Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-804 15. november 2017 Kadri Palm A.P.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. märtsi 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/716-4 tühistamiseks Kaebaja – A.P. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask
11.oktoobri 2017. a istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.P.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. detsembril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 19. jaanuari 2015. a korraldusega nr 2.2-3/029818-1 Felderson OÜ käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensionimaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil juuli kuni oktoober 2014.
2.MTA koostas 20. aprillil 2015 kontrollakti nr 12.2-3/029818-10, milles märkis, et Felderson OÜ poolt teadlikult ja eesmärgipäraselt kontrollitavates käibe- ja tuludeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel, eesmärgiga saada majanduslikku kasu, mis seisnes väidetava kauba ja teenuse müüja poolt esitatud arve alusel alusetult sisendkäibemaksu deklareerimises ja ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemises ja sellelt tulumaksu maksmata jätmises, suureneb Felderson OÜ maksukohustus 8036, 77 eurot (I kd, tl-d 121-127).
3.MTA kohustas 14. mai 2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/029818-11 Felderson OÜ-d tasuma maksusumma 8036,77 eurot (I kd, tl-d 85-88p). Maksuotsuse andmise tingis maksuhalduri seisukoht, mille järgi Felderson OÜ esitas teadlikult ja eesmärgipäraselt kontrollitavates käibeja tuludeklaratsioonides valeandmeid, eesmärgiga saada sellest majanduslikku kasu, mis seisnes väidetava kauba ja teenuse müüja poolt esitatud arve alusel alusetult sisendkäibemaksu deklareerimises ja ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemises ja sellest tulumaksu arvestamata jätmises.
4.MTA kohustas 16. märtsi 2017. a vastutusotsusega nr 13-7/716-4 A.P.it tasuma Felderson OÜ maksuvõlga summas 9285,98 eurot (I kd, tl-d 6-13p). Maksuhaldur leidis, et A.P. rikkus tahtlikult juhatuse liikme kohustusi, põhjustades sellega Felderson OÜ-le maksuvõla tekkimise ja selle tasumata jätmise. Maksuhaldur põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
4.1.Felderson OÜ-l ei olnud õigust kajastada juuli kuni oktoober 2014 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas Dorpatas OÜ, BMI Agency OÜ, Aspect OÜ ning OBS Teenused OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 7202,30 eurot, kuna Felderson OÜ ei ole Dorpatas OÜ-lt saematerjali soetanud, Felderson OÜ ei ole BMI Agency OÜ-lt küttepuid soetanud, Felderson OÜ ei ole Aspect OÜ-lt aiaposte ega küttepuid soetanud ning Felderson OÜ ei ole OBS Teenused OÜ-lt aiaposte ega triikimismasinat soetanud ning samuti mitte aiapostide teritamise, faasimise ega järkamise teenust. Kuna Felderson OÜ ei soetanud lisaks teenust OBS Teenused OÜ-lt ning oleks pidanud septembris ja oktoobris 2014 deklareerima ja tasuma OBS Teenused OÜ väljamaksetelt tehtud tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 834,47 eurot, vähendas maksuhaldur perioodil juuli kuni oktoober 2014 sisendkäibemaksu 7202,30 eurot ning suurendas perioodi september kuni oktoober tulumaksukohustust 834,47 euro võrra ehk kokku kohustas MTA maksuotsusega äriühingut tasuma 8036,77 eurot.
4.2.A.P.ilt nõutava maksukohustuse suuruseks on 9285,98 eurot, mis koosneb käibemaksust ja tulumaksust ning intressist. Summa 8036,35 eurot määrati MTA 14. mai 2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/029818-11 Felderson OÜ-le tasumiseks. Intress summas 1249,63 eurot on arvestatud vastutusotsusega nõutavalt põhimaksusummalt.
