Andrus Hundi ja Margot Saluse taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebajad – Margot Saluse ja Andrus Hunt, esindajad vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Anneli Aab Eeldatav vastustaja – Kambja vald, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Eeldatav kolmas isik – OÜ Arte House, esindajad Alo Noormets ja Margo Lemetti Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Margot Saluse ja Andrus Hundi esialgse õiguskaitse taotlus.
2.Peatada Kambja Vallavalitsuse 22.11.2018 korralduse nr 756 alusel 30.11.2018 antud ehitusloa nr 1812271/30448 kehtivus ja keelata Kambja vallas Ülenurme alevikus Paruni 19 kinnistul ehitustegevus.
3.Käesoleva määruse resolutsiooni p-s 2 kohaldatav esialgne õiguskaitse kehtib kuni M. Saluse ja A. Hundi 11.12.2018 vaide esemeks olevas nõudes (tunnistada kehtetuks Kambja Vallavalitsuse 22.11.2018 korraldus nr 756 ja selle alusel 30.11.2018 antud ehitusluba nr 1812271/30448) halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. Kui taotlejad esitavad vaide esemeks olevas nõudes tähtaegselt halduskohtule kaebuse, kehtib esialgne õiguskaitse kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest.
1.Margot Saluse, Ojar Kirs ja Andrus Hunt on varem vaidlustanud Kambja vallas Ülenurme alevikus Paruni 17 ja Paruni 19 kinnistute osas ehituslubade väljastamise (eelkõige) põhjusel, et need olid a) vastuolus detailplaneeringuga, b) hea ehitustavaga ning c) Ülenurme valla üldplaneeringuga (haldusasi nr 3-17-1930).
3-18-2307
Tartu Halduskohus rahuldas Paruni 19 osas 26. aprilli 2018. a otsusega asjas nr 3-17-1930 kaebuse ning tühistas Ülenurme Vallavalitsuse 14. septembri 2017. a korralduse nr 265 p 1.2 ning ehitusloa nr 1712271/32385. Paruni 17 osas (30. novembri 2017. a korralduse nr 26 ja ehitusloa nr 1712271/39662 tühistamise nõue) jätkub kohtumenetlus haldusasjas nr 3-17-1930). Selles osas kehtib seni ka Tartu Halduskohtu 06.12.2017 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, mille kohaselt on peatatud Kambja Vallavalitsuse 30. novembri 2017. a korraldusega välja antud ehitusloa nr 1712271/39662 kehtivus selliselt, et Paruni 17 kinnistul on olemasoleva ehitise juures võimalik ehitustöid teostada järgnevalt: betoneerida olemasolev müüritis, paigaldada avatäidete sillused; paigaldada soojustus tagasitäidetele (hoone ees), katta see kilega ja tagada kile püsivus; ehitada välja isevoolne sademevee kanalisatsioon ja ühendada peamagistraaliga; paigaldada ajutine soojustus (ca 1,2 m kõrguselt) ja vundamendi kandeseinte perimeetrile (ruumides seespool); lõpetada välimine tagasitäide ja tagada kallak hoone perimeetrist kaugemale. Muu ehitustegevus on Ülenurme alevikus Paruni 17 kinnistul keelatud.
2.Kambja Vallavalitsus andis 22.11.20183 korralduse nr 756 „Ehitusloa väljastamine Ülenurme alevikus Paruni 19 korterelamu püstitamiseks“ (tl 76-80) alusel 30.11.2018 ehitusloa nr 1812271/30448 (tl 81-84).
3.M. Saluse ja A. Hunt esitasid 11.12.2018 Kambja vallale nimetatud korralduse ja ehitusloa vaidlustamiseks vaide (tl 85-89).
4.M. Saluse ja A. Hunt esitasid 11.12.2018 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad peatada Kambja Vallavalitsuse 22.11.2018 korralduse nr 756 ja selle alusel 30.11.2018 antud ehitusloa nr 1812271/30448 kehtivus ning keelata Kambja vallas Ülenurme alevikus Paruni 19 kinnistul ehitustegevus.
