Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar ja Einar Vene 4. detsember 2018, Tartu 3-17-804
Haldusasi
Andres Prentseli kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. märtsi 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/716-4 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 15. novembri 2017. a otsus Andres Prentseli apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andres Prentsel Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. novembri 2017. a otsus muutmata.
3.Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses tema poolt esitatud vastutusotsus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 3. jaanuar 2019).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 16. märtsi 2017. a vastutusotsusega nr 13-7/716-4 kohustati Andres Prentselit tasuma Felderson OÜ maksuvõlg 9285,98 eurot. Otsuse kohaselt on maksuhalduri poolt
mail 2015 tehtud maksuotsus Felderson OÜ-le. A. Prentsel on rikkunud tahtlikult juhatuse liikme kohustusi ja põhjustanud maksuvõla tekkimise Felderson OÜ-le. Felderson OÜ-l ei olnud õigust kajastada sisendkäibemaksu hulgas erinevate äriühingute arveid saematerjali, küttepuude, aiapostide ja triikimismasina soetamise kohta ega aiapostide töötlemisega seotud teenuste kohta.
2.A. Prentsel esitas kaebuse, milles palus vastutusotsus tühistada. Kaebuse kohaselt oli kaebaja võõrandanud pärast maksuotsuse tegemist 8. juunil 2015 osa Felderson OÜ-st. Ta tegutses kaupu ja teenuseid soetades heauskselt ning olemas on kõik vajalikud dokumendid tehingute kohta. Tõendatud pole kaebaja tahtlus.
3.Tartu Halduskohtu 15. novembri 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vastutusotsuse tegemise õiguslikuks aluseks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1.
3.2.Põhjendades, miks Felderson OÜ ei soetanud kaupu ja teenuseid erinevalt äriühingutelt, on maksuhaldur viidanud järgmistele asjaoludele kogumis: Felderson OÜ müüs Dorpatas OÜ-lt soetatud saematerjali edasi kahjumiga, selle edasimüük toimus varem kui ostmine ning saematerjali ostu kohta ei sõlmitud kirjalikku lepingut, samuti puuduvad peale arvete muud dokumendid, mis tõendaksid saematerjali ostmist; küttepuude ostmise osas on ütlused ebausaldusväärsed ja nende müüja (BMI Agency OÜ) ei oma reaalset majandustegevust; küttepuude ostmist Aspect OÜ-lt ei tõenda peale arvete mitte miski ning ei nähtu ka nende eest tasumist; ka tehingute kohta OBS Teenused OÜ-ga on vaid arveid ning need on eluliselt ebausutavad. Kohus nõustus nende põhjendustega.
3.3.Felderson OÜ-l oli vastututusotsuse tegemise ajal maksuvõlg. Maksuhaldur on asunud seda Felderson OÜ-lt sisse nõudma, ent sellel äriühingul puudus vara ja sundtäitmine polnud tulemuslik.
3.4.Kaebaja rikkus maksude deklareerimise ja tasumise kohustust tahtlikult ning tema tegevuse ja Felderson OÜ-l tekkinud maksuvõla vahel on põhjuslik seos.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A. Prentsel esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
4.1.Vastutusotsusel on valesüüdistuse tunnused. Felderson OÜ esitas kõik deklaratsioonid õigeaegselt, seal olid tehingud kajastatud õigesti ning need olid reaalselt toimunud. Seda kinnitavad ostu-müügi dokumendid ja tehingute osapoolte vande all antud ütlused. Vastustaja seisukoht, et esitati valeandmeid, on valesüüdistus.
4.2.Vastutusotsuses toodud maksuvõlg on välja mõeldud ja kehtetu, kuna ei ole ühtegi tõendit, mis selle tekkimist kinnitaks.
4.3.Ei ole toimunud õiglast kohtumenetlust, sest pole antud tunnistajate vande alla antud ütlusi. Toime on pandud räige juriidiline mõrv süütu kodaniku vastu. Õiglast kohtupidamist pole toimunud seepärast, et kohus pole pidanud vajalikuks kaebaja soovitud tunnistaja (Bet Ehitustööd OÜ esindaja P. Vakmani) ülekuulamist.
4.4.Vastustaja väide, et Felderson OÜ müüs kaupa edasi kahjumiga, ei anna põhjust väita, et tehingut ei toimunud. Kahjumi kandmine on äris tavapärane.
