Maksuõigus › Maksuotsused

Asjaolud ja menetluse käik I

Maksuotsuse kohaselt puudus osaühingul perioodil märts 2014 kuni jaanuar 2015 majandustegevus ja ei olnud raha väljamaksete tegemiseks. Osaühingu TSD-d ei ole usaldusväärsed. X ei töötanud OÜ-s MELAMORE. OÜ MELAMORE ei osutanud teenust AS-le Trofee (registrikood 11541458, kustutatud 06.07.2015. a). W kirjalikud ütlused ei ole usaldusväärsed. X e väitel kinnitavad tema lisatööd OÜ-s MELAMORE tema tööandja Corpowear OÜ ja töökaaslane MS, kuid MTA ei ole saanud nimetatud isikutelt kinnitust X lisatöö kohta. Omavahel tuttavad isikud (X , Y, Z) said kooskõlastada seletused, nende poolt esitatud andmed ei osutunud õigeks, seega oli selline tegevus tahtlik.

MTA järeldas tuvastatud asjaoludest, et osaühing ei teinud väljamakseid ja deklareeris 2014. ja 2015. aastal TSD-del X olematuid väljamakseid, kinnipeetud ja arvestatud maksud ja maksed. Tegemist on maksustamisperioodidel märts 2014 kuni jaanuar 2015 TSD-l valeandmete esitamisega, millega tekitati olematu maksukohustus, mille tõttu MTA tühistas TSD-del kajastatud andmed ja tegi maksuliikide lõikes vastava maksuarvestuse muutuse. II

tööjõumakse (tuluja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid) 5615,93 euro võrra.

kohustusliku

kogumispensioni

ning

Maksuotsuse kohaselt puudus osaühingul perioodil märts 2014 kuni jaanuar 2015 majandustegevus ja ei olnud raha väljamaksete tegemiseks. OÜ Moosen TSD-d ei ole usaldusväärsed. X ei töötanud OÜ-s Moosen. OÜ Moosen ei osutanud teenust Mehantroop OÜ-le (registrikood 11162266, kustutatud 18.09.2014. a). AB kirjalikud ütlused ei ole usaldusväärsed. AB andis teada, et OÜ Moosen osutas Mehantroop OÜ-le teenust, kuid muud tõendid (äriregistris Mehantroop OÜ kohta olemasolevad andmed) lükkavad selle väite ümber. X e väitel kinnitavad tema lisatööd Corpowear OÜ (tema tööandja) ja MS (töökaaslane). MTA ei saanud nimetatud isikutelt kinnitust tema lisatöö kohta. Omavahel tuttavad isikud (X , Y, Z) said kooskõlastada seletused, nende poolt esitatud andmed ei osutunud õigeks, seega oli selline tegevus tahtlik. MTA järeldas tuvastatud asjaoludest, et osaühing ei teinud väljamakseid ning deklareeris 2014. ja 2015. aastal TSD-del X ele olematuid väljamakseid, kinnipeetud ja arvestatud maksud ja maksed. Tegemist on maksustamisperioodidel märts 2014 kuni jaanuar 2015 TSD-l valeandmete esitamisega, millega tekitati olematu maksukohustus, mille tõttu MTA tühistas TSD-del kajastatud andmed ja tegi maksuliikide lõikes vastava maksuarvestuse muutuse. III

