Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-18-496 12. november 2018, Tartu Janar Jäätma Eco Garlic OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 31. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/17-1 ja
11.detsembri 2017. a otsuse nr 12-6/17/1260 tühistamiseks ning otsuse nr 12-6/17/1222 osaliseks tühistamiseks Kaebaja Eco Garlic OÜ, esindajad Rauno Kuuskor ja vandeadvokaat Asso Prii Vastustaja PRIA, volitatud esindaja Ave Paavel Kohtuistungil 25. oktoobril 2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eco Garlic OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. detsembril (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
(PRIA)
jättis
11.detsembri 2017. a otsusega nr 12-6/17/1260 Eco Garlic OÜ (Eco) ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata.
2.PRIA määras 11. detsembri 2017. a otsusega nr 12-6/17/1222 Eco-le kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt, s.o 6674 eurot ja 16 senti. PRIA ei määranud toetust 8437 euro ja 68 sendi ulatuses.
3.PRIA jättis 31. jaanuari 2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/17-1 Eco vaide rahuldamata. PRIA esitas vaides kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:
3-18-496 1) Eco sai avastatud puudustest teada hiljemalt kontrollaruandest nr 12-1/17/5760, mis saadeti talle 20. oktoobril 2017. Eco esindaja viibis kontrolli läbiviimisel. Otsustes on peamistele asjaoludele ja õigusaktidele tuginetud. PRIA põhjendamiskohustus on piiratud. Vaidemenetluses esitatakse põhjalikumad selgitused; 2) Eco on ära kuulatud. PRIA-l olid olemas dokumendid otsuse tegemiseks. Eco oli teadlik kohapealsel kontrollil tuvastatud rikkumisest. Taotleja viibis kontrolli läbiviimisel. Taotleja sai tutvuda kontrollaruande sisuga ja põldude kontroll-lehtedega. Taotleja lisas kontrollaruandele omapoolsed märkused. PRIA teavitas taotlejat võimalusest esitada enda väited, mida taotleja ei kasutanud. Taotleja sai esitada vaide, mille menetlemisel hinnati taotleja kõiki väiteid; 3) PRIA viis Eco majandusüksuses läbi kontrolli 7. ja 16. augustil 2017. Kontrolli tulemused vormistati 20. oktoobri 2017. a kontrollaruandes nr 170051-036. Kontrolli juures viibis Eco esindaja. PRIA tuvastas, et põllud nr 8–10, 12 ja 13 olid ulatuslikult umbrohtunud. Lisaks suvirapsile kasvas põldudel üle 30% ohakaid, puju, maltsa, nõgeseid, madarit. Fotod kinnitavad, et rapsipõllud olid umbrohtunud. Taotleja kinnitas märkuste lahtris, et umbrohi pääses idanema enne rapsi. Kontrollaruanne sisaldab kogu vajalikku teavet; 4) umbrohtumist hindab inspektor reeglina visuaalselt. Nõuet on rikutud, kui põllul on kultuure ületavaid umbrohte üle 30%. Kui visuaalne meetod ei anna tulemust, kasutatakse teist meetodit. Eco põlde hinnati visuaalselt, kuna oli üheselt arusaadav, et põllud olid umbrohtunud üle 30%. Eco nõustus, et rapsiseeme ei läinud hästi idanema ning umbrohi lämmatas rapsi. Kontrollimisel ei tuvastatud umbrohuvabu laike; 5) kontrollaruande lisa ei arvestata otsetoetuste menetlemisel; 6) mahepõllumajandustootja otsetoetusega hõlmatud põllud ei tohi olla umbrohtunud (maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) §-d 2–9, 10 lg-d 1 ja 2). Rohestamisnõuded, millest on vabastatud mahetootjad, ei mõjuta põllumajandusmaa korrashoiu nõudeid. Kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade järgimisest vabastatud mahepõllumajandustootjad, kelle põllumaa on täies ulatuses mahepõllumajanduslikus kasutuses, täidavad tavapõllumajandustootjatega võrreldes isegi rangemaid ja keskkonnasõbralikumaid nõudeid. Toetusõiguslikkuse nõuete rikkumine mõjutab mh rohestamise toetuse arvestamist, kuna selle määramise arvestamise aluseks võetakse ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pind; 7) PRIA ei pidanud arvestama seda, kui palju saaki koristuse käigus põldudelt saadi. Toetusõiguslikkuse hindamisel ei oma tähendust põllu saagikus või kokkuostjatele müüdava seemne puhtus. Kasutuses olev põllumaa peab olema hooldatud, kasutama peab meetodeid ja võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad kasutada põllumajanduslikus tegevuses ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil (määrus nr 32 § 3 lg 2 ja § 4 lg 3). Nõuetele vastavus peab olema visuaalselt tuvastatav taotlusele märgitud kogu maal. Kui taotleja nõudeid ei täida, pole maa toetusõiguslik; 8) Eco taotles ühtset