Crimine OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.03.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034475-8 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Crimine OÜ, volitatud esindajad Katrin Kiisk ja Valeria Titova Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sirle Orav-Hinno
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.07.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Crimine OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
02.10.2018 kohtuistungil; kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Crimine OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.07.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-1314 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.01.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-1314 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet tegi 31.03.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034475-8, millega vähendas Crimine OÜ maksustamisperioodi mai-juuli 2015 sisendkäibemaksu 20 540 eurot ning suurendas sama perioodi tasumisele kuuluvat käibemaksu samas summas. Crimine OÜ-l puudus perioodil mai-juuli 2015 õigus maha arvata OÜ Lextrade arvete alusel sisendkäibemaksu 12 582,80 eurot, kuna nendel arvetel märgitud tehinguid tegelikult ei toimunud. Crimine OÜ-l oli peatöövõtjaga Nordlin Ehitus OÜ-ga sõlmitud töövõtulepinguga võetud kohustus kasutada Koidula Gümnaasiumi ehitusobjektil kvalifitseeritud tööjõudu, täita tööde teostamise ajal töötervishoiu- ja tööohutuse tingimusi ning vastutada võimalike kahjude eest. Samas Crimine OÜ juhatuse liige KT ei teadnud, kes reaalselt Koidula Gümnaasiumi objektil töötasid. Tema seletuse järgi oli OÜ Lextrade kontaktisikuks KK, kelle kontaktid ta oli saanud tuttava kaudu. Tuttava nime ei osanud ta öelda. Dokumentide järgi oli OÜ Lextrade juhatuse liige RK. Lextrade OÜ vastab reaalse majandustegevuseta ettevõtja tunnustele: töötajaid ei olnud ning juhatuse liikme RK seletuste järgi oli neil alltöövõtjaks Direkt Auto OÜ, kellele tasuti sularahas. RK ei teadnud, kes oli objektil peatöövõtja, millisel perioodil töid tehti ning kes olid väidetava alltöövõtja Direkt Auto OÜ töötajad. Direkt Auto OÜ puhul on tegemist variühinguga. Selle juhatuse liige AS andis ebausutavaid seletusi, töötajaid äriühingul ei olnud ning AS ei teadnud, kes objektil töötasid. OÜ Lextrade õienditel märgitud andmed tööde mahtude, nimetuste ja maksumuse osas on vastuolus Crimine OÜ poolt ehituse peatöövõtja Nordlin Ehitus OÜ-le perioodil mai-juuli 2015 esitatud aktidel toodud andmetega. Samuti ei toimunud perioodil mai-juuli 2015 tehinguid Crimine OÜ ja Aiki Invest OÜ vahel, mistõttu ei ole Crimine OÜ-l õigust maha arvata sisendkäibemaksu 7957,29 eurot. Crimine OÜ-l oli peatöövõtjatega Nordlin Ehitus OÜ-ga ja AS-ga Paide MEK sõlmitud töövõtulepingutega võetud kohustus kasutada Koidula Gümnaasiumi ja Viiking SPA ehitusobjektidel kvalifitseeritud tööjõudu, täita töötervishoiu- ja tööohutuse tingimusi, vastutada võimalike kahjude eest ning kooskõlastada alltöövõtjate kasutamine. Crimine OÜ juhatuse liige KT ei teadnud, kes reaalselt objektidel töötasid ega taotlenud kooskõlastust alltöövõtjate kasutamiseks. Aiki Invest OÜ töötajad ei ole Koidula Gümnaasiumi ja Viiking SPA objektidel töid teinud. KTi nimetatud Aiki Invest OÜ väidetav esindaja KK ei ole Aiki Invest OÜ esindusõiguslik isik. Aiki Invest OÜ juhatuse liige RP ei teadnud, kes oli peatöövõtja, millisel perioodil töid tehti ja kes olid väidetava alltöövõtja Direkt Auto OÜ töötajad. Aiki Invest OÜ tasus Direkt Auto OÜ-le sularahas, kuid RP ei tea, kuidas ja kellele raha üleandmine toimus. Direkt Auto OÜ puhul on tegemist variühinguga. Selle seaduslik esindaja AS ei teadnud tööde teostamisest midagi. Aiki Invest OÜ poolt väidetavalt teostatud tööde mahud, nimetused ja maksumused ei kattu andmetega, mis on peatöövõtja poolt koostatud aktidel. Aiki Invest OÜ juhatuse liige RP ütles, et koostas ise arved, kuid arvetel on KK allkiri. Crimine OÜ esitas 31.03.2016 maksuotsusele vaide, mis jäeti maksuhalduri 01.06.2016 vaideotsusega nr 6-1/3342-2 rahuldamata.