5.Kambja vald esitas taotluse kohta seisukoha 17.12.2018. Kohus aktsepteerib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg-le 4 tuginedes vastustaja hilinenult esitatud vastust (kohtunõue tuli täita 14.12.2018 kella 12-ks). Tegemist on mahukate dokumentidega nii taotlejate kui ka kolmanda isiku poolt, millega tutvumine on kohtult aega nõudnud ning vastustaja seisukoha hilinenult esitamine ei ole tinginud viivitust taotluse lahendamisel.
6.OÜ ARTE House (eeldatav kolmas isik menetluses) palub 14.12.2018 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Taotlejad põhjendavad esialgse õiguskaitse vajadust ja põhjendatust järgmiselt.
7.1.Kaebajad on esitanud Kambja vallale taotluse haldusmenetluse peatamiseks kuni menetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-17-1930, kuna on ilmne, et haldusasjas nr 3-17-1930 lahendatavad küsimused mõjutavad otseselt ka Paruni 19 ehitusloa väljastamist.
7.2.Taotlejad on ehitusloa eelnõu osas esitanud kokkuvõtvalt järgmised vastuväited: kavandatavad ehitised ei vasta olemasolevale detailplaneeringule nii hoonete arvu kui ka korruste arvu osas; kavandatav ehitis ei ole kooskõlas hea ehitustavaga; ehitusprojekti alusel kavandatav ehitustegevus ei järgi valla üldplaneeringus sätestatud ehitustingimusi; ehitustegevusega kaasneb taotlejatele kui naaberkinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida pole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada; ehituslubade andmisel pole arvestatud, et Paruni 17 kinnistu osas esineb alus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Samad väited on esitatud Paruni 17 ehitusloa vaidlustamisel. Vald on samadel
2(8)
3-18-2307
asjaoludel väljastanud Paruni 19 kinnistul sisuliselt identse ehitusloa. Ehitusloa väljastamine olukorras, kus ehitustegevuse tegeliku realiseerimise võimalikkus pole selge, võib oluliselt kahjustada avalikke huve ning tuua kaasa nii avaldajate kui ka arendaja õiguste ja huvide ülemäärase riive.
7.3.Vastustaja pole korralduses taotlejate sisulisi vastuväiteid käsitlenud. Vald on põhjendamatult tuginenud veel jõustumata kohtuotsustele asjas nr 3-17-1930. Paruni 19 ehitusloa õiguspärasus sõltub suuresti haldusasja nr 3-17-1930 tulemusest. OÜ ARTE House on esitanud ehitamise alustamise teatise (alates 05.12.2018).
7.4.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on täidetud. Vaidluse sisu ja selle aluseks olevad asjaolud on identsed haldusasjaga nr 3-17-1930, mida on möönnud ka vald vaidlustatud korralduses. Kohtud on korduvalt kohaldanud esialgset õiguskaitset Paruni 17 osas.
7.5.Taotlejad on esitanud nii haldusasjas nr 3-17-1930 kui ka vaides põhjalikud seisukohad nii korralduse kui ka selle alusel antud ehitusloa materiaalse õigusvastasuse osas, samuti taotleja subjektiivsete õiguste rikkumise kohta.
7.6.Vaidlustatud korralduse ja selle alusel väljastatud ehitusloa kohtulik kontroll on tulemuslik ja tõhus üksnes siis, kui esialgse õiguskaitse raames on ära hoitud taotlejate õiguste selline riive, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuvaidluse lõppu võimalik. Taotlejate eesmärk on hoida ära naaberkinnisasjale detailplaneeringuga, hea ehitustavaga ning üldplaneeringuga vastuolus oleva korterelamu ehitamine. Kui korraldus ja ehitusluba jääb vaidemenetluse ajaks kehtima, on võimalik nende alusel alustada ehitustegevusega. Ehitusloa realiseerimise faktilise tagajärgi ei ole aga tõenäoliselt mõistlikul viisil võimalik kõrvaldada, st juba valmisehitatud korterelamut tõenäoliselt lammutama ei hakata. Esialgsest õiguskaitsest keeldumine võib oluliselt raskendada kaebuse eesmärgi saavutamist, milleks on vältida omandiõiguse riivet ja kaebajatele kuuluva vara väärtuse vähenemist, mis kaasneks ümbruskonda sobimatute korterelamute ehitamisega. Samuti välistada Paruni 19 kinnistul detailplaneeringuga, hea ehitustavaga ja üldplaneeringuga vastuolus olevate korterelamute ehitamine. Enne ehitustööde alustamist peab olema saabunud selgus, kas ehitamine on õiguspärane.
