3-20-911 30. september 2020 Roby Koik Osaühing Maa-investeeringud kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. veebruari 2020. a otsuse nr 126/20/200 tühistamiseks Kaebaja – Osaühing Maa-investeeringud, seaduslik esindaja Meelis Metsamärt Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kaasatud haldusorgan – Põllumajandusamet
Asja läbi vaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. oktoober 2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
1.Aktsiaselts Maa-investeeringud esitas 20.05.2015. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste- ja maksetaotluse, milles taotles perioodiks 2014–2020 mahepõllumajandusliku tootmise toetust
põldude ning mahepõllumajanduslikult peetavate loomade (veised, lambad, kitsed) eest ja võttis perioodi 2014–2020 kohta (MAH) toetuse 5-aastase kohustuse (taotluse p 2.4.4. ja p 2.4.4.2.).
2.Äriregistri andmetel kujundati Aktsiaselts Maa-investeeringud ümber osaühinguks ainuaktsionäri 20.02.2015. a otsuse alusel alates 22.09.2015. a.
3.Osaühing Maa-investeeringud esitas 23.05.2019. a PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191110713. Isik taotles toetust põldude loetelu (PT50A) veerus „ÜPT/ROH“ märgitud põldude, põldude loetelu (PT50A) veerus „NAT“ märgitud põldude,
põldude loetelu (PT50A) veerus „KSM/MAH“ märgitud põldude ning põldude loetelu (PT50A) veerus „Mahe maakasutus (1a, 2a, 3a, 14 MM, M)“ kohta. Kokku taotles Osaühing Maainvesteeringud toetust 15 põllu eest 31,15 ha kohta. Osaühing Maa-investeeringud taotles Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat toetust (NAT) 7 põllu kohta 18,84 ha, mahepõllumajandusliku tootmise toetust (MAH) kõigi 15 põllu kohta ning toetust rohumaade eest, mille iga hektari kohta on loomkoormus vähemalt 0,2 loomühikut või mille iga 0,1 ha kohta on mesilaspere, samuti kõigi 15 põllu kohta.
4.23.05.2019. a taotluse andmetel on Osaühing Maa-investeeringud täielikult MAH taotleja. Äriühing taotles 23.05.2019. a taotlusega muuhulgas mahepõllumajandusega jätkamise toetust (taotluse p 2.3.3.).
5.Osaühing Maa-investeeringud andis 23.05.2019. a taotluse esitamisel PRIA-le ühtlasi nõusoleku teha otsus teatavaks elektrooniliselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevale e-posti aadressile.
6.Osaühing Maa-investeeringud esindaja alustas mahepõllumajandusliku tunnustamise taotluse täitmist 23.05.2019 kell 13:20 PMA infosüsteemis, kuid jättis selle pooleli.
7.Põllumajandusamet (PMA) tunnistas 24.09.2019. a otsusega nr 13-1/22 kehtetuks kaebaja ettevõtte tunnustamise otsuse mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse valdkonnas (registreeritud mahepõllumajanduse registris nr 0926) ning luges tõendava dokumendi nr 182000 kehtetuks alates 24.09.2019.
8.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tegi 06.02.2020. a otsuse nr 126/20/200, millega: 1) jättis rahuldamata taotleja Osaühing Maa-investeeringud (registrikood 10838997) mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse; 2) lõpetas ennetähtaegselt taotleja Osaühing Maa-investeeringud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohustuse; 3) nõudis taotlejalt Osaühing Maa-investeeringud tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas, kokku 13 963,73 EUR (ELÜPS § 111 lg 1); 4) kohustas taotlejat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast (ELÜPS § 112 lg 1); 5) otsustas tasaarvestada tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates käesoleva otsuse tegemisest (ELÜPS § 112 lg-d 2 ja 4, komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 908/2014 art 28).
9.Osaühing Maa-investeeringud esitas 19.02.2020. a vaide PRIA 06.02.2020. a otsuse nr 126/20/200 peale.
10.PRIA tegi 14.04.2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/77-2, millega jättis Osaühing Maainvesteeringud vaide rahuldamata.
11.Osaühing Maa-investeeringud esitas 14.05.2020. a kaebuse Tartu Halduskohtule, milles taotleb PRIA 06.02.2020. a otsuse nr 12-6/20/200 tühistamist.
12.Kohus võttis 28.05.2020. a määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Põllumajandusameti (PMA).
Kaebuse esitaja põhjendused
13.Kaebaja ei nõustu PRIA otsusega nr 12-6/20/200 ning taotleb selle tühistamist. Kaebaja on seisukohal, et kõnealune otsus ei vasta elementaarsetelegi haldusakti nõuetele. Otsust lugedes on võimatu mõista, millistel asjaoludel see põhineb, kuivõrd otsuses puudub igasugune viide otsuse tegemise aluseks olevatele faktidele. HMS § 56 lg 2 ütleb selgelt, et haldusaktis peab sisalduma selle akti andmise faktiline alus. See nõue on täitmata. Otsuses üksnes kirjeldatakse erinevaid EL õigusakte ning see kirjeldus lõppeb üldsõnalise tõdemusega, et PRIA on tuvastanud rikkumisi ja kogu toetus tuleb tagasi nõuda. Millisest rikkumisest aga juttu on, kuidas need tuvastati, millal, kelle poolt jne, seda ei loe kusagilt välja. Kaebajal puudub igasugune arusaam, mis tingis PRIA poolt kõnealuse otsuse vastuvõtmise ning mis on see etteheidetav asjaolu, mille tõttu kaebajal tuleb eelnevate aastate toetus tagasi maksta. Sel põhjusel väidab kaebaja, et vaidlustatav haldusakt ei ole selge ega ole ka üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Teoreetilises plaanis peab kaebaja võimalikuks (ehkki ei tea faktipõhiselt), et PRIA otsus võib tugineda Põllumajandusameti 24.09.2019. a otsusele nr 13-1/22, mille p-ga 1 tunnistati kehtetuks kaebaja tunnustamise otsus mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja loomkasvatuse valdkonnas. Kui see kahtlus osutub tõeks, siis soovib kaebaja rõhutada, et Põllumajandusameti 24.09.2019. a otsust ei ole tegelikult kaebajale kätte toimetatud ega selle tegelikust sisust muul viisil teada antud. Kaebajani on jõudnud üksnes kuuldused, et selline otsus on Põllumajandusameti poolt vastu võetud. Kas see kuuldus vastab tegelikkusele, seda kaebaja ei tea. Kui aga see otsus on olemas, siis on iseenesest võimalik, et PRIA kaevatav otsus põhineb Põllumajandusotsusel, mis ei ole HMS § 61 lg 1 järgi kehtima hakanudki. Sel põhjusel ei ole PRIA-l olnud mistahes faktilist ega õiguslikku alust 06.02.2020. a otsuse vastuvõtmiseks ega eelnevate aastate toetuse tagasiküsimuseks.
14.Kaebaja esitas 26.06.2020. a täiendava seisukoha kohtule. Kaebaja väidab, et PMA 24.09.2019 e-kiri, millega PMA üritas oma otsust uuesti saata, ei ole temani paraku jõudnud. Ka vastustaja ei ole esitanud faktiväidet, et PMA otsus tegelikkuses toimetati kaebajale kätte. PRIA ei ole vähimalgi määral selgitanud, kas ja kuidas tegi PRIA enne oma vaidlustatud akti andmist kindlaks, et kaebaja suhtes on PMA otsus jõustunud. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kui vaidlustatud otsusega tutvuda, siis sellest ei selgu, millised asjaolud tingisid haldusakti andmise. See, et PRIA alles nüüd kohtule adresseeritud vastuses fakte selgitab, ei oma tähtsust, sest tegelikult ei ole kontrollitav, kas samadest faktidest lähtus PRIA ka vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel. Faktid peavad nähtuma aktist, mitte kohtule adresseeritud menetlusdokumentidest. Vastustaja vastuväited
15.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
16.Vaidlus puudutab mahepõllumajandusega jätkamise toetust, mille andmist reguleerib maaeluministri 30.04.2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (edaspidi ka määrus nr 53). Määruse nr 53 § 1 lg 1 kohaselt kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ (edaspidi arengukava) meetme 11 „“Mahepõllumajandus“ tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele üleminekuks“ raames antava mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ning tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks“ raames antava mahepõllumajandusega jätkamise toetuse andmise tingimused ning kord.
17.Määrus nr 53 § 7, milles sätestatakse nõuded taotlejale, lg 3 kohaselt võib mahepõllumajandusega jätkamise toetust taotleda taotleja, kelle ettevõte on kogu kohustusperioodi kestel mahepõllumajanduse seaduse (MPõS) alusel tunnustatud. Osundatud sättest tulenevalt on toetuse saamise ja kohustuse jätkumise eelduseks nõue, et taotleja ettevõtte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud. Vastavalt MPõS § 5 lg-le 3 on tunnustamine menetlus, mille käigus PMA või VTA hindab ettevõtte vastavust mahepõllumajanduse nõuetele. Antud asjas puudub vaidlus selles, et PMA on tunnistanud kehtetuks kaebaja ettevõtte tunnustamise otsuse.
18.PMA on kaebaja ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistanud, seega on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise tingimused täitmata, mistõttu puudus kaebajal õigus toetust saada. Et taotleja ettevõte peab olema kogu kohustuseperioodi jooksul tunnustatud, toob tunnustamata jätmine kaasa ka kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja varasemate aastate eest saadud toetuse tagasimaksmise kohustuse. Määruse nr 53 ei näe ette ühtegi erandit, mis lubaks PRIA-l kõrvale kaldud § 7 lõikes 3 sätestatud nõudest, mille kohaselt peab ettevõte olema kogu kohustuseperioodi jooksul tunnustatud. Seega on määrusega nr 53 määratletud toetuse saamise tingimusena ettevõtte tunnustatus kogu kohustusperioodi jooksul, ent antud juhul on PMA tunnistanud kehtetuks kaebaja ettevõtte tunnustamise otsuse.
19.PRIA ei saanud 2019. aastal mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse kohta otsuse tegemisel kõrvale kalduda PMA poolses menetluses tehtud otsusest, kuivõrd asjaolu, kas ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud või mitte omab õiguslikku tähendust mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamisel.
20.Ehkki kaebaja väidab, et temani on jõudnud üksnes kuuldused PMA poolt vastu võetud otsusest, nähtub PMA ja kaebaja vahel toimunud e-kirjavahetusest, et kaebaja suhtles kõnealuse otsusega seonduvalt PMA-ga. PMA poolt 24.09.2019. a kaebajale saadetud e-kirjas on märgitud, et PMA saadab kaebajale otsuse ettevõtte kehtetuks tunnistamise kohta. Seega pidi kaebajale PMA poolt saadetud e-kirja näol olema teada, et PMA on teinud kaebaja suhtes otsuse ja otsusega on ettevõtte tunnustatus kehtetuks tunnistatud. Et kaebaja on e-kirjale ka vastanud ja palunud, et PMA saadaks otsuse uuesti, kuivõrd kaebajal ei õnnestunud seda avada, ei pea PRIA usutavaks, et kaebaja ei ole otsusest teadlik.
21.PRIA leiab, et kaebuses toodud etteheide, mille kohaselt puudub otsuses faktiline alus, on alusetu. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et taotlus jäetakse tervikuna rahuldamata, kuna taotleja ettevõte ei ole mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud (määrus nr 53 § 7 lg-d 2 ja 3, § 25 lg 2). Seega on vaidlustatud otsuses toodud nii selle andmise faktiline alus (ettevõte ei ole mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud) kui ka õiguslik alus (määrus nr 53 § 7 lg-d 2 ja 3, § 25 lg 2). PRIA hinnangul vastab otsus HMS § 56 lg 2 sätestatud nõuetele, samuti HMS § 55 lõikes 1 sätestatud selguse ja üheselt mõistetavuse nõudele.
22.Vaidlustatud otsuses on muuhulgas märgitud, et makstud toetus nõutakse tagasi, kuna kohustus on lõpetatud ennetähtaegselt. Kui kaebaja võttis endale perioodi 2014-2020 mahepõllumajandusega jätkamise toetuse 5-aastase kohustuse, ent ei täida toetuse saamise ja kohustuse jätkumise eelduseks sätestatud nõuet, on tegemist toetuse saamiseks kehtestatud nõude rikkumisega, mis toob kaasa toetuse tagasinõudmise. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 111 lg 1 näeb ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt
või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.
23.Antud juhul on eelmistel aastatel makstud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse tagasinõudmine tingitud kaebaja enda kohustuste täitmata jätmisest. Ükski õigusakt ei näe ette võimalust jätta toetus tagasi nõudmata olukorras, kus kaebajal oli võimalik nõudeid mõistlikel tingimustel täita ja seeläbi ebasoovitavaid tagajärgi vältida, kuid vaatamata sellele on otsustanud kohustust mitte täita. PRIA seisukohta toetab ka Euroopa Kohtu praktika, kuivõrd Euroopa Kohus on mitmetes oma lahendites (nt kohtuasjad C-454/11, C-273/15) leidnud, et kui ei täideta kasvõi ühte toetuse andmise tingimust kogu viieaastase ajavahemiku jooksul, siis ei oleks tohtinud toetust anda. Nii on Euroopa Kohus 07.02.2013. a otsuses kohtuasjas nr C454/11 leidnud, et põllumajanduse keskkonnatoetuse saamiseks peab abi saaja täitma kõiki abi saamise tingimusi tervel põllumajanduse keskkonnaprojekti - mille suhtes abisaaja oli võtnud kohustusi – perioodil ning ka ainult ühe tingimuse eiramisest piisab, et sellele järgneks toetuse saajate hulgast väljaarvamine. Põllumajanduse keskkonnatoetuste saajate hulgast väljaarvamise puhul abi saamiseks sätestatud tingimuste täitmata jätmise tõttu on toetuse saajal kohustus maksta tagasi kõik põllumajanduse keskkonnatoetuste summad, mis ta on juba saanud seoses abiga, mille saajate hulgast ta on välja arvatud. Ka on Euroopa Kohus märkinud 26.05.2016. a otsuses C-273/15, et mitmeaastaseid toetuseid ei tohi käsitada lõplikena, kuna toetusesaaja on kohustatud selliselt saadud toetuse tagasi maksma juhul, kui ta ei täida toetuse andmise tingimusi kogu viieaastase ajavahemiku jooksul kogu deklareeritud pindalal. Põllumajanduse keskkonnatoetuse osas, mille puhul võetakse mitmeaastane kohustus, tuleb täita toetuse andmise tingimusi kogu kohustuse kehtivuse ajal ning kui ei ole täidetud kasvõi üks toetuse andmise tingimus, ei oleks tohtinud toetust anda.
24.Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse andmise ja kohustuse jätkumise eelduseks olevate tingimuste täitmine kuulub siiski ainult kaebaja vastutusalasse. PRIA hinnangul kaebaja teadis või pidi teadma, et ettevõte peab olema kogu kohustuseperioodi jooksul mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud, mistõttu pidi kaebaja arvestama ka sellega, et makstud toetus võidakse tagasi nõuda juhul, kui ettevõtte tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks.
25.PRIA leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning kuivõrd ei esine asjaolusid, mis viitaksid nimetatud haldusakti tühistamise aluste esinemisele. PRIA taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Kaasatud haldusorgani seisukoht
26.Põllumajandusamet (PMA) saatis 06.05.2019. a ja 20.05.2019. a masspostitustena välja teate, sh kaebajale, et mahepõllumajandusliku tootmisega jätkamiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 17.06.2019.
27.PMA selgitas vastustes kohtunõuetele, et kaebaja alustas mahepõllumajandusliku tunnustamise taotluse täitmist 23.05.2019 kell 13:20, kuid jättis selle pooleli. Kaebaja ei esitanud mahepõllumajanduse tunnustamise taotlust.
28.Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Reet Roosimägi kirjutas 15.08.2019 PMA maakonna peaspetsialistile ja andis teada, et kaebajal on kliendiportaalis taotlus pooleli. Peaspetsialist helistas tootjale ja kaebaja juhatuse liige vastas, et lõpetab mahepõllumajandusliku tootmise.
29.PMA peaspetsialist kirjutas 15.08.2019 tootjale e-kirja (e-posti aadressile [email protected]), milles palus mahepõllumajandusega lõpetamise kohta teha vastav teavitus ka Maaeluministeeriumi kliendiportaalis.
30.18.09.2019 vormistas PMA ametnik eelnõu ettevõtte kehtetuks tunnistamise kohta ja saatis selle kaebaja e-posti aadressile [email protected] (äriregistris olev aadress).
31.2019. a novembri lõpus oli kaebaja võtnud ühendust maakonna peaspetsialistiga ja selgitanud, et tema ei tahtnud mitte 2019. a lõpetada vaid 2020. a. PMA poolt anti kaebajale teada, et otsusega mittenõustumisel võib ta esitada PMA otsuse peale vaide. Vaiet ei ole kaebaja PMA-le esitanud. Kõik masspostitusena saadetud teavitused edastati kaebaja äriregistri järgsele e-posti aadressile.
32.Kaebajale edastati PMA 24.09.2019. a otsus Osaühing Maa-investeeringud mahepõllumajandusliku tunnustuse kehtetuks tunnistamise kohta tema äriregistri järgsele eposti aadressile. Selle tõendamiseks edastas PMA kohtule väljavõtte dokumendiregistri (WDT) sellekohasest kandest, milline kajastab ka edastamise andmeid. PMA ei pea eluliselt usutavaks, et kaebajale on olnud teadmata tema ettevõtte mahepõllumajandusliku tunnustuse kehtetuks tunnistamine ning kaebuse väidet, et selle kohta on kaebajani jõudnud vaid kuuldused. Kaasatud haldusorganina kinnitab PMA, et 24.09.2019. a otsus nr 13-1/22 on kaebajale kehtiva õiguse (HMS § 27 lg 2 p 3) kohaselt kätte toimetatud.
33.PMA infosüsteemi (PMAIS) kaudu taotluste esitamisel ei saa isik teha taotlusele märget, et tema suhtes tehtud otsused toimetatakse kätte elektrooniliselt. Küll aga annab isik nõusoleku menetluses dokumentide elektrooniliseks edastamiseks kontrolliprotokollis, millised Meelis Metsamärt kaeba esindajana andis 22.09.2017 kontrollprotokolli nr KP_1720690 ja 10.10.2018 kontrollprotokolli nr KP_1825392 allkirjastades. Kohtu seisukoht
34.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
35.Kaebaja leiab, et PRIA-l ei ole olnud mistahes faktilist ega õiguslikku alust 06.02.2020. a otsuse vastuvõtmiseks. Kohtule esitatud tõendite kogum ei anna alust kaebaja seisukohaga nõustumiseks.
36.Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et 20.05.2015. a PRIA-le pindalatoetuste- ja maksetaotluse esitamisel võttis ta perioodi 2014–2020 kohta mahepõllumajandusliku tootmise 5-aastase kohustuse.
37.Põllumajandusministri 08.04.2010. a määrusega nr
vastu võetud „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 3 lg 11 järgi peab taotleja ettevõte olema kogu kohustuseperioodi jooksul mahepõllumajanduse seaduse (MPõS) § 5 alusel tunnustatud.
38.MPõS § 5 lg 3 kohaselt on tunnustamine mahepõllumajanduse seaduse tähenduses menetlus, mille käigus Põllumajandusamet (PMA) või Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) hindab ettevõtte vastavust mahepõllumajanduse nõuetele.
39.Kaebaja on vaidemenetluses välja toonud, et on pikaaegne mahetootja. 2015. a maikuus taotles kaebaja ettevõte uut viieaastast toetusperioodi, mis lõppes 31.12.2019. Kaebajale oli vaidlustatud PRIA otsuse kohaselt toetus välja makstud 2015-2018. aasta eest. 23.05.2019. a esitas kaebaja PRIA-le uue taotluse mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks.
40.Kaebaja märkis 19.02.2020. a esitatud vaides PRIA otsusele, et seni ei ole olnud probleeme mahekontrolli teostamisega ega muresid riigilõivu tasumise või jätkamisteadete esitamisega ning eelnevatel aastatel on PMA ametnik alati varasemalt teada andnud teate, riigilõivu tasumise tähtaegadest ning tegemata jätmistele järgnevatest võimalikest sanktsioonidest. Kaebaja oli seega teadlik mahetootmisega kaasnevatest kohustustest ja menetluse käigust. Kaebaja on asunud käesolevas kohtuasja väitma, et temani ei ole jõudnud PMA 24.09.2019. a otsus nr 13-1/22, millega tunnistati kehtetuks Osaühing Maa-investeeringud ettevõtte tunnustamise otsus mahepõllumajandusliku taimekasvatuse- ja loomakasvatuse valdkonnas.
41.Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja on jätnud seaduse kohaselt kontrolltoimingute eest riigilõiv tasumata, jätnud vaidlustamata PMA 24.09.2019. a otsuse nr 13-1/22 ning sellega minetanud võimaluse oma õigusi tõhusalt kaitsta.
42.PRIA märgib vastuses kaebusele (punktis 2), et pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamisel on taotlejale kuvatud PRIA e-teenuste keskkonnas muuhulgas teade selle kohta, et mahetootjad peavad mahepõllumajandusega jätkamisest teavitama PMA-d Maaeluministeeriumi kliendiportaali teenuse "Ettevõtte tunnustamise taotlemine või jätkamine" kaudu ja tasuma ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise päevaks riigilõivu.
43.Kohtul puudub alus kahelda haldusorgani kinnituses, et vastav teade kuvati taotlejale PRIA e-teenuste keskkonnas ning kaebaja pidi teadma pikaaegse mahetootjana, et tema ettevõte peab olema kogu kohustuseperioodi jooksul mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud.
44.Kaebaja väidab kaebuses, et temani ei ole jõudnud PMA 24.09.2019. a otsus ettevõtte kehtetuks tunnistamise kohta.
45.Mahepõllumajanduse seaduses ei ole sätestatud erikorda seaduse alusel tehtud otsuste kättetoimetamise või teatavaks tegemise kohta. PMA on vastuses kohtunõudele selgitanud, et kaebaja on andnud nõusoleku menetluses dokumentide elektrooniliseks edastamiseks kontrolliprotokollis. Meelis Metsamärt kaebaja esindajana andis 22.09.2017 kontrollprotokolli nr KP_1720690 ja 10.10.2018 kontrollprotokolli nr KP_1825392 allkirjastades nõusoleku dokumentide elektrooniliseks edastamiseks. MPõS § 4 kohaselt võib selle kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga, kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus toimetatakse kätte posti teel. Kuigi ettevõtte tunnustamine ja sellest keeldumine on iseseisev haldusmenetlus järelevalvetoimingute (kontrolltoimingute) menetlusest, siis kuna MPõS ei keela elektrooniliselt menetlusdokumente edastada ega näe ette ettevõtte tunnustamise kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamist, võib pidada piisavaks elektrooniliselt otsuse edastamist.
46.Kohus leiab, et PMA on piisavalt käesolevas asja tõendanud, et 24.09.2019. a otsus 13-1/22 tehti kaebajale teatavaks. HMS § 27 lg 2 p-le 1 antud asjas tugineda ei saa, sest PMA infosüsteem ei registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Ka HMS § 27 lg 2 p 2 ei ole asjakohane, kuna kaebaja ei kinnitanud dokumendi kättesaamist. HMS § 27 lg 2 p 3 järgi loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Kohtule on PMA esitanud väljavõtte dokumendihaldussüsteemist ning selgitanud, et süsteemi alla laetud dokumenti jagati kaebajaga, edastades kaebaja äriregistris märgitud elektronposti aadressile teate otsuse kohta. Dokumendihaldussüsteemi väljavõtet elektronpostiaadressile dokumendi edastamise kohta saab kohtupraktika järgi pidada usaldusväärseks tõendiks dokumendi saatmise kohta (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1410). Kaebaja väidab, et ta ei saanud otsust e-kirjaga kätte.
47.Äriregistri andmete kohaselt on [email protected] kaebaja sidevahendiks. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et täidetud on HKMS § 27 lg 2 p 3 tingimus ning PMA otsuse saab praegu kohtule esitatud andmete pinnalt elektrooniliselt kätte toimetatuks lugeda 24.09.2019. Kuna HMS sätestab elektroonilise kättetoimetamise võimaluse läbi äriregistrijärgse elektronposti aadressi, siis lasub äriühingul endal hoolsuskohustus oma e-postkasti kontrollimiseks ja jälgimiseks. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt (Riigikohtu halduskolleegium on 03.03.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 14). Kohus leiab, et see seisukoht kohaldub ka juriidilise isiku äriregistris märgitud elektronposti aadressile saadetud posti vastuvõtmise kohta.
48.PRIA-le 19.02.2020. a esitatud vaides märgib kaebaja juhatuse liige, et 2019. aasta alguses haigestus ta raskelt, mistõttu olid häiritud ametlikud tegevused. Seoses sellega jäi esitamata PMA-le mahedakohustuse jätkamise taotlus ning tasumata riigilõiv 2019. aasta eest. 2019. a suvel helistas kaebaja esindajale PMA ametnik, kes küsis, kas ta on huvitatud mahedatootmisega jätkama. Vaide kohaselt oli tegemist kommunikatsiooniveaga – kaebaja juhatuse liige rääkis tulevikust (2020 ja edaspidine periood), PMA ametnik olevikust (2019). Riigilõivu ametnik telefonikõnes ei maininud. Kaebaja oli planeerinud mahetootmise lõpetada ja 2020. aastal üle minna tavatootmisele (poollooduslike koosluste hooldamine). Kui ametnik teatas jätkamise taotluse tegemise vajalikkusest, siis informeeris kaebaja, et mahetootmist enam jätkata ei soovi (järgmist perioodi silmas pidades). Augustis saadeti kaebaja meilile teade, et PMA soovib mahepõllumajandustootmise lõpetamise avaldust. Antud asjaolu kinnitab kaebaja väitel arusaamatust ametnikuga suhtlemisel. Kaebaja oli vaide kohaselt alati teadlik, et viieaastane mahetootmise periood peab kestma 2019. aasta lõpuni. Kaebaja leidis vaides, et 31. detsembrini 2019 järgis ta kõiki mahetootmise nõudeid.
49.Kohus leiab, et kõik vaides esitatud selgitused oleks kaebaja pidanud esitama PMA-le, mitte PRIA-le. Kohus nõustub PRIA seisukohaga, et olukorras, kus ettevõtte tunnustamise otsus mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse valdkonnas on tunnistatud kehtetuks PMA poolt, ei anna õigusnormid PRIA-le võimalust jätta see arvesse võtmata ning kaaluda teistsuguse otsuse tegemist kui taotluse rahuldamata jätmiseks ning eelnevalt makstud toetuste tagasinõudmiseks.
50.Taotluse esitamise ja riigilõivu tasumise kohustus tuleneb MPõS § 7 lg 6 alusel põllumajandusministri 20.02.20009. a määrusega nr 26 kehtestatud „Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise korrast“ (määrus nr
26). Määruse nr 26 § 1 lg 1 p-de 1-8 järgi peab isik esitama ettevõtte tunnustamise taotluse PMA-le ja tasuma riigilõivu. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse või mesindusega tegeleda sooviv isik esitab taotluse ja sellele lisatavad dokumendid ajavahemikul 10. märtsist
10.aprillini (määruse nr 26 § 2 lg 1). Isik peab esitama taotlusel komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.09.2008, lk 1–84), artikli 63 lõikes 3 loetletud andmed (määruse nr 26 § 3). Määruse nr 26 § 4 lg 2 kohaselt ei pea mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegeleda sooviv isik PMA-le esitama määruse nr 26 § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmeid ja dokumente, kui ta esitab samal aastal PRIA-le maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus” § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks.
51.Kuna kaebaja esitas 23.05.2019. a PRIA-le mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse, siis ei pidanud kaebaja esitama eraldi taotlust PMA-le, kuid riigilõivu tasumine kontrolltoimingute eest on ettevõtte tunnustamise otsuse tegemise eelduseks ning üksnes riigilõivu tasumata jätmine annab PMA-le piisavalt selge aluse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks MPõS § 9 lg 1 p 3 alusel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2019. a otsus asjas nr 3-18-692, p 23).
52.Riigilõivuseaduse § 253 lg 1 kohaselt peab mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega, sealhulgas mesindusega, ning vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisega ning sööda esmatootmisega tegelev isik tasuma ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu, lähtudes kontrollitava maa suurusest või vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisala pindala suurusest. Riigilõiv tuleb tasuda ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise kuupäevaks ja igal mahepõllumajandusega tegelemise jätkamise aastal Põllumajandusametile või Veterinaar- ja Toiduametile mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamiseks esitatava teabe esitamise tähtpäevaks (RLS § 253 lg 4).
53.Kuna kaebaja taotles kaebaja ettevõte taotles juba 20.05.2015. a PRIA-lt perioodiks 2014– 2020 mahepõllumajandusliku tootmise jätkamise toetust (MAH) ning varasemalt enne 2019. a ei olnud kaebajal oma kohustuste täitmisega, sh riigilõivu tasumisega ja PMA-le dokumentide esitamisega probleeme, siis pidi kaebaja olema teadlik võetud kohustustest ja nende täitmise vajalikkusest.
54.Vaidlust ei ole asjas selle üle, et kaebaja oma kohustust riigilõivu tasumiseks 2019. aastal ei täitnud. Kaebaja ei ole vastu vaielnud ka asjaolule, et ta alustas mahepõllumajandusliku tunnustamise taotluse täitmist 23.05.2019 kell 13:20 PMA infosüsteemis, kuid jättis selle pooleli. PMA ei teostanud 2019. aastal ka ettevõtte tunnustamise jätkamiseks vajalikke kontrollitoiminguid.
55.Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 art 27 lg 3 kohustab mahepõllumajandusliku tootmisega ettevõtjaid kontrollima vähemalt üks kord aastas. Sama artikli lg 13 esitab nõuded kontrollsüsteemile. Artikli 28 lg 4 näeb liikmesriikidele ette kohustuse tagada, et iga ettevõtja, kelle tegevus on kooskõlas määruse nõuetega ning kes maksab mõistlikku lõivu kontrollikulude katteks, on õigus kuuluda kontrollsüsteemi.
Mahetoodangu sertifikaat väljastatakse artikli 29 lg 1 kohaselt ettevõtjale, kelle tegevust on kontrollitud. MPõS § 7 lg 21 järgi on tunnustamise otsus määruse nr 834/2007 artikli 29 ja rakendusmääruse nr 889/2008 XII lisa kohane tõendav dokument. Isikul ei ole kohustust seda taotleda ega ennast kontrollimenetlusele allutada, kuid selle tegemisel tuleb tal tasuda riigilõiv (MPõS § 11 lg 5 ja RLS § 253 lg 1).
56.Ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamist reguleerib MPõS § 9, mille lõike 1 p 3 kohaselt võib PMA ettevõtte tunnustamise otsuse, kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui isik ei esita PMA-le andmeid või takistab muul viisil järelevalve teostamist. Kuna kaebaja pidi ka ise teadma, et ta PMA-le sama aasta kohta nõutud andmeid ei esitanud, ei saanud MPõS § 9 lg 1 p-st 3 tulenev tagajärg olla tema jaoks tegelikult üllatus.
57.Määruse nr 53 § 7 lõige 3 kohaselt võib mahepõllumajandusega jätkamise toetust taotleda taotleja, kelle ettevõte on kogu kohustusperioodi kestel mahepõllumajanduse seaduse (MPõS) alusel tunnustatud. Nimetatud sättest tulenevalt on toetuse saamise ja kohustuse jätkumise eelduseks nõue, et taotleja ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse (MPõS) alusel tunnustatud. Tunnustatud ettevõtte kohta järgmise tunnustamise otsuse tegemise või tunnustamisest keeldumise otsustab Põllumajandusamet või Veterinaar- ja Toiduamet omal algatusel kehtiva tunnustamise otsuse kehtivusaja lõppemise aastal, võttes aluseks selle aasta järelevalve tulemused (MPõS § 7 lg 5).
58.Põllumajandusministri 20.02.2009. a määruse nr 25 „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“ §-dest 4 ja 10 tuleneb, et isik, kes jätkab mahepõllumajandusliku taime- või loomakasvatusega tegelemist, peab PMA-d sellest samal aastal teavitama, esitades selle kohta nõutud andmed ja dokumendid. Kuna kaebaja seda 2019. aasta kohta ei teinud, võis PMA põhjendatult järeldada, et kaebaja 2019. aastal mahepõllumajandusliku tegevusega ei tegelenud. Kohtu hinnangul puudub seetõttu alus arvata, et kaebaja suhtes pidanuks seni tehtud tunnustamise otsus kehtima kuni 201p. aasta 31. detsembrini (MPõS § 7 lg 22). Kaebajal oli pikaaegne kogemus mahepõllumajandusliku tegevuse vallas ning 2019. aasta ei olnud kaebaja jaoks esimene PMA-le andmete esitamise aasta. Seega pidi PMA eeldatav negatiivne otsus olema kaebajale selgelt ettenähtav (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2019. a otsust asjas nr 3-18-886).
59.Kaebaja juhatuse liige märkis PRIA-le 19.02.2020. a esitatud vaides, et avastas novembrikuus juhuslikult vanas e-PRIAs teenuste alt mahekohustuse juures märke, et tema ettevõtte mahedastaatus on lõpetatud enne tähtaega. Kaebaja peab ilmselt silmas 2019. aasta novembrikuud. Kaebaja juhatuse liige pöördus vaide kohaselt konsulendi poole, kes tegi selgeks, et ettevõte on maheregistrist kustutatud. PMA kodulehelt tuvastas ametnik, et registrist kustutamise aluseks oli MPõS § 9 lg 1 p 3 (ei esita järelevalveasutusele nõutud andmeid või takistab muul viisil järelevalve teostamist). Kaebaja äriregistris märgitud elektronposti aadressile [email protected] on 27.11.2019. a saadetud E. Pärnpuu poolt kiri, milles PMA ametnik selgitab, et kaebajal on võimalik Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu esitada vaie.
60.Kaebaja väidab kaebuses, et temale ei ole PMA 24.09.2019. a otsust nr 13-1/22 kätte toimetatud ning kaebaja ei ole teadlik otsuse sisust. Kaebaja väidab, et kaebusega vaidlustatud PRIA otsus põhineb PMA otsusel, mis ei ole HMS § 61 lg 1 järgi kehtima hakanudki.
61.Kohtu hinnangul ei saa siiski olla vaidlust selles, et kaebajale sai enne PRIA otsuse tegemist teatavaks PMA 24.09.2019. a otsus. Kõnealune PMA on antud 24.09.2019 ning omas õiguslikku tähendust PRIA 06.02.2020. a otsuse tegemisel.
62.HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. PMA 24.09.2019. a otsuses nr 13-1/22 resolutsiooni punktis 1 on märgitud, et Osaühing Maainvesteeringud ettevõtte tunnustamist tõendav dokument nr 182000 loetakse kehtetuks alates 24.09.2019. Vaidlustamisviites on märgitud, et otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest. PMA otsuse kaebajale teatavakstegemisest hakkas kulgema otsuse vaidlustamise tähtaeg ehk kaebetähtaeg, kuid PMA 24.09.2019. a otsuse õiguslik mõju avaldus koheselt selle andmise päeval, kui loeti ettevõtte tunnustamist tõendav dokument kehtetuks.
63.Riigikohtu halduskolleegium on 02.02.2018. a otsuses kohtuasjas nr 3-15-2813 (3-3-1-4017) punktides 14.2.-14.4. põhjalikult selgitanud haldusakti andmise, teatavaks tegemise ja kättetoimetamise tähendust: „Haldusmenetluse seadus (HMS) eristab haldusakti andmist ja teatavakstegemist. Nii tuleb haldusakti märkida selle "väljaandmise aeg" (HMS § 55 lg 4) ning "andmise hetkel" kehtinud õiguslikust ja faktilisest olukorrast lähtudes hinnatakse haldusakti õiguspärasust (HMS § 54). Haldusakti andmisele järgneb haldusakti teatavakstegemine (HMS § 62), mis on eelduseks haldusakti andmise menetluse lõpetamiseks (HMS § 43 lg 1 p 1) ja mille formaliseeritud viise nimetatakse haldusakti kättetoimetamiseks (HMS § 62 lg 2, §-d 25– 32). Haldusakti teatavakstegemine on põhiõiguste seisukohalt oluline menetlusetapp, kuna teatavakstegemisest haldusakt üldjuhul jõustub ehk omandab kehtivuse ja muutub igaühele täitmiseks kohustuslikuks (HMS § 60 lg 2). Ka hakkab kulgema kaebetähtaeg (HMS § 75, HKMS § 46). Teatavakstegemise kui menetlustoimingu olulisus haldusmenetluse korrakohasel lõpetamisel ja õiguslikelt tagajärgedelt ei tähenda siiski seda, et enne teatavakstegemist ei võiks haldusakt olla antud. Arvestades asjaolu, et teatavakstegemise hetk ei ole haldusakti allkirjastamisel ette teada (sh võib eri menetlusosaliste puhul olla erinev), on selge, et haldusorgan ei saaks seda HMS § 55 lg-t 4 järgides haldusakti märkida. Ka ei pruugiks vastupidisel juhul haldusorganil olla võimalik tagada haldusakti õiguspärasust, kuna teatavakstegemise hetkeks võivad õigusnormid või faktilised asjaolud muutuda (HMS § 54). Haldusakti andmist ja teatavakstegemist eristab ka halduskohtumenetluse seadustik. Kui tühistamis- ja kohustamiskaebuse kaebetähtaeg hakkab kulgema teatavakstegemisest (HKMS § 46 lg-d 1 ja 2), siis tuvastamiskaebuse kolmeaastane kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti andmisest (HKMS § 46 lg 5). Haldusakti andmise aeg tähistab otsuse tegemise hetke, kuid mis võib praktikas seisneda ka otsustuse muul viisil dokumenteerimises või fikseerimises. Haldusakti andmise aeg (sh kollegiaalorgani puhul) võib olla õigusaktis täpsemalt reguleeritud. Kahtluse korral, millal haldusakt anti, on tõendamiskoormis haldusorganil.“
64.Praegusel juhul ei ole vaidlust haldusakti andmise ajas. PMA 24.09.2019. a otsus nr 131/22 oli PRIA 06.02.2020. a otsuse tegemise ajaks antud ning ka kaebajale teatavaks saanud 24.09.2019, kui kaebaja äriregistrijärgsele elektronposti aadressile [email protected] saadeti PMA otsus ettevõtte kehtetuks tunnistamise kohta, millele kaebaja vastas samal päeval, et ta ei leidnud kirjas dokumenti ja küsis, kas avaldust ei ole enam vaja esitada. PMA ametnik vastas samal kuupäeval, s.o 24.09.2019 kaebajale, et saadab PMA otsuse uuesti manusena ning selgitas, et kaebaja ei pea avaldust esitama. Kaebaja väidab, et temani ei jõudnud 24.09.2019. a e-kirjaga PMA otsus. Siiski pidi kaebaja PMA 24.09.2019. a saadetud e-kirjadest teada saama, et tema suhtes on tehtud ettevõtte kehtetuks tunnistamise otsus. Asjaolu, et kaebaja uuris, kas
ta peab esitama eraldi avalduse, kinnitab, et kaebaja sai PMA e-kirjad kätte, mis saadeti kaebaja äriregistris sisalduvale e-posti aadressile. Ilmselt pidas kaebaja oma 24.09.2019. a e-kirjas PMA-le silmas mahepõllumajandustootmise lõpetamise avaldust, mida vaide kohaselt soovis PMA saada augustis 2019. Olukorras, kus ettevõtte tunnustamise otsus oli kehtetuks tunnistatud, ei pidanudki kaebaja enam eraldi avaldust lõpetamise kohta esitama.
65.Kohtu hinnangul tõendavad vaidemenetluses esitatud kaebaja väited ning PRIA vastused neile, et kaebaja pidi vaieldamatult pärast vaidemenetluse lõppu teada saama, et oma õiguste kaitseks oleks vajalik ja sobiv vaidlustada ka PMA otsust. Ka PMA on ise 27.11.2019. a saadetud E. Pärnpuu e-kirjas selgitanud, et kaebajal on võimalik Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu esitada vaie. Kaebajal oleks olnud oma õiguste kaitseks olnud kohane välja selgitada PMA otsuse vastu võtmise asjaolud ning kaebaja oleks pidanud oma vastuväited esitama PMA-le, mitte PRIA-le. Kohtule esitatud väidete ja tõendite pinnalt ei saa asuda ka seisukohale, et kaebaja ei saanud aru, et tal on vajalik toetuse saamiseks vaidlustada PMA otsust, millega ta mahepõllumajanduse registrist kustutati.
66.Kohus nõustub PRIA seisukohaga, et PRIA ei saanud 2019. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse kohta otsuse tegemisel kõrvale kalduda PMA poolses menetluses ehk 2019. aastal vaide esitaja ettevõtte mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustamise menetluses tehtud otsusest, millest nähtuvalt on vaide esitaja ettevõtte tunnustamise otsus kehtetuks tunnistatud. Määruse nr 53 ei näe ette ühtegi erandit, mis lubaks PRIA-l kõrvale kalduda § 7 lõikes 3 sätestatud nõudest, mille kohaselt peab ettevõte olema kogu kohustuseperioodi jooksul tunnustatud.
67.Vaidlustatud PRIA otsusega jättis vastustaja rahuldamata kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse (resolutsiooni p 1); lõpetas ennetähtaegselt mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohustuse (resolutsiooni p 2) ning nõudis tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (resolutsiooni p 3), nähes ette ka tasaarvestuse muude toetustega (p 5).
68.Mahepõllumajandusega jätkamise toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 29 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) 6. peatüki 1. jao sätete alusel. Toetuseliigiga seonduvat on täpsemalt reguleeritud maaeluministri 30.04.2015. a määruses nr 53.
69.ELÜPS § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, osaliselt või täielikult selles normis viidatud Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel tagasi.
70.PRIA otsuses ja selle lisas on välja toodud otsuse andmise õiguslikud alused ning märgitud, millised rikkumised tingisid 2019. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetusetaotluse rahuldamata jätmise, kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja toetuse tagasinõudmise. PRIA otsuse lisast nähtuvalt ei arvestatud kaebajale toetust põldude kohta, mis ei ole kantud mahepõllumajanduse registrisse (määrus nr 53 § 8 lg 1). Otsuses on märgitud, et toetust ei arvestata maa ja hektarite ulatuses, mis ei vasta mahepõllumajandusliku tootmise toetuse
saamise nõuetele (määrus nr 53 § 8 lg 1, 2, 4, 5(1), 7, 7(1) ja 8). PRIA otsusest nähtuvalt vähendatakse toetust, kuna taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, ei ole viienda kohustuseaasta 1. juuniks osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel või õppepäeval (määrus nr 53 § 16 lg 1, § 24). Taotlus jäetakse tervikuna rahuldamata ja kohustus lõpetatakse, kuna toetusnõuetele vastav pindala on alla 1,00 hektari (määrus nr 53 § 8 lg 1, § 25 lg 2). Taotlus jäetakse tervikuna rahuldamata, kuna taotleja ettevõte ei ole mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud (määrus nr 53 § 7 lg 2 ja 3, § 25 lg 2). 2015., 2016., 2017. ja 2018. aasta eest makstud toetus nõutakse tagasi, kuna kohustus on lõpetatud ennetähtaegselt (määrus nr 53 § 2 lg 1). Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse ühikumäära ei suurendata, kuna taotlejal puuduvad taotletud loomagruppides ühikumäära suurendamisel arvestatavad mahetunnustatud loomad või kodulinnud (määrus nr 53 § 5 lg 3 ja 4). Kokku nõutakse kaebajalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetust summas 13 963,73 eurot.
71.PRIA otsuses on otsuse faktilise alusena selgelt välja toodud, et toetust ei arvestata põldude kohta, mis ei ole kantud mahepõllumajanduse registrisse, vastavalt määruse nr 53 § 8 lg-le 1. Samuti on PRIA otsuses selgelt välja toodud, et taotleja ei ole mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud viitega asjakohasele õigusnormile. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga põhjendamispuudustest või ei ole need vähemasti sellised, mis iseenesest võiksid kaasa tuua vaidlustatud haldusakti tühistamise. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kohtu hinnangul on vastustaja ära näidanud taotluse rahuldamata jätmise, kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja toetuse tagasinõudmise õiguslikud ja faktilised alused.
72.Kaebajale pidi olema vaieldamatult selge ettevõtte tunnustamise nõue mahepõllumajandusliku taimekasvatuse- ja loomakasvatuse valdkonnas. PRIA poolt otsuses märgitud etteheited pidid olema ettevõtjale arusaadavad. Eeltoodud põhjendustel on kohtu arvates vaidlustatud PRIA otsus piisavalt põhjendatud.
73.Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
74.HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja puhul kaebuse rahuldamata jätmise, vastustaja puhul vastava taotluse esitamata jätmise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.