pindalatoetust 389,38 ha-le. Toetusõiguslik pind oli 171,97 ha-d. Taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus oli 126,42% (217,41*100:171,97). Kui toetusõigusliku ja kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 2 ha ja üle 3% kindlaksmääratud pindalast, vähendatakse toetust tuvastatud pindala erinevuse 1,5 kordses ulatuses, s.o 217,47[217,41]*1,5=326,12 ha (komisjoni 11. märtsi 2014. a määrus nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) art 19a lg 1). Kui summat ei saa maha arvata, tehakse seda tulevikus (määrus nr 640/2014 art 19a lg 4); 9) ühtse pindalatoetuse otsusel märgiti ka eelmisel aastal (s.o 2016) kohaldamata jäetud halduskaristus 47 eurot ja 38 senti. Kuna taotlejale 2017 ühtset pindalatoetust ei määratud, lisandub 2016 kohaldamata jäetud halduskaristus 2017 tekkinud tulevikuvähendamisele. Liidu õiguse normid on imperatiivsed ja ei jäta PRIA-le kaalutlusõigust; 10) kuna kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse arvestamise aluseks võetakse ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud toetusõiguslik pind, arvestati rohestamise
3-18-496 toetus ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala, s.o 171,97 ha alusel, mis korrutati ühikumääraga 38 eurot ja 81 senti; 11) õigesti viidati määruse nr 32 § 4 lg-le 3, kuna selle kohaselt tuleb tagada 15. juuniks külvatud kultuuride kasv selliselt, et põllumajandusmaal ei leviks ebasoovitavad taimed. Maad tuleb hooldada ja kasutada selliste agrotehniliste võtetega, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku; 12) kui taotleja ei täida abikõlbulikkuse kriteeriume, toetust ei määrata. Toetuse eesmärgiks on põllumajanduse arendamine ja ergutamine, mitte toimetuleku tagamine.
4.Eco nõuab halduskohtule esitatud kaebuses PRIA 31. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/17-1 ning 11. detsembri 2017. a otsuse nr 12-6/17/1260 tühistamist ja otsuse nr 12-6/17/1222 osalist tühistamist. Kaebaja põhjendab oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlustatud otsused ei sisalda faktilist ega õiguslikku alust. Kontrollaruandes pole esitatud faktilist alust, vaid seal on esitatud üksnes rikkumiste koodid. PRIA tugineb vaideotsuses kontroll-lehtedele ja väidab, et põllud olid üle 30% umbrohtunud. Kontroll-lehelt ei nähtu, kui palju olid põllud väidetavalt umbrohtunud. Selgusetuks jääb, et kui põld on üle 30% umbrohtunud, kas see on ulatuslik; 2) kaebaja kasvatas põldudel nr 2, 8, 10, 12 ja 13 suvirapsi allakülvita 174,57 ha-l ning põllul nr 9 suvirapsi liblikõielise allakülviga 43,24 ha-l. Kaebaja randaalis põlde
28.aprillist-4. maini 2017 ning külvas suvirapsi seemne 5 kg/ha kohta alates
21.maist-25. maini 2017. Kontroll-lehel pole märgitud, et maad randaaliti (ketaskooreliga Amazone Catros 6600). Seejärel maapind kooriti seemnekülviga (Väderstad Carrier). Kaebaja külvas 216,36 ha-le 1081,80 kg suvirapsi. Suviraps oli põldudele külvatud enne 15. juunit. Sügisel koristas kaebaja saagi. Kaebaja kasutas õigeid ja kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. PRIA pole selgitanud, milles ebakohane agrotehniline võte seisnes; 3) kaebaja koristas põldudelt suvirapsi 2017. a sügisel (s.o 20.–24. oktoobrini). Kaebaja viis saagi kokkuostu. Põllud olid seega sellises seisus, et neilt oli võimalik saaki koguda; 4) kaebaja on mahetootja; 5) ebasoovitavate taimede ulatusliku leviku vältimise nõuet ei kohaldata mahetootjatele (maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 8). Mahetootja ei tohi umbrohutõrjet teha ning nad peavad järgima oma tootmises keskkonnanõudeid. Põhjendamatu on toetuse taotlejale panna peale risk, et nõude täitmata jätmise korral võidakse kohaldada tema suhtes halduskaristust. Viimati märgitu poleks kooskõlas toetuse saamise eesmärgiga. PRIA pole selgitanud, kuidas oleks kaebaja saanud umbrohutõrjet teha; 6) Margus Ess väitis, et maheviljeluses on umbrohtude kontrolli alla saamine ja hoidmine mitmeaastane protsess ning maheviljeluses on umbrohtude kontrollimine kasvuajal piiratud või sootuks võimatu; 7) PRIA pole tuvastanud, kas põlde on võimalik järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikus tegevuses ilma lisakuludeta kasutada (määrus nr 32 § 3 lg 2). Kaebajal puudub takistus järgmisel kasvuperioodil nimetatud põlde harida ja saaki koristada ilma lisakuludeta. Mahekohustus anti üle Saare Muldne OÜ-le ning vaidlusalused põllud on ka 2018 põllumajanduslikus kasutuses, jätkati kaebaja plaanitud külvikorda, kasutati samu agrotehnilisi võtteid ning lisakulutusi ei ole tehtud; 8) määruse nr 32 § 3 lg 2 täitmise tuvastamiseks ei ole vaja hinnata ebasoovitavate taimede levikut, vaid kas isik on kasutanud agrotehnilisi võtteid; 9) PRIA jättis 19. veebruari 2018. a otsusega nr 12-6/18/294 mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaliselt rahuldamata, kuna kultuuri ei külvatud 15. juuniks või seda pole alates