7.7.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei saa riivata avalikke huve. Vastupidi, avalikes huvides saab olla seaduslik ning õiguspärane ehitustegevus, sh üldplaneeringust tulenevate põhimõtete, mille hulka kuulub ka konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist lähtumine, elluviimine. Teisalt, isegi kui valla huvides oleks käesoleval juhul mistahes põhjusel 2006. a kehtestatud detailplaneeringu elluviimine, ei ole see sedavõrd oluline avalik huvi, mis õigustaks kaebajate esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva ebaproportsionaalselt arendaja huve. Kuna ehitiste püstitamine muudab keskkonda oluliselt väga pikaks ajaks, siis ei saa ehitusõiguses eelistada uut ehitajat olemasolevate naaberehitiste omanikele. Olemasoleva naabri õigused ei ole väiksema kaaluga. Arendajale saabuv ainuke negatiivne tagajärg saab olla ehitustegevuse viibimine.
8.Kambja vald vaidleb taotlusele vastu ning palub jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata, esitades kokkuvõttes järgmised seisukohad.
8.1.Taotlejate vaie on perspektiivitu, seetõttu puudub ka alus taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Taotlejate peamine eesmärk on vältida läbi ehitusloa vaidlustamise Peetri ja Kirsiõie detailplaneeringu realiseerimist Paruni 19 kinnistul. Samal eesmärgil on taotlejad vaidlustanud ka Paruni 17 ehitusloa ning varasemalt väljastatud Paruni 19 ehitusloa. Selle eesmärgi saavutamine läbi ehituslubade vaidlustamise ei ole kehtiva õiguse kohaselt võimalik.
3(8)
3-18-2307
8.2.Taotlejad vaidlustavad sisuliselt Paruni 19 kinnistu ehitusõiguse tingimusi, mis tulenevad 2006. a kehtestatud detailplaneeringust. Detailplaneering kehtis ajal, mil taotlejad omandasid neile kuuluvad kinnistud. Seega said ja pidid nad arvestama, et Paruni 19 kinnistule püstitatakse kuni 3-korruseline korterelamu. Taotlejate enda kinnistud on hõlmatud sama detailplaneeringuga ja nende ehitusload väljastati sama detailplaneeringu alusel.
8.3.Taotlejatel puudus ja puudub õiguspärane ootus selleks, et Paruni 17 ja 19 kinnistutel Peetri ja Kirsiõie detailplaneeringut ei realiseerita.
8.4.Paruni 19 ehitusprojekt on praktiliselt identne Paruni 17 ehitusprojektiga, mille osas on väljastatud Kambja Vallavalitsuse 30.11.2017.a korraldus ning selle osas on antud ehitusluba nr 1712271/39662. Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-171930 jäeti taotlejate kaebus Paruni 17 ehitusloa tühistamiseks rahuldamata. Argumentide osas, millega taotlejad põhjendavad esialgse õiguskaitse taotlust, on kohtud juba haldusasjas nr 3-171930 kaebust rahuldamata jättes oma seisukoha andnud. Kuigi vaidlus Paruni 17 ehitusloa õiguspärasuse osas ei ole lõppenud, ei saa olukorras, kus kaks kohtuastet on sisuliselt samasugust ehitusprojekti pidanud õiguspäraseks ning taotlejate väiteid põhjendamatuteks, pidada kaebajate vaiet Paruni 19 ehitusloa vaidlustamiseks perspektiivikaks.
OÜ ARTE House vastuses on kokkuvõtlikult esitatud järgmised seisukohad.