kaebajad esitanud veenvaid põhjendusi ega ühtegi tõendit, mis maksuhalduri lõppjäreldused kummutaks. Vastustaja on seisukohal, et ühine kaebus ei sisalda asjaolusid või ümberlükkamatuid seisukohti, mille pinnalt oleks võimalik jõuda vaidlustatud maksuotsustes kajastatust erinevale lõppjäreldusele. Vastustaja poolt välja toodud faktilised asjaolud on erinevalt kaebajate arvamusest tõendatud ja põhjendatud ega ole vastuolus ka hea halduse tava või kehtiva õigusega. Asjakohased on maksuhalduri hinnanguid kaebaja III poolt maksumenetlusest teadlikust eemale hoidmisest ja vastuoluliselt antud teabest. Muudetud infoga lootis kaebaja III ilmselt vältida kaebajate I ja II maksukohustuste muutmist, mis on iseenesest juba ebatavaline. Kaebajate esitatud teave ei olnud kontrollitult usaldusväärne ja viitas üksnes ennast õigustavale iseloomule, s.h läbi sugulaste ja perekonnatutavate. Kaebajad asusid eriarvamuses muutma küll oma varasemaid seisukohti, vastavalt menetlusliku olukorra muutumisele, mida muudeti veelkord ka vaides, kuid nimetatu ei veena kaebuses korratud väidete õigsuses. Kohtu seisukoht

X e väitel kinnitavad tema lisatööd Corpowear OÜ (tema tööandja) ja MS (töökaaslane), kuid maksuhaldur ei saanud nimetatud isikutelt kinnitust X e väidetele. Omavahel tuttavad isikud (X , Y, Z) said kooskõlastada seletused, kuid nende poolt esitatud andmed ei osutunud õigeks, seega oli tegemist tahtliku tegevusega. Tuvastatud asjaoludest järeldas maksuhaldur, et kaebaja II ei teinud väljamakseid ning deklareeris 2014. ja 2015. aastal TSD-del X olematud väljamaksed, kinnipeetud ja arvestatud maksud ja maksed. Tegemist on maksustamisperioodidel märts 2014 kuni jaanuar 2015 TSD-del valeandmete esitamisega, millega tekitati olematu maksukohustus, mille tõttu tühistas maksuhaldur TSD-del kajastatud andmed ja tegi maksuliikide lõikes vastava maksuarvestuse muutuse.

kellele andis tööülesanded Y. W 18.02.2017. a kirjaliku seletuse kohaselt maksuhaldurile (vt kaebaja I maksutoimik) tuleks AS Trofee dokumente ja täpsustavaid küsimusi küsida Ylt, kes oli alates 16.04.2014. a äriühingu seaduslik esindaja ja dokumentide eest vastutav isik. OÜ Melamore arve pidi olema esitatud ja tasutud enne seda, kui AS Yle üle läks.

MELAMORE

raamatupidamisdokumentide tegelikult saatusest oli Y, kui AS Trofee raamatupidamisdokumentide hoidjal olemas võimalus ja kohustus tõendada OÜ MELAMORE poolt teenuse osutamist AS-le Trofee ja selle eest kaebaja I poolt tasu saamist. Seda seetõttu, et AS Trofee raamatupidamisdokumentide hoidjaks on kohtumääruse alusel määratud Y. OÜ MELAMORE seaduslik esindaja Z ei ole maksuhaldurile antud seletuste kohaselt kursis OÜ

