Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 31. jaanuar 2019, Tartu
Haldusasi
Zinaida Jungholzi kaebus Avinurme Vallavalitsuse 7. juuni 2004. a korralduse nr 122 tühistamiseks ning Mustvee valla kohustamiseks lahenda maa ostueesõigusega erastamise taotlused (Kingsepa kinnistu) ja erastamistaotlusega maad puudutavate tehingute tühistamiseks Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2018. a määrus Zinaida Jungholzi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Zinaida Jungholz Vastustaja Mustvee vald
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-18-2188
RESOLUTSIOON
1.Jätta Zinaida Jungholzi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
Tartu Halduskohtu menetluses oli Zinaida Jungholzi 30. oktoobril 2018 esitatud kaebus (haldusasi nr 3-18-2052) Mustvee Vallavalitsuse kohustamiseks algatada kaebaja 1994., 1997. ja 1999. a avalduste alusel 40 hektari ulatuses tervikuna talumaa ostueesõigusega erastamise menetlus Kõveriku külas Mustvee vallas ja tühistada kõik Avinurme Vallavalituse ja Mustvee Vallavalitsuse õigusvastased tehingud, mis on tehtud tema ostueesõigusega erastatava talumaaga 40 hektari ulatuses. Kaebaja soovis keelumärke seadmist Kingsepa kinnistule ning palus peatada ja keelata toimingud nimetatud kinnistul ja kinnistuga, kuna see on osa 40 hektari suurusest talumaast Kõveriku külas Mustvee vallas, mille ostueesõigusega erastamist kaebaja soovib. Tartu Halduskohus tagastas 15. novembri 2018. a määrusega Z. Jungholzi kaebuse haldusasjas nr 3-18-2052 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse
puudumise tõttu. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu nimetatud määrusele määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
2.Zinaida Jungholz esitas 20. novembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et jääb enda 30. oktoobril 2018 esitatud kaebuse juurde. Kaebaja taotles Kingsepa kinnistul olevate kinnistute suhtes toimingute tegemise keelamist. Tegemist on kinnistuga, mis on osa 40 hektari suurusest talumaast Kõveriku külas Mustvee vallas, mille ostueesõigusega erastamist kaebaja soovib. Kaebaja esitas taotluse Avinurme Vallavalitsuse 7. juuni 2004. a korralduse nr 122 tühistamiseks ning kõigi Avinurme Vallavalitsuse ja Mustvee Vallavalitsuse õigusvastaste tehingute, mis on tehtud tema ostueesõigusega erastatava talumaaga 40 hektari ulatuses tühistamiseks. Samuti palus kaebaja kohustada Mustvee Vallavalitsust algatama tema 1994., 1997. ja 1999. a avalduste alusel 40 hektari ulatuses tervikuna talumaa ostueesõigusega erastamise menetlust Kõveriku külas Mustvee vallas.
3.Tartu Halduskohus luges 10. detsembri 2018. a määrusega Z. Jungholzi kaebuse mittetähtaegseks osas, milles kaebaja taotles Avinurme Vallavalitsuse 7. juuni 2004. a korralduse nr 122 tühistamist ning lõpetas nimetatud tühistamisnõude osas menetluse (resolutsiooni p 1). Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 tagastas halduskohus kaebuse osas, milles kaebaja taotles Mustvee valla kohustamist lahendada tema maa ostueesõigusega erastamise taotlused ja erastamistaotlusega puudutavate tehingute tühistamist. Määruses märkis halduskohus järgnevat.
3.1.Halduskohus leidis 23. novembri 2018. a määruses, et kaebaja esitas Avinurme valla 7. juuni 2004. a korraldusele tühistamisnõude mittetähtaegselt. Kaebaja vastas kohtumäärusele, et sai nimetatud korraldusest esmakordselt teada 7. novembril 2018 ning kaebetähtaega ei ole seetõttu vaja ennistada. Avinurme Vallvalitsuse 7. juuni 2004. a korraldusega nr 122 kinnitati katastriüksuse nr 14 piirid ja tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa (Kingsepa maaüksus pindalaga 13,93 hektarit) Väino Paasile. Halduskohus leidis, et kaebaja pidi vaidlustatud korraldusest teada saama hiljemalt haldusasjas nr 3-06-976 tehtud Tartu Halduskohtu
21.novembri 2006. a otsusega tutvumisel. Viidatud halduskohtumenetluse tõi Avinurme vald vastuses kaebusele välja, et vald loovutas Kingsepa A-106, Luha A-49 ja A-50 talumaade tagastamise nõudeõiguse õigustatud subjektiks tunnistatud K. Mägi pärijana otsustuskorras R. Rohtile ja V. Paasile ning maa tagastamise korraldused anti vastavalt 5. aprillil 2002 ja 7. juunil 2004. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas nimetatud Tartu Halduskohtu otsuse peale
29.novembril 2006 apellatsioonkaebuse. Järelikult on kaebaja Tartu Halduskohtu otsusega tutvunud ning pidi sealt aru saama, et Avinurme vald on korraldusega maa V. Paasile tagastanud. Kaebajal oli võimalik pärast halduskohtu otsusega tutvumist pöörduda ka Avinurme valla poole, et vaidlustatav korraldus mõistliku aja jooksul välja nõuda ning seejärel otsustada haldusakti õiguspärasuse üle ja teha valik kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel. Halduskohus lõpetas korralduse tühistamisnõude osas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
