Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-927
Haldusasi
AS Eesti Elekter kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse 31.01.2018 käskkirja nr 3-1.56/19 tühistamiseks ning Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Elering AS vahel 13.02.2018 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Eesti Elekter, volitatud esindaja v.adv Silja Holsmer Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja v.adv Aarne Akerberg Kolmas isik – Elering AS, volitatud esindajad v.adv Triin Kaurov ja v.adv Merli Mäesalu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS-i Eesti Elekter määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS-i Eesti Elekter määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2018. a määruse haldusasjas nr 3-18-927 resolutsiooni punkt 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Eesti Elekter esitas 09.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsaosakonna peametsaülema 31.01.2018 käskkirja „Isikliku kasutusõiguse seadmine Vändra metskond 32 kinnisasjale“ nr 3-1.56/19 tühistamiseks ning RMK ja Elering AS-i vahel 13.02.2018 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks.
2.AS Eesti Elekter esitas 17.09.2018 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks.
3.RMK teatas 18.09.2018 halduskohtule, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumisele ning on nõus sellega, et vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda.
4.Elering AS teatas 18.09.2018 halduskohtule, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumisele ning esitas taotluse mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esindajate kulud koos käibemaksuga summas 5916 eurot.
5.AS Eesti Elekter esitas 25.09.2018 halduskohtule vastuväite, milles palus jätta kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku kanda. Kolmas isik on riigile kuuluv äriühing, mille juriidilises talituses on seitse töötajat. Seega on kolmandal isikul endal piisavalt juriste, et enda igapäevast tegevust puudutavas kohtuvaidluses oma õiguste eest seista ning sarnaselt haldusorganiga ei ole kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. Kolmanda isiku taotletud menetluskulude summa on ülepaisutatud (kahe vandeadvokaadi kasutamiseks puudus vajadus, vandeadvokaatide tunnihind on vastava vaidluse jaoks liialt kõrge, tööde ajaline maht on ilmselgelt ülepaisutatud). Kolmas isik on kohtule esitanud üksnes vastuse kaebusele, millega seoses on esitatud kogukulu olnud 29 tundi. Näiteks kaebajal oli kaebuse koostamise ajakulu 5 tundi ja 45 minutit (arve kokku 897 eurot). Ühelgi juhul ei saa kolmanda isiku ajakulu olla suurem kui kaebaja ajakulu. Kaebaja loobus kaebusest lähtuvalt läbirääkimistest vastustajaga, kus vastustaja kinnitas, et kõik menetlusosalised kannavad enda kulud ise. Kolmas isik küll vastavates läbirääkimistes ei osalenud, kuid kaebaja sai aru, et vastustajal on vastav kokkulepe ka kolmanda isikuga.
6.Elering AS oli 26.09.2018 vastuses seisukohal, et kolmas isik ei ole haldusorgan, kellele kohalduksid haldusorgani menetluskulude väljamõistmise piirangud. Kaebaja viited kolmanda isiku töötavatele juristide arvule ning igapäeva põhitegevusele on asjakohatud. Kuigi isikliku kasutusõiguse seadmine on tõesti kolmanda isiku tavapärane praktika, on tegu erandliku juhtumiga, kus isikliku kasutusõiguse seadmine on kohtus haldusaktina vaidlustatud. Kaebaja poolt välja toodud juriidilise talituse koosseisus on üks töötaja maateenuste spetsialist ja kaks töötajat on lapsehoolduspuhkusel. Kaebaja esindaja esindab kaebajat kokku 6 kohtuvaidluses seoses Tootsi tuulepargiga. Seega on ilmne, et esindajal, kes esindab klienti sarnastes vaidlustes, kulub vähem aega asjaoludega tutvumisele ja menetlusdokumendi koostamisele. Samuti oli praegusel juhul mitme lepingulise esindaja vajadus tingitud asja keerukusest ja esindajate töökoormus oli jagatud vastavalt kaebuse asjaoludele. Kolmas isik ei ole kunagi kinnitanud, et ei esita menetluskulude hüvitamise taotlust ning kolmas isik ei ole teadlik kaebaja ja vastustaja vahel toimunud läbirääkimistest.
