Andres Prentseli kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.03.2017. a vastutusotsuse nr 13-7/716-4 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Andres Prentseli riigi õigusabi taotlus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Andres Prentsel Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Andres Prentseli 07.12.2017 esitatud riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi (apellatsioonkaebuse), koostamiseks rahuldamata.
2.Jätta Andres Prentseli 07.12.2017 esitatud riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Andres Prentseli 11.12.2017 esitatud riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Tartu Halduskohus jättis 15.11.2017. a otsusega Andres Prentseli kaebuse rahuldamata.
2.Andres Prentsel esitas 07.12.2017 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib kaebaja abi apellatsioonkaebuse koostamiseks ning advokaadi õigusteenust. Samuti palub kaebaja abi riigilõivu tasumiseks. Kaebaja on taotlusele lisanud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise.
3.Tartu Ringkonnakohus jättis 07.12.2017. a määrusega taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ning palus kaebajal esitada ka väljavõte kaebajale kuuluvatest pangakontodest, kust nähtuks kaebaja sissetulekud ja väljaminekud ajavahemikul 07.08.2017–06.12.2017. Lisaks
sellele palus ringkonnakohus kaebajal täpsustada majandusliku seisundi teatisel kajastatud andmeid temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekute ning kaebaja ülalpidamisel olevate isikute osas. Ringkonnakohus palus kaebajal esitada ärakiri töötasu arestimise aktist.
4.Kaebaja esitas 08.12.2017 Swedbank arvelduskonto väljavõtte perioodi kohta 07.08.2017–06.12.2017 ning täpsustava e-kirja, milles märkis, et kõik rahad, mis laekuvad ja ületavad 470 eurot kuus, võtab Maksu- ja Tolliamet (MTA) ära, kaebaja elab elukaaslase emale kuuluval elamispinnal ning elukaaslane on lasteaiakasvataja, kelle töötasu on 480 eurot/kuus.
5.Kaebaja esitas 11.12.2017 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. E-kirjas, millega kaebaja taotluse esitas, märgib kaebaja, et palub abi kaebuse koostamiseks, riigilõivu tasumiseks ja kaitsele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus saab kaebaja 07.12.2017 riigi õigusabi taotlusest aru selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi saada isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi, s. o apellatsioonkaebuse koostamiseks (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lg 3 p-d 5 ja 8), samuti soovib kaebaja saada menetlusabi apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 110 lg 1 p 1).
7.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lõike 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
8.Kaebaja on märkinud riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatises, et ta töötab logistikuna ja on juhatuse liige enda ettevõttes, kuid tasu sealt ei saa. Kaebaja on märkinud, et tal on kaks ülalpeetavat, alaealist tütart, kellega ta elab koos ja kes on tema tütred, kuigi kanne rahvastikuregistris puudub. Kaebaja on enda ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulekuna ühe kuu kohta märkinud, et ainsaks sissetulekuks on 430 eurot, mis talle jääb kätte vastavalt töötasu arestimisaktile. Kaebaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara osas on kaebaja märkinud, et kinnisvara ei oma, pangaarved on arestitud, väärtpaberid puuduvad, mootorsõidukid on arestitud ning muud olulist vara ei ole. Kohustustena krediidiasutustele on kaebaja välja toonud võla Bigbankile summas ca 4000 eurot. Kaebaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatute igakuiste püsikulutustena on kaebaja märkinud eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused transpordile 100 eurot ja sidekulud 40 eurot.
9.RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud.
10.Kaebaja esitatud Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtub, et taotluse esitamisele eelnenud neljakuulisel perioodil (07.08.2017–06.12.2017) on kaebaja saanud kolm makset Taxify OÜ-lt kokku summas 217,86, ning viis makset selgitusega „töötasu“ Ikomix OÜ-lt kokku summas 1764,24 eurot. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et pärast iga summa laekumist on järgmisel või ülejärgmisel päeval kaebaja konto umbes sama suure summa ulatuses, kui kaebajale laekus, kaebaja kontolt selgitusega „K5167370002813124“ vähenenud. Kaebaja konto algsaldo on eelpool nimetatud perioodil olnud 9,50 eurot ning lõppsaldo on olnud 11,60 eurot. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus palus kaebajal esitada ka ärakiri töötasu arestimise aktist, ei ole kaebaja seda teinud. Asja materjalidest nähtub, et MTA on halduskohtule selgitanud, et kaebaja Swedbank AS-is olev arvelduskonto on vastutusotsuse nr 13-7/716-4 tähtaegse täitmata jätmise tulemusena arestitud 24.04.2017 summas 9285,98 eurot, kuid korraldusega arvelduskonto arestimiseks on kaebajale jäetud kasutamiseks ühe kuupalga alammäära suurune summa 470 eurot.