MELAMORE majandustegevusega, kuna ta väitis 27.09.2016. a maksuhaldurile antud seletuse protokollis, et kaebaja I majandustegevuseks oli ilmselt tööjõurent ja käskis maksuhalduril pöörduda Y poole. Olukorras, kus maakohus on AS-i likvideerimise teinud ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile, mitte kaebajale I ja/või Yle, siis ei saa kohus toetada kaebaja väiteid ja nõustub maksuhalduri järeldustega maksuotsuses. Kaebaja I versiooni kohases OÜ tegevuse tegelikul korraldajal Yl oli maksumenetluses võimalus tõendada kaebaja I poolt teenuse osutamist ainukesele väidetavale teenuse saajale AS-le Trofee. Tõendamiskoormus on vaieldamatult üle läinud kaebajale I, kes ei ole suutnud maksuotsuse alusetust ka kohtumenetluses tõendada. Vastustaja on pöördunud ka AS Trofee ajutise pankrotihalduri ST poole (vt kaebaja I maksutoimik), kes ei kinnita aga maksuhaldurile saadetud vastuses kaebaja I versiooni tõele vastavust, sest on arusaadav, et pankrotihaldur ei ole asjakohaseid tõendeid Y vastava järelepärimise alusel saanud. Mis puudutab kaebaja I majandustegevust vaidlusalusel perioodil, siis tõendavad nii Z kui Y maksuhaldurile antud seletused majandustegevuse puudumist, sõltumata teistest kaebaja I poolt maksuhaldurile esitatud tõenditest. Väärib rõhutamist, et kaebaja I seaduslik esindaja ei tea esialgses seletuses kaebaja I majandustegevuse olemasolust midagi, pidades kaebajat I tööjõurendiga seotuks. Y selgitab aga, et majandustegevuses puudus kaebajal I igasugune tulu, mille tõttu ta soetas isegi ettevõtte tegutsemiseks tarvilikku autokütust emalt saadud vahenditest. Seega kummutab Y ka ise A. Söödi kirjaliku seletuse õigsuse. Kokkuvõtvalt Y, kui AS Trofee raamatupidamisdokumentide seadusejärgsel hoidjal oli kaebajaga I seotud volitatud isikuna võimalus AS Trofee raamatupidamisdokumentides kaebaja I arve olemasolul ja arve kaebajale I tasumise korral, tõendada kaebaja I poolt AS-le teenuse osutamist. Seda võimalust ei ole maksumenetluses kasutatud, kaebaja I väited teenuse osutamisest ja seega majandustegevuse olemasolu ei ole tõendatud.

sularahas vahetult Yle vastavalt kokku lepitule, kuid tõendatud ei ole Y edasised toimingud ABilt saadud sularahaga ja selle raha jõudmine kaebajani II.

