Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-692 Kallas Agro OÜ kaebus Põllumajandusameti 31.10.2017 otsuse nr 13-1/8727-1 tühistamiseks Kaebaja – Kallas Agro OÜ, seaduslik esindaja Meelis Pungits Vastustaja – Põllumajandusamet, volitatud esindajad Peeter Milvere ja Epp Mitt
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Põllumajandusameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Põllumajandusameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2018. a määrus asjas nr 3-18-692 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kallas Agro OÜ esitas 22.05.2017 Põllumajandusametile taotluse ettevõtte tunnustamise jätkamiseks taimekasvatuse valdkonnas. Kallas Agro OÜ-d teavitati riigilõivu tasumise kohustusest e-kirjadega 25.09.2017 ja 16.10.2017, samuti on äriühingule helistatud 31.08.2017, 18.10.2017 ja 23.10.2017. Vaatamata mitmetele meeldetuletustele ei tasunud taotleja riigilõivu.
Põllumajandusamet tunnistas 31.10.2017 otsusega nr 13-1/8727-1 kehtetuks Kallas Agro OÜ ettevõtte tunnustamise otsuse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse valdkonnas (registreeritud mahepõllumajanduse registris nr 2072) ning luges tõendava dokumendi nr 160325 kehtetuks alates 31.10.2017.
3.Kallas Agro OÜ esitas 16.11.2017 Põllumajandusametile avalduse, milles palus ennistada tema 22.05.2017 taotlus ettevõtte jätkamise kohta taimekasvatuse valdkonnas. Kallas Agro OÜle vastati 14.12.2017 kirjaga nr 13-5/1874-1, et taotlust ei ole võimalik ennistada.
3-18-692
4.Kallas Agro OÜ esitas 19.12.2017 vaide maaeluministrile, milles palus peatada Põllumajandusameti 31.10.2017 otsus ja ennistada äriühing tunnustatud ettevõtteks, samuti lugeda tõendav dokument nr 160325 kehtivaks.
5.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tegi 15.01.2018 otsuse nr 126/18/72, millega mh nõudis Kallas Agro OÜ-lt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse summas 53 785,84 eurot (p 3) ning kohustas Kallas Agro OÜ-d maksma tagasinõutav toetus tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast (p 4).
6.Kallas Agro OÜ esitas 19.01.2018 kaebuse maaeluministrile, milles taotles Põllumajandusameti 31.10.2017 otsuse ja PRIA 15.01.2018 otsuse kehtetuks tunnistamist.
7.Põllumajandusamet jättis 06.02.2018 kirjaga nr 1-6/160-1 vaide läbi vaatamata (täiendavalt selgitatud 07.03.2018 kirjaga nr 1-6/160-4).
8.PRIA 06.02.2018 otsusega nr 12-4/18/31-1 peatati PRIA enda 15.01.2018 otsuse täitmine kuni Kallas Agro OÜ 19.01.2018 vaide kohta sisulise otsuse tegemiseni.
9.PRIA 20.03.2018 vaideotsusega nr 12-4/18/31-2 jäeti Kallas Agro OÜ 19.01.2018 vaie rahuldamata.
10.Kallas Agro OÜ esitas 06.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajandusameti 31.10.2017 otsuse tühistamiseks ning Põllumajandusameti kohustamiseks vaadata läbi Kallas Agro OÜ 19.01.2018 vaie, mis on Põllumajandusametile saadetud 02.02.2018.
11.Tartu Halduskohtu 17.04.2018 määrusega edastati kaebus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
13.Põllumajandusamet esitas 13.06.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks, kuna tühistamiskaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud Põllumajandusameti 31.10.2017 otsuse kätte 09.11.2017. Sellest arvates hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebajaga seotud isik Ülle Pungits on 18.12.2017 e-kirjas selgitanud, et Kallas Agro OÜ pole seni vaiet esitanud, kuid jõuab seda teha enne aasta lõppu. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 11.12.2017. Kallas Agro OÜ esitas Tartu Halduskohtule 06.04.2018 kaebuse 31.10.2017 otsuse nr 13-1/8727-1 tühistamiseks. Kaebus on esitatud hilinemisega, mida kaebaja ei ole põhjendanud ega taotlenud tähtaja ennistamist. Halduskohus on 14.05.2018 kohtumääruse p-s 16 andnud kaebaja 16.11.2017 avaldusele uue sisu, hinnates seda vaideks ja sellele järgnenud kirjavahetust vaidemenetluseks. Kaebaja ei ole Põllumajandusametile nõuetekohast vaiet esitanud, mida ta on ka ise möönnud.
