M.U. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses riikliku järelevalve menetluse läbiviimisega Xxxxxxxxx abihoone ehitamisel 15.03.2017 kuni kohtuotsuse tegemise ajahetkeni või alternatiivselt kuni 13.12.2017
Menetlusosalised
Kaebaja – M.U., volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – S.S.
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.U. kaebus osaliselt.
2.Tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt Xxxxxxxxx abihoone lammutamise otsustamise kohta kaalutluste esitamata jätmine. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Tallinna linnalt M.U. kasuks välja menetluskuluna 3030 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.01.2019 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-928 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linnas Haabersti linnaosas Xxxxxxxxx kinnistul (registriosa nr xxxxxx) laiendati 2016. aasta suvel seal asuvat elamut ning püstitati kinnistule uus abihoone. O.T. ja M.U. on Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistu kaasomanikud. Nende kinnistud piirnevad Xxxxxxxxx kinnistuga. 2016. a septembris teavitas naaberkinnistu Xxxxxxxxx omanik V. R. Tallinna Linnaplaneerimise Ametit (TLPA) Xxxxxxxxx kinnistul toimuvast ebaseaduslikust tegevusest. Seepeale esitas Xxxxxxxxx kinnistu omanik S.S. 06.10.2016 TLPA-le ehitusteatise koos Xxxxxxxxxtn üksikelamu ümberehitamise ning abihoone püstitamise ehitusprojektiga. TLPA teavitas O.T.ut ja M.U.t ehitusteatisest 12.10.2016 ning andis neile võimaluse esitada oma vastuväited ehitusprojektile. O.T. ja M.U. esitasid TLPA-le 24.10.2016 vastuväited Xxxxxxxxx kinnistu ehitusteatisele ja ehitusprojektile. Xxxxxxxxx kinnistu omanik esitas 02.01.2017 muudetud ehitusteatise ja ehitusprojekti Xxxxxxxxx kinnistul asuva üksikelamu ümberehitamiseks. Võrreldes 06.10.2016 ehitusteatisega, oli projektil abihoone märgitud perspektiivsena, st peamiselt käsitles projekt üksikelamut, kusjuures selle ehitusalune pind jäi võrreldes 06.10.2016 projektiga samaks. TLPA luges ehitusteatise esitatuks ning kandis selle 16.01.2017 ehitisregistrisse. O.T. ja M.U. koos Xxxxxxxxx kinnistu omanikega esitasid TLPA tegevusele 15.02.2017 vaide. Tallinna Linnavalitsus jättis 29.03.2017 korraldusega nr 495-k vaide rahuldamata. Xxxxxxxxx kinnistu omanik esitas 30.03.2017 kasutusteatise nii soojuspuuraukude kui ka elamu osas.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 02.05.2017 kaebus, milles O.T. ja M.U. palusid tühistada Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2017 korralduse nr 495-k, 02.01.2017 ehitusteatise nr 1611201/11376 ja 30.03.2017 kasutusteatise nr 1711301/02183 teavitatuks lugemise ning kohustada Tallinna Linnavalitsust andma välja haldusakt, millega oleks tagatud Xxxxxxxxx elamu ehitusprojekti vastavus nõuetele, ja tegema ettekirjutus ehitusteatise nr 1611201/11376 ja kasutusteatise nr 1711301/02183 alusel püstitatud omavolilise ebaseadusliku ehitise (abihoone) lammutamiseks ja endise olukorra taastamiseks.
3.Kohus võttis kaebuse 05.05.2017 määrusega menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna linna ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse S.S.. S.S. andis kohtule 02.06.2017 teada, et on kaebajatele teinud ettepaneku kokkuleppeliseks lahenduseks ning hindas, et kompromissini jõudmine võib olla võimalik. Kohtusse jõudis 05.06.2017 kaebajate taotlus, milles kaebajad palusid peatada kohtumenetluse haldusasjas nr 3-17-928 kompromissiläbirääkimiste ajaks ja anda menetlusosalistele kolm kalendrikuud kompromissiläbirääkimiste pidamiseks.