2(9)
3-16-1314
2.Crimine OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning palus 31.03.2016 maksuotsus tühistada. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet. Nimelt ei kuulanud maksuhaldur ära KK, kes vahendas mõlema alltöövõtjaga seotud töid. Vastustajale oli juba kontrollimenetluse algfaasis teada, et KT kaebaja seadusliku esindajana pidas alltöövõttu teostanud ettevõtete puhul läbirääkimisi KK-ga. Nii OÜ Lextrade ja Aiki Invest OÜ seaduslikud esindajad RK ja RP kui ka nende alltöövõtja Direkt Auto OÜ seaduslik esindaja AS viitasid Koidula Gümnaasiumi ja Viiking SPA ehitusobjektidega seonduvalt KK isikule, kes vahendas tehinguid, leppis kokku hinnas ja muudes tingimustes ning tagas objektidel tööde teostamiseks vajalikud töötajad. Üksnes asjaolu, et isik ei ole ettevõtte esindusõiguslik isik, ei anna alust jätta teda maksumenetlusest kõrvale. KK oli Aiki Invest OÜ juhatuse liige kuni 23.10.2014 ning pärast seda ettevõtte registreeritud töötaja. Tõele ei vasta vastustaja väide, et ettevõtete seaduslikud esindajad andsid maksumenetluses vastuolulist informatsiooni. Kõik isikud on viidanud KK-le. Peatöövõtjatega sõlmitud lepinguliste kohustuste osas on maksuhaldur pidanud kõige märkimisväärsemaks just seda, et see sisaldab punkti kaebaja kui alltöövõtja kohustustest tagada töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud töötajad jmt täitmine. Samas ei ole maksuhaldur toonud välja, kui määravad või ulatuslikud olnuks kaebajale sellise kohustuse rikkumise tagajärjed.
3.Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus 29.01.2016 kontrollakti, 31.03.2016 maksuotsuse ja 01.06.2016 vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kaebajal puudus õigus OÜ Lextrade ja Aiki Invest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg-le 1, sest arved polnud nõuetekohased. Maksuhaldur on maksuotsuses veenvalt ära näidanud, miks ei ole tõendatud Koidula Gümnaasiumi ja Viiking SPA ehitusobjektidel tööde teostamine OÜ Lextrade ja Aiki Invest OÜ poolt. Ükski asjaosaline ei osanud selgitada, kes ehitusobjektidel tegelikult töötasid. Puudub vaidlus, et OÜ-de Lextrade ja Aiki Invest väidetava alltöövõtja Direkt Auto OÜ puhul oli tegemist variühinguga, kellel puudusid töötajad ja kelle seaduslik esindaja ei suutnud nimetada ühtegi konkreetset töid teostanud isikut. Arvestades kaebaja poolt endale peatöövõtjate ees võetud kohustusi, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud, kes reaalselt ehitustöid tegi ja kelle eest oli ta tellija ees vastutav. Tehingute toimumise seavad kahtluse alla vastuolud ja ebakõlad tehingute kohta vormistatud dokumentides ning asjaolu, et tehinguosaliste seaduslikud esindajad ei ole tehingute üksikasjadega kursis ja annavad vastuolulisi selgitusi. Eraldiseisvalt ei pruugi maksuhalduri poolt tuvastatu õigustada järeldust, et tehinguid ei toimunud, kuid sellise järelduse saab teha asjaolude koosmõju põhjal. Pelgalt tööde tegemise fakt ei kinnita, et tööd tehti tehingute kohta vormistatud dokumentides näidatud viisil. On tavapärane, et sellistes olukordades teevad töö ära kas tundmatud kolmandad isikud, kelle puhul pole alust eeldada käibemaksukohuslust, või siis teenuse ostja ise. Maksuhalduril ei ole kohustust välja selgitada, kes tegelikud vaidlusalused tööd tegi. Maksuhaldur on uurimiskohustust täitnud nõuetekohaselt ning maksuotsus on motiveeritud. Seega on tõendamiskoormus üle läinud kaebajale. Tõendamiskoormuse üleminekuks maksukohustuslasele ei ole vajalik, et maksuhaldur oleks ammendanud võimalikud menetlustoimingud, mille põhjal veenduda, kas arvetel näidatud tehingud on aset leidnud. 3(9)
3-16-1314 Piisava kahtluse tekkimiseks maksupettuses piisab, kui maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud võimaldavad pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja osales maksupettuses. Seoses KK-lt selgituste võtmisega nõustus kohus maksuotsuse p-des 3.2 ja 3.8 ning vaideotsuse p-s 24 toodud põhjendustega.
