Maksuõigus › Maksuotsused

3-17-2649 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(13)

3-17-2649 Dollores Marketing OÜ ega Skyline Grupp OÜ võimalikud rikkumised, majandusaasta aruande esitamata jätmine ja küsitavused Skyline Grupp OÜ esindaja volituste olemasolu osas ei ole etteheidetavad kaebajale. Skyline Grupp OÜ tegevus või tegevusetus ei muuda näiliseks kaebaja tehinguid Dollores Marketing OÜ-ga. Dollores Marketing OÜ juhatuse liikme Oleg Kruglovi poolt vaikimisõiguse kasutamisest ei saa teha inkrimineerivaid järeldusi. Et Dollores Marketing OÜ juhatuse liikmele OKile ei meenunud rohkem kui aasta pärast kontrollitava perioodi lõppu ütlusi andes detailselt tehingute asjaolud, on tavapärane. Uurimispõhimõttest lähtuvalt pidanuks maksuhaldur viima läbi suulise vestluse ja vastuseid täpsustama. Kaebajal ei ole kohustust anda teavet Dollores Marketing OÜ ja tema tarnijate vaheliste tehingute kohta. Asjaolu, et tarnijate esindajad võisid kattuda kaebaja esindajatega, ei muuda kaebajat ja Dollores Marketing OÜ tarnijaid samadeks isikuteks. Samuti ei nõustu kaebaja, et andis seoses Skyline Grupp OÜ-ga maksuhaldurile eksitavaid andmeid. Maksuhalduril oli olemas kogu info tehinguahela kohta. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga selles, et Dollores Marketing OÜ-lt kauba vastuvõtmine Tallinna Külmladu OÜ-s ei ole tõendatud. Kahtluse all ei ole kauba olemasolu ja jõudmine Tallinna Külmladu OÜ-sse, samuti asjaolu, et Tallinna Külmladu OÜ-l oli olemas kaebaja ja tema tarnijate mitmepoolne kokkulepe, mis nägi ette, et Skyline Grupp OÜ-le saabunud kaup anti kohe üle kaebajale. Kuna hind kujuneb vabaturul alati kokkuleppe tulemusena, siis on arusaamatu, miks maksuhalduri arvates ei olnud juurdehindlus 2 senti kilogrammi kohta Dollores Marketing OÜ jaoks piisavalt kasumlik ning milline ja mis oleks siis olnud piisav kasum. Kontrollaktis viidati, et kaebaja kandis Dollores Marketing OÜ-le 1 377 093,89 eurot ja ahelat analüüsides märgiti, et Skyline Grupp OÜ sai Dollores Marketing OÜ-lt 1 390 926,60 eurot. Nende summade osas ei nähtu maksuotsuses ega kontrollaktis mingit selgitust. Ebaselgeks jääb käsitletud summade kujunemine ning seos pettuse ja kauba soetamisega. Kontrollaktis kirjeldatud skeem raha sularahas väljavõtmise kohta pole jälgitav, sest summad on kaebajaga seostamata ning analüüs on pealiskaudne ja poolik. Kriminaalmenetluses tuvastatule tuginemine ei ole piisav. Maksuhaldur ei ole viidanud võimalusele, et osa rahast võis jõuda tagasi kaebaja kätte. Tehinguahel, kus kaebaja kannab raha Dollores Marketing OÜ-le, mis kannab raha Skyline Grupp OÜ-le, mis kannab raha ettevõtetele, kes kinnitavad kauba müüki, viitab just nimelt sellele, et kauba müük toimus. Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, sest kriminaalmenetlusest saadud pangakonto väljavõtted on maksumenetlusega seostamata ja analüüsimata jäetud. Isegi, kui möönda, et oli olemas arveveski teenust pakkuv võrgustik, siis on tõendamata, kuidas oli sellega seotud kaebaja. Dollores Marketing OÜ 2014. a juuli pangakontode analüüsist selgub, et Dollores Marketing OÜ oli tehingute finantseerija rollis, sest ülekanded Skyline Grupp OÜ-le tehti enne, kui Dollores Marketing OÜ sai raha kaebajalt. Kaebaja tegi parandused KMD-del, mida ta ei vaidlusta. Samas ei nõustu kaebaja riigile Dollores Marketing OÜ poolt tasutud käibemaksust loobumisega ning tulumaksu tasumise kohustusega. Maksuhaldur ei ole esitanud argumentatsiooni ega tõendeid, et pettuse käigus lepiti kokku müüja poolt riigile käibemaksu maksmata jätmine. Dollores Marketing OÜ suhtes ei ole maksumenetlust läbi viidud. Kuna maksuhaldur tegi kindlaks kauba olemasolu kaebaja ja Dollores Marketing OÜ vahelistes tehingutes, kuid pole kindlust selles osas, kas teiste Dollores Marketing OÜ tehingupartneritega tehingud toimusid, siis ei saa pidada usutavaks, et käibemaks 12 017,97 eurot, mille Dollores Marketing OÜ riigieelarvesse tasus, oleks seotud muude tehingutega peale kaebajaga tehtud müügitehingute. Kui maksuhaldur tuvastas, et käibemaks tasuti, siis isegi formaalselt ebaõige arve puhul ei saa kaebajat jätta ilma 3(13)

3-17-2649 sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusest (Riigikohtu 27.09.2017 otsuse nr 3-14-53226, p 12). Dollores Marketing OÜ ei saa arveid tühistada ja käibemaksu tagasi küsida, sest äriühing on 30.05.2017 äriregistrist kustutatud. Tulumaksu määramine perioodil juuli ‒ september 2014 tehtud väljamaksete eest on aegunud. Maksuhaldur on käsitlenud vaid soovi saada maksueelist sisendkäibemaksu deklareerimisel võltsarvetega. Tulumaksu puhul on tahtlus tuvastamata ja maksusummat tuleb vähendada 13 492,83 euro võrra. Kuna tulumaksukohustuse osas kriminaalmenetlust läbi ei viidud, siis aegumine ei peatunud. Ka käibemaksu osas teadlikkuse tõendamisel on rikutud motiveerimiskohustust, kuna tuginetakse tõenditele, mida pole haldusmenetluses kaebajale tutvustatud. Tulumaksu määramist on põhjendatud vaid läbi käibemaksu ja pealiskaudselt. Asjaolu, et kaebaja tegi deklaratsiooniparandused käibemaksu osas, ei vähenda maksuhalduri tõendamiskoormust. Kaebaja ei ole nõus väitega, et pettus on tõendatud ning seeläbi on õigustatud ka tulumaksu määramine. Kuna kauba olemasolu ega võõrandamistehingu toimumist pole maksuotsusega kahtluse alla seatud, siis puudub Riigikohtu 04.06.2013 otsuse nr 3-3-1-15-13 pinnalt alus pidada raha kaebajale tagasijõudmist usutavaks ja tõenäoliseks. Maksuhaldur heitis hindamise juures kaebajale ette andmete ja konkreetsete väidete esitamata jätmist, kuid kaebaja tugines õigustatult enese mittesüüstamise privileegile. Poolte vahel ei ole vaidlust transporditeenuse ja soetatud kauba väärtuse õiges arvestamises, mille aluseks on maksuhaldur võtnud arvele märgitud summa ilma käibemaksuta. Tulumaksukohustust tuleb vähendada ka maksuhalduri enda versiooni kohaselt Dollores Marketing OÜ-le arveveski teenuse eest tasutud summade arvelt (MKS § 83 lg 1). Toetuda ei saa asjaolule, et arveveski teenuse eest ei ole arvet väljastatud, sest tehingute asjaolud on kindlaks tehtud maksumenetluse ning eeldatavasti ka kriminaalmenetluse käigus. Maksuhaldur on kaebajale ette heitnud, et hindamise käigus täiendavaid asjaolusid välja ei toodud, kuid Arnold Gutmani 18.09.2015 ülekuulamise protokollis on kirjas, et tema küsis arvevabriku teenuse eest 5-7%.