4.3.A.P. rikkus kohustust tagada Felderson OÜ poolt maksudeklaratsioonide esitamine õigel ajal õigete andmetega maksustamisperioodil juuli kuni oktoober 2014. A.P.i tegevuse tulemusel sisestati Felderson OÜ raamatupidamisse ebaõigeid andmeid, misläbi rikkus isik
3-17-804 deklareerimiskohustust, mis tuleneb maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-st 4 koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg-ga 1, § 52 lg 2 p-ga 3 ja § 54 lg-ga 2. Kuivõrd A.P. korraldas Felderson OÜ majandustegevust selliselt, et deklareeris alusetult sisendkäibemaksu ja jättis riigile käibemaksu tasumata, samuti viis äriühingust rahalisi vahendeid välja summas 3139,20 eurot, mille seos ettevõtlusega ei ole tõendatud ning jättis selles osas tulumaksukohustuse summas 834,47 eurot täitmata, jättis A.P. täitmata tasumiskohustuse tagamise ning on rikkunud MKS § 8 lg-t 1, mille kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Nii on A.P. rikkunud tasumiskohustust, mis tuleneb üldnormina MKS § 105 lg-st 1 ning vastavalt maksuliigile erinormina TuMS § 40 lg-st 4, TuMS § 54 lg-st 4 ja KMS § 38 lgst 1.
4.4.A.P.i tegevust (ebaõigete deklaratsioonide esitamine) saab pidada üksnes ja ainult tahtlikuks tegevuseks, kuna see on otseselt kantud eesmärgist vältida käibemaksu ja tulumaksu kohustust ja saavutada seeläbi oluline maksueelis. A.P. oli isikuks, kes juhtis ja korraldas Felderson OÜ majandustegevust, ning isikuks, kelle kontrolli all tehingud toimusid, mistõttu said sellised tehingud toimuda vaid A.P.i teadmisel ja osavõtul.
4.5.Juhul kui A.P. Felderson OÜ seadusliku esindajana ja äriühingus toimuva üle täielikku kontrolli omanud isikuna oleks taganud korrektse deklareerimise ja täitnud maksukohustusi, s.o oleks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed nõuetekohaselt deklareerinud ning ei oleks deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu, ei oleks esitanud maksuarvestusse ebaõigeid maksudeklaratsioone ning ei oleks jätnud tasumata käibemaksu ja tulumaksu, siis ei oleks tekkinud maksuvõlgnevust, mida käesoleval ajal ei suudeta tasuda. Maksuvõla tekkimisega otseses põhjuslikus seoses on tasumiskohustuse rikkumine, mis sai aga võimalikuks deklareerimiskohustuse rikkumisest tulenevalt. Kuna põhimaksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga, on A.P.i poolne maksuseaduste rikkumine toonud kaasa ka intressivõla tekke.
5.A.P. esitas 13. aprillil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 16. märtsi 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/716-4 tühistamiseks (I kd, tl-d 2-4).
6.Tartu Halduskohus võttis 9. mai 2017. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (I kd, tl-d 43-44).
7.MTA esitas 6. juunil 2017 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebus rahuldamata (I kd, tl-d 59-61p).