11.Ringkonnakohus märgib, et kaebaja esitatud andmed enda ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta on vastuolulised. Kaebaja on ise märkinud riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatises, et talle jääb vastavalt töötasu arestimise aktile kätte 430 eurot, MTA on selgitanud, et kaebajale jäetakse igakuiselt kasutamiseks 470 eurot, kaebaja on 08.12.2017 ringkonnakohtule saadetud e-kirjas selgitanud, et MTA võtab ära kõik summad, mis ületavad 470 eurot kuus. Samas kaebaja esitatud arvelduskonto väljavõttest ei nähtu, et kaebajale oleks jäetud igakuiselt kasutamiseks summat 430 eurot või 470 eurot. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtul kahtlus, et kaebaja esitatud arvelduskonto väljavõte ei pruugi kajastada kõiki kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid, nagu ringkonnakohus oli palunud kaebajal esitada. Lisaks sellele oli kaebajal majandusliku seisundi teatises kohustus esitada nii enda kui temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek ühe kuu kohta. Kaebaja on nii 07.12.2017 ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises kui ka 11.12.2017 esitatud majandusliku seisundi teatises märkinud üksnes, et igakuiseks sissetulekuks on 430 eurot, mis jääb kätte vastavalt töötasu arestimisaktile. Kaebaja on seejuures ilmselt mõelnud üksnes enda sissetulekuid, kuigi tal oli kohustus märkida ka temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek ühe kuu kohta. 08.12.2017 ringkonnakohtule esitatud e-kirjast saab ringkonnakohus aru, et kaebaja elab koos elukaaslasega, kelle töötasu on 480 eurot kuus. Seega ei ole kaebaja esitanud majandusliku seisundi teatises kõiki nõutud andmeid. Tulenevalt RÕS § 14 lõigetest 4 ja 5 on kohtul võimalik küsida MTA-lt või krediidiasutustelt andmeid riigi õigusabi taotleja ja tema perekonnaliikmete viimase aasta sissetulekute, majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul vajalikuks hakata MTA-le ja krediidiasutustele vastavaid päringuid saatma, et kontrollida kaebaja esitatud andmete õigsust, sest ringkonnakohtu hinnangul esineb käesolevas asjas RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks.
12.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja soovib riigi õigusabi muuhulgas apellatsioonkaebuse koostamiseks. Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud MTA 16.03.2017. a vastutusotsuse nr 13-7/716-4, millega kohustati kaebajat tasuma Felderson OÜ maksuvõlga summas 9285,98 eurot. Kaebaja on esitanud halduskohtule iseseisvalt, st ilma esindaja abita, kaebuse ning selles esitanud korrektselt kaebuse nõude ning nii kaebuse faktilise kui õigusliku põhjenduse, muuhulgas arvukalt viiteid ka halduskohtumenetluse seadustikule, kuigi HKMS § 38 lg 1 kohaselt ei ole kaebajal kohustust kaebuses õiguslikku põhjendust märkida. Nõuded apellatsioonkaebusele on
sätestatud HKMS § 182 lg-s 1. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline apellatsioonkaebuse ise koostama, muuhulgas ka apellatsioonkaebuse põhjenduse, kus tuleb märkida, millist õigusnormi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on halduskohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning milles selline õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine kaebaja arvates seisneb. Kuigi kaebaja on riigi õigusabi taotluses märkinud, et kaebuse aitas tal koostada tuttav, on ringkonnakohtu arvates kaebaja kaebuse alusel ka ise võimeline apellatsioonkaebuse koostama. Kui apellatsioonkaebuses esineb puudusi, mis takistavad apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, saab ringkonnakohus jätta HKMS § 187 lg 4 alusel selle käiguta ja anda kaebajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, selgitades seejuures, mida kaebajal tuleb puuduse kõrvaldamiseks teha. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus halduskohtumenetluses enda initsiatiivil välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja asjas kohaldatava õiguse (HKMS § 2 lg 4 ja HKMS § 158 lg 1 koostoimes HKMS § 185 lg-ga 1). Seega ei jää kaebaja õigused kaitseta, kui tal endal puuduvad piisavad õigusalased teadmised.
13.Kaebaja taotlus anda talle riigi õigusabi apellatsioonimenetluses enda esindamiseks on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval hetkel esitatud ennatlikult, kuna apellatsioonimenetlus ei ole veel alanud - apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Ringkonnakohus jätab selle taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
14.Samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik käesoleval hetkel lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigilõivu seaduse § 60 lg 7 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Kuna apellatsioonkaebust ei ole esitatud, siis ei ole käesoleval hetkel teada ka selle ulatus ega tasumisele kuuluv riigilõiv. Kaebajal on võimalik esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks koos apellatsioonkaebusega. Vastavalt HKMS § 115 lg 2 kohaselt peab kaebaja lisama taotlusele teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, varad, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad (nt arvelduskontode väljavõtted).
15.Kaebaja on esitanud 11.12.2017 ringkonnakohtule 07.12.2017 esitatud taotlusega samasisulise riigi õigusabi taotluse. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse jätta läbi vaatamata või tähelepanuta. Kuna ringkonnakohus lahendab käesoleva määrusega kaebaja 07.12.2017 esitatud riigi õigusabi taotluse ja 11.12.2017 esitatud taotlus on samasisuline, siis jätab ringkonnakohus 11.12.2017. a taotluse läbi vaatamata.
16.Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et Tartu Halduskohtu 15.11.2017. a otsuse vaidlustamiseks tuleb apellatsioonkaebus esitada Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 15.12.2017. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Einar Vene
Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.