4(13)

3-17-2649 käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamisõigust (Riigikohtu 11.01.2012 otsuse nr 3-31-46-11, p 21). Kui puuduvad usaldusväärsed tõendid kauba tegeliku olemasolu ja võõrandamise osas, võib pidada usutavaks ja tõenäoliseks raha jõudmist tagasi ülekande tegijale, isegi kui selle kohta puuduvad otsesed tõendid. Arvestades, et Dollores Marketing OÜ ja Skyline Grupp OÜ ei omanud reaalset majandustegevust, MU ja IV suhtlesid ise Euroopa tarnijatega liha ostumüügitehingute sooritamisel ning on organiseerinud ka kauba transpordi enda lattu, on põhjendatud arvata, et Dollores Marketing OÜ-le tehtud väljamaksed jõudsid kaebajale tagasi. Tulumaksu määramine perioodil juuli ‒ september 2014 tehtud väljamaksete eest ei ole aegunud. Kontrollakti p-s 1.1.2.14 loetletud maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et kaebaja oli teadlik, et Dollores Marketing OÜ nimel vormistatud arvetel kajastatud tehingud ei ole näidatud viisil toimunud. Maksuhaldur määras tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt seoses tehingutega Dollores Marketing OÜ-ga.

3-17-2649 Riigikohtu 08.04.2015 otsus nr 3-3-1-9-15, p 15) ning see, kas ja milline õiguslik hinnang anti asjaoludele ja tõenditele kriminaalmenetluse raames ning kriminaalmenetluse reegleid järgides, ei ole maksumenetluses määrav. Maksuhalduril on lubatud anda kriminaalmenetluses kogutud tõenditega tuvastatud asjaoludele maksuõiguslikke hinnanguid. Kuivõrd kontrollakti p-st 1.1.2.2 selgub AG ja AV ütluste kaudu, et Dollores Marketing OÜ juhatuse liige OK ja Skyline Grupp OÜ volitatud esindaja VU tegelesid arvevabriku teenuse osutamisega, siis nende teadlikult näilike tehingute tegemisega ongi kaebaja seotud maksupettusega. Kohus nõustus kaebajaga, et Dollores Marketing OÜ ega Skyline Grupp OÜ võimalikud rikkumised, majandusaasta aruande esitamata jätmised ja küsitavused Skyline Grupp OÜ esindaja volituste olemasolu osas ei ole etteheidetavad kaebajale. Samas ei olegi maksuotsuse p-de 2.1.2.3‒2.1.2.5 ja kontrollakti p-de 1.1.2.3‒1.1.2.5 mõte näidata, justkui kaebaja vastutaks Dollores Marketing OÜ ja Skyline Grupp OÜ rikkumiste ja tegematajätmiste eest. Kontrollakti p 1.1.2.3 järeldus seisneb selles, et kuna Skyline Grupp OÜ-l puudus majandustegevus ning ta ei müünud kaupu ega teenust Dollores Marketing OÜ-le, siis ei saanud Dollores Marketing OÜ müüa neid edasi ka kaebajale. Kontrollakti p 1.1.2.4 sisu seisneb selles, et Skyline Grupp OÜ juhatuse liige RL ei juhtinud tegelikult äriühingut, vaid äriühingut kasutas maksupettuse skeemis VU. Maksuhaldur järeldas, et RL ütlused ei kinnita Skyline Grupp OÜ reaalset tegutsemist ega müüki Dollores Marketing OÜ-le. Kontrollakti p-s 1.1.2.5 põhjendas maksuhaldur, et Dollores Marketing OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus, mis samuti kinnitab, et äriühing ei saanud kaebajale kaupu ja teenust müüa. Maksuhalduri argumendid on põhjendatud, sest kui ostu-müügiahelas on müüjatena näidatud äriühinguid (Skyline Grupp OÜ ja Dollores Marketing OÜ), kellel reaalne majandustegevus puudub ning kriminaalmenetluses tuvastati, et neid