4.Crimine OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 03.07.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Põhjendamatu on vastustaja väide, et kaebaja seadusliku esindaja KT seletused, mis on antud seoses OÜ-ga Lextrade tehtud tehingutega, on eluliselt ebausutavad, pealiskaudsed ja väheinformatiivsed. Maksuhaldur heitis ette, et KT ei teadnud, kui palju töötajaid oli OÜ-l Lextrade objektidel ja kes nad olid. Kaebaja on selgitanud, et alltöövõtulepingu täitmise eest vastutab alltöövõtja esindaja. Kaebaja ei käi ise objektil täiendavalt kontrollimas, kes isikuliselt vastava alltöövõtja alluvuses töötab. See teave pole kaebajale oluline. KK poolt ringkonnakohtu 02.10.2018 istungil antud ütlustest tuleneb, et kaebaja ei puutunudki ise füüsiliste töö tegijatega otse kokku. Töid vahendas, juhendas ja võttis vastu üksnes KK. Kaebaja ei pidanud teadma töid teinud isikute pädevust, kvalifikatsiooni ja tervisega seonduvaid küsimusi. KT sõlmis töövõtulepingud talle usaldusliku ja varasemalt tööalaselt tuttava KK-ga ning tal ei pidanud tekkima kahtlust, et töid ei teostata nõuetekohaselt. Nõuete näol, mis olid sätestatud peatöövõtjaga sõlmitud lepingus, on sisuliselt tegemist formaalsusega, mis on igas ehituslepingus, ent mille järgimist ei kontrollita. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et KK ei olnud OÜ Lextrade seaduslik esindaja ega töötaja, ent see ei välista tehingust tulenevat esindust. Seetõttu oli ebaõige maksuhalduri otsus jätta isik maksumenetlusse kaasamata. Asjaolu, et KT ei osanud nimetada isikut, kelle käest ta sai KK kontaktid, ei tõenda, et tehinguid ei toimunud. KT ja KK tundsid teineteist juba enne kontrolliperioodi. Kumbki ei mäleta, kuidas tutvus täpselt alguse sai. KT tellis töid KK-lt kui endale varasemalt tuttavalt ja usaldusväärselt koostööpartnerilt ega pidanud vajalikuks täiendavalt kontrollida ettevõtte tausta, mille kaudu töid tehti. KK on seletanud, et töid jagati kahe ettevõtte vahel (OÜ Lextrade ja Aiki Invest OÜ), et mõlemal oleks tööd ja käivet, kuivõrd käibe olemasolu eeldus oli vajalik välismaiste lepingute tarbeks. Kaebajal ei olnud võimalik teavet saada töötajate registrist, sest see pole avalik. Valminud ehitustööd anti kaebajale üle aktipõhiselt ning need allkirjastas RK. Tööde üleandmine nägi välja selliselt, et kui alltöövõtja (OÜ Lextrade või Aiki Invest OÜ) oli töö valmis saanud, siis allkirjastas RK akti, mis oli koostatud KK poolt. KT omakorda koostas oma ettevõtte põhjale uue akti, mis lõppkokkuvõttes teostatud tööde osas mõlemapoolselt allkirjastati. Kaebaja oli alltöövõtja Nordlin Ehitus OÜ ees ning pidi valminud tööd peatöövõtjale üle andma ning vastavad dokumendid korrektselt säilitama. Enne tööde üleandmist peatöövõtjale vormistati valminud tööd omakorda ümber peatöövõtja aktile. Arvel kajastuva teenuse täpne sisukirjeldus või selle tõlgendamine ei saa muuta selle aluseks olevaid tehinguid automaatselt olematuks. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, mida konkreetselt märgib arvele tema alltöövõtja. Kaebaja ei pidanud vajalikuks paluda tal arvet muuta, sest sõltumata sellest, kas arvele oli lisaks sõnadele „sein“ ja „lagi“ lisatud ka sõna „hallituse eemaldamine“ või „värvi ja viimistluse eemaldamine“, tööde sisu ei muutunud. Üks töö sisaldus teises. Nordlin Ehitus OÜ aktsepteeris akte, seega kinnitas ta kaebajalt eeltoodud tööde tellimist, vaatamata asjaolule, et töövõtulepingu kohaselt hallituse eemaldamist justkui 4(9)