Töötamine toimus põhitöö kõrvalt. Y tõi kaebajale III hunniku pabereid ja õpetas teda. Kaustad tuli panna kronoloogilisse järjekorda ja leida võlglasi. Y tõi kõnekaadi, nuppudega telefoni, sülearvuti ja mälupulga. Kaebaja III töö seisnes maksmata arvete otsimises ja kui arvele oli märgitud viivis, siis arvutas kaebaja III mitu päeva on maksetähtaega ületatud ja kui palju võlgu ollakse. Ettevõttes olevad varad kirjutas kaebaja III Yle välja. Mõnikord sai nädalaga korda, mõnikord kulus kaks nädalat. Töötasu maksti iga kuu esimeses pooles sularahas. Töösuhe lõppes 2015. a alguses. OÜ Melamore ja OÜ Moosen olid kas Y nimel või oli ta nendes volitatud esindaja. Kaebaja III töötas töölepingu järgi juhi abina mõlemas ettevõttes. Kaebaja III ei oska selgitada, milles seisnes erinevus nende ettevõtete vahel ja miks ta töötas kahes ettevõttes. Y soov oli kaebaja III mõlemasse ettevõttesse tööle vormistada. Kaebaja III ei saanud aru kumma ettevõtte tööd ta parajasti tegi ja milline tulem oli tema tööl. Kaebaja III ei oska selgitada, milles seisnes tema poolt MTA-le töö sisuna selgitatud dokumentide kontroll, vastused maksuhalduri küsimustele maksumenetluses aitas koostada kaebaja III volitatud esindaja. Kaebaja III pidi vaatama, kas arved on allkirjastatud ja lepingud korras. Kaebaja III ei mäleta firmade nimesid, mille dokumentidega ta tegeles. MTA-le nimetas kahe ettevõtte nimed. Rohkem kui Trofee ja Mehantroop, kaebaja III firmasid nimetada ei oska. Samuti ei tea kaebaja III, kellega kaaskaebajatest Trofee ja Mehantroop olid seotud. Kaebaja III ei küsinud millise firma asju ta parasjagu tegi. Kaebaja III kodus oli interneti ühendus, kuid Y tõi interneti pulga, et kaebaja III kasutaks seda. Kaustade saamisel pidi kaebaja krediidiinfost kontrollima, kas ettevõte on võlgu või mitte, pidi maksuvõlgasid jms kontrollima. Mälupulgale salvestas kaebaja blankettidele võlgu oleva firma nime vms. Seal ei olnud kirjas, millise ettevõtte kohta ta blanketi koostas. Y tõi paberid, kus olid firmad, kellel oli arve maksmata, siis selle firma nime pidi kaebaja blanketile panema. Kaebaja ei tea, kas Y korrastas dokumente või otsustas nende osas midagi, kaebaja III pani lihtsalt asjad valmis. Kaebaja III pole raamatupidaja, kuid laiendatud bilanssidest vaatas seda, kas firmal on varasid. Kindlasti mõnel ettevõttel oli varasid ja laiendatud bilanssi vähe. Laiendatud bilansis on väljatoodud ettevõtte varad. Vaatas maksmata arveid ja pangakonto väljavõtteid kuu lõikes või poole aasta kaupa. Nende firmade pangakontode väljavõtteid, mis Y tõi ja teiste omi ka. Kaebajal III oli maksmata arvete nimekiri ja ta vaatas, kas on laekumisi. Laekumisi vaatas pangakonto väljavõttelt, mis talle anti. Kaebaja III oli teinud põhitööl laekumiste arvestust või nende üle kontrolli. Kõrvaliseks tegevuseks oli viiviste arvutamine. Blankettidel, mida kaebaja täitis, oli firma nimi, kes oli võlgu sellele firmale, kelle paberid Y tõi. Näiteks Trofee paberitest vaatas, kes on Trofeele võlgu, kas on maksmata arveid. Kirjutas blanketile selle firma nime, kes oli Trofeele võlgu, kas oli viiviseid ja kas oli varasid. Palga saamist näitab see, et perele saadi osta kasvuhoone ja aed oma maja ümber. Palga saamist tõendavad palgalehed koos töötasuga. Kaebaja III andis allkirja palgalehe teisele eksemplarile, mille andis Yle tagasi. Kaebaja III teada ei olnud OÜ Moosen ja OÜ Melamore likvideerimisel. Kaebaja III ei oska öelda, millega ettevõtted täpsemalt tegelesid. Kaebajad I ja II ostsid firmasid, kes läksid või olid likvideerimisel. Neid ettevõtteid oli suur hulk 40–50 ringis. Mõnel polnud midagi kontrollida dokumentidest. Y tahtis, et suheldakse tema ostetud telefoniga. Kaebaja III ei oska öelda oma töötelefoni numbrit ja Y number oli ka ainult nimena salvestatud. Y telefoni numbrit kaebaja III ei tea. Kasutas telefoni selleks, et vaatas krediidiinfost kontaktandmeid, kes oli võlgu ja teinekord tegi vastamata kõne numbri kehtivuse kontrollimiseks. Kaebaja III abikaasa on millalgi töötanud Y ettevõtetes. Tööaega Yga kokkulepitud ei olnud. Kaebaja ei mäleta, mida luges ettevõtte aktivateks ja kas üldse oleks lugenud.