äriühinguid kasutati vaid maksupettuse läbiviimiseks, siis toetab see järeldust, et vaidlusalustel arvetel kajastatud tehinguid kaebaja ja Dollores Marketing OÜ vahel ei toimunud. Tuvastatud asjaolud viitavad selgelt kaebaja teadlikkusele, et arvetel kajastatud viisil tehinguid ei toimunud. Kuna IV (kaebaja juhatuse liige 18.02.2009‒20.12.2016) ja MU (kaebaja endine töötaja, juhatuse liige alates 30.08.2016) esinesid tehingutes Läti äriühingutega Skyline Grupp OÜ esindajatena, siis olid nad ilmselgelt teadlikud tegelikest asjaoludest. Füüsiliste isikute teadmist ei ole võimalik isikutest lahutada olenevalt sellest, keda nad parajasti (väidetavalt) esindavad. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ning maksumenetluse läbiviimise põhimõtteid. OK andis maksumenetluses tehingute kohta kirjalikke seletusi 15.08.2016 ja 29.08.2016. Selleks ajaks oli kontrollitava perioodi lõpust möödunud üks aasta ja poolteist kuud, mistõttu on usutav, et isik ei mäleta kõiki tehingutega seotud detaile. Samas, arvestades väidetavate tehingute toimumise pikka perioodi ja suurt mahtu ning samuti OK selgitusi, et Dollores Marketing OÜ peamine hankija oli Skyline Grupp OÜ, kelle esindajat tunneb ta aastaid (kontrollakti p 1.1.2.6 b)), pole eluliselt usutav, et ta ei tea isikuid, kellega tehingutes suheldi; ei oska nimetada kasvõi mõnd konkreetset ostetud tooteliiki ega üht pakkimisviisi mitmetest erinevatest. Samuti on ebausutav, et olukorras, kus Skyline Grupp OÜ oli Dollores Marketing OÜ peamine hankija ja OK tegi ise hankijale ülekandeid, ei tea ta üle aasta hiljem kontrollitava perioodi lõpust, kas kõigi arvete eest on tasutud. OK seletused kaebajale koostatud arvete osas on vastuolulised (kontrollakti p-d 1.1.2.6 g) ja h)). Vastuolu seisneb selles, et OK ei saanud arveid koostada selliselt, nagu ta väitis. Väide, et maksuhaldur ei aktsepteeri mittemäletamist ja seetõttu on OK püüdnud arvete koostamise asjaolusid võimalikult täpselt meelde tuletada ning eksinud, on samuti vastuoluline, sest paljude muude küsimuste puhul jääb OK üldsõnaliseks. Maksuhaldur koostas Dollores Marketing OÜ-le korralduse teabe andmiseks 15.04.2016 ja OK-le 13.05.2016. Mõlemal juhul vastas korraldustele OK kirjalikult ning seda üld- ja napisõnaliselt. Olukorras, kus OK sai juba kaks

6(13)

3-17-2649 korda vastata maksuhalduri küsimustele, pole alust arvata, et suuliselt maksuhalduri juures oleks ta osanud küsimustele täpsemalt vastata. Kaebajal oli 16.03.2016 korraldusest tulenev kohustus anda teavet Dollores Marketing OÜ-le eelnenud tehingulülide kohta (MKS § 60 lg 1), kuid ta andis seda puudulikult ja eksitavalt. Maksuhalduri järeldus, et kaebaja soovis varjata IV ja MU poolset Skyline Grupp OÜ nimel tegutsemist, on põhjendatud. On usutav, et kaebaja püüdis 29.03.2016, 23.12.2016 ja 13.01.2017 seletustes Skyline Grupp OÜ-d mainimata jättes tekitada muljet, nagu ta ei teaks sellest äriühingust midagi. Asjaolu, et Euroopa Liidu müüjatega suhtlesid tehingutes kaebaja endine juhatuse liige IV ja praegune juhatuse liige MU, kinnitab koosmõjus teiste asjaoludega, et Skyline Grupp OÜ oli tehingutes fiktiivne vahelüli. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja soetatud liha ja lihatooted jõudsid Tallinna Külmladu OÜsse. Küsimus on selles, kes kellele kauba üle andis ja millised dokumendid seda tõendavad (maksuotsuse p 2.1.2.9 ja kontrollakti p 1.1.2.9). On tõsi, et vaidlusaluse kauba lattu vastuvõtmine Skyline Grupp OÜ kaubana ning seejärel otse kaebaja nimele vormistamine on selgitatav Skyline Grupp OÜ, Dollores Marketing OÜ ja kaebaja vahelise mitmepoolse lepinguga ning Skyline Grupp OÜ 01.11.2013 püsikorraldusega, mille kohaselt pidi ladu kvaliteedipretensioonideta kauba kirjendama laoarvestuses kaebaja nimele (kontrollakti p 1.1.2.9 c)). See ei muuda aga fakti, et Dollores Marketing OÜ ei puutunud kaubaga kokku ning kaebaja poolt Dollores Marketing OÜ-lt kauba saamise kohta puuduvad mistahes muud dokumendid peale arvete. Tegelikult toimunud tehingute korral oleks Dollores Marketing OÜ olnud huvitatud kauba üleandmist kinnitavate dokumentide vormistamisest, kuigi see pole kohustuslik. Kohus nõustus maksuhalduriga, et Dollores Marketing OÜ polnud kaebaja finantseerija (kontrollakti p 1.1.2.10). Mh selgitas maksuhaldur, et sama kauba kohta esitatud Dollores Marketing OÜ ja Skyline Grupp OÜ arvete numbrid on sarnased ning see võimaldas teostada analüüsi, et kaebaja tasus Dollores Marketing OÜ-le arvete eest varem kui Dollores Marketing OÜ samade arvete eest Skyline Grupp OÜ-le. Kaebaja teostatud analüüs 20.02.2018 täiendavates seisukohtades ei lükka maksuhalduri järeldusi ümber. Kohtupraktikas on lihatoodete edasimüügil näiteks 1 sendi suurust juurdehindlust peetud peaaegu olematuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2017 otsus nr 3-15-501, p 21). Ka praeguses asjas kohaldatud juurdehindlus on sisuliselt sama olematu. Maksuhaldur ei ole tõesti teinud täpseid arvutusi, kui palju teenis Dollores Marketing OÜ kasumit (või jäi kahjumisse), lisades Skyline Grupp OÜ-lt väidetavalt ostetud kauba edasimüügil hinnale 2 senti kilogrammi kohta. Samas ei ole ka kaebaja esitanud tõendeid või arvutusi selle kohta, et maksuhalduri järeldus oleks väär. Olukorras, kus äriühingud peaksid olema orienteeritud võimalikult suure kasumi teenimisele ning ei esine mingeid erilisi asjaolusid väikese kasumimarginaali lisamiseks, on asjakohane väide, et 2-sendine juurdehindlus on ebamõistlik ja pole usutav, et Dollores Marketing OÜ oleks tegelikkuses selliseid tehinguid teinud. Kontrollakti p 1.1.2.11 ei ole kõige paremini jälgitav, kuid tegemist ei ole sellise puudusega, mille põhjal leida, et maksuhalduri järeldused on põhjendamatud ja maksuotsus õigusvastane. Kuigi maksuhalduri esile toodud summade osas võinuks viidatud kontrollakti punktis sisalduda täpsemad selgitused, ei ole tegemist olulise puudusega, sest kirjeldatust on üldjoontes arusaadav, et ka osa kaebaja rahast liikus variäriühingutesse (kui võrrelda kaebaja tasutud ja Euroopa Liidu ettevõtetele tasutud summat). Kontrollakti p-dest 1.1.2.12 ja 1.1.2.13 saab järeldada, et IV ja MU esinesid Skyline Grupp OÜ esindajatena, kuid tegelikult tegutseti kaebaja huvides. Sisutu on kaebaja viide, et Läti äriühingute esindajalt tulnuks küsida, miks IV ja MU peeti Skyline Grupp OÜ esindajateks. 7(13)