9.1.Kuigi nii haldusasjas nr 3-17-1930 vaidluse all olev Paruni 17 kinnistule planeeritud hoone kui ka praegu esialgse õiguskaitse taotluses vaidluse all olev Paruni 19 kinnistule planeeritud hoone on projektlahenduselt sarnased, ei tähenda see, et esialgse õiguskaitse alused ja põhjendused peaksid kattuma Paruni 17 kinnisasja osas tehtud esialgse õiguskaitse alustega. Vastustajal oli vaidlustatud ehitusloa andmisel teada oluliselt rohkem asjaolusid kaalutlusõiguse teostamiseks, kui oli otsustades Paruni 17 ehitusloa andmist. Järelikult on väljastatud ehitusluba oma õigusjõult oluliselt kaalukam ning sellest tulenevate õiguste realiseerimise edasilükkumine riivab oluliselt rohkem kolmanda isiku õigusi.
9.2.Taotlejate vaie on perspektiivitu.
9.3.Vastustaja pole rikkunud kaalutlusreegleid ja põhjendamiskohustust ning on ehitusloa väljastamisel lähtunud Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2018 otsuse ja Tartu Halduskohtu 26.04.2018 otsuse haldusasjas nr 3-17-1930 seisukohtadest Paruni 17 kohta. Kohtud on leidnud, et projektlahendus näeb ette ühe tervikliku hoone ehitamise, millel on 3 korrust. Kohtute hinnangul on hoone korpusteks jaotamine piirkonda sobivaim variant ning seetõttu kooskõlas hea ehitustavaga ning detailplaneeringuga. Ringkonnakohtu otsuse järgi on kaebajad jätnud tähelepanuta, et üldplaneering ei näe ette konkreetseid elamutüüpe ning ehitis on kooskõlas üldplaneeringuga. Kuna ehitusluba on detailplaneeringu ja üldplaneeringuga kooskõlas ning kasutusele on võetud meetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks, ei olnud alust EhS § 44 p 4 alusel ehitusloast keelduda.
9.4.Lisaks eelnevale on vastustajal olnud võimalik Paruni 19 ehitusloa väljastamisel arvestada ka teiste menetluse kestel teatavaks saanud asjaoludega, millega vastustajal polnud võimalik arvestada Paruni 17 ehitusloa väljastamisel ning ka kohtutel haldusasjas nr 3-17-1930 esialgse õiguskaitse kohaldamisel (kolmas isik viitab mh vastusele lisatud eriteadmistega isikute arvamustele).
9.5.Haldusasjas nr 3-17-1930 esialgse õiguskaitse kohaldamisel Tartu Ringkonnakohtu poolt esines segadus ehitusloa väljastamise aluseks olevate ehitusprojektidega ning Päästeameti ja 4(8)
3-18-2307
Lennuameti kooskõlastustega. Lisaks oli selleks hetkeks veel lahendamata sademevee ärajuhtimise küsimus. Need küsimused on Paruni 19 osas nüüdseks lahendatud. Tegemist ei ole esialgse õiguskaitse taotlusega varasemaga sarnastel asjaoludel. Taotlejate viide menetlusökonoomiale on mõistetamatu.
9.6.Taotlejate huvid ei kaalu üles esialgse õiguskaitse rakendamisest tulenevat õiguste riivet kolmandale isikule. Taotlejate õigusi ei riivata ehitusloa alusel toimuva ehitustegevusega ülemääraselt. Ehitustegevus toimub vastavalt kehtivale planeeringule, mida on kinnitanud kaks kohtuastet. Kuna planeering on kehtiv, ei saa taotlejatel olla õiguspärast ootust, et ehitusloa alusel planeeringule vastavat hoonet nende naaberkinnistule ei tule. Ehitustegevuse edasilükkamine ei ole kaitsmisväärne huvi.
9.7.Ei saa nõustuda, et hoone ehitamisega tekivad taotlejatele pöördumatud ja rasked tagajärjed. Valminud hoone lammutamine ei oleks mõistlik, kuid seda ei saa täielikult välistada. Kaebajate suhtes avalduda võivaid negatiivseid tagajärgi on võimalik korvata ka muul viisil, nt hüvitisega.
9.8.Ehitusloa kehtivuse peatamisega piiratakse oluliselt omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust. Kolmas isik on teinud märkimisväärseid kulutusi krundi soetamiseks ja ehitustegevuse alustamiseks. Kulutusi on kantud projektlahenduse väljatöötamiseks ning erinevate teenuste tellimisel, samuti on sõlmitud leping ehitusettevõttega hoone ehitamiseks.