8.Tartu Halduskohus määras 1. septembri 2017. a määrusega asja läbivaatamisele kohtuistungil ning kutsus kohtuistungile kaebaja ja vastustaja esindaja ning tunnistajatena Urmas Kinki ja Jüri Kiisi (II kd, tl-d 10-11). Istung toimus 11. oktoobril 2017 (istungiprotokoll II kd, tl-d 34-37).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb MTA 16. märtsi 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/716-4 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
3-17-804 1) Kaebaja võõrandas Felderson OÜ osa 8. juuni 2015. a lepingu nr 1018 alusel, mille p-de 2.1.3 ja 2.2.1 alusel võttis osa omandaja üle kõik õigused ja kohustused kolmandate isikute (s.h vastustaja) ees. Osa võõrandamislepingus puuduvad märkused ettevõtte võlgnevuste kohta. Kuna osa võõrandamise hetkel puudusid Felderson OÜ-l võlgnevused, ei tekkinud võlgnevus kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal. Maksuhaldur ei ole kordagi pöördunud võlgade tasumise nõudega uue juhatuse liikme poole. 2) Vastustaja ei ole selgitanud kaebajale, kuidas peab maksumaksja ette nägema ja tagama oma äripartnerite maksuõiguskuulekust ning mille alusel saab maksumaksja olla kindel talle esitatud arvetel näidatud andmete õigsuses. Kaebaja on tegutsenud heas usus, samuti on kaebaja eeldanud, et ka tema äripartnerid tegutsevad heas usus. Kauba müümisel tegutsenud isikute puhul ei tekkinud kaebajal kahtlusi nende volituste ja tegevuse õiguspärasuse suhtes. Kui MTA-l on kahtlus kauba müüja majandustegevuse reaalsuses, siis see ei tohi kaebajale kaasa tuua maksuõigusalaseid suhteid. 3) Kaebaja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud tehingute kohta on olemas kõik nõutavad dokumendid, kusjuures arved vastavad raamatupidamisseaduses ja KMS-s sätestatud nõuetele. Kaebaja on tasunud kolmandatele isikutele käibemaksu saadud kaupade eest ning kuna viimased olid kauba müügi ajal käibemaksukohustuslased, mida kaebaja alati eelnevalt kontrollis, siis oli kaebajal õigus käibemaksu osas teha ka vastavaid mahaarvamisi. Kas kolmandad isikud tasusid tehingute pealt käibemaksu või mitte, ei ole kaebajal teada ning ta ei peagi seda teadma. KMS kohaldamise seisukohalt on oluline, et tegelikkuses kaubad kaebaja poolt osteti ning nende eest on tasutud. Käesoleval juhul on kaupade olemasolu tõendatud. Samuti oli tegemist äriühingutega, kes omasid reaalset majandustegevust. 4) Maksuhaldur ei ole vastutusotsuses märgitud väheseid tõendeid põhjalikult analüüsinud ning ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja ja kolmandate isikute poolt antud ütlusi ja esitatud dokumente. Kauba olemasolu tõendatuse ja kahtluste olemasolu korral peab maksuhaldur tõendama, et maksumaksja on käitunud pahauskselt, vastasel juhul ei ole alust suurendada maksukohustust. 5) Vastutusotsuses ei ole tõendatud kaebaja tahtlust toime panna maksuõigusrikkumine. Samuti ei ole võimalik kuidagi järeldada, et kaebaja tegutses teadlikult õigusvastaselt ning soovis toime panna maksuõigusrikkumist. 6) Maksuhaldur on vaid osaliselt üritanud maksuvõlga sisse nõuda äriühingult.
10.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja ei saa võõrandamislepinguga tõendada väidet, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal võlgnevused puudusid. Äriregistri andmetel oli A.P. Felderson OÜ juhatuse liige 23. maist 2012 kuni 11. juunini 2015. Kuna maksuhaldur tegi kontrolli tulemusel maksuotsuse, millega suurendas perioodil juuli kuni oktoober 2014 Felderson OÜ maksukohustust 8036,35 eurot ning lisaks nõutakse vastutusotsusega A.P.ilt sisse ka nimetatud maksuvõlalt arvestatud intressi, mis tekkis perioodil, mil A.P. oli Felderson OÜ juhatuse liige, on vastutusotsusega sissenõutav võlgnevus tekkinud kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal. Kuivõrd nimetatud võlgnevuse osas uuele juhatuse liikmele vastutust seaduse alusel ei tulene, siis on põhjendamatu kaebaja etteheide, et võlgade tasumise nõudega pole pöördutud uue juhatuse liikme poole.