14.Kaebaja esitas 12.10.2018 seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas ning alternatiivselt kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebus on tähtaegne. Kaebaja sai Põllumajandusameti 31.10.2017 otsuse nr 13-1/8727-1 kätte 09.11.2017 ning esitas Põllumajandusameti peadirektorile taotluse ennistamise taotluse 2(8)
3-18-692 16.11.2017. Põllumajandusamet pidi vastama taotlusele 10 päeva jooksul. Kaebaja sai kirjale vastuse 14.12.2017. Kaebaja pöördus 18.12.2017 Põllumajandusameti poole, et saada asjas täiendavat infot ning esitas 19.12.2017 vaide maaeluministrile. Järelevalveametniku otsuse ja toimingu vaidlustamise korra kohta sai kaebaja teavet mahepõllumajanduse ja seemneosakonna juhataja juhenddokumendist nr 10-5/12. Kaebaja sai 02.02.2018 maaeluministrilt selgitustaotluse nr 5.32/11789-3 ning 06.02.2018 PRIA-st vaideotsuse nr 12-4/18/31-1. Põllumajandusameti 06.02.2018 vastuskirjas nr 1-6/160-1 anti teada, et Kallas Agro OÜ kaebus jäetakse läbi vaatamata. Põllumajandusameti 07.03.2018 täiendavas vastuses selgitati, et 31.10.2017 otsus nr 13-1/8727-1 ei muutu. Seejärel esitas kaebaja 06.04.2017 kaebuse halduskohtule. Kallas Agro OÜ esitas 16.11.2017 vaide Põllumajandusameti peadirektorile 31.10.2017 otsuse peale ning 18.12.2017 kaebuse maaeluministrile. Kaebaja sai aru, et vaidemenetlus on lõppenud 07.03.2018, kui Põllumajandusamet vastas, et 31.10.2017 otsus nr 13-1/8727-1 ei muutu. Kui kohus asub seisukohale, et kaebus on esitatud hilinemisega, taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ja vaidlustamise kogemus.
15.Põllumajandusamet palus 22.10.2018 vastuses jätta kaebetähtaeg ennistamata. Kaebaja sai vaidlustatud otsuse kätte 09.11.2017. Sellest ajast hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Seega saaks kaebus olla esitatud tähtaegselt 11.12.2017. Kallas Agro OÜ esitas kaebuse 06.04.2018, st ligi viiekuulise hilinemisega. Kaebaja viidatud meili- ja kirjavahetus Põllumajandusameti ja Maaeluministeeriumiga ei väära kaebetähtaja möödumist. Kaebaja põhjendused ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks ega ole käsitatavad mõjuva põhjusena halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 mõttes. Kaebajaks on juriidiline isik. Riigikohus on 12.12.2012 määruse asjas nr 3-3-1-59-12 p-s 18 selgitanud, et äriühingu ekslikku arusaama õigusest ning kahju tekkimise ajast ei saa pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Lisaks leidis Riigikohus 10.05.2004 määruse asjas nr 33-1-23-04 p-s 11, et äriühingul on oma õiguste efektiivse kaitse tagamiseks üldjuhul suuremad võimalused, mistõttu peab halduskohtumenetluses menetlusosaliseks olev äriühing hoolitsema selle eest, et menetlustoiming tehakse tähtaegselt isegi juhul, kui teda halduskohtus seni esindanud isikul tekib ootamatu ja vältimatu takistus toimingu sooritamiseks. Pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 18). Seega saaksid tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olla tervislikud, infotehnoloogilised vm mõjuvad põhjused, mis kaebajal puuduvad. On ilmne, et kaebaja 16.11.2017 pöördumine ei vastanud vaidele esitatavatele nõuetele ning haldusorganil puudus alus seda pöördumist vaidena käsitada. Tegu oli tavalise kirjaga peadirektorile ja sellele ka selliselt vastati. Vastustaja seda vaideks ei pidanud ning kaebaja on asunud seda vaideks pidama alles kohtumenetluses. Ü. Pungits on 18.12.2017 e-kirjas selgitanud, et Kallas Agro OÜ pole seni vaiet esitanud, kuid jõuab seda teha enne aasta lõppu.
