Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4, 5 ja 7 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtule saabus 30. oktoobril 2018 Zinaida Jungholzi (kaebaja) kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja kohest keelumärke seadmist Kingsepa kinnistule (katastritunnusega16401:002:0300) ning peatada ja keelata toimingud nimetatud kinnistul ja kinnistuga, kuna see on osa 40 ha suurusest talumaast Kõveriku külas Mustvee vallas, mille ostueesõigusega erastamist kaebaja soovib. Kaebaja
palub kohustada Mustvee Vallavalitsust algatama kaebaja 1994., 1997. ja 1999. avalduste alusel 40 hektari ulatuses tervikuna talumaa ostueesõigusega erastamise menetlust Kõveriku külas Mustvee vallas ja tühistada kõik Avinurme Vallavalitsuse ja Mustvee Vallavalitsuse õigusvastased tehingud, mis on tehtud tema ostueesõigusega erastatava talumaaga 40 ha ulatuses. Kaebaja taotleb ka riigi õigusabi korras advokaadi määramist ja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus andis 01.11.2018 määrusega kaebajale HKMS § 120 lg 3 alusel tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sh kaebuse eesmärgi täpsustamiseks.
Mustvee vald on 06.11.2018 esitanud vastuseks kohtunõudele järgmised selgitused.
3.1.Zinaida Jungholz (end Zinaida Haltsonen) esitas Avinurme Vallavalitsusele 18.04.1994 avalduse maa ostmiseks suuruses 9,45 ha halduspiirkonnas kus ta elab (tl 3). Avinurme Vallavalitsusel puudus õiguslik alus maa müügiks. Kaebaja esitas 22.12.1997 Avinurme Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks väidetavalt temale kuuluvate hoonete juurde, taotletava maa suurus jäi märkimata (tl 3p). Kaebaja sai ehitiste omanikuks alles 12.01.1999 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel ja 12.01.1999 esitas ta uue avalduse ligikaudu 30-40 ha maa ostueesõigusega erastamiseks (tl 4).
3.2.Avinurme Vallavalitsus võttis 03.01.2006 vastu korralduse nr 6, milles esitas kaebajale ligikaudselt 20 ha suuruse ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku, määras maakasutuse sihtotstarbe, teatas vastuväidete esitamise ja katastriüksuse moodustamise tööde tellimise tähtaja ning hoiatas, et erastamise õigus kaob, kui tellimuse esitamise tähtaega mõjuva põhjuseta ei järgita (tl 17). Kaebaja ei tellinud Avinurme Vallavalitsuse koostatud ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamist ja ühtegi mõjuvat põhjust seaduses katastriüksuse moodustamise tellimiseks antud tähtaja järgimata jätmise kohta ei esitanud.
3.3.Avinurme Vallavalitsus lõpetas 22.05.2006 korraldusega nr 94 maa ostueesõigusega erastamise menetluse ning märkis, et kaebajale kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalik ca 0,4 ha suurune maa jäetakse riigi omandisse ja ehitiste omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus (tl 19)
3.4.Avinurme Vallavalitsus tagastas 07.06.2004 korraldusega nr 122 Kingsepa maaüksuse pindalaga 13,39 ha õigustatud subjekt Väino Paasile (tl 15-16).
3.5.20.04.2007 jõustus Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 otsus haldusasjas 3-06-976, millega jäeti rahuldamata kaebus Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldus nr 94 tühistamiseks.
3.6.Kaebaja on esitanud kohtule korduvaid kaebusi, milles muuhulgas nõuab Kõveriku külas olevate ehitiste juurde 30-40 ha suuruse maa erastamist. Jõustunud on kohtuotsused haldusasjades nr 3-06-976 ja nr 3-18-624 ning käimas kohtuvaidlus asjas nr 3-17-2468.