4.Tallinna linn esitas kaebusele vastuse 05.06.2017. Vastustaja leidis, et kaebus on ennatlik ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada. Vastustaja tõi välja, et kaebajad eksivad, kui arvavad, et ehitusteatis on abihoone osas 16.01.2017 teavitatuks loetud. Teavitatuks on loetud üksnes ehitustegevus olemasoleva hoone ümberehitamise osas. Vastustaja ei ole teavitatuks lugenud abihoone püstitamist.
5.Oma 21.06.2017 kohtunõudes märkis kohus, et olukorras, kus vastustaja ei näe võimalust kompromissiläbirääkimisi pidada, vaid on hoopis esitanud taotluse kaebus tagastada, ei näe kohus võimalust rahuldada kaebajate taotlust menetluse peatamiseks kaebajate ja kolmanda isiku väljatoodud põhjustel. Kohtu hinnangul puudusid ka muud alused (HKMS §-d 92–95) menetluse peatamiseks. Kohus andis kaebajatele võimaluse esitada oma arvamus ja võimalikud
2(8)
3-17-928 vastuväited vastustaja taotlusele ning esitada edasised menetluslikud ettepanekud. Kohtunõue tuli täita hiljemalt 07.08.2017.
6.Oma 07.08.2017 menetlusdokumendis esitasid kaebajad taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebajad soovisid menetleda järgmisi nõudeid: 1) tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus riikliku järelevalve menetluse läbiviimisel Xxxxxxxxx abihoone ehitustegevuse osas vahemikus 15.02–07.08.2017 või alternatiivselt tühistada 16.03.2017 ettekirjutuses toodud nõue „Tööde jätkamine on lubatud pärast seda, kui abihoone püstitamise ehitusprojekt on kooskõlastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametis“; 2) kohustada TLPA-d otsustama Xxxxxxxxx üksikelamu osas riikliku järelevalve algatamine; 3) tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus seoses riikliku järelevalve menetluse algatamise otsuse tegemisega viivitamisel vahemikus 07.10.2016–07.08.2017 või alternatiivselt tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus seoses riikliku järelevalve menetluse algatamise otsuse tegemisega viivitamisel vahemikus 15.02–07.08.2017.
7.Oma 10.11.2017 määruses ei nõustunud kohus kaebajate esitatud taotlusega muuta kaebust ning jättis tervikuna kaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebajad ei ole põhistanud oma puutumust Xxxxxxxxx eluhoone ümberehitamistöödega. Kaebajate peamiseks huviks on välistada Xxxxxxxxx kinnistule ehitatava abihoone püstitamine. Kohus leidis, et ka nõude nr 1 puhul ei olnud täidetud HKMS-s sätestatud tuvastamisnõude esitamise eeldused. Kohus tõi välja, et kaebus algsel kujul oli esitatud ennatlikult.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10.01.2018 määrusega M.U. määruskaebuse haldusasjas nr 3-17-928 ja tühistas Tallinna Halduskohtu 10.11.2017 määruse ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus oli seisukohal, et kaebus on analoogne haldusasjas nr 3-16-2100 esitatud kaebusega, milles Xxxxxxxxx kinnistu omanikud V. R. ja J. T. nõudsid abihoone ehituse osas järelevalvemenetluse läbiviimist. Kuna haldusasjas nr 3-16-2100 oli ringkonnakohus leidnud, et kaebajatel oli tuvastamisnõude osas kaebeõigus, on ringkonnakohtu hinnangul kaebajatel ka käesolevas asjas kaebeõigus.
9.Kuna määruskaebuse esitas üksnes M.U., jõustus Tallinna Halduskohtu 10.11.2017 määrus O.T.u suhtes. Kohus küsis M.U.lt 30.01.2018 kohtunõudes missuguseid nõudeid ta soovib menetleda. Kohus oli seisukohal, et samal ajal ei ole võimalik menetleda esialgses kaebuses ning 07.08.2017 taotluses ja 02.10.2017 kaebuse täienduses esitatud nõudeid. Kaebaja täiendas 12.02.2018 esitatud nõudeid.