16.Tallinna Halduskohtu 22.10.2018 määrusega loeti kaebus esitatuks kaebetähtaega rikkudes ning ennistati kaebuse esitamise tähtaeg (p 1) ja jäeti rahuldamata Põllumajandusameti taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu (p 2).
3(8)
3-18-692 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Riigikohus on 04.04.2003 otsuse asjas nr 3-3-1-23-03 p-s 16 leidnud, et taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Praegusel juhul koostati vaidlusalune haldusakt 31.10.2017. Kaebaja esitas 16.11.2017 (HMS §-s 75 nimetatud tähtaja kestel) selle peale avalduse, mille sisust on äratuntav kaebaja tahe, et Põllumajandusamet tunnistaks 31.10.2017 otsuse kehtetuks (või tulnuks vastustajal kaebaja tahet täpsustada). Ka kaebaja ise on mõistnud, et esitas 16.11.2017 vaide. Seega tuleb kaebaja 16.11.2017 avaldust käsitada vaidena olenemata sellest, et kaebaja ei vormistanud oma tahteavaldust kooskõlas HMS § 76 lg-s 2 sätestatud nõuetega. Kaebaja 16.11.2017 avaldusele ja järgnevatele avaldustele on Põllumajandusamet vastanud 14.12.2017, 06.02.2018 ja 07.03.2018. Vastustaja 14.12.2017 vastuskirja lugedes pidi kaebaja mõistma, et Põllumajandusamet ei kavatse muuta oma 31.10.2017 otsust. Kaebaja 12.10.2018 selgitust arvestades on kaebaja 14.12.2017 kirja nii ka mõistnud. Seega saab 14.12.2017 vastuskirja käsitada vaideotsusena, mille kättesaamise järgselt tuli kaebajal pöörduda kohtu poole 30 päeva jooksul (HKMS § 47 lg 2). Seda järeldust ei muuda asjaolu, et Põllumajandusamet ei olnud vastuskirja vormistanud vaideotsusena ning selles puudus vaidlustamisviide (HMS § 57 lg 1 ja § 86 lg 2). Kaebaja pärast 14.12.2017 vastuskirja saamist 30 päeva jooksul kohtu poole ei pöördunud, vaid esitas kaebuse 06.04.2018. Vaideotsus peab sisaldama selgitust halduskohtule kaebuse esitamise korra kohta (HMS § 57 lg 1 ja § 86 lg 2). Kõnealuses vaideotsuses see puudub. Põllumajandusamet ei ole ka 06.02.2018 ja 07.03.2018 vastuskirjades selgitanud kaebajale halduskohtule kaebuse esitamise korda. Kaebaja on selgitanud, et juhindus 31.10.2017 otsuse vaidlustamisel Põllumajandusameti veebilehel olevast mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja juhenddokumendist nr 10-5/12. Nimetatud dokumendi p-s 8 on selgitatud, et kui isik ei nõustu järelevalveametniku otsuse või toiminguga, võib ta esitada vaide Põllumajandusameti peadirektorile 30 päeva jooksul otsuse tegemisest teadasaamise päevast alates. Mitterahuldava vastuse saamisel on õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maaeluministri või kohtu poole. HMS § 73 lg-st 3, Põllumajandusameti põhimääruse § 3 lg-st 1 ja Maaeluministeeriumi põhimääruse § 8 p-st 14 tuleneb, et Põllumajandusameti haldusakti või toimingu peale laekunud vaie tuleb lahendada Põllumajandusametil. HMS § 87 ei näe ette sellist edasikaebamise korda, et pärast Põllumajandusameti poolt vaideotsuse tegemist on isikul veel õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda maaeluministri poole. Sellist edasikaebamise korda ei näe ette ka ükski muu õigusakt. Seega on eelviidatud juhenddokumendis esitatud teave puudulik ja eksitav. Sellest teabest ei ilmne, et isik võib pöörduda kaebusega kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, kui talle tehakse teatavaks vaideotsus (HMS § 87, HKMS § 47 lg 2) ning pärast selle tähtaja möödumist ei ole isikul enam võimalik halduskohtusse kaebusega pöörduda, v.a juhul, kui kohus ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul tähtaja (HKMS § 71 lg 1, § 124 lg 2). Ei ole välistatud, et õigusteadmisteta isik saab eelviidatud tekstist aru selliselt, et enne kohtusse pöördumist on tal veel võimalik pöörduda kaebusega maaeluministri poole. Kaebaja on 12.10.2018 vastuses kohtule esitanud vastuolulisi selgitusi vaidemenetluse läbimise korra kohta, ent kui Põllumajandusameti 14.12.2017 vaideotsuses oleks olnud vaidlustamisviide või veebilehel leitavas juhenddokumendis oleks olnud kirjas selge ja üheselt 4(8)