3-16-1314 ei tellitud. Eluvõõrad on vastustaja etteheited seoses arvete ja aktide kuupäevalise mittekattuvusega. Need dokumendid ei saagi alati identselt kattuda, sest ehitussektoris on tavapärane, et peatöövõtja rahastab oma alltöövõtajat ettemaksupõhiselt või keeldub arve tasumisest, kui on ilmne, et lepingu täitmine võib osutuda probleemseks. Maksuhaldur leidis, et Pärnu Koidula Gümnaasiumi objektil teostasid tarkusepuude värvimist 2015. a juunis kaebaja enda töötajad, sest kaebaja oli ostnud Bauhof Group AS-lt teipi, mille arvetele oli käsitsi äärele kirjutatud Koidula tarkusepuud. Samas andis KK ütlusi, mille järgi tehti töid enamasti kaebajate vahenditega, vaid plaadilõikaja oli OÜ Lextrade oma. Maksuhaldur ei ole tarkusepuuga seoses kaebajalt maksumenetluses selgitusi küsinud. Maksuotsuses on põhjendamatult leitud, et OÜ Lextrade näol oli tegemist reaalset majandustegevust mitteomava ettevõttega. OÜ Lextrade on käibemaksukohustuslane olnud alates 01.05.1993. RK seletas käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise põhjusi maksuhaldurile 30.10.2015 antud seletuses, tuues välja, et ta kutsuti maksuametisse seletusi andma ning tehti selgeks, et kui ta käibemaksukohustuslase numbrist ei loobu, tuleb tasuda Direkt Auto OÜ maksuvõlad. Seega tegutses OÜ Lextrade maksuhalduri survel, kartes vastutust teise äriühingu kohustuste eest. Põhjendamatud on maksuhalduri seisukohad ka seoses Aiki Invest OÜ-ga tehtud tehingutega. Vastustaja on otsinud põhjuseid, mille alusel ja kuidas püüda tõendada, et tegemist on näilike tehingutega. KT on möönnud, et ei järginud kõiki lepingus olevaid nõudeid, sh alltöövõtjate kohta eraldi kinnituse võtmise, töötervishoiu ja keskkonnaalaste teadmiste jmt kohta, sest eluliselt ongi sellised sätted ehitussektoris põhimõtteliselt formaalse tähendusega. Arusaamatu on maksuhalduri etteheide, et tavapärases äritegevuses tegutsev ettevõtja ei võtaks endale alltöövõtjat, kellel ei ole töötajaid, ning selgitaks välja alltöövõtja esindaja ja säilitaks nende kontaktandmed. KK andis ütlusi selle kohta, et Aiki Invest OÜ-l oli palju töötajaid, kuid perioodil mai-juuli 2015 viibisid töötajad välismaa objektidel. KK ei pidanud vajalikuks neid tagasi kutsuda, vaid võttis ühendust enda tuttavaga AS-ga, kellel oli olemas võimekus vajalikud tööd ära teha. Töövõtulepingu puhul ei eeldata selle isiklikku täitmist. Kuigi KK ei onud Aiki Invest OÜ juhatuse liige ega seaduslik esindaja, oli sisuliselt tegemist pereettevõttega. KK kinnitas, et tal olid tegutsemiseks olemas kõik vajalikud volikirjad. Kaebaja poolt teostatud tööde maksumus oma peatöövõtja ees ning Aiki Invest OÜ teostatud tööd tema peatöövõtja ees ei saa olla täpselt sama hinnaga. Ehitussektoris ostetakse töid sisse mitte üksnes seetõttu, et tööjõuressurssi vähendada, vaid ka äriliste eesmärkide täitmiseks, s.o initsiatiiviga teenida tulu. Maksuhaldur on Direkt Auto OÜ seadusliku esindaja AS seletustest põhjendamatult järeldanud, et ta ei teadnud ehitustööde teostamisest midagi. AS vastas kõigile maksuhalduri küsimustele ning viitas samuti KK-le kui isikule, kellega koostöös ta vastavad kokkulepped tegi. Kaebaja ei vastutada selle eest, kui Direkt Auto OÜ raamatupidamises esines minetusi.
