonide aluseks olevatel tõenditel on kaupa nimetatud gazeboks, kuid on eraldi nimetustena lahti kirjutatud. Seega ei ole kaebaja olnud kauba tariifsel klassifitseerimisel järjepidev ning väited tollivea ja õigustatud ootuse osas on alusetud. 6) Maksumenetluses ei ole rikutud ärakuulamis- või uurimispõhimõtet. Kaebaja on saanud oma seisukohti korduvalt väljendada (sh eriarvamuses ja vaides) ning maksumenetlus on viidud läbi põhjalikult ja objektiivselt. Kaebaja viidatud kaalutlusõiguse põhimõtteid ja põhjendamiskohustust ei ole rikutud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.Esmanton OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.01.2018 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.

7(12)

3-17-2004 1) Halduskohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi, tuginedes kehtivuse kaotanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.10.2013 määrusele (EL) nr 952/2013 ning selle alusel kehtestatud liidu tolliseadustiku (uuesti sõnastatud LTS) artiklile 57, selle alusel kohaldamisele kuuluvale Euroopa Nõukogu määruse nr 2658/87 I lisas esitatud KN-le; 2015. aasta KN-le ja 2016. aasta KN-le. Vääralt on kohaldatud ka KN klassifitseerimise üldreeglit 2a. Asja õigeks lahendamiseks on vaja lähtuda Euroopa Nõukogu määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse (EMÜ) tolliseadustiku artikli 20 lõikest 6 (alates 01.05.2016 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.10.2013 määruse (EL) nr 952/2013 art 57), Euroopa Nõukogu määruse nr 2658/87 I lisast; 2015. aasta KN-st ja 2016. aasta KN-st (vt maksuotsuse lk 6). Seetõttu ei ole halduskohtu otsus põhjendatud ega seaduslik. Lisaks on kohtulahend üllatuslik, sest puudub võimalus kontrollida, kuidas kujunes halduskohtu siseveendumus. Samuti on halduskohus hinnanud tõendeid kogumis ebaõigesti (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg-d 1 ja 2). 2) Imporditud tooted on eraldiseisvad tooted ega ole komplekteeritavad. Arve ja pakkelehe kirjelduse alusel ei saa järeldada, et tegemist on imporditavate komplektidega. Toodetel on eraldiseisev kasutusotstarve ja eesmärk. Pakkelehel ja arvetel on tooted märgitud eraldi ridadel ning neil on erinevad hinnad. Hiina tarnijatega suheldes on vaja kauba tellimist kirjeldada sellisena, kuna muidu esineb oht, et tellimus komplekteeritakse ebaõigesti. Ebaõige on kohtu järeldus kaebaja veebilehe kohta. 3) Klassifitseerimise üldreegli 2a tähenduses ei ole kaebaja poolt imporditud tooted komplekteeritavad ja liigitatavad, nagu seda on tehtud maksuotsuses. Imporditud tooted ei ole üldreegli 2a tähenduses mittekomplektsed ja viimistlemata ega kokku monteerimata või lahti võetult tollile esitatavad. Reegli 2a selgitava märkuse kohaselt ei kohaldu reegel pooltoodetele, millel ei ole veel viimistletud toote põhikuju. Äriühing impordib konkreetseid tooteid, mida lõpptarbija saab oma vajadusest lähtudes kasutada koostoimes erinevate teiste toodetega. Suurem osa müügiarvetest kajastab detailide edasimüüki. Isegi kui müügiarvel on märgitud telk, on see moodustunud erinevatest iseseisvatest detailidest. Üksi klient ei osta sellist komplekteeritud toodet nagu maksuotsuses kirjeldatud. Maksuhaldur on jätnud pro forma arved tervikuna kõrvale. 4) Toote tegelikud omadused ei vasta telgi tunnustele, vaid on olemuslikult eraldi tooted. Imporditavast kattest ei saa ümbritsetud kohta või ruumi. See eeldab tervikuna piiritletud objekti tekkimist, mida kaebaja imporditava toote puhul ei teki. Ka ei ole kaebaja imporditaval kaubal seost haagissuvila markiisiga. Toote objektiivsest kirjeldusest lähtuvalt on neid võimalik klassifitseerida HSSM rubriigi 6306 esimese taande alla – presentkatted, markiisid ja päikesekatted. Kaubaga kaasas olnud arvelt nähtub, et müüdi erineva suurusega tooteid, mille kohta on arvel eraldi kirjed, need on eraldi hinnastatud ning läbivaatuse aktiga kaasas olnud fotodelt lähtuvalt ka tervikuna eraldi tooted. 5) Esmaton OÜ importis perioodil 2012–2015 tõepoolest telgikomplekte. Kauba saatedokumentidel ja lisatud arvetel oli kaup kirjeldatud kui komplektne toode. See ei ole ülekantav maksuotsuses viidatud impordideklaratsioonidele, kuna kaupadeks on erinevad tooted. 6) Kahes erinevas maksumenetluses väidetakse, et imporditavatest üksikosadest moodustub komplekt ning seega tuleb üksiktoodet importida telgi komplektina (vt MTA 08.08.2017 maksuotsus nr 12.2-3/037374-6 ja MTA 14.07.2017 otsus nr 10.1-2/016599-2). Haldusasjas nr 3-17-1921 moodustati komplekt erinevalt, sest haldusasjas nr 3-17-2004 on komplektis mitmeid erinevaid lisadetaile.