3-17-804 2) Maksuhaldur on Felderson OÜ suhtes tehtud maksuotsuses ja vaidlusaluses vastutusotsuses põhjalikult selgitanud oma seisukohta, et reaalset sisu mitteomavaid arveid kajastati Felderson OÜ maksuarvestuses teadlikult ja tahtlikult. Juhatuse liige peab oma kohustusi äriühingu juhtimisel täitma mõistliku hoolsusega ja seaduskuulekalt. Kaebajat selline käitumine antud juhul ei iseloomusta, mis ongi talle kaasa toonud vastutuse äriühingu maksukohustuse eest. 3) Üksnes arvete olemasolu ei ole tehingute toimumise tõendamiseks piisav, kui muud kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud seda ei kinnita. Antud juhul on maksuhaldur maksumenetluses kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates põhjendatult asunud seisukohale, et Felderson OÜ ei teinud tehinguid äriühingutega Dorpatas OÜ, BMI Agency OÜ, Aspect OÜ ja OBS Teenused OÜ. 4) Maksumenetluses tuvastatud asjaoludest nähtub, et väidetavate tehingupartnerite esindajate seletused on väheinformatiivsed ja nende vahel on olulised vastuolud. Tehingute kohta on vormistatud üksnes arved, muid dokumente maksuhaldurile esitatud ei ole. Väidetavate tehingupartnerite kohta tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et tegemist on reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingutega. Arvete koostamine kuu lõpus ei ole tegelikku majandustegevust kajastav. Ka U. Kink poolt istungil antud ütlused kinnitavad, et tema äriühingud on loodud selleks, et oleks võimalik väljastada käibemaksuga arveid. Märkimisväärne on, et kõigil neljal Felderson OÜ tehingupartneril on sama juhatuse liige. 5) Olukorras, kus on tõendatud, et A.P. oli Felderson OÜ ainuke juhatuse liige tehingute toimumise ajal ja volitatud isikuid, kes oleks osalenud tehingutes äriühingu nimel, ei olnud, tuleb asuda seisukohale, et tehingute tegemine oli A.P.i kontrolli all. See tähendab, et maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine ning maksukohustuse deklareerimata ja tasumata jätmine toimus A.P.i poolt teadlikult. 6) Maksuvõla sundtäitmist alustati juba 30. juunil 2015. Maksuhaldur on teinud korraldused pankadele arvelduskontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks ning 10. septembril 2015 esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Sundtäitmine pole olnud tulemuslik, sest Felderson OÜ ei oma rahalisi vahendeid ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega vastustaja hinnangul kaebaja eksitab kohut, väites, et maksuhaldur ei olegi midagi teinud selleks, et otse maksumaksjalt võlgnevust nõuda.
KOHTU SEISUKOHT
11.A.P. esitas kohtule kaebuse MTA 16. märtsi 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/716-4 tühistamiseks. Vastutusotsusega kohustati kaebajat tasuma Felderson OÜ maksuvõlga summas 9285,98 eurot. Kohus leiab, et vastutusotsus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus ei pea vajalikuks kõiki maksuhalduri seisukohti üle korrata.
12.Praeguse vaidluse ajendanud vastutusotsuse tegemisel on maksuhaldur lähtunud MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 (haldusasjas vaidlustatud haldusakti tegemise aja redaktsioonis). MKS § 8 lg 1 v.r kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt
3-17-804 teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. MKS §-des 3840 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Asjas on vaidlus selle üle, kas vastutusotsuse tegemise eeldused olid täidetud. Kaebaja leiab, et võõrandas Felderson OÜ osa hetkel, mil äriühingul võlgnevused puudusid, samuti olid täidetud kõik kohustused lepingupartnerite ning riigiasutuste ees (I kd, tl 2).
13.Seda, miks maksuhaldur asub seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustust, tuleb vastutusotsuses põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 20). Riigikohtu halduskolleegium on MKS § 8 lg 1 v.r ja § 40 lg 1 kohaldamisel senises praktikas rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi (otsus haldusasjas nr 33-1-17-13, p 14). Viidates raskustele tahtluse tõendamisel on kolleegium märkinud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning ka "elulise usutavuse" kriteeriumist (samas, p 16). Kohus leiab, et käesolevas asjas on maksuhaldur selle põhjendamiskohustuse täitnud. Ka on kohtu hinnangul põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et A.P.i tegevuse ja Felderson OÜ maksuvõla vahel esineb otsene põhjuslik seos.