5.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes maksu- ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja vaidlustab üksikuid maksuhalduri väiteid, kuid on jätnud olulistele tõenditele vastamata. Näiteks ei ole kaebaja suutnud põhjendada, miks oli vaja 2015. a juulis osta OÜ-lt Lextrade sisse tarkusepuu värvimise teenust, kui vastavad tööd olid 90% ulatuses mais ja 10% ulatuses juunis peatöövõtjale juba üle antud. Lisaks ei ole kaebaja selgitanud, kuidas said Aiki Invest OÜ-lt väidetavalt soetatud hüdroisolatsioonitööd olla mahult suuremad kui need, mis 5(9)
3-16-1314 AS Paide MEK kaebajalt tellis. Samuti ei täitnud kaebaja peatöövõtjatega sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohtu 02.10.2018 istungil üle kuulatud KK ütlused ei lükka kontrollaktis ja maksuotsuses toodut ümber. Need on sama üldsõnalised kui OÜ Lextrade, Aiki Invest OÜ ja Direkt Auto OÜ juhatuse liikmete seletused. KK ei teadnud, kes isikuliselt töid teostasid, milliseid dokumente on ta allkirjastanud, kas oli vajalik luba objektidel tööde teostamiseks jne. KK kinnitas istungil, et tunneb KT isiklikult ja ka majanduslikel põhjustel. Seega ei ole KK ütlused usaldusväärsed. Kõigile kaebaja küsimustele vastas KK kohtuistungil koheselt, kuid vastustaja küsimustele vastates püüdis enne vastuse andmise välja selgitada, kuidas faktilised asjaolud maksuhalduri arvates olid. Maksuhaldur peab tõenäoliseks, et kaebaja tutvustas tunnistajale kontrollakti, et KK saaks istungi anda kaebajale soodsaid ütlusi. Kuigi KK ei kuulatud maksumenetluses üle, poleks tema seletused maksuotsuse sisu muutnud. Maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses selgitanud, miks ei ole eluliselt usutav, et KT ei teadnud, kui palju oli objektil töötajaid ja kes nad olid. Ka KK, RK ja AS ei osanud nimesid nimetada. Maksuhaldur ei vaidlusta asjaolu, et KK ja KT tundsid teineteist enne kontrolliperioodi. Kuid KT viitas KK-le kui OÜ Lextrade esindajale, samas dokumentidest nähtus, et esindajaks on RK. Selline vastuolu annab koosmõjus teiste tõenditega aluse põhjendatud kahtluseks, et tehingud poolte vahel ei toimunud nii nagu seda näidata püüti. RK oleks pidanud teadma vähemalt seda, millisel perioodil töid tehti. Kui RK objektil mõned korrad ka käis, pidanuks talle meenuma mõnigi Direkt Auto OÜ töötaja või vähemalt see, kas töötajad kandsid Direkt Auto OÜ sümboliga töörõivaid. Kaebaja seletused selle kohta, et ta ei pidanud vajalikuks uurida ettevõtte tausta, viitavad sellele, et kaebaja huvi oli saada üksnes arved ning tegelikult töid ei teostatud. Maksuhaldur ei ole väitnud, et kaebaja peaks hakkama otsima teavet registris registreeritud töötajate kohta, kuid peatöövõtjaga sõlmitud lepingust tulenevalt oleks tal pidanud olema oma alltöövõtjate töötajatest ülevaade. Arve järgi peab olema tuvastatav tehingu tegelik majanduslik sisu. Seega on oluline erinevus, kas arvel kajastatakse „seinu“ või „lagesid“ või „hallituse eemaldamist“ või „värvi ja viimistluse eemaldamist“. Kaebaja oleks saanud nõuda oma alltöövõtjatelt korrektseid arveid, kui ta nägi, et need ei vasta sellele, mida tegelikult tehti. Kuna kaebaja seda ei teinud, oli talle järelikult oluline vaid arve, mitte teenuse saamine. See, et kaebaja osutas Nordlin Ehitus OÜle lagede hallitusest ja lahtisest viimistlusest puhastamise teenust, ei tähenda, et vastav teenus oleks OÜ-lt Lextrade või Aiki Invest OÜ-lt sisse ostetud. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et maksuotsuses ja kontrollaktis viidatud väited OÜ Lextrade käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta on küünilised. Isik, kes on tehingud tegelikult teinud, ei peaks kartma vastutust kellegi teise maksuvõla eest. OÜ Lextrade oleks saanud oma käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise vaidlustada, kui ta leidis, et see on ebaõige või ebaõiglane. KT pidi teadma, et Aiki Invest OÜ-l endal töötajaid ei olnud. RP kinnitas, et Aiki Invest OÜ-l oli kontrollitaval perioodil 5 töötajat, kes töötasid kas Soomes või Rootsis, samas tehinguteks kaebajaga neil töötajaid ei olnud. Kuivõrd KT ja KK tunnevad teineteist ka isiklikult, siis pidanuks kaebaja eeltoodud asjaolu teadma. KK viibis sel ajal töövõimetuslehel ning talle ei makstud palka. Seega ei ole usutav kaebaja väide, et KK tegeles siiski tööülesannetega. Plaatimistöödest ei teeninud kaebaja mitte tulu, vaid kahjumit. Plaatimistööde eest tasus peatöövõtja kaebajale 7843,21 eurot, kuid kaebaja Aiki Invest OÜ-le 15 000 eurot.