10.Kohus lubas 02.05.2018 määruses kaebust muuta ning menetles edasiselt kaebust nõudes tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus riikliku järelevalve menetluse läbiviimisel Xxxxxxxxx abihoone ehitustegevuse osas 15.03.2017 kuni kohtuotsuse tegemise ajahetkeni või alternatiivselt kuni 13.12.2017. Muus osas jättis kohus kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Ühtlasi peatas kohus haldusasja nr 3-17-928 menetluse, kuni jõustub kohtuotsus haldusasjas nr 3-16-2100. Kaebaja ei vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 02.05.2018 määrust.
11.Tallinna Ringkonnakohus asus 20.06.2018 otsuses asjas nr 3-16-2100 seisukohale, et kaebuse laiemaks eesmärgiks on vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine, mis hõlmab abihoone lammutamisele suunatud taotluse lahendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonikaebuse osaliselt, tunnistades õigusvastaseks abihoone lammutamise otsustamata jätmise. Muus osas jättis ringkonnakohus kaebuse rahuldamata. Riigikohus jättis 16.10.2018 määrusega menetlusse võtmata TLPA kassatsioonkaebuse ning kaebajate vastukassatsioonkaebuse.
12.Tallinna Halduskohus uuendas 25.10.2018 määrusega haldusasja nr 3-17-928 menetluse. Kohus otsustas vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses.
3(8)
3-17-928
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.M.U. leiab, et kaebus tuleb rahuldada. 1) Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas (10.01.2018.a määruse p 9) leidnud, et kaebus on analoogiline haldusasjas nr 3-16-2100 esitatud kaebusega. Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2018 otsusega rahuldas kohus osaliselt Xxxxxxxxx kinnistu omanike V. R. ja J. T. apellatsioonkaebuse ning tunnistas õigusvastaseks Tallinna linna poolt Xxxxxxxxx abihoone lammutamise otsustamise kohta kaalutluste esitamata jätmise. Ringkonnakohus leidis, et V. R. ja J. T. on korduvalt väljendanud oma vastuseisu Xxxxxxxxx kinnistule abihoone ehitamisele ning viidanud nii oma õiguste rikkumisele kui ka vastuolule detailplaneeringuga. Kirjeldatud olukord on analoogne ka käesolevas haldusasjas, kus Xxxxxxxxx ja xx omanikud on korduvalt vastustajale selgitanud, et Xxxxxxxxx kinnistule püstitatud abihoone rikub Xxxxxxxxx ja xx omanike subjektiivseid õigusi ning on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. 2) Ringkonnakohus selgitas oma otsuse p-s 17 täiendavalt, et 02.01.2017 ehitusteatisele esitatud vaidemenetluse ärakuulamise protokolli kohaselt oli vaide esitajate (kelleks olid ka Xxxxxxxxx ja xx kinnistu omanikud, sealhulgas kaebaja) peamiseks nõudeks see, et linn ei lubaks Xxxxxxxxx kinnistule rajada piirkonna miljööd oluliselt kahjustavat ja kehtiva detailplaneeringu põhiolemust muutvat abihoonet. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna abihoone oli vaidemenetluse toimumise ning vaide lahendamise ajaks juba pooleldi valmis, tähendanuks vaide esitajate taotluse lahendamine poolelioleva ehitise lammutamise küsimuse otsustamist. 3) Ei 29.03.2017 vaideotsusest ega vastustaja poolt käesolevas haldusasjas esitatud muudest dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks vaide esitajate, sealhulgas kaebaja taotlust sisuliselt lahendanud ehk kaalunud lammutamisettekirjutuse tegemist. Ka käesolevas haldusasjas esitatud vastustaja menetlusdokumentidest ja nende lisadest selgub, et vastustaja on algatanud abihoone seadustamise menetluse, kuid ei ole esitanud ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et oleks kaalutud abihoone lammutamist. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et vastustaja tegevusest järeldub, et ta on õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud kolmanda isiku huve vaide esitajate, sealhulgas kaebaja huvidele eelistades, esitamata põhjendusi, millest selguks huvide kaalumine. 4) Kaebaja jääb ka kõigi kaebuses esitatud seisukohtade juurde.