4.5.Ei peaks vaatama seda, kas ost-müük toimus varem või hiljem, sest see oleneb kokkulepetest. Ka maksmine on lubatud erinevatel aegadel. Kirjalik leping pole vajalik, piisab suusõnalistest kokkulepetest.
4.6.Kõik tehingud toimusid reaalselt. Kaup oli olemas.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebaja poolt taotletud tunnistaja P. Vakmann oli kaebaja esindatud äriühingult (Felderson OÜ) kaupa ostnud äriühingu juhatuse liige. Antud juhul ei ole kahtluse all kaupade olemasolu. P. Vakmann ei saaks kauba ostjana anda infot selle kohta, kuidas Felderson OÜ kauba soetas.
5.2.Kaebaja etteheited maksuhaldurile on ebamäärased ja üldsõnalised. Tehingute kohta on vormistatud üksnes arved, muid dokumente maksuhaldurile esitatud pole. Felderson OÜ tehingupartnerite puhul tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et neil puudus reaalne majandustegevus, samuti on neil sama juhatuse liige.
5.3.Õige on väide, et äris tuleb ette kahjumit, ent maksuhalduri järeldused ei põhinenud vaid sellel asjaolul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Apellatsioonkaebuses üritab kaebaja sisuliselt seada kahtluse alla Felderson OÜ-le tehtud maksuotsust, millel omakorda põhineb talle tehtud vastutusotsus. Kaebaja peab maksuotsust alusetuks ning ebaõigeks ja leiab, et kõik arvetel näidatud tehingud tegelikult toimusid. Asja materjalidest nähtuvalt olid põhilised maksuotsuse tegemise asjaolud järgmised.
7.1.Dorpatas OÜ-lt soetatud saematerjali müüs kaebaja esindatud äriühing Felderson OÜ edasi kahjumiga. Soetamise kohta ei olnud lepinguid ja ei vormistatud ka mingeid muid dokumente. Kaebaja ei kontrollinud saematerjali kvaliteeti. Dorpatas OÜ-l polnud reaalset majandustegevust (tl 7p-8, kd I).
7.2.Kaebaja sõnul soetas Felderson OÜ kolmemeetriseid küttepuid BMI Agency OÜ-lt ning müüs need edasi Ikomix OÜ-le, kellele viis puud kohale BMI Agency OÜ. Kuid Ikomix OÜ sõnul olid küttepuud lõhutud ja need tõi kohale kaebaja ise. Samuti ei klapi soetatud ja edasi müüdud puude kogused. Peale arvete puudusid muud dokumendid, mis ostu tõendaksid. BMI Agency OÜ-l e olnud reaalset majandustegevust (tl 8-8p, kd I).
7.3.Felderson OÜ ostis Aspect OÜ-lt väidetavalt küttepuid ja aiaposte, ent ei esitanud selle tõendamiseks ühtki dokumente peale arvete. Aspect OÜ juhatuse liige U. Kink on aga öelnud, et tema ei ole aiaposte müünud. Sellel äriühingul pole samuti reaalset majandustegevust (tl 8p-9, kd I).
7.4.Ka OBS Teenused OÜ-lt väidetavalt soetatud küttepude, triikimismasina ning aiapostide terituse, faasimise ja järkamise teenuse kohta puuduvad peale arvete kõik muud dokumendid. A. Prentsel ei osanud triikimismasinat lähemalt kirjeldada. A. Prentseli väitel tema triikimismasina transpordiga ei tegelenud, kuid masina ostnud äriühingu juhatuse liikme sõnul tõi masina kohale just A. Prentsel – seega on nende ütlused vastuolus. Majanduslikult ebausutav on ka OBS Teenused OÜ juhatuse liikme Urmas Kingi selgitus, et triikimismasina soetas ta kaebaja äriühingule edasimüümiseks Wicornel OÜ-lt, kuivõrd U. Kink oli ka viimati nimetatud äriühingu juhatuse liige. Aiapostidega seotud teenust vahetult teinud isikute nimesid kaebaja ei teadnud, kuid U. Kink nimetas nende teenuste tegijatena füüsilisi isikuid, keda tegelikult rahvastikuregistris pole. Teenust arvete järgi osutanud äriühingul OBS Teenused OÜ-l endal töötajad puudusid ning tegemist on reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga. Arved ei ole allkirjastatud ja neilt pole võimalik välja lugeda, millal ja millises mahus teenust osutati (tl 9p-10, kd I).