15.juunist hoitud mustkesas või söötis. PRIA viitas eelmisele kontrollaruandele. PRIA tegutses vastuoluliselt, kuna ta on jõudnud järeldusele, et kultuur on külvatud ning kultuuri pole külvatud;
3-18-496 10) PRIA fotod ei oma tõendusväärtust. Fotod ei ole seotud GPS koordinaatidega. Märgitud pole seda, millise põlluga on tegemist. Nendelt pole võimalik taimi eristada. Kuna raps oli õitsenud, nägi see välja nagu umbrohi. Mahepõllumajanduses pole teada, kuidas PRIA hindab umbrohtumust. Vaidlusaluse aasta saagikus oligi kuiva suve tõttu väiksem.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlustatud haldusaktid on piisavalt põhjendatud. Otsuseid tuleb vaadata koostoimes kontrollaruandega. PRIA menetluse eripärast tulenevalt põhjendataksegi otsuseid vähem. Seda leevendatakse vaidemenetlusega. Kaebaja läbis vaidemenetluse ning ta saab oma õigusi kohtulikult kaitsta; 2) kaebaja taotles 2017 vaidlusalustele põldudele ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust. PRIA viis läbi kontrolli ning tuvastas, et põllud nr 8–10, 12 ja 13 olid ulatuslikult umbrohtunud, s.t kogu põld oli hõlmatud ebasoovitava taimestikuga. Umbrohuvabasid laike ei tuvastatud; 3) PRIA ei sea kahtluse alla seda, et põllukultuur oli külvatud tähtaegselt. Kultuuri külvamisel ja hooldamisel tuleb kasutada selliseid agrotehnilisi tehnoloogiaid, mis takistavad külvatud kultuuri umbrohtumise (määrus nr 32 § 4 lg 3); 4) kaebaja esindaja viibis kontrolli juures ja ta on andnud enda seletused. Seletustes jaatab kaebaja põldude umbrohtumist; 5) kuna visuaalselt oli tuvastatud, et põllud olid umbrohtunud, teisi metoodikaid ei kasutatud; 6) rohestamise nõuded kohalduvad ka mahetootjale. Määrusega nr 32 kehtestatakse nõuded ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetustele. Rohestamise toetus arvestatakse ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala alusel. Eesmärgiks on keskkonnahoidlikkuse suurendamine. Erandina on rohestamise nõuete täitmisest vabastatud põllumajandustootjad, kelle põllumajandusmaa on täies ulatuses mahepõllumajanduslikus kasutuses. Taotlusalune põllumajandusmaa peab ka mahetootjatel olema igal juhul nõuetele vastavalt hooldatud ja kultuur peab olema umbrohuvaba. Umbrohtumuse leviku takistamise nõue kehtib nii otsetoetustele kui ka mahetoetustele (määrus nr 32 § 4 lg 3 ja määrus nr 53 § 12 lg 1 p 1); 7) ühtse pindalatoetuse eesmärk on toetada kultuuri kasvatamist ja maa hooldamist. Välistatud peab olema ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik. Mahetoetuse eesmärk on hüvitada tootmisega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud tulu. Taotleja peab ise valima vastavad metoodikad ja lahendused; 8) ühtseid agrotehnilisi võtteid ei ole võimalik kehtestada. Eesti piires on mullastik väga erinev. Taotleja, kes soovib toetust, peab leidma viisi umbrohtude tõrjumiseks. Mahetootjal tuleb viljelusviisi valides arvestada kõigi riskidega; 9) toetusõiguslikkuse hindamisel ei oma tähendust põllu saagikus, kokkuostjale müüdava seemne kogus ega saagi puhtus. PRIA toetab põllumajandusmaa nõuetekohast hooldamist; 10) mahetoetust vaieldakse eraldiseisvas menetluses.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas PRIA otsused jätta kaebaja ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata ning määrata osaliselt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning kohaldada halduskaristust on õiguspärased.
7.PRIA on seisukohal, et kuna kaebaja põllud, millel kasvatati suvirapsi, olid ulatuslikult umbrohtunud, ei vastanud need toetuse saamise tingimustele määruse nr 32 § 3 lg 2 mõttes. PRIA tuvastas põldude ulatusliku umbrohtumuse kohapealse kontrolli käigus visuaalselt ning tegi selle kohta fotod.
3-18-496
I
8.Kaebaja väidab, et vaidlustatud otsused on õigusvastased, kuna need on puudulikult põhjendatud.