14.Tallinna linn vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Tallinna Ringkonnakohus rahuldas asjas nr 3-16-2100 apellatsioonkaebuse ainult osaliselt, leides oma otsuse p-s 21: „Ehkki kaebajad on taotlenud viivituse õigusvastasuse tuvastamist järelevalvemenetluse läbiviimisel, on kaebuse laiemaks eesmärgiks vastustaja tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamine ning see hõlmab ka õigusvastase abihoone lammutamisele suunatud kaebajate taotluse lahendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega tunnistab õigusvastaseks vastustaja poolt õigusvastase abihoone lammutamise otsustamata (sellekohaste kaalutluste esitamata) jätmise. Muus osas jätab ringkonnakohus asjaolude muutumise tõttu kaebuse rahuldamata.“ Vastustajale oli Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega kohus asus hindama asjaolusid, mida ei olnud kaebuses vaidlustatud, üllatuslik. Vastasel juhul oleks vastustaja esitanud asjas nr 3-16-2100 kohtule Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2017 kirja nr LV4/744 V. R.le, milles vastustaja selgitas lammutusettekirjutuse tegemata jätmise motiive. 2) Faktilised asjaolud käesolevas asjas on võrreldes asjaga nr 3-16-2100 täiesti erinevad. Vastupidiselt kaebaja väidetule ei ole kaebaja enne Xxxxxxxxx kinnistu osas ehitusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamist käesolevas asjas vastustajalt eraldi riikliku järelevalve teostamist taotlenud. Kaebaja on esialgsele kaebusele läbisegi lisanud nii kirjavahetust V. R. ja
4(8)
3-17-928 J. T. (haldusasi nr 3-16-2100) ning vastustaja vahel kui käesolevas asjas kaebajaks oleva isiku M.U. (ja O.T.u – mõlemad on Xxxxxxxxx ja x omanikud) ning vastustaja vahel. Kaebaja (O.T.u näol) on TLPA poole pöördunud alles ehitusteatise menetluses 20.10.2016, küsides dokumente seoses ehitisregistris poolelioleva ehitusteatise menetlusega Xxxxxxxxx osas, millele samal kuupäeval on vastustaja ametnik vastanud ja andnud selgitused, kuidas ehitisregistris Xxxxxxxxx osas esitatud ehitusteatise dokumente avada. Samal päeval – 20.10.2016 – läks nii M.U.le kui O.T.ule ka vastustaja ametlik kiri, milles teavitatakse aadressil Xxxxxxxxx, Haabersti linnaosa, ehitisteatise ja üksikelamu ümberehitamise ning majandushoone rajamise ehitusprojekti esitamisest TLPA-le. Kirjaga anti tähtaeg ehitusteatisele ja ehitusprojektile arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Asjas nr 3-16-2100 jõustunud ringkonnakohtu otsuse osas „Asjaolud ja menetluse käik“ kirjeldatakse, kuidas algas riikliku järelevalve menetlus V. R. ja J. T. 23.09.2016 ja hiljem esitatud avalduste alusel – TLPA palus 26.09.2016 kutses kolmandal isikul S.S.l tulla 03.10.2016 ehitusosakonda Xxxxxxxxx kinnistul toimuvate ehitustööde kohta selgitusi andma. Selliseid avaldusi, nagu nähtub käesoleva asja materjalidest, M.U. (ega O.T.) kunagi ei esitanud. Kuivõrd juba 06.10.2016 esitas S.S. vastustajale ehitusteatise koos Xxxxxxxxx üksikelamu ümberehitamise ning abihoone püstitamise ehitusprojektiga, siis ei oleks saanud menetluslikult otstarbekaks pidada käesolevas asjas Xxxxxxxxx suhtes veel ühe riikliku järelevalve menetluse algatamist või ka käesolevas asjas kaebajaks oleva isiku M.U. (ja O.T.u) asjas nr 3-16-2100 kaebajateks olnud isikute V. R. ja J. T. avalduste alusel algatatud riikliku järelevalve menetlusse kaasamist. Küll kaasas vastustaja kaebaja (ja O.T.u) kolmanda isiku poolt esitatud ehitusteatise menetlusse. 