3-17-2649 Kui kaebajal oleks olemas mõistlik selgitus või tõendid, et IV-l ja MU-l oli õigus Skyline Grupp OÜ-d esindada, siis oleks kaebaja ise saanud vastava selgituse või tõendi esitada. Kuivõrd tehingud kaebaja ja Dollores Marketing OÜ vahel olid näilikud, siis üldreegli järgi ei olnud kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust olenemata sellest, kas müüja riigile käibemaksu tasus või mitte. Dollores Marketing OÜ tasutud käibemaks ei ole otseses seoses kaebajaga väidetavalt tehtud tehingutega (maksuotsuse p 3.1). Olukorras, kus maksuhalduril on kaalutlusõigus sisendkäibemaksu korrigeerimata jätmiseks ja väide käibemaksu 12 017,97 eurot seotusest vaidlusaluste tehingutega on paljasõnaline, ei pidanud maksuhaldur seda summat kaebaja sisendkäibemaksu arvestuses aktsepteerima. Väited tulumaksu määramise põhjenduste pealiskaudsuse kohta on alusetud. Kohus nõustus tulumaksu puudutavas osas maksuotsuse p-s 2.2 ja kontrollakti p-s 1.2 tooduga. Maksuotsuses ja kontrollaktis on käibemaksu puudutavas osas veenvalt esitatud põhjendatud kahtlus, et kaebaja osales maksupettuses, tehingud Dollores Marketing OÜ-ga olid näilikud ja kaebaja oli sellest teadlik, millega on ühtlasi tuvastatud TuMS § 51 lg 2 p-i 3 kohaldumiseks vajalikud tingimused. Kontrollakti p-st 1.1.2.2 nähtub täiendavalt viide, et maksupettuses varifirmade pangakontodelt välja võetud sularaha tagastati reaalset majandustegevust omavate äriühingute esindajatele. Puuduvad tõendid, kes ja milleks seda raha kasutas ning maksuhaldur eeldas, et osa jäi kuritegeliku ühenduse isikutele teenustasuks. Maksuhaldur tugines kaebaja tahtluse tuvastamisel kaebaja osalusele maksupettuses, mis on kooskõlas kohtupraktikaga. Ehkki tulumaksu osas oleksid tahtluse põhjendused võinud olla paremini jälgitavad, on maksuotsusest ja kontrollaktist piisavalt arusaadav, et olukorras, kus kaebaja oli läbi maksupettuses osalemise teadlik tegelikest asjaoludest (sh, et tegelik ostuhind ei saanud sisaldada käibemaksu), oli ka arvetele märgitud käibemaksusummade ettevõtlusest väljaviimine tahtlik. Teisisõnu on tahtlus nii käibe- kui tulumaksu osas ühiselt hõlmatud maksupettuses osalemisega. Tulumaksuga seonduva hindamismenetluse vigadesse puutuvalt nõustus kohus maksuotsuse p 3.2 põhjendustega. Pole oluline, milline oli nn arvevabriku teenuse hind, sest tegemist pole ettevõtlusega seotud kuluga. Lisaks ei takistanud vaikimisõiguse kasutamine kaebajal esitada enda olukorda soodustavaid selgitusi ja tõendeid hindamismenetluses. Maksuhaldur on praeguses asjas põhjendatud kahtlust piisavalt motiveerinud, mistõttu on tõendamiskoormus läinud MKS § 150 kohaselt kaebajale üle. Kaebaja väite osas, et maksuhaldur oleks pidanud kriminaalasjas kogutud tõendid üle võtma maksumenetlusse ning võimaldama kaebajal oma õigusi teostada, ei selgu, kuidas mõjutas see väidetav rikkumine maksumenetluse tulemust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-2649 Vaid asjaolust, et Skyline Grupp OÜ ja Dollores Marketing OÜ on rikkunud teatud majandustegevusega