8.1.Riigikohtu praktika kohaselt ei kohaldata toetuse andmist reguleerivate PRIA haldusaktidele HMS §-st 56 tulenevat nn täiemahulist haldusaktide põhjendamiskohustust, kuna isikul puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö tulenevalt taotluste mahust ülemääraselt keerukaks. Kui isik pole toetuse vähendamisega nõus, tuleb tal esitada enne kohtusse pöördumist vaie ning vaidemenetluses esitatakse haldusakti üksikasjalikumad põhjendused (vt RKHKo 3-3-1-16-14, p-d 16-20). Halduskohus märgib, et praegusel juhul nähtub kokkuvõtlikult nii vaidlustatud otsustest kui ka vaideotsustest vaidlustatud otsuste andmise faktiline alus ja õiguslik põhjendus selle kohta, miks kaebaja toetust vähendati ja halduskaristust kohaldati.
8.2.Halduskohus nõustub kaebajaga osas, et vaidlustatud otsuses nr 1260 ei ole selgesõnaliselt välja toodud, et nõuetekohase agrotehnilise võtte kasutamise tõttu oli kaebaja põld umbrohtunud. Eespool väidetud asjaolu ei ole vaidlustatud otsuste tühistamise aluseks. Umbrohtumisele on tuginetud kontrollaruandes nr 170051-036 (tl-d 15–18). Vaidlustatud otsuse kohaselt tuvastati rikkumise aluseks oleva asjaolu kontrollaruandega: „[---] arvestades kontrollaruannetes teatavaks tehtud rikkumistega [---]“. Kontrollaruanne toimetati kaebajale kätte. Vaideotsuses on PRIA põhjalikult lahti kirjutanud rikkumise aluseks oleva asjaolu ning viidanud rikutud õigusnormile. Seega haldusorgani enesekontroll ning kaebaja võimalus vastu vaielda otsuste aluseks olevale asjaolule ning õiguslikule alusele oli tagatud. Kaebaja õigust kaitsta ennast kohtus pole piiratud (vt alljärgnevaid punkte). II
9.Kaebaja väidab, et ta pole toetuse saamise tingimusi rikkunud. Kaebaja hinnangul rikutakse nõuet, kui ei kohaldata nõuetekohast agrotehnikat. Kaebaja väidab, et ta kohaldas nõuetekohaseid agrotehnilisi võtteid. PRIA on seisukohal, et kui taotleja tegeleb põllumajandusliku tegevusega (s.t kasvatab suvirapsi) ja ta taotleb oma tegevuseks otsetoetust, ei tohi põld, millele toetust taotletakse, olla ulatuslikult umbrohtunud. PRIA esindaja väitis istungil, et kui põld on üle 30% umbrohtunud, tuvastatakse umbrohtumus visuaalse meetodiga ning teisi meetodeid ei kasutata (I kd, tl 174 pöördel, 12:03.27).
10.Liikmesriigil on liidu õiguse kohaselt õigus anda otsetoetusi põllumajanduslikuks tegevuseks (vt määrus nr 1307/2013 art 9). Põllumajandusliku tegevusena käsitatakse mh põllumajandustoodete kasvatamist (määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkt b alapunkt i). Liikmesriigid määravad kindlaks omadused, millele põllumajandusmaa peab vastama, et seda saaks pidada mh harimiseks sobilikus seisukorras olevaks (komisjoni 11. märtsi 2014. a delegeeritud määrus nr 639/2014 (määrus nr 639/2014) art 4 lg 1 punkt b).
11.Määruse nr 32 § 3 lg 2 sätestab, et põllumajandusmaal põllumajandusega tegelemisel peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Põllumajandusmaa vastab määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele, kui põllumajandusega tegelemisel kasutakse mh kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid (nõuetekohane agrotehnika) (määrus nr 32 § 4 lg 1). Põllumajandusmaal kasvatatav põllumajanduskultuur peab olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil, kasutades nõuetekohast
3-18-496 agrotehnikat (määrus nr 32 § 4 lg 3). Põllumajandusmaa vastavus määruse nr 32 § 3 lg 2 sätestatud nõudele peab olema visuaalselt tuvastatav taotlusel märgitud kogu põllumajandusmaal (määrus nr 32 § 4 lg 7).
12.Halduskohtu hinnangul on Eesti kehtestanud nõuded nii põllumajandusmaale kui ka põllumajanduslikule tegevusele ehk protsessile (vt määrus nr 32 § 3 ja § 4). Tegemist on kahe eraldiseisva nõuete grupiga, mis võivad, kuid alati ei pruugi üksteisest sõltuda.
12.1.Määruse nr 32 § 3 lg 2 sõnastuse kohaselt loetakse maa toetusõiguslikuks, kui täidetud on mõlemad kaks eeldust: maal ei levi ulatuslikult ebasoovitav taimestik ning maad saab kasutada järgmisel kasvuperioodil ilma lisakuludeta. Viimane tingimus ei ole tingimata seotud umbrohtumusega, vaid põllumajandusliku tegevuse läbiviimisega selliselt, et tavapärastele tegevustele ei lisanduks täiendavaid tegevusi (vt määrus nr 32 seletuskiri, lk 5). Olemuslikult on tegemist maa hea põllumajandusseisundi nõudega.