4) Tallinna Ringkonnakohus on 25.10.2018 haldusasjas nr 3-17-1332 tehtud otsuse p-s 17 eraldi vastustaja tähelepanu pööranud haldusmenetluse põhimõttele, mille kohaselt tuleb haldusorganil igasugune haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Ringkonnakohus leidis, et olukord, kus ühe ja sama asja suhtes on paralleelselt käimas mitu erinevat menetlust – riiklik järelevalve ja ehitusteatise menetlemine – ei ole mõistlik. Ringkonnakohus leidis, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud kohustust arvestades tuleb vastustajal vältida tarbetuid paralleelseid või korduvaid menetlusi ning toimetada haldusmenetlust selliselt, et koostöös ehitise omaniku ja teiste asjaomaste isikutega selgitatakse võimalikult efektiivselt ning ülemääraste kuludeta välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik püstitatud ehitist seadustada või tuleb see lammutada. Vastupidiselt kaebaja väitele, nagu ei oleks vastustaja kaebajale üheski dokumendis selgitanud kaalutlusi, miks ei otsustatud Xxxxxxxxx asuva abihoone lammutamist, on vastustaja seda kaebajale ja teistele ehitusteatise menetlusse kaasatud isikutele põhjalikult selgitanud oma 18.12.2017 kirjas nr 43/2786 – 49.
15.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Asjas nr 3-16-2100 olid kohtu menetluses nõuded tuvastada TLPA viivitus Xxxxxxxxx kinnistul asuva abihoone ehitamise üle riikliku järelevalve tegemisel ning kohustada TLPA-d viima viivituseta läbi riikliku järelevalve menetlus Xxxxxxxxx abihoone osas hiljemalt 07.10.2017 (ühe aasta jooksul paikvaatluse tegemisest alates) või alternatiivselt kohtu poolt määratud tähtajaks; või alternatiivselt kohustada TLPA-d algatama riiklik järelevalve Xxxxxxxxx üksikelamu osas ning viia viivituseta läbi riikliku järelevalve menetlus Xxxxxxxxx hoonete (abihoone ja üksikelamu) osas hiljemalt 07.10.2017 (ühe aasta jooksul Xxxxxxxxx hoonete paikvaatluse tegemisest alates) või alternatiivselt kohtu poolt määratud tähtajaks.
5(8)
3-17-928 Käesolevas asjas on menetluses nõue tuvastada TLPA tegevuse õigusvastasus riikliku järelevalve menetluse läbiviimisel Xxxxxxxxxt abihoone ehitustegevuse osas 15.03.2017 kuni kohtuotsuse tegemise ajahetkeni või alternatiivselt kuni 13.12.2017. Tallinna Ringkonnakohus leidis 10.01.2018 määruses käesolevas asjas, et kaebus haldusasjas nr 3-17-928 on analoogiline V. R. ja J. T. kaebusega haldusasjas nr 3-16-2100. Mõlemas asjas on tegemist sama vaidlusega ning kaebusel on sama eesmärk – vabaneda väidetavalt ebaseaduslikust ehitisest tulenevatest mõjutustest. Samuti on käesolevas haldusasjas kaebuse muutmise taotluse nõuded pea täies ulatuses kattuvad haldusasjas nr 3-16-2100 esitatud nõuetega. Kummalgi juhul leiavad kaebajad, et TLPA on olnud õigusvastases viivituses Xxxxxxxxx asuva abihoone ehitamise üle riikliku järelevalve tegemisel ja paluvad kohustada TLPA-d algatama riiklik järelevalve Xxxxxxxxx toimuva ehitustegevuse üle (p 9). Kuna kaebuste eesmärk on sama, vaidlustatakse samu TLPA toiminguid ja samadel motiividel ning esitatud tõendid suuresti kattuvad, on Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-16-2100 kohalduv ka antud kaebusele ning kohus ei pea võimalikuks viidatud lahendist käesolevas asjas kõrvale kalduda seda vaatamata erinevusele nõuete sõnastuses. Erinevused on ebaolulised. Ringkonnakohus on tõlgendanud asjas nr 3-16-2100 kaebust eesmärgipäraselt ja rahuldanud kaebuse nõudes kujul, mida kaebajad ei formuleerinud. Ringkonnakohus rahuldas V. R. ja J. T. apellatsioonkaebuse osaliselt ning tegi uue otsuse, millega tunnistas õigusvastaseks Tallinna linna poolt Xxxxxxxxx abihoone lammutamise otsustamise kohta kaalutluste esitamata jätmise. Muus osas jättis ringkonnakohus kaebuse rahuldamata. Samamoodi tuleb kohtu hinnangul toimida ka käesolevas haldusasjas. Kohus ei pea vajalikuks taasesitada haldusasjas nr 3-162100 esitatud ringkonnakohtu analüüsi ja järeldusi, piirdudes tõdemusega, et see on ülekantav ka antud asjale.