8(12)

3-17-2004 7) MTA on vaideotsuses märkinud, et STI otsused ei saa Esmanton OÜ kauba klassifitseerimisel tähendust omada, kuna need ei ole väljastatud konkreetselt talle. Samas on MTA nii 12.05.2017 teatises nr 10.1-2/016599 (lk 5) kui ka 14.07.2017 otsuses 10.1-2/0165992 (lk 5) STI-ga seonduvat käsitlenud. STI otsused viitavad klassifitseerimise üldisele praktikale ning on üheks suuniseks. Lisaks on asjakohased Euroopa Kohtu 18.07.2007 otsus asjas nr C142/06: Olicom A/S vs Skatteministeriet (p-d 16–18); 15.02.2007 otsus asjas nr C-183/06: RUMA GmbH vs Oberfinanzdirektion Nürnberg; 13.12.1994 otsus asjas nr C-401/93: GoldStar Europe GmbH vs Hauptzollamt Ludwigshafen. 8) Tollivea tõttu puudub alus teha järelarvestuskannet. Maksuhaldur on varasemalt kaebaja suhtes teostanud tollikontrolli ega ole rikkumisi tuvastanud. Käitudes maksuhalduri juhendite kohaselt, tekkis kaebajal õiguspärane ootus tollideklaratsioonides esitatu õigsuse suhtes. Maksukohustuslane tegutsemine heas usus välistab järelarvestuskande tegemise. 9) Halduskohus ei ole andnud hinnangut kaalutlusõiguse ebaõigele teostamisele, tõendite väärale hindamisele, uurimispõhimõtte ebaõigele rakendamisele ning põhjendamiskohustuse rikkumisele. 10) Tekkinud on põhimõtteline küsimus Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamisest ning esineb vajadus Euroopa Liidu õiguse ühetaoliseks tõlgendamiseks, mida ei ole võimalik teha varasema kohtupraktika abil. Seega on vajalik eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult.

8.MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) MTA maksuotsus on motiveeritud. Sellest, et halduskohus on vastustaja seisukohtadega nõustunud, ei saa järeldada, et halduskohus pole väiteid ja tõendeid kontrollinud. Seejuures on kaebajale olnud tagatud ärakuulamisõigus. Kaebaja väited menetlusnormide ja kaalutlusõiguse rikkumise kohta on alusetud. 2) Halduskohus on otsuses ilma täiendavate põhjendusteta viidanud uuesti sõnastatud ÜTS-le. Nimetatud asjaolu ei muuda maksuotsuse õiguspärasust. Arvestades, et kaks kontrollitavat tollideklaratsiooni esitati 2015. aastal ning üks 2016. aastal, on vastustaja maksuotsuses toonud välja nii vastava ÜTS kui LTS regulatsiooni (ÜTS art 20 lg 6, LTS art 57). Nii ÜTS kui ka LTS regulatsiooni kohaldamise põhimõtted on samasisulised. 3) Pakkelehtede ja arvete alusel on võimalik kokku panna erinevates mõõtudes komplektsed telgid. Oluline ei ole see, kuidas kaebaja kaupu edasi müüb, vaid see, milline on kaup tollile esitamise hetkel. Imporditud kaup kujutab endast põhiliselt telkide komplekte KN rubriigi 6306 tähenduses ning tuleb klassifitseerida KN koodiga 6306 22 00 00. Telgikomplektidest eraldi tuleb klassifitseerida üksnes neisse mittekuuluvad üksikud detailid (maksuotsuse lisa 2). MTA on maksuotsuses põhjalikult selgitanud, mis põhjustel vastavad osad imporditud tooted rubriigi 6306 22 00 sünteesmaterjalist telkide kirjeldusele (kontrollakti p-d 2.2.1–2.2.3). Imporditud tooteid ei saa käsitada pooltoodetena reegli 2a selgitava märkuse tähenduses, kuna kaup kujutab endast komplekte, kus kõik komponendid on lõplikult valmis, omades kõiki valmistoote põhiomadusi ja on lihtsate võtetega kokku monteeritavad. 4) STI otsus on siduv üksnes tolli ja otsuse adressaadi omavahelistes suhetes ning selle kohaldamiseks peab deklareeritud kaup vastama täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaubale. Kaebaja viidatud STI otsustes ei käsitletud sama kaupa, mis vastaks imporditud kaubale, mistõttu ei ole põhjendatud nendest juhinduda.