12.2.Põllumajandusmaale on kehtestatud mh nõue, et seal ei tohi ulatuslikult ebasoovitav taimestik levida. Määruse nr 32 seletuskirja kohaselt levib ebasoovitav taimestik põllul ulatuslikult, kui selle levik hõlmab kogu põldu. Ebasoovitava taimestiku leviku tõkestamise nõude eesmärgiks on mh välistada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemine (määrus nr 32 seletuskiri, lk 5). Eelduslikult ei ole õigusnormi eesmärgiks toetada umbrohu kasvatamist.
12.3.Põllumajandusliku tegevuse nõuded reguleerivad maa harimise ning põllukultuuri kasvatamise ja koristamise kui protsessi läbiviimist. Taotleja võib küll kasvatada põllukultuure, kuid ta peab seda tegema viisil, mis on mh kooskõlas nõuetekohase agrotehnikaga. Kehtiv õigus ise ei määratle seda, milline tegevus on nõuetekohane agrotehnika. Nimetatud asjaolu vajab eelduslikult eriteadmisi. Seetõttu tuleb igal juhtumil eraldi hinnata, kas põllumajanduslikus tegevuses kasutati nõuetekohast agrotehnikat.
12.4.Mitte igasugust ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ei tule käsitada toetuse saamise nõude rikkumisena. Määruse nr 32 § 3 lg-le 2 viitab sama määruse § 4 lg 1. Nimelt järeldub süstemaatilisel tõlgendamisel määruse nr 32 § 3 lg-st 2 ja § 4 lg-st 1, et põllumajandusmaa, millel levib ulatuslikult ebasoovitav taimestik, tuleb lugeda nõuetele vastavaks, kui põllumajanduslik tegevus toimus kooskõlas nõuetekohase agrotehnikaga. Teistpidise tõlgenduse korral jääksid toetusest ilma kõik need taotlejad, kes on küll tegelenud põllumajandusliku tegevusega kooskõlas agrotehnikaga, kuid taotlejast sõltumatu objektiivse välise mõju tõttu on põld ulatuslikult kaetud ebasoovitava taimestikuga. Põllumajanduses ei sõltu tegevus üksnes taotlejast ja nõuetekohasest agrotehnikast, vaid nt ka ilmast. Ka liidu õigusest järeldub, et kui toetusesaaja ei saa vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu täita toetuskõlblikkuskriteeriume või muid kohustusi, on tal õigus otsetoetusele (määrus nr 640/2014 art 4 lg 1). Kui tegemist on vääramatu jõu või erandliku asjaoluga, lasub taotlejal kohustus PRIA-t sellest teavitada ning esinevat asjaolu tõendada (määrus nr 640/2014 art 4 lg 2).
12.5.Halduskohtu hinnangul lasub PRIA-l kohustus tõendada asjaolu, et põllul levib ulatuslikult ebasoovitav taimestik. Tegemist on asjaoluga, mis annab aluse keelduda toetuse maksmisest. Kui eespool nimetatud asjaolu on tõendatud, seejärel lasub taotlejal kohustus tõendada, et ta oma põllumajanduslikus tegevuses kasutas nõuetekohast agrotehnikat või tegemist oli vääramatu jõuga. PRIA-l ei ole võimalik tõendada, et kaebaja ei kasutanud õiget agrotehnikat. Tegemist on nn negatiivse asjaoluga. PRIA ei ole maad harinud, taimi kasvatanud ega saaki koristanud. Seega, kui taotleja suudab tõendada, et ta kasutas nõuetekohast agrotehnikat või vääramatut jõudu, ei tule põllu ulatusliku umbrohtumuse korral määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõuet lugeda rikutuks.
3-18-496
Halduskohus ei jaga kaebaja väidet, et mahetootja ei pea määruse nr 32 nõudeid täitma.
15.1.Määrus nr 53 ei ole praeguse vaidluse puhul asjakohane, kuna see ei reguleeri vaidlusaluseid otsetoetusi (ühtse pindalatoetust ega kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust). Mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust antakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme raames (määrus nr 53 § 1). Seevastu otsetoetusi antakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest (ELÜPS § 11 lg 1).
15.2.Määrus nr 32 ei tee mahetootjatele otsetoetuse taotlemise tingimustes erandit (vt määrus nr 32 § 2). Seega, kui mahetootja taotleb määruse nr 32 reguleerimisalasse kuuluvat otsetoetust, peab ta järgima määrusega sätestatud nõudeid. Taotleja kanda jääb risk, kas ta on võimeline nõuetekohaselt valitud kultuuri olemasolevates tingimustes kasvatama. Taotlejal on endal võimalik valida, millist konkreetset kultuuri ta kasvatab ja millistes tingimustes ta seda teeb. Tingimusi ei kohendata mitte taotleja järgi, vaid taotleja peab oma tegevuse sättima kooskõlla olemasolevate tingimustega. III
16.Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas tuvastamist on leidnud asjaolu, et vaidlusalustel põldudel levisid ulatuslikult ebasoovitavad taimed. Seejärel hindab kohus kaebaja väidet, et ta tegutses kooskõlas nõuetekohase agrotehnikaga.