17.Nõustuda ei saa vastustajaga, et faktilised asjaolud käesolevas asjas on võrreldes asjaga nr 3-16-2100 täiesti erinevad. Kohus ei pea võimalikuks võtta seisukohta selle kohta, kas Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-2100 oli üllatuslik. Vastustaja on selle argumendi esitanud kassatsioonkaebuses, mida Riigikohus menetlusse ei võtnud. Seega tuleb tõdeda, et ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-16-2100 on jõustunud ja selles otsuses tuvastatud asjaolud siduvalt kindlaks tehtud. Kui ka nõustuda vastustaja kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et abihoone lammutamise taotlusest sai vastustaja V. R. ja J. T. puhul esmakordselt teada alles kohtule esitatud kaebusest, ei saa seda kindlasti väita O.T.u ja M.U. puhul. O.T. ja M.U. esitasid juba 24.10.2016 vastuväited S.S. 06.10.2016 TLPA-le esitatud ehitisteatisele (kd I, tl 32 p–33), milles selgesõnaliselt nõudsid ebaseaduslikult püstitatud abihoone likvideerimist. O.T. ja M.U. esitasid ka koos V. R. ja J. T. 15.02.2017 TLPA-le vaide (kd I, tl 41–44), milles protestisid ebaseaduslikult ehitatud abihoone ja TLPA tegevuse vastu (nt vaide II osa „õigusvastaselt ehitatud abihoonet ei saa käsitleda kui perspektiivset abihoonet“). Käesoleva kaebuse rahuldamist ei saa mõjutada see, et järelevalvemenetlus algatati V. R. ja J. T., mitte M.U. või O.T.u avalduse alusel. Ei ole vaidlust selles, et M.U. ja O.T. on vastustaja poole korduvalt pöördunud ja abihoone lammutamist nõudnud. Asjas on kindlaks tehtud, et rajatud abihoone puudutab M.U. või O.T.u subjektiivseid õigusi. Seetõttu on Tallinna Ringkonnakohtu järeldused asjas nr 3-16-2100 kohalduvad ka antud asjale.
18.Käesoleva asja raames ei ole vajadust asuda uuesti analüüsima seda, mis ulatuses saab nõuet riikliku järelevalve teostamise osas rahuldada ja kas vastustaja käitus õiguspäraselt, kui ei viinud läbi n-ö paralleelmenetlust. Viide otsusele asjas nr 3-17-1332 ei ole juba seetõttu asjakohane, et käesoleval juhul on küsimus haldusmenetluses kolmandate isikute (naabrite) õiguste rikkumises ja viimaste taotluste lahendamises. Ringkonnakohus on ehitusjärelevalvega seonduvas oma seisukoha kujundanud. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse, millega oli kaebus jäetud tervikuna rahuldamata. Kaebuse rahuldamise peamised motiivid on esitatud ringkonnakohtu otsuse p-s 17, millest võib lugeda „29.03.2017 vaideotsusest (II kd, tl 83-84) ega muudest asja materjalide juurde esitatud dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks 6(8)
3-17-928 kaebajate taotluse sisuliselt lahendanud ehk kaalunud lammutusettekirjutuse tegemist. Vastustaja kirjadest selgub, et linn algatas abihoone seadustamise menetluse, vaagides algul detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist, seejärel aga otsustas aktsepteerida ehitusprojekti muutmist. Vastustaja tegevusest järeldub, et ta on õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud kolmanda isiku huve kaebajate huvidele eelistades, esitamata põhjendusi, millest selguks huvide kaalumine. Isegi kui vastustaja leidis, et abihoone lammutamine on välistatud, oleks ta pidanud kaebajatele vastava motiveeritud otsuse teatavaks tegema. Selle asemel on kaebajad jäetud nende taotluste alusel algatatud järelevalvemenetluse tulemuste suhtes teadmatusse. Kaebajate taotluste lahendamata jätmine on õigusvastane.“