kaebuse väiteid. Kaebaja III kirjeldused täidetud tööülesannetest on vastuolulised ja kohati ka sisutühjad. Kord seletab kaebaja III, et ta otsis nende ettevõttete võlgnevusi, mille dokumendid talle toodi, kord seletab ta, et otsis nendele ettevõtetele võlgu olevaid ettevõtteid. Kusjuures kaebaja III ei ole selgitanud, mis oli likvideeritavate ettevõtete võlgade otsimise eesmärk ja tulem kaebajatele I ja II. Kui kaebaja III oleks tegelikkuses pangakontode väljavõtetest kontrollinud laekumisi kaebajate I ja II arvetele või likvideeritavate ettevõtete arvetele, mäletaks ta, millise ettevõtte pangakontodele laekumisi ta kontrollis ja suudaks siduda oma tööülesannete täitmise ka kaebajatega I ja II seonduvate elusündmustega, mida ta aga käesoleval juhul ei teinud. Kaebaja III seletuse kohaselt tegeles ta kaebajate I ja II kasuks töötades mitmekümne likvideerimisel oleva ettevõtte raamatupidamisdokumentidega, otsides nende hulgast võlas olevaid arveid ja otsides internetist andmeid nii likvideeritavate ettevõtete, kui nendele võlgu olevate ettevõtete kohta. Halduskohus suhtub kaebaja III seletusse kriitiliselt üldsõnalisuse tõttu, sest ei ole eluliselt usutav, et kaebaja III vanuses, suhteliselt noor inimene ei suutnud ei maksumenetluses ega kohtumenetluses nimetada ega meenutada ühtegi ettevõtte nime, kelle likvideerimise raames ta dokumente korrastas või kelle kohta ta andmeid otsis. Kaebaja III seletused on sedavõrd üldised ja fakte mitte avavad, et nende alusel ei tundu eluliselt usutav, et töötaja, kes väidetavalt töötas kahe ettevõtte juhiabina, ei mäleta oma töö sisu kohta ühtegi taolist asjaolu, mis võimaldaks kasvõi avalikes registrites leiduvate andmete alusel veenduda kaebaja III poolt kaebajate I ja II kasuks juhiabina tegelikus töötamises. Kaebaja III kohtuistungil antud seletus kattub üldistuse tasemelt kaebajate I ja II seadusliku ja volitatud esindaja Y poolt pärast esmaseid seletusi maksuhaldurile menetlusdokumentides väidetuga. Samuti kaebaja III kirjalike seletustega maksuhaldurile, mille ta koostas kohtuistungil antud seletuse kohaselt kaebajate I–III volitatud esindaja osalusel. Seega on kaebaja III seletusega kohtuistungil muuhulgas vastuvaidlematult tõendatud kaebajate I ja II seadusliku esindaja, volitatud esindaja ja kaebaja III poolt maksuhaldurile esitatud menetlusdokumentides selgituste omavaheline kooskõlastamine, sest kaebajad I–III on sama esindajat kasutanud ka kohtumenetluses, millele viitab üheselt kohtule esitatud kaebuse sisu ja kasutatud terminite samasus maksuhaldurile esitatud menetlusdokumentidega. Kaebaja III osales kohtuistungil kaebajate I–III volitatud esindajaga. Ka seletusi andes kasutas kaebaja III esindaja abi ja nõustamist. Kohtule ei jäänud kaebaja III seletust kuulates ja tema antud ütlusi ja kehakeelt jälgides märkamatuks, et kaebaja III jälgis seletust andes ja küsimustele vastates oma volitatud esindaja sülearvuti kuvarit, kes ilmselgelt trükkis arvutisse kaebajale III vastuste sisu ette. Taoline tegevus ei ole keelatud, kuna kaebajal on õigus esindusele kohtuistungil, kuid kohtu jaoks kahandas taoline tegevus kaebaja III seletuste usaldusväärsust. Kaebaja III kaebajate I ja II kasuks töötamise kontrollimise välistamine on tingitud ka konspiratiivsusest väidetavalt töö tegemisel, millega kaebaja III on seletuse kohaselt nõustunud. Konspiratiivsus ja kaebajate I ja II majandustegevuse kohta faktiliselt kontrollimist mittevõimaldavate seletuste andmine viitab kohtu hinnangul sellele, et kaebaja ei teinud kaebajatele I ja II tööd, mis oli tarvilik ettevõtete likvideerimise korraldamiseks. Kui kaebaja III oleks tegelikkuses kaebajate I ja II kasuks töötanud, siis jääb arusaamatuks, miks oli selleks näiteks tarvis kasutada telefoni, mille numbrit ta isegi ei tea, ning helistada volitatud esindajale telefoninumbrile, mida ta samuti ei tea. Pole eluliselt ka usutav, et kaebaja III ei tea oma väidetava juhi (Y) telefoninumbrit olukorras, kus tegemist oli tema perekonna tuttavaga ja isikuga, kes külastas tema kodu. Kui kaebaja III oleks avalikest andmebaasidest kontrollinud võlas olevate ettevõtete telefoninumbrite jätkuvat kasutusel olemist, oleks ta mäletanud kasvõi mõnda ettevõtetest, kelle telefoniumbrit ta kontrollis ja mil moel ta teavitas või tegi telefoninumbri jätkuva kasutusel olemise teatavaks väidetavatele tööandjatele.