14.KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht (KMS § 37 lg 7 p-d 2, 5, 6). Eeltoodust tulenevalt, samuti väljakujunenud kohtupraktikat arvestades (vt nt Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-81-12, p 11; 3-3-1-49-13, p 14-15; 3-3-1-57-13, p 11-13; 3-3-1-51-15, p 11) on sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks eelduseks tehingu tegelik toimumine arvel märgitud poolte vahel.
15.Asja materjalidest nähtub, et MTA kontrollis vastavalt 19. jaanuari 2015. a korraldusele nr 12.2-3/029818-10 Felderson OÜ käibe-, tulu-, sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensionimakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil juuli kuni oktoober 2014. MTA väljastas 20. aprillil 2015 Felderson OÜ-le kontrollakti nr 12.23/029818-10 (I kd, tl-d 121-127). Felderson OÜ-l oli kontrollaktis toodud asjaoludega mittenõustumisel õigus esitada MTA-le oma arvamus või vastuväited hiljemalt 4. mail 2015 (I kd, tl 177). Maksuhaldur tuvastas Felderson OÜ suhtes läbi viidud maksukontrolli raames, et Felderson OÜ-l ei olnud õigust kajastada juuli kuni oktoober 2014 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas Dorpatas OÜ, BMI Agency OÜ, Aspect OÜ ning OBS Teenused OÜ
3-17-804 poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 7202,30 eurot, kuna Felderson OÜ ei ole Dorpatas OÜ-lt saematerjali soetanud, BMI Agency OÜ-lt küttepuid soetanud, Aspect OÜ-lt aiaposte ega küttepuid soetanud, OBS Teenused OÜ-lt aiaposte ega triikimismasinat soetanud, ning samuti mitte aiapostide teritamise, faasimise ega järkamise teenust. Lisaks leidis maksuhaldur, et kuna Felderson OÜ ei soetanud teenust OBS Teenused OÜ-lt, oleks ta pidanud septembris ja oktoobris 2014 deklareerima ja tasuma OBS Teenused OÜ väljamaksetelt tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 834,47 eurot. Seetõttu koostas maksuhaldur maksuotsuse nr 12.2-3/029818-11, millega vähendas perioodil juuli kuni oktoober 2014 sisendkäibemaksu 7202,30 eurot ning suurendas perioodi september kuni oktoober tulumaksukohustust 834,47 euro võrra – kokku kohustati äriühingut tasuma nimetatud maksuotsusega 8036,77 eurot.
16.Maksuhaldur on seisukohal, et Felderson OÜ ei soetanud kaupa ega teenust Dorpatas OÜ-lt, BMI Agency OÜ-lt, Aspect OÜ-lt ega OBS Teenused OÜ-lt. Sellele viitavad maksuhalduri arvates järgmised asjaolud kogumis:
16.1.Felderson OÜ on Dorpatas OÜ rekvisiitidega arvetel kajastatud saematerjali edasi müünud kahjumiga. Selline tavapäratu käitumine äripraktikas viitab asjaolule, et tehingul ei ole majanduslikku sisu. Saematerjali edasimüük on toimunud varem, kui saematerjali ost. Seega on Felderson OÜ müünud kaupa, mida tal veel ei olnud. Kirjalikku lepingut Felderson OÜ ja Dorpatas OÜ vahel ei sõlmitud, mis on praktikas tavapäratu. A.P.ile ei olnud kauba kvaliteet oluline – selline huvipuudus viitab tehingu teeseldud iseloomule. Felderson OÜ ei esitanud ühtegi dokumenti (hinnapakkumine, lepingud, üleandmisevastuvõtmise aktid, saatelehed, pakkelehed), mis tõendaksid saematerjali ostmist Dorpatas OÜ-lt, välja arvatud arved. Dorpatas OÜ vastab reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu tunnustele (vastutusotsuse lk 5).
16.2.Felderson OÜ ei soetanud tegelikult BMI Agency OÜ-lt küttepuid. A.P.i ja J. Kiisi ütlused on vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed. Dokumentide (v.a arved) mittevormistamine ilmestab poolte tegeliku huvi puudumist kindlate kokkulepete saavutamiseks. BMI Agency OÜ vastab reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu tunnustele (vastutusotsuse lk 6).