seotud nõudeid, ei saa veel järeldada, et ettevõtetel puudub tegelikult majandustegevus. On täiesti võimalik, et ühes ja samas ettevõttes toimub osaliselt ebaseaduslik ja osaliselt seaduslik tegevus. Lisaks on maksumenetluses tõenditele hinnangu andmiseks vajalik need haldusmenetlusse üle võtta, sh neid maksukohustuslasele tutvustada. Seda maksuhaldur teinud ei ole. Kuna Dollores Marketing OÜ osas maksumenetlust läbi viidud ei ole, siis ei ole kindlaks tehtud, millises ulatuses oli äriühingul seaduslikku tegevust. Kaebaja täitis tavapärasel määral kaasaaitamiskohustust. Kaebaja juhib tähelepanu, et halduskohtu viidatud EIK 08.07.2004 otsuse Weh v Austria, nr 38544/97 p 45 selgitab, et vaikimisõigusel peab olema konkreetne põhjendus, nt toimuva kriminaalmenetluse näol. Viidatud asjas ei olnud veel käimasolevat või kohe algavat kriminaalmenetlust, millele vaikimisõiguse kasutamisel toetuda. Kaebaja suhtes oli aga kriminaalmenetlust juba alustatud ja olemas otsene seos maksumenetluse käigus küsitava teabe ning kriminaalmenetluse läbiviimiseks vajaliku materjali osas. Õigeks ei saa pidada seisukohta, et vaikimisõigust saab tunnustada vaid siis ja sellise teabe osas, mille kaudu isik tunnistaks süü toimepanemist, sest sellest järelduks, et iga kord, kui isik vaikimisõigust kasutab, varjab ta enda süüdi olemist. OK-le rohkem kui aastataguste tehingute kohta küsimuste esitamisel ebamääraste või ekslike vastuste saamises ei ole midagi kummalist. Tehingute detailide unustamise vastu ei aitagi midagi muud, kui dokumentide nägemine. Asjaolu, et läbiotsimise käigus saatedokumente ei leitud, ei tähenda, et neid kunagi OK käes ei olnud. Ka see, kui dokumendid liikusid ladustamise kohast hankijatele, ei tähenda, et OK neid mingi hetkel ei võinud oma käes hoida. Saatedokumendil on väärtus tehingu osapoolte jaoks konkreetsel ajahetkel seoses kauba transpordi ja liikumisega, pärast selle toimumist on mõeldav, et saatedokumente ei säilitata. Füüsilise ja juriidilise isiku erisuste igal moel rõhutamisel on selge, et juriidilise ettevalmistuseta juhatuse liige võib tõmmata selge piirjoone enda ja ettevõtte teadmiste vahel. Halduskohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-15-501 ei ole asjakohane, sest otsusest ei selgu, mis hinnaga oli toode ning kui suur oli juurdehindlusprotsent selle toote puhul. Nii kontrollaktis kui maksuotsuses puudub põhjendus selle kohta, miks peetakse Dollores Marketing OÜ ja kaebaja vahelises tehingus hinda 2 senti kg kohta ebapiisavaks. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida raha liikumise ahela puhul tahetakse talle ette heita. Asjaolu, et osa kaebaja rahast liikus skeemi järgi variäriühingutesse, ei ole eraldiseisvana tähendust omav. Maksuotsusest ega kontrollaktist ei ole maksuhalduri raha liikumisest tulenevad järeldused jälgitavad ega arusaadavad. Kaebaja ei ole läbi variäriühingute välja võetud sularaha tagasi saanud ja ka maksuotsuses ei öelda, et raha on kaebajale tagasi tulnud. Skyline Grupp OÜ ja tema eraisikutest esindajate vahelised majandussuhted ei ole seotud kaebajaga. Kaebajal ei ole ja ei peagi olema