19.Vastustaja 26.11.2018 menetlusdokumendi lisana esitatud TLPA 27.04.2017 vastus nr LV4/744 V. R. märgukirjadele ei sunni kohut ringkonnakohtu järeldusi revideerima. Esiteks on tegemist vastusega V. R.le, mitte M.U.le või O.T.ule. Seetõttu ei saa kuidagi viidatud kirja käsitleda M.U. ja O.T.u taotluste lahendamisena ehk siis motiveeritud otsusena, mille puudumist ringkonnakohus on TLPA-le ette heitnud. Isegi kui asuda seisukohale, et 27.04.2017 vastus sisaldas kaalutlusi, mille esitamata jätmist ringkonnakohus pidas õigusvastaseks, ei ole TLPA tõendanud, et M.U. või O.T. sellisest kirjast üldsegi teadlikud olid. Kohus märgib, et TLPA 27.04.2017 kirja tulnuks hinnata haldusasja nr 3-16-2100 raames. Käesolevas asjas ei saa kohus võtta seisukohta, kas ringkonnakohus tegi menetlusvea, kui jättis selle kirja hindamata ja/või TLPA-lt välja nõudmata. Kohtu hinnangul ei olnud vastustajal takistusi see kiri haldusasjas nr 3-16-2100 esitada, kui seda vastust tulnuks käsitada olulise tõendina järelevalvemenetluse läbiviimise kohta, nagu vastustaja arvab. Hiljemalt kassatsioonkaebuses saanuks sellele tugineda, arvestades vastustaja seisukohta, et ringkonnakohtu otsus oli talle üllatuslik ja ta ei tulnud selle peale, et kirja varem kohtule edastada. Kohtute infosüsteemi kohaselt vastustaja aga seda tõendit kassatsioonkaebusega koos ei esitanud ja on selle kohtule esitanud esmakordselt käesolevas asjas 26.11.2018. Kohtu hinnangul on tõend esitatud hilinenult. Oluline on seegi, et V. R. märgukirjadele vastuse esitamise ajaks olid V. R. ja J. T. juba kaebusega kohtusse pöördunud. Paar päeva hiljem esitati kaebus ka käesolevas asjas. See tähendab, et vastustaja tegevusetuse tõttu olid isikud sunnitud oma õigusi kaitsma ning kaebajad olid kohtusse pöördumiseks teinud arvestatavaid kulutusi. Ülaltoodut arvestades ei saa TLPA 27.04.2017 vastust nr LV-4/744 pidada selliseks tõendiks, mis ringkonnakohtu otsuse kohalduvust käesolevale asjale võiks väärata.
20.Ka vastustaja lisatud TLPA 18.12.2017 teade nr 4-3/2786-49 ehitusprojekti kooskõlastamise kohta ei saa olla selliseks tõendiks, mis kohtu hinnangut muudaks. Ringkonnakohus märkis oma otsuses asjas nr 3-16-2100, et kohtumenetluse ajal on asjaolud võrreldes kaebuse esitamise aegse olukorraga muutunud. Toimikust nähtub, et vastustaja on 2017. a detsembris kooskõlastanud ehitusprojekti, mille kohaselt liidetakse elamu poolelioleva abihoonega galerii abil, et järgida detailplaneeringus kehtestatud nõuet. Praeguseks on elamu laiendamist puudutav ehitustegevus (abihoone ühendamine elamuga) loetud teavitatuks ning seega on tegemist formaalselt õiguspärase ehitisega. Arvestades, et kaebajate taotlus ehitusjärelevalve algatamiseks oli ajendatud loata/teavitamata ehitamisest, on vähemalt ebaseaduslikku ehitamist puudutavas osas ehitusjärelevalve menetlus lõppenud. Kujunenud olukorras ei oleks lammutusettekirjutuse tegemiseks enam alust (p 20). Ringkonnakohtu otsusest järeldub, et kohus ei ole kaalutluste esitamist ehitusteatise kooskõlastusel, millega järelevalvemenetlus ebaseadusliku abihoone osas tuleb lugeda lõppenuks, pidanud piisavaks. TLPA 13.12.2017 otsus kooskõlastada muudetud ehitusprojekt on vaidlustatud eraldiseisvalt (haldusasi 3-17-2823). Kuna kaebajad pöördusid kohtusse 02.05.2017 tuleks vastustaja vastavat kirja detsembris 2017 pidada tagantjärele põhjenduste esitamiseks. Vastustaja esitatud tõendid käesolevas asjas ei muuda seega ringkonnakohtu otsust asjas nr 3-16-2100 mittekohalduvaks.