3.2.Kaebaja esitas 30. oktoobril 2018 haldusajas nr 3-18-2052 kaebuse, mille nõue ja alus kattuvad praeguses kohtuasjas esitatud kaebusega osas, milles kaebaja taotleb Mustvee valla kohustamist algatada tema 1994., 1997. ja 1999. a esitatud avalduste alusel 40 hektari ulatuses tervikuna talumaa ostueesõigusega erastamise menetlus. Ka kaebuse sõnastusest tuleneb, et kaebaja jääb oma 30. oktoobril 2018 esitatud kaebuse juurde. Samuti on ta praeguses haldusasjas analoogselt haldusasjaga nr 3-18-2052 taotlenud erastamistaotlusega maad puudutavate tehingute tühistamist. Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-18-2052 kaebuse 15. novembri 2018. a määrusega. Sellele määrusele esitas kaebaja 3. detsembril 2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille menetlusse võtmist ei olnud ringkonnakohus halduskohtu määruse tegemise hetkeks veel otsustatud. Halduskohus leidis, et mainitud kohtuasjas esitatud kaebus tuleb siiski lugeda kohtu menetluses olevaks HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses ning haldusajas nr 3-18-2052 ja käesoleva kaebuse puhul on kohustamis- ja tühistamisnõude puhul tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 3 mõttes. Halduskohus tagastas vastavas osas kaebuse
HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Z. Jungholz esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2018. a määruse tühistada. Halduskohtu määrus on õigusvastane. Kohtud rikuvad põhiseadust, kuna kaebajale ei määrata riigi õigusabi. See asetab kaebaja aga õiguse mõistmisel ebavõrdsesse positsiooni. Kaebaja palub endale jätkuvalt riigi õigusabi korras advokaat määrata. Ühtlasi soovib kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Kaebaja jääb kõigi enda varasemate kaebuste ja taotluste juurde ning palub kohtul välja nõuda kõik materjalid. Kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Kaebaja taotleb määruskaebuse esitamisel enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus selgitab, et alates 1. jaanuarist 2018 ei võeta tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 9 haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest enam riigilõivu. Seega ei ole kaebajal vajadust menetlusabi taotluse esitamiseks tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus jätab kaebaja vastavasisulise taotluse tähelepanuta.
7.Kaebaja on määruskaebuses soovinud, et asi vaadatakse läbi kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis võib vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi põhjendust, miks on määruskaebuse lahendamiseks vajalik korraldada istung. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebust on asjas esitatut arvesse võttes võimalik lahendada ka kirjalikus menetluses. Uute tõendite kogumine ei ole käesoleval juhul tarvilik. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse istungi korraldamiseks ja täiendavate dokumentide väljanõudmiseks rahuldamata.
8.Määruskaebuses ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi sisulist põhjendust, mis lükkaks ümber Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2018. a määruses esitatud seisukohad. Nimetatud määrusega leidis halduskohus, et kaebaja on esitanud tühistamisnõude Avinurme Vallavalitsuse 7. juuni 2004. a korraldusele nr 122 tähtaega ületades ning seetõttu tuleb tühistamisnõude osas menetlus lõpetada. Vastav järeldus on ringkonnakohtu hinnangul õige.
9.Sama määrusega tagastas halduskohus kaebaja nõude, mille sisuks oli kohustada Mustvee valda lahendama kaebaja maa ostueesõigusega erastamise taotlused ja tühistada nimetatud maaga seotud tehingud. Tagastamise aluseks märkis halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 3, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Nimelt pöördus kaebaja samade nõuetega juba 30. oktoobril 2018 halduskohtusse. Halduskohus tagastas 15. novembri 2018. a määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-18-2052. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse viidatud haldusasjas, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 13. detsembri 2018. a määrusega rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on 5. jaanuaril 2019 esitanud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, kus ei ole edasisi menetlustoiminguid veel tehtud. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et tegemist on korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 3 tähenduses ning selle tagastamine oli õiguspärane.
10.Halduskohtule esitatud kaebuses on Z. Jungholz märkinud, et nõuab jätkuvalt keelumärke seadmist Kingsepa kinnistule Kõveriku külas Mustvee vallas ning palub peatada ja keelata kõik toimingud nimetatud kinnistul ja kinnistuga. Haldusasjas nr 3-18-2052 jättis halduskohus määruses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Praeguses haldusasjas aga ei võtnud halduskohus seisukohta taaskord samasisulise taotluse kohta. Lähtudes ülal esitatud seisukohtadest, mille kohaselt kaebuse tagastamine kohtule esitatud nõuete osas on olnud õiguspärane, ei ole võimalik kohaldada ka esialgset õiguskaitset, mistõttu tuleb vastav taotlus jätta siinkohal tähelepanuta.
11.Kaebaja on määruskaebuses taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kaebaja taotlust tuleb mõista sedasi, et ta soovib riigi õigusabi määramist enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seadus – RÕS § 4 lg 3 p 5). Kuna ringkonnakohtu hinnangul on tühistamisnõude osas menetluse lõpetamine ning kaebuse tagastamine ülejäänud nõuete osas õiguspärane, ei ole kaebajale ka riigi õigusabi andmine põhjendatud. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebuse tagastamise ja menetluse lõpetamise tõttu ei ole kohtu menetluses asja, mis tingiks kaebajale riigi õigusabi määramise. Seega tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.