9.9.Ülenurme alevikus on märkimisväärne nõudlus uute korterite järele ja ostuhuviga pöördutakse kolmanda isiku poole. Kolmas isik on alustanud püstitatava hoone korterite müüki ning sõlminud juba ka ühe broneerimislepingu korteri müümiseks, mille broneerija on tasunud broneerimistasu. Ehitusloa peatamine kahjustaks ehitustegevuse alustamist, mis omakorda muudab ebakindlaks korterite müümise ja piirab kolmanda isiku ettevõtlusvabadust.
9.10.Vaidlusaluse hoone püstitamine on avalikes huvides. Vastustaja on kontrollinud ja veendunud, et ehitis on kooskõlas kehtestatud planeeringutega. Kohalikul omavalitsusel on ka huvi, et juba kehtestatud planeeringud viidaks ellu, kuna seeläbi realiseeruvad planeeringuala ruumilised ja funktsionaalsed seosed ja tekib terviklik väljaarendatud piirkond, millega on kohalik omavalitsus planeeringut kehtestades üldisi valla arenguid silmas pidades ka arvestanud. Kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline uute korterite lisandumine alevikku. Uute elanike lisandumine suurendab valla eelarvet ja tagab omavalitsusüksuse parema toimimise.
9.11.Kolmandal isikul on tekkinud õiguspärane ootus, et ehitusloa väljastamisel on võimalik ehitustegevusega alustada. Taotlejad on haldusmenetluse käigus viidanud täpselt samadele asjaoludele nagu Paruni 17 kinnistu ehitusloa menetluses. Kuna kohtud taotlejate seisukohtadega ei nõustunud, on kolmanda isiku õiguspärane ootus oluliselt suurem, kui see oli haldusasjas nr 3-17-1930 esialgse õiguskaitse üle otsustamisel.
KOHTU SEISUKOHT
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotlejad on esitanud 11.12.2018 vaide Kambja Vallavalitsuse 22.11.2018 korralduse nr 756 ja selle alusel 30.11.2018 antud ehitusloa nr 1812271/30448 kehtetuks tunnistamiseks. Kohtule teadaolevalt on vaie senini Kambja valla menetluses. Kaebajad on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud kumbki ka riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6. Esialgse õiguskaitse taotlus on seega lubatav. 5(8)
3-18-2307
11.Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba käimasoleva menetluse ajal (samas, p 12).
12.Vaidlust ei ole selles, et taotlejad on Paruni 19 piirinaabrid (vt ka 26.04.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1930, p 27). Kohtupraktikas on leitud, et naabri huve kaitsev planeeringu säte loob iseseisva subjektiivse õiguse, mille riive annab isikule kohtuliku kaebeõiguse (RKHKo 3-3-1-69-16, p 26; RKHKm 3-3-1-87-16, p 10; RKHKo 3-3-1-42-03, p 19). Seega ei ole kahtlust, et vaidlusalune korraldus ja selle alusel antud ehitusluba võivad riivata taotlejate õigusi. Taotlejate põhilised väited sarnanevad Paruni 17 ehitusprojektile tehtavate etteheidetega asjas nr 3-17-1930 (eelkõige hoone korruselisus, hoonete arv, kooskõla üldplaneeringuga, negatiivsed mõjud). Seetõttu peavad taotlejad oluliseks ära oodata lõpptulemuse kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-17-1930. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebajad on selles haldusasjas esitanud 13.12.2018 kassatsioonkaebuse.
13.Kohtule esitatud ehitamise alustamise teatisest (tl 90) nähtub ehitamise alustamine Paruni 19 kinnistul 05.12.2018. Vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamata jätmine ja ehitamise keelamata jätmine looksid olukorra, kus enne vaide- ja sellele võimalikult järgneva kohtumenetluse lõppemist on valmis ehitatud hoone, mille lammutamine ei ole kuigivõrd mõistlik, arvestades senist kogemust (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1930 (p 27). Ringkonnakohus märkis viidatud lahendis ka, et ehitusloa kehtivuse peatamine ja ehitamise keelamine esialgse õiguskaitse korras ei kujuta endast pöördumatut tagajärge kolmanda isiku jaoks, vaid ehitustegevuse jätkamine sõltub õigusvaidluse lõpptulemusest ehitusloa õiguspärasusele. Eelnevat arvestades on taotlejatel kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus.