Telefoninumbrid pidid salvestuma kaebaja kasutatavasse telefoni. Kohtu jaoks ei selgunud kaebaja III seletusest ühtegi põhjust, miks oli tal kodus, kus on interneti ühendus, tarvis kasutada üksnes väidetava tööandja arvutiga seotud internetiühendust, mis välistas tal hilisemalt võimaluse internetist tööks tarvilike andmete otsimise hilisemalt nt tehniliselt külastatud internetilehekülgede tõendamiseks. Vaatamata väidetavale internetist andmete otsimisele ja väidetavatele vastamata kõnede tegemisele, on eluliselt usutav, et kaebaja vanune inimene suudaks meenutada mõndagi ettevõtet, kelle võlgnevusi ja maksevõimet ta püüdis tööülesandeid täites välja selgitada. Kaebaja III nimetas kaebajatega I ja II analoogselt ainult AS-i Trofee ja OÜ-d Mehantroop nimed, kelle likvideerimisega ta väidetavalt Y korraldusel ning kaebajate I ja II kasuks tegeles. Märkimist väärib, et juhiabina töötanud inimene ei tea, kummaga kaebajatest need ettevõtted olid seotud. Seda olukorras, kus kaebaja väidete kohaselt oli tema ülesandeks likvideeritavate ettevõtete majandustehingute ja tehingupartnerite välja selgitamine ja andmete vastavale blanketile kandmine. Nagu eelnevalt osundatud, ei tõenda nimetatud ettevõtetega seotud isikute seletused ega ükski teine objektiivne tõend, et kaebajad I ja II oleks nimetatud ettevõtetele mingeidki teenuseid osutanud. Seda ei tõenda ka kaebaja III seletus, mis on nimetatud ettevõtete osas sedavõrd üldsõnaline, et ei tõenda kaebajate I ja II kasuks töötamist seonduvalt AS-ga Trofee ja OÜ-ga Mehantroop. Asjaolu, et maksuhaldurile on esitatud üks paberkandjal ühe nende ettevõtte väidetavast raamatupidamise dokumendist, ei muuda kohtu seisukohta kaebajatel I ja II majandustegevuse tegelikust puudumisest. Mis puudutab kaebaja III poolt kirjeldatud kujul sularahas väidetavalt igakuiselt palga saamist, siis selles osas on kaebaja III ja Y kirjalik seletus olulises osas vasturääkivad. Nimelt seletas kaebaja III, et igakuiselt palga saamisel sai ta Ylt palgalehe kahes eksemplaris, millest ühe tagastas allkirjastatult Yle. Kohtule jääb arusaamatuks tavapäraseid raamatupidamisreegleid arvestades, miks oleks pidanud Y, kui kaebajate I ja II volitatud esindaja võtma kaebajalt III palga väidetava saamise kohta allkirja palgalaehele. Seda olukorras, kus palka maksti väidetavalt sularahas. Nimelt on Y maksuhaldurile antud seletuses selgitanud, et ta võttis X elt palga sularahas saamise kohta allkirja kassa väljaminekuorderile. Palgalehtede valguskoopiad, mis on maksuhaldurile esitatud palga maksmise tõendamiseks ja tavapärased kassa väljaminekuorderid ei ole samasisulised ja samatähenduslikud dokumendid ega isegi tavapäraselt sama formaadis dokumendid raamatupidamises. Seega ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne kaebaja III seletus ka sularahas kaebajatelt I ja II töötasu saamise kohta, kuna on mh vastuolus palka sularahas väidetavalt maksnud Y kirjaliku seletusega, millele sai viidatud eelpool. Siinjuures väärib märkimist, et kaebajate I ja II versiooni kohaselt esitasid kaebajad likvideeritavatele ettevõtetele arveid, mille alusel tasuti kaebajatele. Samas on Y selgitanud, et kaebajatel I ja II ei olnud vahendeid isegi bensiini eest tasumiseks, kuid vahendid olid kaebajale töötasu maksmiseks. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kaebajatel I ja II rahalisi vahendeid ei olnud, eelistas volitatud esindaja Y kaebajale III töötasu maksmist ettevõtete tegevuskulu finantseerimisele oma ema vahenditest. Kaebajad I ja II osundavad kaebuses, et maksuhalduril ei ole arusaama, kuidas likvideerimisteenuse osutamine käib. Kohus on kaebajate I ja II seadusliku ja volitatud esindaja ning kaebaja III seletuste alusel seisukohal, et kaebajad I ja II tegid omalt poolt kõik võimaliku, et maksuhalduril ei saakski tekkida arusaama sellest, kuidas väidetavat likvideerimisteenust tegelikkuses osutati ja kas seda tehti kaebajate I ja II majandustegevuse raames või osutati seda kaebajatega I ja II seotud füüsiliste isikute poolt.