7.Tallinna Halduskohus võttis 28.09.2018 määrusega vastu AS-i Eesti Elekter kaebusest loobumise avalduse (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja nr 3-18-927 menetluse (resolutsiooni p 2), mõistis AS-lt Eesti Elekter Elering AS-i kasuks välja menetluskulu 3500 eurot (resolutsiooni p 3) ja jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32). Praegusel juhul ei saa eelviidatud kohtupraktikat kolmanda isiku suhtes kohaldada eeskätt 2(5)
3-18-927 põhjusel, et kolmas isik ei ole antud vaidluses käsitatav haldusorganina. Usutav on, et kuigi kolmanda isiku selgituse kohaselt on isikliku kasutusõiguse seadmine tema jaoks tavapärane praktika, siis ei tähenda see seda, et ka isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisest võrsunud kohtuvaidlused kuuluksid kolmanda isiku põhitegevuste hulka. Samas tuleb siiski möönda, et kolmanda isiku näol on tegemist riigile kuuluva äriühinguga, mille koosseisus on juriidiline talitus. Seega ei ole välise õigusabi kasutamine kohtu hinnangul igal juhul vältimatu ning peab tuginema ratsionaalsel kaalutlusel (mh tellitava teenuse mahu ja maksumuse osas). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktikas on leitud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas. Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-35-13, p 32 ja 3-3-1-17-11, p 18). Seega ei ole põhjendatud vähendada kolmanda isiku taotletud menetluskulusid üksnes seetõttu, et kaebajat esindas mitu advokaati. Samuti ei ole põhjendatud vähendada menetluskulusid seetõttu, et kolmandat isikut esindanud õigusabiteenuse osutajate tunnihind on kaebajat esindanud õigusabiteenuse osutaja tunnihinnast kõrgem. Küll on asja keerukust, mahtu ja ka menetlusstaadiumi arvestades kolmanda isiku kogu õigusabikulu summas 5916 eurot põhjendamatult suur. Asi on alles eelmenetluse staadiumis ning kolmas isik on kohtule jõudnud esitada üksnes seisukoha kaebuse kohta. Asja ei saa pidada sisuliselt ka niivõrd keerukaks, mis õigustaks kolmanda isiku taotletud mahus menetluskulusid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.AS Eesti Elekter palub 15.10.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.09.2018 määruse p 3 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku enda väidete kohaselt puudutas vaidlus kolmanda isiku igapäevast tavapärast tegevust. Järelikult isikliku kasutusõiguse seadmist puudutava kaebuse puhul ei olnud tegemist küsimusega, mis oleks väljunud kolmanda isiku igapäevase tegevuse valdkonnast ja tinginud välise õigusabi kasutamise. Kohtupraktikas on leitud, et vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (Riigikohtu 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 30). Seega puudus AS-l Elering vältimatu vajadus ja ratsionaalne kaalutlus välise õigusabi kasutamiseks. Isegi kui kolmanda isiku poolt välise õigusabi kasutamine oleks põhjendatud, siis on tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalselt suurte kuludega. Halduskohus ei ole põhjendanud, milles seisneb asja niivõrd suur keerukus, et vajalik oli kahe advokaadi kaasamine. Antud juhul ei ole tegemist keeruka vaidlusega. Nii kaebajat kui vastustajat esindas üks advokaat. Halduskohus ei ole sisuliselt vastanud kaebaja vastuväitele, et kolmanda isiku esindajate tunnihind 170 eurot+km on vaidluse jaoks liiga kõrge hind. Kaebaja esindaja tunnihind vaidluses on 130 eurot+km. Halduskohus on jätnud sisuliselt hindamata kolmanda isiku esindajate poolt esitatud menetluskulude koosseisu sisu ja mahu. Arvestades kolmanda isiku esindajate tunnihinda, vastab 3500 eurot 17,16 töötunnile, mis on selgelt ülepaisutatud ajakulu, arvestades, et kolmas isik on asjas esitanud ühe dokumendi (vastuse kaebusele). Kaebajal on kaebuse koostamisele kulunud 5 tundi ja 45 minutit. Kolmanda isiku ajakulu ei saa ühelgi juhul olla suurem kui kaebaja ajakulu.
3(5)
3-18-927 Kaebusele eelnevatel läbirääkimistel vastustajaga kinnitas vastustaja, et kõik menetlusosalised kannavad enda kulud ise. Kolmas isik küll läbirääkimistel ei osalenud, kuid kaebaja seaduslik esindaja sai aru, et vastustajal on vastav kokkulepe ka kolmanda isikuga.