7.5.Kõigi Felderson OÜ väidetavate tehingupartnerite juhatuse liige on Urmas Kink. Ta on väitnud, et soetas Felderson OÜ-le edasi müüdud saematerjali, küttepuud ja aiapostid Sakkose OÜlt, ent viimane on kinnitanud, et ei ole U. Kingi juhitud äriühingutega tehinguid teinud (tl 10, kd I). Ringkonnakohtu arvates kinnitavad need asjaolud veenvalt, et Felderson OÜ-le tehtud maksuotsus oli õiguspärane ning põhjendatud ning sellest tulenevalt on ka kaebajale tehtud vastutusotsus õiguspärane.
8.Kaebaja väited, et maksuotsus ja vastutusotsus olid „valesüüdistus“ on paljasõnaline ning ei lükka ümber eelnevalt nimetatud asjaolusid. Olukorras, kus korraga esinevad kõik asjaolud tehingute kohta käiv dokumentatsioon on puudulik, tehinguosaliste ütlused pole kokkulangevad, väidetavatel müüjatel puudub tegelik majandustegevus, tehingud ei ole majanduslikult mõistlikud, kauba algallikana näidatud isik ei võta omaks kauba müümist kaebaja väidetavatele tehingupartneritele jne – on usutavam pigem maksuhalduri versioon, et arvetel näidatud viisil ei leidnud neid tehinguid tegelikult aset. Sellise kahtlustuse ümberlükkamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja poolt väljatoodu, et Felderson OÜ esitas deklaratsioonid õigeaegselt, olemas on arved ja tehingute toimumist kinnitavad tehingupooled. Jätkuvalt jääb usutavalt selgitamata, miks esinesid mitmed asjaolud, mida maksuhaldur on välja toonud ning mis on iseloomulikud just sellistele olukordadele, kus väidetavaid tehinguid tegelikult aset ei leidnud ning need on arvetel kajastatud üksnes sisendkäibemaksu tagasisaamise õiguse tekitamiseks.
9.Kaebaja väide, et vastutusotsuses toodud maksuvõlg on välja mõeldud ja kehtetu, kuna pole ühtegi tõendit, mis selle tekkimist kinnitaks, ei arvesta eelnevalt välja toodud asjaolusid. Tõendid, mis eelnevalt nimetatud asjaolusid kinnitab, on maksumenetluses kogutud ning paljasõnaline on väide, et need puuduvad.
10.Halduskohtu istungi protokollist nähtuvalt kuulati seal tunnistajatena üle U. Kink ja J. Kiis. Seega on kaebaja soovitud tunnistajad asjas üle kuulatud. Kaebaja soovitud tunnistaja P. Vakmanni üle kuulamata jätmist on halduskohus põhjendanud 1. ja 15. septembri 2017. a määrustes. Kohus on selgitanud, et selle isiku ülekuulamine pole vajalik, sest see isik oli Bet Ehitustööd OÜ juhatuse liige, kellele Felderson OÜ arvetel näidatud kaubad müüs, kuid oluline on selgitada välja hoopis see, kas Felderson OÜ soetas need kaubad arvetel näidatud äriühingutelt. Kuna vaidluses pole oluline kaupade olemasolu, mis võõrandati Felderson OÜ poolt edasi, vaid hoopis nende kaupade olemasolu, mis omandati arvetel näidatud äriühingutelt, siis ei ole selle tunnistaja ütlustel asja lahendamiseks tähtsust (tl 10p, kd II). Ringkonnakohus nõustub nende halduskohtu põhjendustega täielikult. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kaebaja soov P. Vakmanni ülekuulamiseks lähtub ilmselt arvamusest, et kui P. Vakmann kinnitaks kaupade ostmist Felderson OÜ-lt, siis tõendaks see ka Felderson OÜ väidet, et kaubad osteti arvetel näidatud äriühingutelt. Nii see siiski ei ole. Asjaolu, et Felderson OÜ-l võisid olla kaubad, mis müüdi edasi Bet Ehitustööd OÜ-le, ei tähenda kaugeltki seda, et Felderson OÜ oli soetanud need just arvetel näidatud äriühingutelt ning arvetel näidatud hinna eest. Felderson OÜ võis need kaubad soetada ka tundmatutelt kolmandatelt isikutelt teadmata hinna eest ning need isikud ei pruukinud olla käibemaksukohustuslased. Seetõttu ei annaks see, kui P. Vakmann kinnitaks Felderson OÜ-lt saadud kaupade olemasolu, alust lugeda maksuotsust ja vastutusotsust õigusvastaseks.