4.Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrusega nr 23 „Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 järgi moodustati haldusreformi käigus Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla ühinemise teel uus haldusüksus Mustvee vald.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
5.Eelnevast ilmneb, et kaebaja avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks on lahendatud. Maa erastamise menetlus on lõppenud Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldusega nr 94 ning selle korralduse tühistamiseks esitatud kaebus on jäänud rahuldamata haldusasjas nr 3-06976. Kohtuotsus on jõustunud. Kingsepa kinnistu (katastritunnus 16401:002:0300) on kehtiva Avinurme Vallavalitsuse 07.06.2004 korraldusega nr 122 tagastatud õigustatud subjektile. Kohtute infosüsteemist ega käesoleva haldusasja dokumentidest ei ilmne, et kaebaja oleks seda korraldust vaidlustanud. Kuna kaebajale kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlus on lõppenud, ei saa tal olla ka subjektiivset õigust nõuda Kingsepa kinnistule (katastritunnus 16401:002:0300) abinõusid kinnistuga seotud tehingute või seal toimuva tegevuse (kaebaja viide metsateatisele) takistamiseks. Kui kaebaja peab käesoleva kaebuse esemena silmas Kingsepa kinnistu õigustatud subjektile tagastamise 07.06.2004 korraldust, siis ka selle rohkem kui 14 aastat tagasi antud haldusakti vaidlustamiseks ei oleks kaebajal kaebeõigust. Jättes kõrvale sellise nõude tähtaegsuse ja tähtaja ennistamise tõenäosuse aspekti, on kohus seisukohal, et olukorras, kus kohtumenetluste tulemusena on selgunud, et maa erastamise menetlus kaebaja avalduste alusel on lõppenud, ei saa tal olla kaebeõigust ka Kingsepa kinnistu tagastamise või ka selle kinnistu võimalike edasiste omandiõiguse muudatuste vaidlustamiseks. Kaebuses viidatud Tartu Ringkonnakohtu seisukoht 20.03.2007 otsuses haldusasjas nr 3-06976, et vastustaja oli süüdi (õigusvastaselt viivitanud) kaebaja avalduste menetlemisel, ei mõjutanud lõppkokkuvõttes Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldus nr 94 õiguspärasust ja kohtud jätsid korralduse tühistamata.
6.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse tunnustamiseks on kohtupraktikast tulenevalt piisav kaebaja subjektiivse õiguse olemasolu, mida võidakse riivata (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-55-15, p 10) . Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal nüüdseks subjektiivne õigus Kingsepa kinnistu ja kaebaja taotlustes märgitud ulatuses maa erastamiseks, mistõttu ei ole võimalik tema õiguste riive selle kinnistuga ega maa erastamise menetlusega seoses. Vastustaja esitatud tõenditest ilmneb, et kaebaja taotlused kõnealuse maa erastamiseks on lahendatud ning erastamise küsimus on saanud lõpplahenduse kohtuotsuse jõustumisega haldusasjas nr 3-06-976. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Menetlusabi taotluse lahendamine
7.Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse ja soovib riigilõivu tasumisest vabastamist. Riigilõivuseaduse § 60 lg-test 1 ja 6 tulenevalt tuleb tasuda 15 eurot riigilõivu nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebaja esitatud riigi õigusabi taotluse vormil (tl 24-25) näidatud teave sissetulekute ja väljaminekute kohta veenab, et kaebaja ei pruugi olla suuteline riigilõivu tasuma (HKMS § 112 lg 1; Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks kaebuse esitamise osas ning kohus jätab menetlusabi taotluse kaebuselt tasutava riigilõivu osas läbi vaatamata.
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
8.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras keelumärke seadmist Kingsepa kinnistule 16401:002:0300, samuti toimingute peatamist 40 ha ulatuses ostueesõigusega erastataval talumaal Kõveriku külas Mustvee vallas.
8.1.Kuigi kohus tagastab kaebuse, ei ole kaebuse tagastamise määrus veel jõustunud. Seega ei saa halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid võtab selle taotluse osas sisulise seisukoha (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-581, p 15). Kohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse osas kaebaja menetlusabi taotluse ning vabastab ta selles osas riigilõivu tasumisest (vt kaebaja maksevõime kohta määruse p 7).
8.2.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal.
8.3.Praeguses asjas esitatud tõendite põhjal on kohus veendunud, et väljavaade kaebuse rahuldamiseks puudub. Kõnealuse kinnistu osas nähtub esitatud tõenditest, et erastamismenetlus on lõpule viidud ning kaebajal puudub alus vastavaid menetlusi n.ö taasavada. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust, mille kaitseks kõnealuse kinnistuga seonduvaid toiminguid või tegevusi keelata, puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
9.Kaebaja on soovinud talle riigi õigusabi korras advokaadi määramist ning märgib vastuseks 01.11.2018 kaebuse käiguta jätmise määrusele, et esitab kohtumääruse punktides 58 märgitud kaebuse täpsustuse kohtule riigi õigusabi korras määratud kaitsja vahendusel (tl 23). Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 6 lg 1). Kohus ei kahtle, et kaebaja poleks suuteline õigusabikulusid kandma (tl 24-25). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtul on Mustvee valla esitatud tõenditest ja selgitustest kujunenud veendumus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb sel põhjusel tagastada. Seega ei pea kohus tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 5 põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi määrata.
Menetluskulude jaotus
10.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse tagastamise korral menetluskulud. Kohus ei pea põhjendatuks küsida vastustajalt täiendavat teavet menetluskulude kandmise kohta, kuna väljakujunenud kohtupraktikat arvestades ei ole tõenäoline haldusorgani kulude väljamõistmine kaebaja kasuks (Riigikohtu 30.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32; 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja viidatud praktika). Poolte võimalikud menetluskulud jäävad seega nende enda kanda. Riigilõiv (15 eurot) esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt, millest kohus kaebaja menetlusabina vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).