kaebaja III poolt kaebajate I ja II kasuks tegelikus töötamises ja selle töö eest töötasu saamises, siis samast positsioonist ja üldistuse tasemest lähtudes on kaebaja III pidanud õigeks võtta kirjalikud selgitused ka oma sugulastelt ja hõimlasest ning teistelt lähedastelt.

maksumenetluses on, et mõlema äriühingu ainukeseks töötajaks oli X , siis jääb arusaamatuks taolise ja ühtse numeratsiooni kasutamine kaebajate versiooni kohaselt erinevate äriühingute puhul ja tunnusnumbrite 3 ja 4 kasutamine olukorras, kus TSD-d kajastavad 2014. aastal ainult ühte töötajat. Kaebajad on küll kaebuses selgitanud, et tegemist on ema- ja tütarettevõttega, kuid kuna kaebajate versiooni kohaselt oli X ainukeseks töötajaks mõlemas äriühingus, siis viitab ka sel juhul kasutatud ebaloogiline järjestikuste numbritega seotud numeratsioon töölepingute näilisusele. Halduskohus peab lisaks tarvilikuks lisada, et kaebajate versiooni kohaselt on Y nii töölepingute koostajaks kui nende tööandjate poolt alla kirjutajaks olukorras, kus maksuhaldurile esitatud tõendite kohaselt ei olnud töölepingute dateerimise ajaks Z veel andnud Y volikirju, millele aga töölepingutes tehakse viide kui olemasolevatele.

nõudmisele suulise seletuse andmiseks maksuhalduri ruumidesse ilmumiseks allunud. Maksuhaldur ei ole temale sanktsioone rakendanud ja on aktsepteerinud kirjalikke vastuseid maksuhalduri küsimustele Neil asjaoludel ei ole tõendatud maksuhalduri ametnikele etteheidetud erapoolikus kaebajate I– III suhtes ega hea halduse tava eiramine nende poolt. Maksuhaldur on kaebajatelt I–III andmete saamisel andmeid kontrollinud vastavalt esitatud andmete detailsusastmest lähtuvatele võimalustele. Kohus ei tähelda vastustaja poolt uurimisprintsiibi ja ära kuulamise õiguse rikkumist kaebajate suhtes. Tõendite kogumile kaebajatest erineva hinnangu andmine ei ole aluseks ametniku taandamisele, ei ole vastuolus hea halduse tava ega uurimisprintsiibiga. Maksuotsus on tehtud seaduse alusel, mille tõttu ei saanud maksuhaldur eirata diskretsioonireegleid, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktidega, vaid seaduse alusel tehtavate maksuotsustega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.