6(9)
3-16-1314
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Maksumenetluses KK ärakuulamata jätmine oli menetlusviga. Olukorras, kus tehingupoolte juhatuse liikmed viitavad kolmandale isikule, kellel väidetavalt on olemas vajalik teave tehingute asjaolude kohta, ei ole põhjendatud selle isiku ärakuulamata jätmine üksnes põhjendusel, et tema näol ei ole tegemist juhatuse liikmega ja pole esitatud muid dokumente tema esindusõiguse kohta. Juhatuse liikmed ei pea tegema kõiki tehinguid isiklikult. Ka siis, kui arvetel ja aktidel on juhatuse liikme allkiri, ei ole välistatud, et tehingute sisuga on paremini kursis mõni muu äriühingu töötaja. Maksuhalduril on maksumenetluse läbiviimisel, sh tõendite kogumi üle otsustamisel suur kaalutlusruum, kuid need kaalutlused peavad olema mõistetavad ning arvestada tuleb kohustusega selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud (MKS § 11). Antud juhul ei nähtu, et KK-lt seletuste võtmine oleks maksuhaldurile olnud liigselt koormav või maksumenetlust põhjendamatult venitav. Eeltoodud menetlusviga ei ole samas nii oluline, et lugeda maksu määramise õigsuse tõendamiskoormus kaebajale mitte üle läinuks. Maksuotsuses ei ole tuginetud üksnes asjaolule, et juhatuse liikmed ei osanud tehingute kohta vajalikke selgitusi anda, vaid hinnatud on ka arvetel näidatud tehingute sisu ning leitud, et kaebaja ei ole arvetel ja nende lisaks olevatel aktidel kajastatud teenuseid OÜ-delt Lextrade ja Aiki Invest ostnud.
7.Maksuotsuse sisulise õiguspärasuse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Maksuhaldur on ette heitnud, et kaebaja ei täitnud peatöövõtjatega (AS Paide MEK ja OÜ Nordlin Ehitus) sõlmitud töövõtulepingutes kokku lepitud tingimusi, jättes alltöövõtjate kasutamise kooskõlastamata ning tagamata kohustuse kasutada ehitusobjektidel kvalifitseeritud tööjõudu ja täita töötervishoiu- ja tööohutuse tingimusi. Kaebaja on rõhutanud, et tegemist oli kalkuleeritud riskiga ning formaalsete nõuetega, mida keegi kunagi ei täida. Samas ei ole kaebaja selgitanud, miks oli sellise riski võtmine vajalik. OÜ-de Aiki Invest ja Lextrade töötajaid kasutati objektidel mitte mõne väikese töö tegemiseks, vaid arvete ja aktide kohaselt tegid nad erinevaid töid vähemalt kahe kuu jooksul. Seejuures ei tehtud üksnes töid, mille puhul on nende tegemise kvaliteeti võimalik kohe vahetult hinnata (nt lahtise värvi eemaldamine), vaid ka töid, kus puudused võivad ilmneda oluliselt hiljem (hüdroisolatsioon, plaatimine). Ainuüksi asjaolu, et kaebaja tundis KK varasemalt, ei saanud tekitada piisavalt usaldust, et kõik tööd tehakse nõuetekohaselt. Peatöövõtjatega sõlmitud lepingute rikkumine ei tähenda eraldiseisvalt, et kaebaja on toime pannud maksuõigusrikkumise, kuid seda asjaolu on võimalik hinnata kogumis muude tõenditega.