17.Halduskohtu hinnangul on PRIA nõuetekohaselt tuvastanud asjaolu, et vaidlusalused põllud olid ulatuslikult umbrohtunud, s.t põllud olid kogu ulatuses kaetud umbrohuga.
17.1.Halduskohtu hinnangul võimaldasid kohtule esitatud fotod tajuda kohtuistungil nendel jäädvustatut. PRIA pildistas kaebaja vaidlusaluseid põlde 7. ja 16. augustil 2017. E-toimikus olevad fotod on seotud konkreetsete põldudega (vt fotod põldudest nr 8 ja 9, 10, 12 ja 13). Vaidlusaluseid põlde on pildistatud erinevatelt positsioonidelt ning erinevatest suundadest/ilmakaartest (vt e-toimik, põld 8 ja 9 esimene ja teine pilt). Fotodel kujutatav on selge ja eristatav (e-toimik, põld 8 ja 9, 10, 12 ja 13). Fotodelt on tajutav pildistatud ruumi laius ja pikkus. Fotodel on põlde kujutatud nii, et võimalik on eristada ruumi lähedalt ja kaugemalt. Fotod on tehtud nii põldude äärealadelt kui ka põldude keskelt.
17.2.Fotodel jäädvustatu kinnitab, et ebasoovitava taimestiku (takjad, ohakad, puju, nõges, malts, madar) levik oli rohke ning see hõlmas kogu põlde. Seetõttu oli tegemist ulatusliku levikuga. Kuigi fotodelt on kohati nähtavad ka rapsitaimed, ei ole need enamuses (e-toimik, põld 8 ja 9 teine ja üheksas foto; põld 13 esimene kuni neljas foto). Valdavalt domineerib kogu põldude ulatuses ebasoovitav taimestik. Põllud olid üle keskmise, isegi tugevalt umbrohtunud. Üheltki fotolt ei ole võimalik tuvastada ebasoovitava taimestiku vabu laike ning millel oleksid ülekaalus rapsitaimed. Fotod ei võimalda järeldada kaebaja kohtuistungil väidetud, et rapsitaimed olid lamandunud ning umbrohu all peidus.
17.3.Põldude umbrohtumust jaatas ka kaebaja enda seletustes PRIA-le kohapealse kontrolli läbiviimisel: „Antud tingimustes aga pääses umbrohi idanema ennem rapsi ja seepärast on hetke olukord üsna umbrohune [---].“(tl 15 pöördel).
17.4.Vaidlusalustel põldudel ebasoovitavate taimede ulatuslikku levikut kinnitavad kaudselt ka kohtule esitatud kaebaja tõendid. Kaebaja taotles toetust 216,42 ha-le. Kaebaja esitas kohtule
3-18-496 tõendid (vastuvõtuaktid), millest nähtub, et ta viis kokkuostjale 36,08 tonni rapsiseemet (tl-d 62 ja 63). Halduskohus märgib esmalt, et eespool nimetatud tõendid ei tõenda otseselt seda, et rapsiseemned pärinesid vaidlusalustelt põldudelt. Näiteks kasvatas kaebaja suvirapsi ka põllul nr 2, mille nõuetele vastavuse osas rikkumist ei tuvastatud (kontrollaruanne, tl 17 pöördel; kaebaja väited, käesolev otsus, p 4 alap 2). Teiseks märgib halduskohus, et kaebaja esitas kohtule Kalver Kiviraie, kes kasutab alates 2018 vaidlusaluseid põlde, seisukoha, millest nähtub, et erakordselt kuiva suve tõttu oli põldude saagikus 2018 0,5 kuni 1 t/ha-lt (I kd, tl 168 pöördel). Taimetoodangu Inspektsiooni sordikontrolli osakonna andmeil on erinevate suvirapsi sortide keskmine saak 2,2 kuni 2,8 t/ha-lt (II kd, tl 7). Suvirapsi seemne proximo keskmine saagikus oli 2015 umbes 3,8 t/ha-lt ning 2016 umbes 2,9 t/ha-lt (I kd, tl 179). Seega, kui eeldada, et kokkuostjale üle antud rapsiseemned pärinevad vaidlusalustelt põldudelt ning normaalsetes ilmatingimustes võiks keskmine saagikus olla umbes 2 t/ha-lt, oleks saak pidanud olema umbes 430 tonni. Kui keskmine saagikus oleks umbes 1 t/ha-lt, oleks saak pidanud olema umbes 216 tonni. Kaebaja sai väidetavat saaki aga kordades vähem.
17.5.Kaebaja kasutatud agrotehnika (randaalimine) annab samuti alust eeldada, et harimisega ei saadud maad mitmeaastastest umbrohtudest puhtaks, mis eelduslikult tingis omakorda põldude ulatusliku umbrohtumise (vt käesolev otsus, p 18).
