Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
10.01.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-928
Haldusasi
OT ja MU kaebus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2017 korraldus nr 495-k, 02.01.2017 ehitusteatise nr 1611201/11376 ja 30.03.2017 kasutusteatise nr 1711301/02183 teavitatuks lugemine ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks haldusakti andmiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.11.2017 määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – OT ja MU, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – SS
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada MU määruskaebus.
Jätta MU esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Määruse p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
3-17-928 ja Postitalu tn 5 kinnistute (registriosad nr 542601 ja 632501) kaasomanikud. Kaebajate kinnistud piirnevad Postitalu tn 3 kinnistuga vahetult põhja poolt.
Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2017 määrusega kaebuse läbi vaatamata.
Kaebajate peamiseks huviks on välistada Postitalu tn 3 kinnistule ehitatava abihoone püstitamine. Isegi kui leiaks tõendamist kaebajate väited, et elamu ehitusalune pind on 170 m2 asemel 204,34 m2 ja hoone on katuse vahetamise tõttu 40 cm kõrgem, ei ole äratuntav, kuidas on sellega riivatud kaebajate subjektiivseid õigusi. See, et ületatud on detailplaneeringuga lubatud ehitusalust pinda, on pelgalt numbrilise eksimusena esitatuna avalikku huvi, mitte naabrite subjektiivsete õiguste kaitset silmas pidav väide. Sellest kaebajate väitest lähtuvad edasised kaebajate loodud konstruktsioonid ja nõuded ehitusjärelevalve läbiviimiseks, mida tuleb samuti lugeda avalikust huvist, mitte subjektiivsete õiguste kaitsmisest kantud tegevuseks. Kuna selliste nõuetega esitatud kaebus kuuluks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmisele, tuleb keelduda kaebuse muutmisest nõuete nr 2 ja nr 3 osas. 2(7)
3-17-928 Ka nõude nr 1 puhul ei ole täidetud HKMS § 49 lg-st 1 tulenevad kaebuse muutmise eeldused. Nõue nr 1 on tuvastamisnõue. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlust ei ole selles, et abihoone ehitus on TLPA 16.03.2017 ettekirjutusega peatatud ja lahenduse otsimine küsimusele, mida abihoonega edasi teha, on alles pooleli. Vastustajal ei ole probleemi lahendamiseks võimalik kasutada ainult üht lahendust abihoone lammutamise kujul, vaid võimalik on mh abihoone legaliseerimine, nt detailplaneeringu muutmise kaudu. Vastustaja vastavad otsused on kohtus vaidlustatavad. Need ongi tõhusamad võimalused HKMS § 45 lg 2 mõttes kaebajate õiguste kaitseks. Vastustaja tegevuse või tegevusetuse võimalike motiivide väljaselgitamine ei annaks praegu kaebajate õiguste kaitsmisele midagi juurde, kuna rajatava abihoone edasist staatust tuvastusnõude rahuldamine ei mõjuta. Olukorras, kus abihoone edasise staatuse osas menetlus alles käib, on vastava tuvastamiskaebuse menetlemine ennatlik, kuna ei saa välistada, et menetlus lõppeb nt abihoone lammutamisega. Seetõttu ei saa nõuet nr 1 pidada lubatavaks ka HKMS § 45 lg 3 kohaselt, kuna lõplikku haldusakti ega toimingut veel ei ole. Samuti ei saa kuidagi eeldada, et menetluse käigus rikutakse kaebajate õigusi. Praegu ei nähtu aluseid, et tuvastusnõe võiks olla põhjendatav hilisema hüvitamiskaebuse esitamisega. Ka algne kaebus oli esitatud ennatlikult. On ilmne, et kohus ei saa tühistada 02.01.2017 esitatud ehitusteatise nr 1611201/11376 ega 30.03.2017 kasutusteatise nr 1711301/02183 teavitatuks lugemist, kui vastustaja ei ole seda abihoone osas teinud. Elumaja osas aga puudub kaebajatel vastavate nõuete esitamiseks kaebeõigus. Ka kohustamisnõude esitamine abihoone lammutamiseks on menetluse kestel esitatuna ennatlik. Üksnes vaideotsuse tühistamise nõudmine on küsitav HKMS § 45 lg 4 kontekstis. Kaebuse muutmise taotluses ja hilisemates menetlusdokumentides ei ole kaebaja välja toonud, et soovib algse kaebuse nõuete jätkuvat menetlemist: kohtule nähtub, et kaebaja on soovinud asendada algse kaebuse nõuded uute nõuetega. Seetõttu ei näe kohus võimalust kaebuse menetlust jätkata ning jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, kuna pärast kaebuse menetlusse võtmist on ilmnenud HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolu.