9(12)

3-17-2004 5) Asjas ei esine tolliviga. Kuigi kaebaja importis 27.10.2014 samasugust kaupa nagu järelkontrolli objektiks olevate tollideklaratsioonidega, oli kaup klassifitseeritud õigesti telkidena. Samuti on teises järelkontrolli objektiks olevas tollideklaratsioonis olemuselt samasugune kaup klassifitseeritud telkidena. Seega ei ole kaebaja olnud kauba klassifitseerimisel järjepidev. 6) Euroopa Kohus on praeguses vaidluses kohaldatavaid klassifitseerimise põhimõtteid selgitanud. Vastavad õigusaktid, HS märkused ja KN selgitavad märkused on üheselt mõistetavad ja piisavalt selged. Samuti on MTA viidanud maksuotsuses Euroopa Kohtu lahenditele C-376/07, C-288/09, C-142/06, C-173/08 ja C-568/11, kus kohus on selgitanud, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks on üldiselt kauba objektiivsed tunnused ja omadused ning selgitanud üldiselt juhiseid tollitariifistiku ühetaoliseks kohaldamiseks. Seega ei ole eelotsuse küsimise taotluse esitamine põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Praeguses asjas kuulub kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 09.10.2013 määruse (EL) nr 952/2013 artikli 20 lg 6 (alates 01.05.2016 (LTS) art 57) alusel kehtestatud ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2658/87 I lisas esitatud KN klassifitseerimise üldreeglid, Euroopa Komisjoni 16.10.2014 rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014 kehtestatud 2015. a KN ning Euroopa Komisjoni 06.10.2015 rakendusmäärusega (EL) nr 2015/1754 kehtestatud 2016. a KN. Halduskohtu otsuse p-st 21 ei ole kahtlusteta selge, millist õigusakti on halduskohus asja lahendamisel kohaldanud. Halduskohus on küll viidanud ÜTS-le, ent on samas refereerinud LTS art-t 57. Halduskohus on otsuse p-s 22 õigesti viidanud Euroopa Komisjoni 16.10.2014 rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014 kehtestatud 2015. a KN-le, ent lisaks tuleb 2016. a esitatud tollideklaratsiooni puhul kohaldada ka Euroopa Komisjoni 06.10.2015 rakendusmäärusega (EL) nr 2015/1754 kehtestatud 2016. a KN.
10.Eelnevast sõltumata on halduskohus jõudnud kaebuse rahuldamata jätmise osas õigele järeldusele. Halduskohus on kaupade klassifitseerimise üldreegleid tõlgendanud õigesti. Viidatud tollialaste õigusaktide, sh tariifi- ja statistikanomenklatuuri kohaldamisega seonduvat selgitas ringkonnakohus 17.10.2018 otsuses asjas nr 3-17-1921 (otsuse p-d 13–15). Kaebaja 19.11.2018 täiendavate seisukohtade p-s 2.3.9 on viidatud sellele, et praeguses haldusasjas vaidlustatud maksuotsuses ning klassifitseerimisotsuses (14.07.2017 otsus; vaidluse ese asjas nr 3-17-1921) on MTA jõudnud erinevatele seisukohadele. Täiendavalt on kaebaja p-s 2.3.14 selgitanud, et otsus asjas nr 3-17-1921 ei ole praegusel juhul kohaldatav, kuna vaidluse aluseks olevad asjaolud on erinevad, sest praegusel juhul koosneb vaidlusalune kaup mitmetest erinevatest lisadetailidest. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista kaebaja väited asjas nr 3-17-1921 esitatud seisukohtade kohaldamist praeguse vaidluse lahendamisel. Tollialaste õigusaktide tõlgendamisel ei ole määrav mitte see, kui mitmest erinevast detailist kaup koosneb, vaid see, kas detailide eraldi importimisest hoolimata tuleks kaup deklareerida vastavalt sellele, millisele liigitusele vastab detailide alusel kokkupandav lõpptoode. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka asjaolu, et asjas nr 3-17-1921 kohaldas ringkonnakohus 2017. a KN-i. Klassifitseerimise alused ning nende rakendamise põhimõtted on sarnaselt käsitletavad nii 2012. a KN-i, 2016. a KN-i kui ka 2017. a KN-i tõlgendamisel. Samuti on KN üldreegli 2a sõnastus jäänud samaks. Seega jääb ringkonnakohus viidatud õigusaktide tõlgendamise osas haldusasjas nr 3-17-1921 väljendatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata.