16.3.Felderson OÜ ei esitanud ühtegi dokumenti peale arvete, mis tõendaksid küttepuude ja aiapostide soetamist Aspect OÜ-lt. Üksnes arve esitamine ei tõenda kauba tegelikku müümist ega saamist nagu ka arve alusel raha maksmine ja deklareerimine, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist arvel näidatud poolte vahel. Felderson OÜ pangakontolt ei nähtu tasumist Aspect OÜ-le. Tehingupartnerite selgitused on napisõnalised ja lahknevad, mis viitab mingi olukorra varjamisele. Aspect OÜ vastab reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu tunnustele (vastutusotsuses lk 7).
16.4.Tehingute toimumist OBS Teenused OÜ-ga kinnitavad üksnes arved – muid dokumente ei ole. Tehingupartnerite vastuolulised ütlused viitavad mingi olukorra varjamisele. Eluliselt usutav ega majanduslikult põhjendatud ei ole esmalt vajadus soetada triikimismasin Wicornel OÜ-lt, seejärel müüa see edasi OBS Teenused OÜ-le, kes omakorda müüb kauba edasi Felderson OÜ-le. A.P. ja U. Kink on tehingute kohta andnud maksuhaldurile valesid andmeid. Maksuhaldurile esitatud OBS Teenused OÜ arved on allkirjastamata, arvetel puudub tehingu majandusliku sisu täpne kirjeldus, arvetelt ei ole võimalik välja lugeda, millisel perioodil OBS Teenused OÜ teenust pakkus ja millises mahus. A.P., kui äris tegutsev isik, pidi teadma, et sisendkäibemaksu mahaarvamisel on äärmiselt oluline, et arved oleksid koostatud kooskõlas seadustega. OBS Teenused OÜ
3-17-804 kohta tuvastatud asjaolud viitavad reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu tunnustele (vastutusotsuse lk 9).
17.Kohus leiab, et eeltooduga on maksuhaldur piisavalt ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust, et Felderson OÜ tehingud Dorpatas OÜ-ga, BMI Agency OÜ-ga, Aspect OÜ-ga ja OBS Teenused OÜ-ga ei ole tegelikult toimunud. Kohus tugineb käibemaksu puudutavas osas MTA 14. mai 2015. a maksuotsuse ja 16. märtsi 2017. a vastutusotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et Felderson OÜ ei soetanud arvetel märgitud kaupa ja teenust Dorpatas OÜ-lt, BMI Agency OÜ-lt, Aspect OÜ-lt ega OBS Teenused OÜ-lt. Seega ei olnud Felderson OÜ-l õigust nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kui maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Seejuures tuleb silmas pidada, et kui maks on määratud tõendite kogumile tuginedes, nagu käesolevas asjas, ei piisa maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaks maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. Käesolevas asjas ei ole kaebaja seda teinud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kohtuistungil antud tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et tegelikult omasid Felderson OÜ tehingupartnerid reaalset majandustegevust.
18.Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga ka tulumaksu summas 834,47 eurot tasumise kohustuse osas, ega pea vajalikuks vastustaja seisukohti selles osas üle korrata.
19.Vaidlust ei ole selle üle, et A.P. oli tehingute tegemise ajal Felderson OÜ juhatuse liige, kes juhtis kontrolliperioodil äriühingu majandustegevust, esindas äriühingut Dorpatas OÜ, BMI Agency OÜ, Aspect OÜ ning OBS Teenused OÜ-ga toimunud tehingutes ning vastutas ka äriühingu raamatupidamise, maksudeklaratsioonide esitamise ja maksukohustuse nõuetekohase täitmise eest. Seega rikkus A.P. MKS § 85 lg-s 4 sätestatud deklareerimiskohustust koostoimes KMS § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1 ning TuMS § 51 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 3 ja § 54 lg-ga 2, samuti MKS § 105 lg-s 1 sätestatud maksusumma tasumise kohustust koostoimes KMS § 38 lg-ga 1 ja TuMS § 54 lg-ga 4. Asjaolu, et kaebaja võõrandas 8. juunil 2015 Felderson OÜ osa R. Hobolainenile (I kd, tl-d 14-16), ei oma kaebaja maksustamisel tähtsust, sest Felderson OÜ maksuvõlg tekkis maksustamisperioodidel juuli kuni oktoober 2014 ehk kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal.