3-17-928 põhjendustes on vastustaja selgelt toonud välja, et teostusmõõdistusi ei tehta. Kolmanda isiku esitatud ehitusprojektides sisalduvad ehitise tehnilised andmed on olnud järjepidevalt vastuolulised. Halduskohus on sellega seoses jätnud põhjendamatult lahendamata kaebajate taotlused määrata ekspertiis ning küsida ehituseksperdi arvamust. Abihoone kõrgus on 4,24 meetrit. Seega on abihoone tegelik kõrgus oluliselt kõrgem, kui seda on tunnistanud kolmas isik. Kolmas isik on märkinud, et on vähendanud abihoone kõrgust ehitusprojektiga võrreldes 75 cm. Sellest tuleneb, et õigusvastase abihoone kõrgus on 4,99 m. Võib eeldada, et abihoone kõrgus on tegelikult üle 5 m mõõdetuna maapinnast enne selle tõstmist ehitustegevuse käigus. Üle 5 m kõrguse ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba. Vastustaja on 08.12.2017 vastuses määruskaebusele rõhutanud, et Postitalu tn 3 abihoone ehitus on vastustaja 16.03.2017 ettekirjutusega peatatud kuni lahenduse leidmiseni, kuidas poolelioleva abihoonega edasi toimida. Kolmas isik esitas 08.12.2017 vastustajale järjekordse ehitusteatise ning ehitusprojekti. Vastustaja luges ehitusteatise 13.12.2017 teavitatuks. Ehitusteatise ja ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojektiga nähakse ette Postitalu tn 3 elamu ja ebaseadusliku abihoone vahele galerii rajamine, millega tekitatakse näilikult olukord, justkui oleks tegemist ühe hoonega. Ehitusteatise teavitatuks lugemisega on lõppenud ebaseadusliku abihoone üle riiklik järelevalvemenetlus, sest vastustaja on ehitusteatise teavitatuks lugemisega ebaseaduslikku abihoonet aktsepteerinud. Ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 2 kohaselt tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitamisega alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Vastustaja luges 13.12.2017 ehitusteatise teavitatuks. Vastustaja märkis täiendava nõudena, et kolmandal isikul tuleb kasutusloa taotlemisel esitada ehitusjärgne kontrollmõõdistus, jättes samas arvestamata, et kasutusluba ei ole vaja kolmandal isikul esitada, sest EhS lisa 2 järgi piisab kolmandal isikul üksnes kasutusteatise esitamisest. Seega on kolmandal isikul tekkinud alates 13.12.2017 õigus jätkata ebaseadusliku abihoonega seonduvalt ehitustöid. Arvestades asjaolu, et Postitalu tn 3 ebaseaduslik abihoone ehitamine oli juba enne vastustaja poolt ehitustegevuse peatamist lõppjärgus, on tõenäoline, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele järgneva nädala alguseks on ebaseaduslik abihoone valmis. Üheks asjakohaseks järelevalvemeetmeks on abihoone likvideerimiseks tehtava ettekirjutuse tegemine kolmandale isikule. Kaebajate õigused muutuvad vastustaja jaoks oluliselt teisejärgulisemaks võrreldes kolmanda isiku õigustega, kui ebaseaduslik abihoone on lõplikult valmis. Kohtupraktikast tulenevalt on haldusorganil vajalik juba valminud hoone lammutamise üle otsustamisel esitada oluliselt kaalukamad põhjendused kui poolelioleva hoone puhul, sest isikul tekib õigustatud ootus juba valminud ehitise püsimajäämisele. Seega võib kaebajate õiguste kaitse valmis ehitatud abihoone lammutamise üle otsustamisel olla vastustaja jaoks vähetähtsam kolmanda isiku õigustatud ootusest abihoone püsimajäämiseks. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-16-2100 asunud seisukohale, et detailplaneeringu kohaselt ei ole Postitalu tn 3 krundile abihoonete püstitamine lubatud. Ei ole vaidlust, et ebaseadusliku abihoone ehitamisel on Postitalu tn 3 kinnistu maapinda oluliselt tõstetud. Kogu sadevesi on ehitusprojektiga kavandatud juhtida Postitalu tn 3 sellesse kinnistu osasse, mis piirneb kaebajate kinnistuga. Umbes 400 m2 suurusele Postitalu tn 3 kinnistu alusele pinnale langev sadevesi peab imenduma 130 m2 suuruse haljasala riba sisse kinnistu põhjaosas. See ei ole ilmselgelt võimalik ja sadevesi voolab Postitalu tn 5/5a kinnistutele. Kavandatud ehitustegevuse tulemusel tõuseb kolmanda isiku kinnistult valguva sadevee hulk 4(7)
3-17-928 oluliselt, kuna ka laiendatava osa katusekalle on kaebajate kinnistu poole. Selle tulemusel märguksid liigveest kaebajate elamu kandekonstruktsioonid, mis omakorda põhjustab hallitust, seente teket ja suureneb majavammi oht. Liigniiskuse elimineerimiseks on ainsaks meetmeks kaebajate kinnistule täiendava drenaaži väljaehitamine. 1999. a ehitusluba ja selle aluseks olnud projekt ei saanud olla õiguslikuks aluseks vaidlusaluse abihoone toonasele püstitamisele, sest neis oli kajastatud üksnes „võimalikku asukohta majandushoonele“. Kolmanda isiku vastupidine väide on ebaõige ja sellega püüab ta ringkonnakohut eksitada, luues mulje, nagu 2008. a detailplaneeringuga muutus varem seaduslik ehitis äkitselt ebaseaduslikuks. Kui 1999. a ehitusloa ja ehitusprojektiga oleks abihoone ette nähtud, siis oleks ka 2008. a detailplaneering kajastanud abihoonet kui õiguspärast ehitist. 2008. a detailplaneeringu põhijoonisel on aga selgelt märgitud, et Postitalu tn 3 kinnistul paiknenud abihoone on õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2017 määrusega nr 3-16-2100 (p 8) on ringkonnakohus tuvastanud, et kolmanda isiku väited, justkui oleks tegu abihoone rekonstrueerimisega, on ebaõiged. Varem kinnistul asunud ca 2 m kõrgune ja ca 12 m2 ehitisealuse pinnaga väikesemahuline abihoone ei ole võrreldav ligi kolm korda suurema ehitisealuse pinnaga ning enam kui kaks korda kõrgema abihoonega, mille kolmas isik on ebaseaduslikult püstitanud. Ehitusprojektiga kavandatud galerii ainsaks eesmärgiks on ebaseadusliku abihoone seadustamine. Ehitusprojektiga kunstlikult galerii kavandamine eesmärgiga saavutada olukord, kus ebaseaduslik abihoone oleks kooskõlas detailplaneeringuga, on õigusvastane ning vastuolus detailplaneeringu ja EhS-i eesmärgiga. Kolmas isik abihoone ja projektiga kavandatud galerii vahele ust välja ehitada ei kavatse. Galerii näilikkust tõendab ka asjaolu, et Postitalu tn 3 üksikelamu fassaadil asub õhksoojuspump samas asukohas, kuhu on ehitusprojektiga kavandatud galerii. Kolmas isik on õhksoojuspumba hiljuti laudisega katnud, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ta kavatseb õhksoojuspumba asukohta muuta. Vastustaja väide, et liigniiskuse teke on ehitusprojektiga välistatud, sest ehitusprojekti seletuskirja kohaselt on projekti koostamisel arvestatud Eesti standardit EVS-NE 1997 geotehnilise projekteerimise aruande ning projekti koostamise kohta, on ekslik. Sadevee ärajuhtimist geotehniline projekteerimine ei sisalda. Seega ei ole viidatud standard sadevee ja liigniiskuse ärahoidmise seisukohast asjakohane.
3-17-928
3-17-928 põhjendatuks asuda praegusel juhul erinevale seisukohale ja leiab, et halduskohus jättis HKMS § 121 lg-le 2 tuginedes ekslikult kaebuse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.