9.Riigimetsa Majandamise Keskus ei pidanud 25.10.2018 vastuses vajalikuks oma seisukohta määruskaebusele esitada, kuna vaidlus puudutab kaebajat ja kolmandat isikut.
10.Elering AS palub 24.10.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 muutmata. Kolmas isik ei ole kunagi kinnitanud, et ta ei esita menetluskulude hüvitamise taotlust. Elering AS ei olnud teadlik kaebaja ja vastustaja vahel toimunud läbirääkimistest. Elering AS ei ole haldusorgan, kellele kohalduksid haldusorgani menetluskulude väljamõistmise piirangud, vaid äriühing. Kaebaja viited Elering AS-s töötavate juristide arvule ja igapäevasele põhitegevusele on asjakohatud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas. Mitme lepingulise esindaja vajadus oli tingitud asja keerukusest ja esindajate töökoormus oli jagatud vastavalt kaebuse asjaoludele. Valdava enamuse (70%) töökulust on kandnud üks esindaja. Kaebaja esindaja esindab kaebajat kuues kohtuvaidluses seoses Tootsi tuulepargiga. On ilmne, et esindajal, kes esindab klienti sarnastes vaidlustes, kulub vähem aega asjaoludega tutvumisele ja menetlusdokumendi koostamisele. Õiguslikult asjakohatu on kaebaja väide, et kolmanda isiku ajakulu ei saa olla suurem kui kaebaja ajakulu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud. HKMS § 104 lg 9 järgi ei piira kaebusest loobumine vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt menetluskulude tervikuna väljamõistmist. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.
12.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel peab kohus eelkõige arvestama läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35; 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (vt nt 03.07.2009 otsus nr 3-07-1257, 19.04.2012 määrus nr 3-10-3200), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56). Samas peab kohtu põhjendustest igal juhul selguma, miks ei ole kantud menetluskulud taotletud ulatuses vajalikud ja põhjendatud (nt Riigikohtu 01.12.2011 otsus nr 3-3-1-62-11, p 7). Eeltoodud asjaolude tõttu on praktikas ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida piiratud. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud esindajatasu suurus on 4(5)
3-18-927 ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on esindajatasu suuruse hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-55-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum.
13.Halduskohus on vaidlustatud määruses leidnud, et asja keerukust, mahtu ja menetlusstaadiumi arvestades on põhjendatud vähendada kolmanda isiku taotletud õigusabi kulu summas 5916 eurot ja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 3500 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga ega näe põhjust kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude täiendavaks vähendamiseks.
14.Määruskaebuses leitakse, et kolmandal isikul puudus vältimatu vajadus välise õigusabi kasutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuigi Elering AS-i kooseisus on juriidiline talitus ja tegemist on riigile kuuluva äriühinguga, ei saa kolmandat isikut võrdsustada haldusorganiga, kelle puhul eeldatakse, et ta on võimeline kohtumenetluses osalema ilma välise õigusabita. Seetõttu ei kohaldu praegusel juhul haldusorgani menetluskulude väljamõistmise piirangud välise õigusabi kasutamisel.
15.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et isegi juhul, kui välise õigusabi kasutamine oleks põhjendatud, siis on tegemist ebaproportsionaalselt suurte kuludega; mitme esindaja kasutamine on põhjendamatu; esindajate tunnihind on liiga kõrge; ning ajakulu on ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole jätnud ühtegi olulist tegurit õigusabikulude vähendamisel arvesse võtmata. Välja mõistetud menetluskulude suurus ei ületa tavapäraselt samas õigusvaldkonnas välja mõistetava esindajatasu suurust ja võtab arvesse praeguse vaidluse keerukust, läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja menetluse kulgu. Menetluskulude vähendamine põhjusel, et kolmanda isiku õigusabiteenuse osutajate tunnihind on kõrgem kui kaebajat esindanud õigusabiteenuse osutajal, ei ole põhjendatud. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (vt nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32; 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). Asjakohane ei ole hinnata menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajakulude suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Halduskohtu poolt välja mõistetud menetluskulude suurus tervikuna ei ole asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Võttes arvesse menetluskulude vähendamise ulatust, on kolmanda isiku esindajate ajakulu on olnud mõistlik, kulud ei ole ülepaisutatud ning vastavad vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumile.
16.Eelneva põhjal jääb AS-i Eesti Elekter määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.09.2018 määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.