10(12)

3-17-2004

11.Haldusasjas nr 3-17-1921 selgitas ringkonnakohus, et Euroopa Nõukogu 23.07.1987 määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sätestatud kaupade KN klassifitseerimise üldreeglite p 1 kohaselt on jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest. Üldreegli 2a järgi tuleb iga viidet rubriigis mingile kaubale vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul tingimusel, et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahti võetud või kokku panemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta. Üldiste selgitavate märkuste1 kohaselt kehtivad reegli 2a sätted ka toorikutele, kui neid ei nimetata konkreetses rubriigis (otsuse p 14).
12.Selgitavatest märkustest2 grupi 6306 kohta nähtub, et presentkatteid kasutatakse tavaliselt lahtiselt hoitavate või laevadele, vagunitesse, veoautodele lastitud kaupade kaitsmiseks, näiteks ilmastiku eest. Erikujuga presentkatted (näiteks heinakuhjade, väikeste veesõidukite tekkide, veoautode jm katteks) kuuluvad samuti sellesse rubriiki tingimusel, et need on tasapindsed. Markiisid ja päikesekatted kuuluvad sellesse rubriiki ka siis, kui need on varustatud raamiga. Telk on selgitavate märkuste järgi defineeritud kui varjualus, millel on ühekordne või kahekordne katus ja küljed või seinad, mis võimaldavad moodustada ümbritsetud koha. Telgid klassifitseeritakse siia rubriiki nii varustatult telgivaiade, kinnituspulkade, kinnitusköite või muude tarvetega kui ka ilma nendeta (otsuse p 15).
13.Maksuhaldur on 08.08.2017 maksuotsuse p-des 2.2.1–2.2.3 põhjalikult selgitanud, miks tuleks vaidlusaluseid imporditud kaupasid käsitada tootekomplektidena ning deklareerida osaliselt valmistootena (s.o telgina). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri järeldustega. Tollideklaratsioonidele lisatud arved (vt nt tl 100p–101p, kd I; tl 112, kd I; tl 123–125, kd I; tl 126–128, kd I); kirjavahetus (vt nt tl 104–106p, kd I) ning pakkenimekirjad (vt nt tl 107–109p, kd I; tl 128–131, kd I; tl 136–141; tl 201–206, kd I) kinnitavad maksuhalduri järeldusi, et tarnitud varjualuste detailid moodustavad komplekti – nende ühendamisel saab tervikliku suletud ruumiga varjualuse. Seejuures on kaebaja tellitud tooted ilmselgelt mõeldud komplektina kasutamiseks (sh on detaile tellitud omavahel sobivates värvitoonides). Sellele viitavad nii nende väliskujundus kui ka ühenduselemendid (vt ka toimikusse lisatud pildid, tl 143–149 ja 152, kd I). Asjaolu, et erinevad detailid on arvetel eraldi välja toodud ning põhimõtteliselt on neid võimalik ka eraldiseisvalt edasi müüa, ei anna alust neid klassifitseerida eraldi toodetena. Kaebaja tellitud tooted esitati tollile komplektidena ning need vastavad üldreegli 2a tingimustele. Lisaks on maksuhaldur selgitanud, et osas, milles tellitud detailide alusel ei olnud võimalik moodustada terviklikke telgikomplekte, tuli detailid deklareerida eraldiseisvalt (nagu kaebaja on ekslikult teinud kõigi detailide osas).
14.Ringkonnakohus selgitas otsuse asjas nr 3-17-1921 p-s 16 viitega STI otsusele nr GB122301829, et KN koodi 6306 22 00 alamrubriigis on sõnale „telk“ antud laiem sisu kui klassikaline telk, millel on olemas tugikarkass, põhi ja sisenemisava ning mis kinnitatakse maa külge. HSSN järgi käsitatakse telkidena näiteks ka haagissuvilate markiise, mis koosnevad kolmest seinast ja katusest. Seega on ka poolavatud ruumi moodustav varjualune klassifitseeritav telgina. Põhja, sisenemisava ja tugikarkassi olemasolu ei ole varjualuse katuse ja külgede komplekti puhul HSSM järgi nõutav. Varjualuste katuseid koos neile kinnitatavate külgedega ei saa käsitada presentkatete või päikesevarjudena, kuna need ei ole tasapinnalised. Oluline ei ole see, millised on tooted transportimiseks pakendatuna, vaid see, millisel kujul on Maksu- ja Tolliamet. Harmoneeritud süsteemi (HS) selgitavad märkused. https://www.emta.ee/et/tollkaubavahetus/kaubakoodi-maaramine/harmoneeritud-susteemi-nomenklatuur/harmoneeritud-susteemi-hs.