20.Riigikohus on oma praktikas seoses täitetoiminguteks loa andmise menetlustega esile toonud, millised üldisemad eeldused peavad olema vastutusotsuse tegemiseks täidetud (vt üldkogu 27. novembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50, alapunktid e–j). Nähtuvalt Riigikohtu senisest praktikast (halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05 (p 12), 12. detsembri 2012. a otsus ajas nr 3-3-1-23-12 (p 11), 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13 (p 10), 19. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14 (p 10) ja 2. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-17-17 (p 11)) tuleneb MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 v.r, et juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kaebaja kui juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk
3-17-804 tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel.
21.Eelpool viidatud praktika kohaselt on juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmise üheks eelduseks maksuvõla olemasolu. Tuvastatud on, et Felderson OÜ-l on maksuvõlg (I kd, tl-d 85-92). Kuigi nõustuda saab kaebaja seisukohaga, et vastutusotsuse tegemine ei ole õigustatud olukorras, kus maksuhaldur ei ole teinud midagi selleks, et nõuda võlgnevust maksumaksjalt, ei ole praegusel juhul sellise olukorraga tegemist. Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid see ei ole õnnestunud, kuna Felderson OÜ ei oma rahalisi vahendeid ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada (I kd, tl 7; II kd tl-d 13-20). Vastutusotsuse tegemiseks piisab sellest, kui pangakontode arestimine kolme kuu jooksul tulemusi ei anna ning seadus täiendavaid sissenõudmisetoiminguid ei nõua. Nagu nähtub toimiku materjalidest, on maksuhaldur 30. juunil 2015 teinud korraldused pankadele arvelduskontode arestimiseks ja 27. juulil 2015 raha ülekandmiseks MTA pangakontole ning 10. septembril 2015 esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Seetõttu ei nõustu kohus kaebajaga, et maksuhaldur on vaid osaliselt üritanud äriühingult maksuvõlga sisse nõuda. Sundtäitmine pole olnud tulemuslik, sest Felderson OÜ ei oma rahalisi vahendeid ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.
22.Kohus nõustub maksuhalduriga, et A.P. rikkus maksude deklareerimise ja tasumise kohustust tahtlikult ning A.P.i tegevuse ja Felderson OÜ-l tekkinud maksukohustuse vahel on põhjuslik seos. HKMS § 165 lg 2 alusel kohus neid põhjendusi ei korda. Kohus lisab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajat peetakse vastutavaks eraõiguslikust suhtest tuleneva kohustuse rikkumise eest, vaid maksuhaldur on põhjendanud nii tahtlust kui ka põhjuslikku seost seonduvalt maksuseaduses sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumisega (vrd nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-13, kus juhatuse liikmele heideti ette juhatuse liikme ja äriühingu vahelise sisesuhte rikkumist äriühingu jaoks kahjuliku tehingu tegemise näol, mille tagajärjeks oli maksude tasumise võimatus ja maksuvõla suurenemine). MKS § 8 lg 1 v.r ja § 40 lg 1 alusel vastutab kaebaja seega Felderson OÜ maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga.
23.Maksuintress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ja tugineb maksukohustuse olemasolule. Kohtu hinnangul on õiguspärane kaebajalt intressisumma 1249,63 eurot väljamõistmine, kuna see on arvutatud vastutusotsusega nõutavalt põhimaksusummalt. MKS § 115 lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata.
24.Eeltoodud põhjustel jätab kohus A.P.i kaebuse MTA 16. märtsi 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/716-4 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastutusotsus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. Vastutusotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud kaebaja süü maksuvõla tekkimises.
25.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja
3-17-804 esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.