9.Seoses KK poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlustega märgib ringkonnakohus, et neisse tuleb suhtuda kriitiliselt. Arvestades asjaolu, et vaidlusalustest tehingutest oli ütluste andmise ajaks möödunud enam kui kolm aastat, suutis KK kaebaja küsimustele vastata väga täpselt. Õige on vastustaja poolt märgitu, et vastustaja küsimustele vastates KK enam nii konkreetne polnud. Seega on põhjendatud vastustaja kahtlus, et KK ütlused võivad olla kohandatud kontrollaktis ja maksuotsuses toodud etteheidetega.
7(9)
3-16-1314 Sõltumata KK ütlustele antud hinnangust, leiab ringkonnakohus, et vastuolud ja ebakõlad tehingute kohta vormistatud dokumentides on sellised, mis igal juhul kinnitavad maksuotsuse õiguspärasust.
10.Kaebaja on põhjendamatult pisendanud kaebaja ning OÜ-de Aiki Invest ja Lextrade OÜ poolt allkirjastatud teostatud tööde õiendites olevaid vastuolusid, võrreldes peatöövõtjate poolt koostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidega. Olukorras, kus eelnimetatud õiendid ja aktid on koostatud ning nendesse on märgitud täpsed andmed tehtud tööde ja nende mahu kohta, on põhjendatud eeldada, et need andmed kajastavad tegelikku olukorda. Kaebaja teostas OÜ-ga Nordlin Ehitus sõlmitud töövõtulepingu alusel Koidula Gümnaasiumi objektil seinte ja lagede viimistlusega ning plaatimistöödega. Arvete kohaselt kasutas kaebaja viimistlustöödel alltöövõtjana Lextrade OÜ-d ning plaatimistöödel Aiki Invest OÜ-d. Aiki Invest OÜ esitas kaebajale 07.05.2015 arve, mille kohaselt teostati plaatimistöid maksumusega 15 000 eurot (0 korruse põranda plaatimine, fuajee plaatimine, B korpuse trepikodade plaatimine). OÜ Nordlin Ehitus aktilt nr 4, mis on koostatud kõigi maikuus teostatud tööde kohta, on samas näha, et kuigi plaatimistööde kogumaksumus oli umbes 40 000 eurot, on maikuus neid töid tehtud üksnes umbes 8000 euro eest ning maikuu lõpuks oli plaatimistöödest tehtud 90%. Suurem osa plaatimistöödest oli tehtud järelikult juba varasematel perioodidel. Kaebaja ei ole suutnud usutavalt selgitada, miks maksti Aiki Invest OÜ-le plaatimistööde eest kaks korda rohkem, kui sai kaebaja ise peatöövõtja käest. Samuti on maksuhaldur õigesti välja toonud vastuolud seoses Lextrade OÜ poolt tarkusepuu värvimisega. OÜ Nordlin Ehitus aktidelt on näha, et maikuu lõpuks oli tarkusepuu värvimise töödest teostatud 90% ning juunikuu lõpuks 100%. Sellele vaatamata kajastas Lextrade OÜ tarkusepuu värvimist 06.07.2015 õiendis. Arvestades, et Lextrade OÜ oli õiendi tehtud tööde kohta koostanud ka 30.06.2015, pidi 06.07.2015 õiend kajastama eelkõige 01.07.201506.07.2015 tehtud töid. Aga isegi juhul, kui 06.07.2015 õiendile kanti ka mõned juunikuus tehtud tööd, ei saanud tarkusepuu värvimine toimuda õiendis märgitud mahus. Nimelt nähtub OÜ Nordlin Ehitus aktidest, et maikuu lõpuks oli tarkusepuu värvimise tööde jääkmaksumuseks 530 eurot. Kaebaja on samas selle töö eest Lextrade OÜ-le tasunud 1856 eurot. Koidula Gümnaasiumi objektil ei teostanud kaebaja töid üksnes alltöövõtjate vahendusel, vaid OÜ Nordlin Ehitus aktide kohaselt tegi olulises osas töid ka ise. Seega on eriti oluline arvete ja aktide täpsus. Olukorras, kus Lextrade OÜ aktid kajastavad eelkõige värvi eemalduse töid ja selliselt kirjeldasid maksumenetluses töid ka Lextrade OÜ ja Direkt Auto OÜ esindajad, ei ole asjakohane hakata hiljem väitma, et tegemist oli hoopis lagede puhastamisega hallitusest ja lahtisest viimistlusest. Hallituse puhastamine oli küll OÜ Nordlin Ehitus aktides märgitud lisatööna, millest saab järeldada, et vajadus selle töö järele ilmnes pärast töövõtulepingu sõlmimist, kuid eeltoodu ei tähenda, et see töö tehti ära Lextrade OÜ poolt. Lisatöö oli eraldi välja toodud juba OÜ Nordlin Ehitus maikuu aktis, seega puudus igasugune põhjus kajastada seda tööd Lextrade OÜ õiendites mingi muu nime all. Hallituse eemaldamine nõuab eeldatavasti mingeid spetsiifilisi töövõtteid, kuid kaebaja esindaja on kirjeldanud, et tööd tehti pahtlilabidate ja kraabitsatega.