17.6.Halduskohus ei jaga kaebaja seisukohta, et PRIA on eksinud metoodika kasutamisel ning fotodelt ei ole võimalik tuvastada seda, kas põllud olid ulatuslikult umbrohtunud või mitte. Visuaalne meetod koos põldude olukorra salvestamisega andmekandjal on samuti üks meetod, millega saab tõendeid koguda, et neid edaspidi asjaolu tuvastamiseks kasutada (määrus nr 32 § 4 lg 7; TsMS § 272 lg 1). Fotod on piisavalt selged, et anda hinnang põldude olukorrale. Kehtivast õigusest ei tule kohustust tuvastada põllu umbrohtumust mingi teise konkreetse meetodiga.
17.7.Hinnates eespool nimetatud asjaolusid kogumis, järeldub halduskohtu hinnangul, et vaidlusalustel põldudel levisid ulatuslikult ebasoovitavad taimed määruse nr 32 § 3 lg 2 mõttes.
18.Alljärgnevalt analüüsib halduskohus, kas kaebaja tegutses kooskõlas nõuetekohase agrotehnikaga. Agrotehnika all analüüsitakse nt õige külvinormi kasutamist vastavalt põllukultuurile, et põld ei umbrohtuks. Samuti käsitatakse agrotehnilise võttena ka mullaharimist, taimekaitset, väetamist, külvi ettevalmistamist, külvi, saagi koristamist ja säilitamist. Nende võtete arvestamisel tuleb lähtuda kultuuri iseärasustest (agrotehnika mõiste kohta vt ka maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 52 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus” seletuskiri, lk 6).
18.1.Kaebaja väitis kontrollimenetluses, et põllud olid aastaid söötis ning maad randaaliti esimest korda enne külvi mai alguses ning teine randaalimine oli koos külviga (tl 15 pöördel).
18.2.Kuna nõuetekohase agrotehnika kasutamise hindamine eeldab eriteadmisi, pöördus halduskohus Eesti Maaülikooli poole küsimusega, kas kaebaja kirjeldatud viisil vaidlusaluste põldude harimist saab pidada nõuetekohase agrotehnikaga kooskõlas olevaks (HKMS § 2 lg 4 ja § 59 lg 3). Eriteadmistega isik vastas kohtu küsimusele järgmiselt: „Tootja on viinud läbi minimaalsed vajalikud tööd maaharimise käigus, aga konkreetsetes tingimustes (maheviljelusviis, eelnevalt söödis maa, valitud kultuur, 2017 aasta ilmastik) ei olnud need agronoomiliselt parimad otsused. Tavaviljeluses, kus on võimalik kasutada herbitsiide, on selline minimeeritud harimine asjakohane. Maheviljeluses, kui tegemist on eelnevalt söötis maaga, on soovitatav kindlasti
3-18-496 maad enne kultuuri külvamist künda. Kevadine ühekordne randaalimine pigem paljundab mitmeaastaseid umbrohte. Paremini saaks valida ka kultuuri ehk suviraps ei ole maheviljelusse sobivaim kultuur.“ (I kd, tl 180).
18.3.Ka erialakirjandus kinnitab eriteadmistega isiku arvamust, et suvirapsi kasvukoha valikul tuleb silmas pidada mulla head kultuuriseisundit: „Peeneseemnelise kultuurina vajab suviraps [---] külviks väga hästi ettevalmistatud mulda. Seepärast on nõuetele vastava kevadise mullaharimisele aluseks korralik sügiskünd. Mullapind peab olema tasasem kui kevadel sügavamalt haritavatele kultuuridele ette nähtud. Kõrgemate künniviiluharjade vahekohtadel, kuigi need kevadel tasandatakse, jääb külvialus ikkagi kobedamaks ja kapillaarvee ülestõus takistatuks, mis võib põhjustab ebaühtlase tärkamise. Selline künd tuleb tasandada juba sügisel. Kui tasandamine jääb tegemata, siis on otstarbekohane põld pärast kevadist esimest tasandusharimist ühtlase sügavusega läbi harida ja rullida ning veel kord õhukeselt kobestada (koos rullimisega). Kevadisel mullaharimisel peab muld olema väga tasaseks haritud ja kindlustama külviseemnetele ühtlased idanemistingimused. Viimasel külvieelsel harimisel tuleb harimisriistad komplekteerida nii, et harimise tulemusel tekiks 3...5 cm tüsedune peenesõmeraline kobe külvikiht, selle all olev külvialuse muld peab aga olema niiskuse ülestõusuks vajaliku tihedusega. Vajalik on, et mullaharimisagregaadi viimane lüli koguks peeneks haritud külvikihi pinnale 2...3 cm läbimõõduga mullatükikesi, mis vähendab kooriku tekkimise võimalust. Kui kevadel on muld sügavalt haritud, siis peab põldu enne külvi ka rullima. Tavatingimustes on kevadistel mullaharimistöödel kasutatud mullaharimisriistu, milles on järjekorras järgmised lülid: libisti, S-piidega kultivaator (või 2...3 rida piisid) ja rull. Kogu mullaharimine, alates sügiskünnist kuni külvini peab tagama ühtlasi efektiivse umbrohutõrje, kuid vaatamata heatasemelisele mullaharimisele on vaja kasutada ka herbitsiide. Herbitsiid Treflan pritsitakse vahetult enne külvieelset mullaharimist ja segatakse kohe mulda. Mulda segamata herbitsiid kaotab toime juba mõne tunni jooksul. Tuleb arvestada, et Treflan ei hävita ristõielisi umbrohtusid. Agrotehnoloogia nõuete lünklik täitmine võib olla mitme aasta jooksul madala (keskmiselt ligi 1,0...1,3 t/ha ) saagi oluliseks põhjuseks. Paremates majandites ja taludes on saadud hektarilt 2,0...2,5(3,0) t seemet. [---] Suvirapsi [---] seemned hakkavad idanema mullas + 50C temperatuuri juures, kuid alles 10...