Samas.

11(12)

3-17-2004 need tavapäraselt kasutamiseks mõeldud. Seega ei lükka kaebaja esitatud fotod telgist ja lehtlast (tl 183–184, kd I) maksuhalduri järeldusi ümber.

15.Ka ei tulnud imporditud kaupa deklareerida HSSN rubriigi 6306 esimese taande alla – presentkatted, markiisid ja päikesekatted. KN rubriigi 6306 alamrubriigi 6306 12 00 all on eraldi välja toodud sünteeskiududest presentkatted, markiisid ja päikesekatted ning alamrubriigi 6306 22 00 all sünteeskiududest telgid. Seega on alamrubriikide 6306 12 00 ja 6306 22 00 eristamisel oluline kriteerium see, et esimesse kuuluvad tasapinnalised tooted, teise aga varjualused, mis koosnevad katusest ja külgedest, moodustades (ruumilise) ümbritsetud koha. Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur kaebaja imporditud tooted õigesti klassifitseerinud. Kaebaja viitab toorikuid puudutavale selgitusele, märkides, et pooltooteid, millel ei ole veel viimistletud toote põhikuju (nagu on lugu tavaliselt varraste, ketaste, torude ja muu taolisega), ei loeta siia alla kuuluvaks. Kõnealune selgitus ei puuduta selliseid tooteid, nagu on importinud kaebaja, kuna tegemist ei ole toorikute ega pooltoodetega HSSM mõttes, vaid valmis toodetega, mida lõpptarbija saab kohe kasutama hakata (nii eraldiseisvate detailide kui ka telgikomplektide osas).
16.Asjaolu, et kaebaja deklareeris 2014. aastal sarnast kaupa, ei anna alust väita, et tegemist on tolliveaga. Viidatud deklaratsioonis deklareeris kaebaja kauba telgina (tl 82–83, kd II). Praegusel juhul imporditud kaup ei erine 2014. a tollideklaratsioonis deklareeritud kaubast (vt ka kauba läbivaatuse akt tl 91–91p, kd II), mistõttu ei ole kaebaja imporditavate toodete deklareerimisel järjekindel ega saa tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele.
17.Maksuhaldur ei ole väitnud, et STI otsused ei oleks ühelgi juhul asjakohased, vaid on selgitanud, et STI otsuste kohaldamiseks peab nendes klassifitseeritud kaup olema sama, mis praeguses vaidluses (vt ka ringkonnakohtu 17.10.2018 otsus asjas nr 3-17-1921, p 16). Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendeid (kohtuasjad nr C-142/06, nr C-183/06 ja nr C-401/93) käsitles ringkonnakohus otsuse asjas nr 3-17-1921 p-s 17. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata. Tegemist on selge juhtumiga, milles pole vaja küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
18.Ärakuulamisõiguse ja uurimispõhimõtte rikkumise väidetele vastas halduskohus õigesti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega (otsuse p 26) ega korda neid.
19.Eelnevast tulenevalt jääb Esmanton OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb Euroopa Liidu õiguse kohaldamise osas asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Muus osas jääb halduskohtu 10.01.2018 otsus muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka MTA võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja