Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-18-1928 sisendkäibemaksu kokku 70 831,10 euro ulatuses ning suurendatakse tulumaksukohustust kokku 99 329,89 euro ulatuses. Maksuhaldur on seisukohal, et X OÜ on lubamatult kajastanud oma raamatupidamises mehitatud valve soetust A OÜ-lt ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu, sest reaalselt pole arvetel näidatud tehinguid toimunud. Oma seisukohta põhjendab maksuhaldur järgmiste asjaoludega: 1) A OÜ nimel väljastatud arvetelt ei selgu, millisel objektil ja mis mahus äriühing X OÜ-le teenuseid osutas; 2) A OÜ väljastas arved väidetavalt tehtud tööde eest enne tööde tegelikku teostamist; 3) X OÜ ja A OÜ suulised seletused isikute objektidel fikseerimise ja hinna kujunemise kohta on vastuolulised; 4) X OÜ-l oli olemas ka enda tööjõud, aga kuna puudub arvestus objektide lõikes, ei selgu, kuidas maksukohustuslane eristas töid, mida tegi enda tööjõuga ja mida väidetavalt sisse ostis; 5) A OÜ-l puudus vajalikus mahus tööjõud ja vahendid teenuse osutamiseks ja teenuse vahendus ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud; 6) A OÜ eesmärk oli fiktiivsete arvete esitamine ja võimaliku maksukohutuse tekkimisel jätta maksukohustus varatusse äriühingusse; 7) A OÜ-l puuduvad registervarad; isik ei oma ühtegi sõidukit, millega oleks võimalik kontrollida mehitatud valve objekti ja reageerida võimalikele väljakutsetele; samuti ei nähtu A OÜ pangakontodelt turvateenust pakkuvale ettevõttele omaseid ülekandeid võimalike töövahendite, koolituste jms eest; 8) A OÜ pangakontodelt nähtuvalt võeti 84% X OÜ poolt kantud rahast sularahas välja; 9) X OÜ ja A OÜ juhatuse liikmed on ammused tuttavad; 10) A OÜ-le on 14.12.2016 tehtud ettekirjutus Politsei- ja Piirivalveameti poolt turvaseaduse § 13 lg 3 ja 25 lg 1 p-i 4 rikkumise kohta, mida ei ole vaidlustatud. See asjaolu ei saanud olla X OÜle teadmata; 11) A OÜ arvetel kajastatud teenuste tegelik sisu, maht ning seos X OÜ ettevõtlusega ei ole tuvastatavad, mistõttu on hindamise teel maksustamine välistatud. Tulevikus tehtava maksuotsuse täitmise tagamiseks on vajalik arestida X OÜ pangakontod ning seada käsutamise keelumärge X OÜ sõidukile Nissan Almera, kuivõrd vastasel korral on tõenäoline, et maksuotsuse tegemise korral osutub maksusumma sissenõudmine võimatuks. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühing on pannud toime maksupettuse. Sellises ulatuses ja iseloomus maksude arvestamata, kinni pidamata ja tasumata jätmine on iseloomulik tahtlikule tegevusele. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et isik on 9 kuu jooksul kasutanud skeemi, mille tulemusel on isiku käibemaksu ja tulumaksu kohustus vähenenud kokku 170 160,99 euro võrra, on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. Kahtlusi kinnitab asjaolu, et äriühingu käive ei ole käesolevaks hetkeks vähenenud, samuti on jäänud samasse suurusjärku tasumisele kuuluv käibemaks. Samas ei ole äriühing enda töötajaskonda suurendanud, kuid käibedeklaratsiooni vormi KMD INF B-osal on vähenenud tarnijate arved summaliselt ca 90%. Seega puudub äriühingul jätkuvalt teenuse osutamiseks ametlik tööjõud. Määratav maksusumma 170 160,99 eurot on märkimisväärselt suur võrreldes äriühingu igakuiste tasumisele kuuluvate maksusummadega. Seetõttu puudub maksuhalduril kindlus, et pärast maksumenetluse lõppu hakkab X OÜ tekkinud maksuvõlga tasuma ega asu äriühingut likvideerima. 2017. a majandusaasta aruande kohaselt on X OÜ omakapital negatiivne (−4246 eurot), kohustiste saldo 113 808 eurot ja majandusaasta kahjum 16 704 eurot. Eeltoodu ei ole omane kasumile orienteeritud äriühingule. X OÜ ei oma kinnisvara, isikul puuduvad väärtpaberikontod ning seisuga 10.10.2018 on maksukohustuslase ettemaksukonto saldo 0 eurot. Seisuga 10.10.2018 omab X OÜ liiklusregistri kohaselt sõidukit Nissan Almera, registreerimismärgiga XXXXXX, mille turuväärtuseks hindab maksuhaldur 1000‒2000 eurot. Samuti omab X OÜ Eestis kahte pangakontot, millest SEB pangakonto jääk on 30.09.2018 seisuga 75,43 eurot ja Swedbank AS-i pangakonto jääk on negatiivne (−23 624,52 eurot). Mõlemalt pangakontolt nähtub, et kui 2(7)

3-18-1928 sinna raha kantakse, siis võetakse see sularahas välja. Maksuhaldur möönab, et pangakontode arestimine on ettevõtlust takistav meede, kuid käesoleval juhul ei ole ainuüksi sõidukile käsutamise keelumärke seadmine piisav 170 160,99 euro suuruse maksukohustuse täitmise tagamiseks. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA X OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui X OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 170 160,99 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 170 160,99 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(7)

3-18-1928 Määruskaebuse esitaja pöördus 18.10.2018 MKS § 131 lg 4 alusel taotlusega MTA poole, et saada luba konkreetsete väljamaksete tegemiseks arestitud pangakontolt. MTA teatas 26.10.2018 e-posti teel, et jätab taotluse rahuldamata, kuna täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolud ei ole ära langenud ning esitatud ei ole tagatist võimaliku rahalise nõude tagamiseks. Selline vastus on asjakohatu, sest kaebaja ei ole taotlenud MKS § 1361 lg 3 alusel täitetoimingute lõpetamist, vaid luba konkreetsete väljamaksete tegemiseks, et ettevõtte tegevus saaks jätkuda. MTA ei ole taotlusesse süvenenud, vaid on jätnud selle pealiskaudselt rahuldamata. Vahepealsel perioodil otsis X OÜ aktiivselt MTA suunal kontakti ja kompromissi, et vältida kontode aresti tõttu majandustegevuse pöördumatut kahjustumist. MTA kaebaja pakutud kompromissiga ei nõustunud. Kaebaja pöördus 28.10.2018 MTA poole ja palus infot seoses asjaoluga, et ta peab tasuma MTA-le käibemaksu summas 1792,89 eurot ja intressi 3,23 eurot, kuid ei saa seda pangakontode aresti tõttu teha. MTA vastas 30.10.2018, et kontot ei ole võimalik kasutada enne, kui konto jääk ületab arestitud summa ning kaebaja kohustusi võib tasuda kolmas isik. Selliselt on MTA tekitanud kaebajale faktilise maksuvõla. MTA tegevus on vastuoluline. Teisel maksustamisperioodil on MTA pidanud täpselt samade tehingute eest vastutavaks maksukohustuslaseks A OÜ-d (haldusasi nr 3-17-1058), mitte tema lepingupartnereid. Viidatud haldusasja asjaolud on põhimõtteliselt samad, nagu on käesolevas asjas koostatud kontrollaktis, v.a kontrolliperiood. Samas asus maksuhaldur millegipärast seisukohale, et vastutavaks isikuks ei ole nüüd A OÜ, vaid tehingu teine pool ehk kaebaja. Kaebaja leiab, et samasuguse väidetava skeemi korral ei saa vastutada täpselt samasuguses olukorras kord üks ja kord teine tehingupool. Kaebaja vastutus puudub. Kontrollakti väited on ebaõiged, oletuslikud ja tõendamata. Maksuhalduri väide, et reaalselt ei ole kaebaja A OÜ-lt teenust soetanud ehk tehinguid ei ole toimunud, on vale. MTA ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et teenust ei osutatud ja tegemist oleks olnud maksupettusega. Mõlemad osapooled on kinnitanud tehingute toimumist. Maksuhaldur on jätnud täitmata temal lasuva uurimiskohustuse ja kontrollakti nõuetekohaselt põhjendamata. Pangakontode arest on kõige äärmuslikum meede, mille tõttu määruskaebuse esitaja pankrotistub. Maksuhalduri seisukoht, et maksu määramise hetkeks ei pruugi X OÜ-l olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks, on pangakontode aresti arvestades äärmiselt kummaline ‒ kui pangakontod jäävad arestituks, siis hüpoteetilise maksu määramise hetkeks on tekitatud kaebajale maksejõuetus ning piisavaid rahalisi vahendeid tõesti ei eksisteeri. Pangakontode arest ei ole praeguse juhtumi asjaolusid arvestades põhjendatud ega proportsionaalne. Kavandatava maksuotsuse tegemine oleks mitte ainult õigusvastane, vaid otseselt vastuolus MTA varasemate seisukohtadega selles osas, milline lepingupool sellises õigussuhtes maksuõiguslikult vastutab. Kui kontod jäävad arestituks, siis kaebaja majandustegevus lõppeb, töötajad jäävad töötuks, klientide objektid valveta, koostööpartnerid tasuta ning MTA oletuslik maksuotsus täitmata. Ainuke võimalus kavandatava maksuotsuse täitmiseks esineb siis, kui pangakontod arestist vabastatakse ja kaebajal on võimalik teenida edasi tulu, mille arvelt oma kohustusi täita. Kaebaja kontol on vahendeid vaid summas 5144,25 eurot ja majandustegevuse seiskumise tõttu sinna midagi ei lisandu. Seejuures on MTA kontodelt väljamaksete tegemise lubamisest keeldumisega välistanud seadusest tuleneva ainsa võimaluse, kuidas määruskaebuse esitaja majandustegevus saaks jätkuda.

3-18-1928 Pärast X OÜ poolt 18.10.2018 taotluse tegemist pangakontolt väljamaksete tegemiseks palus maksuhaldur oma 19.10.2018 e-kirjas äriühingul esitada pearaamatu kõikide kontode väljavõtted perioodi 01.10.2017–18.10.2018 kohta selleks, et MTA-l oleks võimalik otsustada, kas taotluse rahuldamine on põhjendatud või mitte. X OÜ palvele ei vastanud, mistõttu saatis MTA 26.10.2018 talle e-kirja, millest tulenes, et taotlus jääb rahuldamata. Määruskaebuse esitaja viide haldusasjale nr 3-17-1058 ei ole asjakohane. Nimetatud asjas tehtud kohtumäärusest täitetoiminguks loa andmise menetluses tuleneb, et A OÜ suhtes 09.08.2016 alustatud kontrollimenetluse käigus selgusid asjaolud, mis andsid maksuhaldurile alust arvata, et äriühing kajastas kontrollitaval perioodil alusetult raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel reaalselt mittetoimunud tehinguid (turva- ja valveteenuse soetust O OÜ-lt, A2 OÜ-lt ja C OÜ-lt) kokku 232 884,36 euro ulatuses. Nimetatud tehingutes osales A OÜ ostjana, mitte müüjana. Käesolevas asjas on aga X OÜ kajastanud alusetult oma raamatupidamises mehitatud valve soetust A OÜ-lt ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu, kuid reaalselt pole arvetel näidatud tehinguid toimunud. Seega ei ole MTA teisel maksustamisperioodil pidanud samade tehingute eest vastutavaks ja maksukohustuslaseks hoopis A OÜ-d. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud ja kohtupraktikas kujunenud sisulistele eeldustele ning on vajalikul määral põhistatud. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad üheselt X OÜ maksupettuses osalemisele. Maksuotsuse tegemist välistavaid asjaolusid praegusel juhul ei esine. MTA möönab, et arvelduskontode arestimine võib olla isikule väga koormav meede. Võttes aga arvesse tõenäoliselt määratava maksukohustuse suurust ja asjaolu, et määruskaebuse esitajal puudub muu vara (peale sõiduki Nissan Almera), mille arestimisel oleks võimalik tagada määratava maksukohustuse summa, on pangakontode arest sobivaks täitetoiminguks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-1928 õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Samuti peavad kohtud üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). X OÜ väidete osas seonduvalt kontrollakti ja tulevase võimaliku maksuotsuse õiguspärasusega tuleb seisukoht kujundada esmalt maksuhalduril maksumenetluses. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja vastavad väited tähelepanuta.

6(7)

3-18-1928

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.