11.Asjaolu, et kaebaja müüs osa kaubast edasi kahjumiga, ei pruugi tõesti olla äris tavapäratu. Ent maksuhaldur on põhjendatult viidanud, et kauba kahjumiga müük oli üksnes üks mitmest asjaolust, mis kinnitasid tehingute mittetoimumist. Isegi kui kauba kahjumiga müügi osas kaebajaga nõustuda, jäävad jätkuvalt kõrvaldamata ülejäänud asjaolud, mis räägivad kaebaja kahjuks. Samas on kauba kahjumiga müük koostoimes muude asjaoludega arvestatavaks tõendiks, mis räägib selle kasuks, et tegelikult tehinguid arvetel näidatud viisil ei toimunud.
12.Sama kehtib ka kaebaja seisukohtade osas, kus leitakse, et tähtis pole see, millal toimusid ostumüügi tehingud ning kauba eest tasumine. See, et äriühing müüb kaupa edasi varem kui selle ise arvete järgi omandas, ei pruugi olla vastavate kokkulepete puhul tõesti välistatud, ent olukorras, kus kirjalikud kokkulepped tehingupoolte vahel üldse puuduvad ning esinevad ka muud ümber
lükkamata asjaolud, mis tehingute mittetoimumist kinnitavad, räägib see asjaolu siiski tehingute mittetoimumise kasuks.
13.Kaebaja taotletud ja halduskohtus tunnistajatena üle kuulatud isikud (U. Kink ja J. Kiis) on halduskohtu istungil küll selgitanud, et võisid maksumenetluses ütlusi andes mõnes küsimuses eksida (tl 35p-36), ent kirjeldatud eksimusi ei saa lugeda niivõrd määravateks, et annaksid aluse lugeda vastutusotsust õigusvastaseks. Väidetavad eksimused puudutavad vaid mõnda episoodi (mis firma mingi kauba müüs, kui pikad olid küttepuud) ning ei selgita ega lükka ümber märksa kaalukamaid asjaolusid, mis maksuotsuse tegemise eeskätt tingisid. Küll aga ilmneb sealtsamast halduskohtu protokollist, et isik, kes esindas kõiki kaebajaga väidetavalt tehinguid teinud äriühinguid (U. Kink) tunneb kaebajat juba 25 aastat. Ringkonnakohus märgib, et sageli on analoogilistele sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamise vaidlustele iseloomulik see, et ostjat ja väidetavat müüjat esindavad isikud, kes on omavahel pikaaegsed tuttavad.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuses ühtegi põhjendust, mis viiks kaebuse rahuldamiseni. Selliseid aluseid ei näe ka ringkonnakohus ise. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus on põhjendatud ning ringkonnakohus seda ei muuda.
15.Kaebaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et palub asjas viia läbi kohtuistung. See taotlus jääb rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p-st 2 juhindudes on võimalik lahendada käesolev asi kirjalikus menetluses. Asja materjalid sisaldavad kõike vaidluse lahendamiseks olulist, kaebajal on olnud kohtumenetluse kestel võimalik korduvalt väljendada oma seisukohta. Samuti on halduskohus asi lahendatud istungil, üle on kuulatud tunnistajad ning kaebajal oli võimalik oma seisukohta istungil väljendada. Ringkonnakohus ei näe, et käesoleva vaidluse iseloomu ning vaidluse all olevaid küsimusi arvestades oleks asjas ringkonnakohtus uue istungi korraldamine vajalik. Otsuse koostamine kirjalikus menetluses on võimalik ning lisaks aitab kirjalik menetlus lahendada asja märgatavalt kiiremini ning menetlusosaliste aega ja muid vahendeid säästvalt. Samuti aitab see jõuda kiiremini lõpplahenditeni teistes ringkonnakohtu menetlustes olevates asjades. Seega on asja lahendamine kirjalikus menetluses kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
16.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud uus koopia vaidlusalusest vastutusotsusest kuulub talle tagastamisele, sest vastutusotsus on asja materjalides juba olemas.
17.Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud. Muid menetluskuludokumente ei ole asjas esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.