+150C juures kulgeb see hoogsalt. Seepärast on soovitav lasta pärast esimesel võimalusel tehtud mullaharimist umbrohuseemnetel idaneda, need külvieelse mullaharimisega hävitada ja alles siis külvata rapsiseeme. [---] Raps [---] on heades kasvutingimustes ja ühtlase külvi korral kiire algarenguga, kattes suhteliselt ruttu maapinna, kust hiljem tärkavad umbrohud ei leia ruumi arenguks. Ainult kasvu alguses võivad umbrohud lämmatada rapsi [---] (foto 16). Rapsi [---] külviks peab valima põllu, mis on eriti mitmeaastastest umbrohtudest puhas, sest enamusest neist kultuuri kasvades jagu ei saa. Seega tuleb enne seemnete külvi maksimaalselt püüda hävitada ka seemneumbrohud. Kevadel tuleb mullaharimisega alustada esimesel võimalusel, sest mulla niiskuse säilitamise kõrval soodustab mulla liigutamine ka seemneumbrohtude idanemist, mis siis külvieelse harimisega hävitatakse. Kuna nii raps kui ka rüps tuleb külvata vara, siis ei täida kevadised külvieelsed mullaharimised tavaliselt seemneumbrohtude hävitamise ülesannet.
3-18-496 Keemiline umbrohutõrje on nendel põldudel küllaltki piiratud, kuid koos õige mullaharimisega võib saada tulemuseks umbrohuvaba põllu.“ (Õlikultuuride kasvataja käsiraamat. Koost. K. Kaarli. EV Põllumajandusministeeriumi Eesti Maaviljeluse Instituut, 2003, lk 17-19 ja 50-51) (II kd, tl-d 1–41). Umbrohu vastu võitlemise ja mullaharimise olulisust kinnitavad ka teised erialakirjandused: „Eelviljaga peaks olema saavutatud võimalikult umbrohupuhas põld. [---] Raps vajab umbrohupuhast põldu [---]. Peeneseemnelise kultuurina vajab raps väga head külvipinda, kus oleks tagatud ühtlased idanemistingimused. Külvieelse mullaharimise sügavus on 2–4 cm, et tagada niiskuse ülestõusuks vajalik kapillaarsus. Kuiva mulla puhul võib kohe pärast külvi põldu rullida.“ (Mahepõllumajanduslik TERAVILJA JA ÕLIKULTUURIDE KASVATUS. Koost. I. Tamm jt. Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2016, lk 22-23) (I kd, tl-d 181–212).
18.4.Halduskohtu hinnangul nähtub eriteadmistega isiku arvamusest ja erialakirjandusest, et kui maa on söötis ja seal soovitakse tegeleda maheviljelusega ning kasvatada suvirapsi, eeldab see eelnevaid põhjalikke mullaharimise võtteid, sh (sügis)kündi, eelnevalt põllul teiste kultuuride kasvatamist vmt. Rapsi külvamine eeldab põldu, mis on mitmeaastastest umbrohtudest puhas, kuna raps ei saa enamik umbrohtudest kasvades jagu. Eriti maheviljeluses, kus umbrohtude kontrolli alla saamine on mitmeaastane protsess. Randaalimisega võidi hoopis soodustada umbrohu levikut, kuna umbrohi tükeldati ning saadu segati mullaga. Eelduslikult jäid valitud agrotehnikaga ka eelmise hooaja umbrohu seemned mulda. Kaebaja esindaja istungil esitatud väide, et ta üritas sügisel maad künda, kuid söötis maa tõttu polnud seda võimalik teha (tl 173 pöördel; 11:20:04), ei veena kohut. Kaebaja oleks enne sügist künnitööd saanud söötis maad randaalida, millega oleks rohukamar purustatud, ning seejärel põlde künda. Töömahukam protsess oleks taganud põllu parema seisundi suvirapsi kasvatamiseks. Eelnevast järeldab halduskohus, et üksnes söötis maa randaalimine üks või kaks korda ei ole nõuetekohane agrotehnika suvirapsi kasvatamiseks maheviljeluses.
19.Kohtuasjas pole leidnud tõendamist, et vaidlusaluste põldude umbrohtumine oli tingitud vääramatust jõust või erandlikust asjaolust.
20.Kuna tegemist on pindalapõhise toetusega, esines alus kohaldada komisjoni määruse nr 640/2014 art-t 19a.
21.Eeltoodu tõttu jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Kaebaja taotletud menetluskulud 3162 eurot ja 41 senti jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.