11.Sarnased vastuolud esinevad ka seoses Viiking SPA objektiga, kus peatöövõtjaks oli AS Paide MEK. Maksuhaldur on neid põhjalikult käsitanud kontrollakti p 1.2.2 alap-s g, samuti maksuotsuses. Kaebaja selgitused vastuolude tekkimise põhjuste kohta ei ole usutavad.
8(9)
3-16-1314 Viiking SPA objekti puhul oli kaebaja väidetavaks alltöövõtjaks Aiki Invest OÜ. Aiki Invest OÜ 11.05.2015 akti kohaselt oli objektil tehtud töid maksumusega 16 800 eurot. Tööde mahud ei ühti AS Paide MEK aktiga nr 3, mis on koostatud maikuu lõpu seisuga. Kaebaja ei ole osanud olulisi erinevuse tööde mahtudes selgitada. AS Paide MEK akti järgi andis kaebaja 30.05.2015 peatöövõtjale üle järgmised tööd: 1) 2-komponentne hüdroisolatsioon 351 m2, 2) plaatimine mosaiik 53 m2, 3) plaatimine suur plaat 20 m2, 4) Wedi aluste osaline hüdroisoleerimine 1 kpl. Aiki Invest OÜ õiend kajastab järgmist: 1) duširuumide ja basseiniruumi osaline hüdroisoleerimine 521 m2, 2) Wedi aluste hüdroisoleerimine 1 kpl, 3) naiste duširuumi plaatimine 120 m2, 4) 2-komponentse vuugiga vuukimine 821 m2. Isegi kui eeldada, et tööde tegijad nimetasid samu töid erinevate nimedega, on tööde mahtudes siiski olulised erinevused. Tegemist ei saa olla ka mingil varasemal perioodil tehtud töödega, sest puudub mõistlik põhjendus, miks ei andnud kaebaja talle 11.05.2015 seisuga üle antud töid maikuu lõpus üle peatöövõtjale. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et ta andis osa 11.05.2015 õiendis nimetatud töödest peatöövõtjale üle juba aprillikuu aktiga. Usutav ei ole ka see, et alltöövõtjad pidasid ruutmeetrite arvestust mingil muul viisil kui peatöövõtja. Teise arve ning õiendi teostatud tööde kohta esitas Aiki Invest OÜ kaebajale 03.07.2015. Selle kohaselt teostas Aiki Invest basseiniruumi hüdroisoleerimist, tööde mahuks oli 1660,75 m2 ning maksumuseks 15 943,20 eurot. AS Paide MEK juuni- ja juulikuu aktidest sellises mahus hüdroisoleerimise töid ei nähtu. Kaebaja ja AS Paide MEK vahel sõlmitud lepingule lisatud kaebaja hinnapakkumisest tuleneb, et hüdroisolatsiooni töid oli vaja teha üksnes mahus 1351,2 m2.
12.Kõike eeltoodut kogumis vaadeldes on maksuhaldur õigesti järeldanud, et tõendatud ei ole tööde tegemist Aiki Invest OÜ ja OÜ Lextrade poolt. Usutavasti tehti tööd ära kaebaja enda töötajate või tundmatute kolmandate isikute poolt. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Sellest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.