dokumente selle kohta, mil viisil olid Skyline Grupp OÜ-ga seotud endine ja praegune kaebaja juhatuse liige. Alusetu on väide, et käibe deklareerimist Dollores Marketing OÜ poolt ei saa seostada kaebajaga, kuna Dollores Marketing OÜ osas ei ole maksumenetlust läbi viidud. Dollores Marketing OÜ on esitanud käibedeklaratsioonid ning tasunud riigile käibemaksu. Ainsad kontrollitud tehingud on tehingud kaebajaga. Milliste muude hüpoteetiliste tehingutega seoses võiks olla Dollores Marketing OÜ käibemaksu tasunud, ei ole kindlaks tehtud. Maksuhaldur on tahtlust tõlgendanud vaid käibemaksu osas. Tulumaksu osas eraldi on tahtlus sisuliselt jäetud selgitamata ja tahtluse kujunemine ei ole piisavalt põhjalikult jälgitav.

9(13)

3-17-2649

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-2649 käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab maksueelise tekkimist eeldada (vt Riigikohtu 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15, p-d 16–17 ja 28). KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud, kui arvetel märgitud müüja ei ole kauba tegelik müüja.

3-17-2649 lubatavad ja seda ka siis, kui isik maksumenetluses MKS § 64 lg 1 p-de 5 ja 6 vaikimisõigusele ei tuginenud (vt Riigikohtu 03.03.2011 määrus nr 3-4-1-15-10, p 27). Eelnevast saab järeldada, et enese mittesüüstamise privileegile tuginedes peab nõutav teave või tõend otseselt viitama isiku poolt toime pandud kuriteole ning seejuures ei ole maksumenetluses sellisel viisil saadud tõend kriminaalmenetluses lubatav. Õiguskantsler on 18.11.2013 märgukirjas Rahandusministeeriumile asunud seisukohale, et MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud õigust ei saa tõlgendada väga laialt: isikul on õigus tugineda MKS § 64 lg 1 p-le 6 maksumenetluses siis, kui esineb reaalne oht, et maksumenetluses antud teave viib isiku enesesüüstamisele. Õiguskantsler on lisaks viidanud isiku võimalusele panna PS § 22 lg-st 3 tulenev enese mittesüüstamise privileeg maksma kriminaalkohtumenetluses ex post facto ‒ KrMS § 2 p-st 1 koostoimes PS § 22 lg-ga 3, KrMS § 34 lg 1 p-st 1 koostoimes MKS § 64 lg 1 p-ga 6 ning Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-116-10 on üheselt ja selgelt tuletatav, et kui süüteomenetluses kasutatakse isiku vastu lubamatut tõendit, saab isik tõendi kasutamise vaidlustamise tulemusel menetlusest n-ö kõrvaldada lasta. Niisiis on õige halduskohtu otsuse p-s 9 osutatu, et enese mittesüüstamise kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudele.

3-17-2649 järeldada kaebaja teadlikkust Dollores Marketing OÜ õigusvastasest käitumisest, millest piisab eeldamaks, et kaebaja osales maksupettuses. Lisaks on kriminaalmenetlus kaebaja endiste ja praeguste juhatuse liikmete osas lõpetatud oportuniteedi alusel (I kd tl 107‒112). Viimane eeldab, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused ‒ süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (vt Riigikohtu 14.04.2010 otsus asjas nr 3-1-1-19-10, p 8.3 ja 03.11.2010 otsus asjas nr 3-1-1-84-10, p 34). Niisiis ei saa öelda, et maksupettus oleks tuvastamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.