14.Kohtul puudub praeguses menetlusetapis alus välistada kohtuvaidluse perspektiivi. Üksnes kahes kohtuastmes tehtud järeldused Paruni 17 ehitusloa õiguspärasusest ei saa viia seisukohani vaidluse perspektiivitusest Paruni 19 ehitusloa osas. Tartu Ringkonnakohus jättis viimati 25.06.2018 määrusega asjas nr 3-17-1930 rahuldamata OÜ ARTE House taotluse Paruni 17 puudutava esialgse õiguskaitse tühistamiseks (tl 39-43) ja 28.11.2018 läbi vaatamata kolmanda isiku samasisulise taotluse (tl 44-47). Olukorras, kus kohtud ei ole seni tühistanud esialgset õiguskaitset Paruni 17 osas, ei ole asjaolude sarnasust silmas pidades alust menetluse hetkeseisu arvestades eeldada ka vaidluse perspektiivitust Paruni 19 osas. Taotlejad on sarnaselt haldusasja nr 3-17-1930 esemeks oleva korralduse ja ehitusloa vaidlustamisega tõstatanud küsimused ka praeguse vaidluse eseme osas valdavalt sarnastes küsimustes: hoonete korruselisuse ja kompleksi sisustamine, hoonete sobivus ümbrusesse, hea ehitustava järgimise nõue kehtiva detailplaneeringu kontekstis, detailplaneeringu ja sellest detailsema üldplaneeringu suhestumine, detailplaneeringu ajakohasus, negatiivsed mõjud naabritele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on need küsimused haldusajas nr 3-17-1930 vaidluse esemeks jätkuvalt ka kassatsiooniastmes.
6(8)
3-18-2307
Kambja vald märkis ehitusloa väljastamiseks antud korralduses (tl 78p neljas lõik), et Paruni 17 ja Paruni 19 korterelamute puhul on tegemist identsete ehitusprojektidega, mistõttu on ehitusloa menetlemisel võimalik tugineda halduskohtu ja ringkonnakohtu poolt esitatud seisukohtadele ehitusprojekti osas. Kohtu hinnangul on Kambja valla tuginemine veel jõustumata kohtuotsustele haldusasjas nr 3-17-1930 ennatlik. Tartu Ringkonnakohus ei ole veel jõustumata kohtuotsuste seisukohtadele tuginedes pidanud seni võimalikuks tühistada esialgset õiguskaitset ka Paruni 17 hoone osas (25.06.2018 ja 28.11.2018 kohtumäärused). Halduskohtul puudub võimalus hinnata kohtute seisukohtade õigsust kohtuvaidluses, milles menetlus veel jätkub.
15.Kolmas isik märgib õigesti, et ehitusload haldusasja nr 3-17-1930 vaidluse esemeks oleva Paruni 17 ja praeguse vaidemenetluse esemeks oleva Paruni 19 planeeritud hoone ehitamiseks on antud erineval ajal ning mõneti erinevatele asjaoludele tuginedes ning Paruni 19 ehitusloa andmiseks on ilmnenud täiendavat informatsiooni. Samas ei ole vaidlust, et Paruni 17 ja Paruni 19 planeeritud hooned on projektlahenduselt sarnased (seda kinnitab ka kolmas isik ise oma vastuses p 2.1.1, tl 101p ning Kambja vald vaidlusaluses korralduses). Eeltoodust ilmneb, et vaieldavad küsimused on samad ka Paruni 19 ja Paruni 17 hoonetega seonduvalt. Praeguses esialgse õiguskaitse menetluses ei ilmne selliste teavet, mis võimaldaks pidada Paruni 19 ehitusluba ja taotlejate poolt välja toodud vaidluskohti sedavõrd erinevaks, et mitte arvestada käimasoleva kohtumenetlusega ja esialgse õiguskaitse jätkuva kohaldamisega haldusasjas Paruni 17 osas.