3-18-692 mõistetav tekst vaidlustamise korra kohta, oleks kaebaja tõenäoliselt vaidlustanud tema õigusi rikkuva haldusakti kohtus õigeaegselt. Kaebaja ei ole ka viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult ega pahatahtlikult. Kaebaja pidas 07.03.2018 saadetud Põllumajandusameti kirja kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks ning on selle saamise järgselt 30 päeva jooksul pöördunud kohtusse. Eeltoodud põhjustel ning arvestades seda, et kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu, on kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
17.Põllumajandusamet palub 29.10.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.10.2018 määrus ja teha uus määrus, millega lõpetada haldusasja nr 3-18-692 menetlus. Määruskaebuse esitaja nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuid ei nõustu kaebetähtaja ennistamisega. Õiguslik kogenematus ei saa olla HKMS § 71 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks, kui kaebuse esitajaks on äriühing. Mõjuvaks põhjuseks saab olla üksnes kaebajast sõltumatu objektiivselt eksisteeriv asjaolu (vt ka Riigikohtu 12.12.2012 määrus asjas nr 3-3-1-59-12, p 18; 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 18). Mõjuvaks põhjuseks saaksid olla nt tervislikud või infotehnoloogilised põhjused, mis antud haldusasjas puuduvad. Kuni kohtunõudele vastamiseni ei olnud kaebaja arvamusel, et tema 16.11.2017 kiri oleks vaie ja seda tuleks menetleda vaidemenetluses. Seda kinnitab kaebaja 18.12.2017 e-kiri, milles mh märgitakse, et vaide esitamiseks on veel mõni päev aega. Juhul kui 18.12.2017 kirja tõlgendada selliselt nagu halduskohus (määruse p 12), oli 18.12.2017 kaebajale selge vajadus kohtusse pöörduda ja kulges 30-päevane kaebetähtaeg. Seega on arusaamatu, miks esitati kaebus halduskohtule olulise hilinemisega alles 06.04.2018. Halduskohtu määrus on vastuoluline ning kohus möönab vastuolusid kaebaja selgitustes ja tõendites. Samuti sisaldas 31.10.2017 otsus korrektset vaidlustamisviidet ning kaebajal oli võimalik seda järgida.
18.Kaebaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 16.11.2017 Põllumajandusametile avalduse, milles palus ennistada tema 22.05.2017 taotlus. Põllumajandusamet vastas 14.12.2017 kirjaga nr 13-5/1874-1, et ei kavatse 31.10.2017 tehtud otsust muuta. Kaebaja sai 14.12.2017 kirjaga vaideotsuse, milles puudus viide haldusakti vaidlustamise korra kohta. Kaebaja sai teavet vaide esitamise ja edasikaebamise korra kohta mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja juhenddokumendi nr 10-5/12 p-st 8. Kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu, kuid sai aru, et esitas 16.11.2017 Põllumajandusameti peadirektorile avalduse 31.10.2017 otsuse tühistamiseks. Vastustaja kaebaja avaldusele vorminõudeid ei esitanud ega tagastanud avaldust puuduste kõrvaldamiseks. Põllumajandusamet vastas kaebaja 16.11.2017 avaldusele 14.12.2017 ja järgnevatele samateemalistele avaldustele 06.02.2018 ja 07.03.2018. Põllumajandusameti 07.03.2018 otsusest sai kaebaja aru, et vaidlus on lõppenud ning kaebaja esitas seejärel 06.04.2018 kaebuse. Kaebaja ei ole teadlikult kaebetähtaega rikkunud. Kaebetähtaja möödalaskmise tingis Põllumajandusameti 14.12.2017 vaideotsuses vaidlustamisviite puudumine. Kaebetähtaja möödalaskmise oleks ära hoidnud asjaolu, kui Põllumajandusameti juhenddokumendis oleks antud õiguspäraseid juhiseid. Põllumajandusameti veebilehel oleva juhise kohaselt oli kaebajal 5(8)
3-18-692 õigus pärast Põllumajandusameti peadirektorilt vastuse saamist pöörduda maaeluministri või kohtu poole. Kaebaja juhindus sellest ja esitas 19.12.2017 kaebuse maaeluministrile, millele järgnes vaidlus kuni Põllumajandusameti 07.03.2018 otsuse saamiseni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Halduskohtu määrus on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
20.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.
21.Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
22.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et äriühing ei saa kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena toetuda õigusalaste teadmiste puudumisele. Äriühingul on küll eelduslikult paremad võimalused pöörduda vajaduse korral professionaalse õigusnõustaja poole, ent kohtupraktikast ei tulene, et äriühingu õiguslik kogenematus ei saaks ühelgi juhul olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-59-12. Viidatud lahendi p-s 18 märkis Riigikohus, et advokaadi õigusabi kasutava äriühingu ekslikku arusaama õigusest ning kahju tekkimise ajast ei saa pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Praegusel juhul ei esindanud kaebajat kohtueelses ega kohtumenetluses juriidiliste teadmistega esindaja.
23.Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks tähtaja jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.
24.Kaebaja sai 31.10.2017 otsuse kätte 09.11.2017 ning pöördus 16.11.2017 Põllumajandusameti poole avaldusena pealkirjastatud dokumendiga (tl 9). Avalduses on kaebaja märkinud, et palub ennistada tema taotlus ettevõtte jätkamise kohta ning on selgitanud, millistel põhjendustel jäi riigilõiv tasumata. Sarnaselt halduskohtule leiab ringkonnakohus, et nii kaebaja soov ennistada tema 22.05.2017 taotlus kui ka selgitused riigilõivu tasumata jätmise kohta viitavad sellele, et kaebaja sooviks oli 31.10.2017 otsuse vaidlustamine. Üksnes asjaolu, et kaebaja ei olnud avaldust vormistanud korrektse vaidena, ei saanud olla aluseks käsitada 6(8)
3-18-692 kaebaja avaldust kirjana. Kui Põllumajandusametile jäi ebaselgeks avalduse esitamise eesmärk või kaebaja soov esitada vaiet, oli vastustajal võimalik paluda kaebajal 16.11.2017 avaldust täpsustada, sh esitada vajaduse korral korrektne vaie (vt ka HMS § 78). Vastustaja seda ei teinud ega ole vastupidist väitnud ka määruskaebuses.
25.Põllumajandusameti 31.10.2017 otsus sisaldas vaidlustamisviidet, mille kohaselt oli otsust võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul kaebuse esitamisega halduskohtule või vaide esitamisega Põllumajandusameti peadirektorile (tl 8). Riigikohus on 21.04.2015 määruse asjas nr 3-3-1-2-15 p-s 20 selgitanud, et HMS § 57 lg 3 järgi võib vaidlustamisviite puudumist pidada vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest, ning selgitas täiendavalt, et kui vaidlustatud korralduses oli vaidlustamisviide olemas, pidi isik mõistma, et kuna korralduse vaidlustamiseks on antud tähtaeg, ei ole seda võimalik tähtajatult vaidlustada ka juhul, kui vaideotsuses puudub vaidlustamisviide ning korralduse tühistamiseks tuleb pöörduda kohtusse.
26.Praegusel juhul toimetas kaebaja vastavalt 30.10.2017 otsuses sisalduvale vaidlustamisviitele ning esitas 16.11.2017 vaide Põllumajandusameti peadirektorile. Halduskohus luges kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes seetõttu, et Põllumajandusameti 14.12.2017 vastust (tl 10) tuleb käsitada vaideotsusena, mille järgselt pidi kaebajale olema selge, et Põllumajandusamet ei kavatse 31.10.2017 otsust muuta ning kaebajal tuli selle vaidlustamiseks pöörduda halduskohtusse (määruse p 16.2). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Põllumajandusameti 14.12.2017 vastust on võimalik käsitada vaideotsusena. Vastuses selgitas Põllumajandusamet riigilõivu tasumise ning kontrollkäigu toimetamisega seonduvat, lahendades seega sisuliselt kaebaja vastuväited (vt HMS § 83 lg 1). Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise võib tingida ka haldusorgani poolne eksitav käitumine (nt Riigikohtu 20.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-37-03, p 12). Põllumajandusameti 14.12.2017 vaideotsus vaidlustamisviidet ei sisaldanud. Kaebaja selgitas, et juhindus 31.10.2017 otsuse vaidlustamisel mh mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja 15.03.2018 dokumendist nr 10-5/12, mille p-s 8 on selgitatud, et järelevalveametniku otsuse või toiminguga mittenõustumise korral võib esitada vaide Põllumajandusameti peadirektorile 30 päeva jooksul otsuse tegemisest teadasaamise päevast alates. Vaidele vastatakse posti teel 10 päeva jooksul alates vaide saabumisest Põllumajandusametile. Põllumajandusameti peadirektor võib asjaolude täiendava uurimise vajadusel vaide lahendamise tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada. Mitterahuldava vastuse saamisel on õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maaeluministri või kohtu poole (tl 99–101p). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et viidatud punktist sai kaebaja põhjendatult järeldada, et pärast Põllumajandusameti peadirektorile vaide esitamist oli tal täiendavalt võimalus pöörduda maaeluministri poole. Selliselt kaebaja ka talitas. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja 18.12.2017 e-kiri alust arvata, et kaebaja oli tegelikkuses teadlik 31.10.2017 otsuse vaidlustamise korrektsest korrast (tl 96–97). E-kirjas mainib kaebaja, et on juba pöördunud Põllumajandusameti poole ning selgitab, et vaide esitamiseks on veel mõni päev aega. Samas oli kaebaja selleks ajaks Põllumajandusametile juba pöördumise esitanud ning ka juhul, kui kaebaja soovinuks esitada uut (korrektset) vaiet, oli 30-päevane tähtaeg selleks ajaks möödunud (vaide esitamise viimaseks päevaks oli 11.12.2017) ning kaebaja oli endiselt eksituses vaidemenetluse korra osas. Võttes arvesse, et kaebaja juhindus ka mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja 15.03.2018 dokumendi nr 10-5/12 p-st 8, ei ole välistatud, et kaebaja pidas silmas vaide esitamist maaeluministrile. Järeldust, et kaebajal oli juba 18.12.2017 selge, et tal tuleb koheselt pöörduda kaebusega halduskohtusse, e-kirjast ei nähtu. Kaebajale ei saa ette heita ka seda, et ta ei pöördunud koheselt professionaalse õigusnõustaja poole. Kallas Agro OÜ tegi kohtueelses menetluses kõik endast oleneva, et
7(8)
3-18-692 selgitada välja 31.10.2017 otsuse vaidlustamise võimalused ja kord ning talitada vastavalt talle teadaolevale vaidlustamiskorrale.
27.Lisaks pöördus kaebaja korduvalt erinevate haldusorganite, sh vastustaja poole sooviga 31.10.2017 otsust vaidlustada. Täiendavalt esitas kaebaja 18.12.2017 vaide (ja korduva vaide 19.01.2018) maaeluministrile, milles palus tunnistada kehtetuks Põllumajandusameti 31.10.2017 otsus (tl 11–11p; 15–17). Nii Maaeluministeerium kui ka Põllumajandusamet vastasid kaebaja pöördumistele vastavalt 02.02.2018 ja 05.02.2018 (tl 18–18p; 20–20p). Põllumajandusameti 05.02.2018 vastuses ei selgitatud, millise tähtaja jooksul on kaebajal soovi korral võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse ega lahendatud pöördumist vaidemenetluse raames (millele viitab maaeluministri 02.02.2018 vastus). Kaebaja esitas 08.02.2018 Põllumajandusametile täiendava pöördumise (tl 21–21p), millele vastati 07.03.2018 (tl 22). Kaebaja selgituste kohaselt sai ta Põllumajandusameti 07.03.2018 vastuse järgselt aru, et haldusmenetlus 31.10.2017 otsuse vaidlustamiseks on lõppenud ning tal tuleb soovi korral pöörduda kaebusega halduskohtusse. Ringkonnakohus peab neid väiteid usutavaks.
28.Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et pärast 07.03.2018 kirja saamist pöördus kaebaja 30-päevase tähtaja jooksul kaebusega halduskohtusse ega viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.