7(8)
3-17-928
21.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Kohus tunnistab õigusvastaseks Tallinna linna poolt Xxxxxxxxx abihoone lammutamise otsustamise kohta kaalutluste esitamata jätmise. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. M.U. on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kokku 11 181,54 eurot (kd II, tl 97–108). Kolmas isik on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 1453,44 eurot (kd II, tl 71– 79). Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Haldusasjas nr 3-16-2100 pidas ringkonnakohus kaebajate põhjendatud õigusabikuludeks halduskohtus 4000 eurot (taotleti 7325,64 eurot). Ringkonnakohus tõi välja, et kulusid on kergitanud eelkõige see, et kaebajad on esitanud korduvaid kaebuse täiendusi, mis on sisult suuresti kattuvad. Käesolevas asjas ei saa põhjendatud õigusabikulu pidada kõrgemaks kui asjas nr 3-16-2100, kuna asjad on mahult võrreldavad. Lisaks ei toimunud käesolevas asjas kohtuistungit, mis suurendab menetluskulusid. Menetluskulude vähendamise tingivad kohtu hinnangul järgmised asjaolud: 1) kaebuse osaline rahuldamine; 2) ringkonnakohtu antud hinnang põhjendatud menetluskuludele asjas nr 3-16-2100; 3) ühe kaebaja suhtes menetluse lõpetamine; 4) ebaselge sisuga nõuete esitamine ja vajadus neid korduvalt täpsustada; 5) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine. Ülaltoodut arvestades vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat kohtukulu. Kohus peab põhjendatud õigusabikuluks käesolevas asjas 3000 eurot (koos käibemaksuga). Sellele lisandub M.U. eest kaebuselt ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 30 eurot (15 + 15 = 30). Seega kokku tuleb vastustajalt menetluskuludena välja mõista 3030 eurot. Õigust menetluskulude hüvitamisele ei mõjuta see, et faktiliselt tasus enamiku kuludest O.T., kelle suhtes on menetlus on lõppenud (HKMS § 109 lg 5). Kolmas isik on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt. Kolmas isik on kohtumenetluses esitanud esindaja nimel vaid menetluse peatamise taotluse kompromissläbirääkimiste pidamiseks (kd I, tl 89). Selle taotluse jättis kohus rahuldamata. Kolmas isik on enda poolt allkirjastatuna esitanud seisukohad kaebuse muutmise kohta (kd I, tl 161 p) ja esialgse õiguskaitse taotluse kohta (kd II, tl 36). Tegemist on lühikeste arvamustega, milles ei sisaldu õiguslikku analüüsi, mis eeldaks kvalifitseeritud õigusabi kasutamise vajadust. Kohus leiab, et õigusabikulude väljamõistmine kolmanda isiku kasuks ei ole põhjendatud. Haldusasjas nr 3-16-2100 jättis halduskohus kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda HKMS § 108 lg 11 alusel, kuna vaidlus tõusetus kolmanda isiku ebaseaduslikust ehitustegevusest. Samal motiivil jättis ringkonnakohus välja mõistmata ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Seegi argument on asjakohane käesolevas vaidluses. Seetõttu jätab kohus kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei esitanud menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega kuludokumente, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).