16.Halduskohus peab jätkuvalt asjakohaseks ka praeguse vaidluse puhul ringkonnakohtu seisukohta viidatud 25.06.2018 kohtumääruse p-s 27 märgitut, et kohtu varasemat seisukohta vaidluse perspektiivi osas Paruni 17 hoone puhul ei väära kohtule esitatud R. Lõokese ekspertarvamus, K. Raidi arvamuse ega A. Kirsima ehitusprojekti ekspertiis (esitatud ka praeguses kohtuasjas tl 122-123, 126-128p). Samuti ei pea kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel määravaks arvestada H. Haldma arvamust (tl 125). Neid arvamusi saaks kohus hinnata tõendite kogumis vaidlust sisuliselt lahendades. Senine kohtupraktika on järjekindel selles, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 19).
17.Sarnaselt juba eelnevalt viidatud seisukohale haldusasjas nr 3-17-1930 leiab kohus ka praegusel juhul, et ehitusloa kehtivuse peatamine ja ehitamise keelamine esialgse õiguskaitse korras ei kujuta endast pöördumatut tagajärge kolmanda isiku jaoks, vaid ehitustegevuse jätkamine sõltub õigusvaidluse lõpptulemusest ehitusloa õiguspärasusele. Seega ei ole tegemist ülemäärase omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riivega. Olgugi, et ehitusloa peatamine piirab kolmanda isiku omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, ei kujuta see endast pöördumatut tagajärge, vaid üksnes lükkab edasi vara kasutamise ja investeeringutelt tulu saamise võimaluse edasi (vt nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-67-01, p 6).
18.Esialgse õiguskaitse kohaldamine praeguse juhul ei kahjusta kohtu arvates olulisel määral avalikku huvi, vaid pigem vastupidiselt, on ka avalikes huvides, kui mahuka ehitusobjekti üle toimuv õigusvaidlus peetakse enne reaalse ehitustegevuse algust või sellega jätkamist ning seeläbi hoitakse ära mh hilisemad kahjunõuded ja täiendav koormus kohaliku omavalitsuse eelarvele. Kolmanda isiku viide korterite ostuhuvile ja uute elamispindade vajaduse järele piirkonnas ei kaalu üles avalikku ja naabrite huvi õiguspärase ehitustegevuse suhtes.
19.Kolmanda isiku viide juba tehtud broneeringule koos tasu maksmisega tähendab ebamugavust korteri broneerinud isiku(te)le, kellel on võimalus oma õigusi kaitsta vastavate eraõiguslike nõuetega. Korterite müügikampaania ja tehingutega alustamine on olnud 7(8)
3-18-2307
kolmanda isiku ettevõtlusrisk. Seda eriti olukorras, kus talle teadaolevalt ei ole veel lõppenud õigusvaidlus sarnase projektlahendusega kõrvalasuva hoone osas.
20.Eelnevat arvestades rahuldab kohus taotlejate esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab vaidlustatud korralduse kehtivuse ning keelab Paruni 19 hoone ehitustegevuse. HKMS § 249 lg 4 ls 2 kohaselt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. Kui vaide esemeks olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus, kehtib esialgne õiguskaitse kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.
21.HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Menetlusosalised võivad pöörduda kohtu poole vastavate taotlustega igas menetlusetapis. Muuhulgas võib esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamise või muutmise tingida kohtuotsuse jõustumine haldusasjas nr 3-17-1930, milles lahendatakse käesoleva vaidlusega sarnaseid õigusküsimusi. Kui kolmanda isiku juba alustatud ehitustegevus vajab hetkeolukorra fikseerimiseks ja kahjude vältimiseks mingite tegevuste jätkamist, tuleb kohtult taotleda esialgse õiguskaitse muutmist, näidates ära konkreetsed tegevused, milleta saaks ehitis alustatud osas kahjustatud.
22.Praegune kohtuasi on iseseisev kohtuasi halduskohtumenetluse seadustiku mõttes ning käesolev määrus on haldusasja lõpetav määrus esimeses kohtuastmes. Seetõttu peab kohus lahendama ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Kuna esialgne õiguskaitse tuleb lahendada kiireloomuliselt, lahendab kohus menetluskulude jaotuse eraldi määrusega. Kohus on vastavate taotluste, dokumentide ja vastuväidete tähtajad määranud 14.12.2018 kohtunõudega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.